Vabamüürlased

Meil on pärast Hans H. Luige artiklit Eesti Ekspressis: Kas vabamüürlased on uus EÜS ehk kuidas jagatakse Eestis tippameteid?" elu läinud huvitavaks. Hans H. Luik kirjutab: "Alustame kõrgemalt, taevale lähemalt: kristlased on ametis sinodi valimistega, mille tulemusena saab Eesti uue Kirikukogu, sealt aga tuleb Eestile järgmine peapiiskop. Tallinna praostkonna traditsiooniliselt tugeva Toomkoguduse juhtimine on ootamatult nihkunud vabamüürlaste kätte. Toomkiriku 40. aastane õpetaja Urmas Viilma, ühtlasi luteri kiriku kantsler, võib ehk olla isegi peapiiskopi kandidaat. Kindlamalt tunneb ennast aga Jaani kiriku pastor Jaan Tammsalu."
Sellele järgnes ühe vaimuliku järelepärimine nii Urmaselt kui Jaanilt. Urmas eitab oma seotust, aga Jaan vastas: "Jah, kuulun juba aastaid vabamüürlaste ridadesse ja oman 30 kraadi. Eestis on võimalik saada 33."
Kogu minu sügava antipaatia juures igasuguste salaorganisatsioonide vastu teeb ikkagi südame soojaks, et Jaanil oli niigi palju julgust oma ühingusse kuulumine ausalt ja avalikult üles tunnistada.
Miks on vaja kirikuõpetajal kuuluda vabamüürlaste sekti? Ei saa aru. Nii katoliku kirik kui ka õigeusu kirik peavad vabamüürlust saatanlikuks ja lubamatuks organisatsiooniks kristlastele.
Kuni me ei tea vabamüürluse kui organisatsioni reaalseid sihte ja tegutsemisi, me ei saa otsustada selle üle. Küsimus on tegelikult laiem. Vabamüürlasi on meie ühiskonnas ja selle elutähtsates struktuurides palju ja vastavalt tõuseb küsimus juba terve ühiskonna tasandil - kuivõrd juhtivatel ametikohtadel olevad isikud on õigustatud kuuluma salajasse organisatsiooni, mille eesmärgid ja tegutsemismeetodid pole ühiskonnale teada ega selged?
Järgnes kolmekümne vaimuliku pöördumine kiriku juhtkonna poole palvega "keelustada vaimulike kuulumine vabamüürlikku organisatsiooni", kuna see "on kokkusobimatu vaimuliku ametiga" ja "tekitab palju segadust nii EELK vaimulike kui ilmikute seas ning võõristust ja eelarvamusi Eesti ühiskonnas tervikuna." Arvan, et sellele palvele oleks palju rohkem vaimulikke alla kirjutanud.
Üks allakirjutanud vaimulik, kes arvatavasti selle pärast langes kohaliku kriitika alla kirjutas, et tema:  "ilma allkirja andmata hiljutisele pöördumisele oleks ennast viimase põhimõteteteta kaltsuna tundnud, kes ei tohigi välja öelda, mida ta usub ja mõtleb."
Ühele vaimulikule saatis koguduse liige kirja, mille koopia oli saadetud kõigile juhatuse liikmetele ja küsis: "Jälgides keerulist olukorda EELK-s tahaksime olla kindlad, et meie koguse ōpetaja ei kuulu salaorganisatsioonidesse. Vōid sa kinnitada seda meile."
Nüüd on Jaanil eetrikeeld Pereraadios ja kolme nädala pärast tuleb kokku piiskoplik nõukogu. Seal arutatakse asja edasi. Kui peapiiskop vaikib ja üldse midagi ei ütle, siis on see sama hea kui otsene vabamüürluse aktsepteerimine oma kogudustes ja kirikus. Aeg on huvitav.