Pilt 926

Pilt 925

Pilt 924

Pilt 923

Pilt 922

Koos president Zelenski ja meeskonnaga külastasid täna Bakhmuti eesliini.

Pilt 921

Jaapanlastele jõudis SEE foto kohale. Peaminister Kishida näitamine Kiievis tegelikus sõjatsoonis avaldab muljet Jaapani uue globaalse vastutuse REAALSusest peaaegu kõigile jaapanlastele.

Pilt 920

Rostovi FSB osakonna hoone ja selle süütamine eest võttis vastutuse Ruzzian Black Bridge partisaniliikumine.

Pilt 919

Kramatorski raudteejaam. Tsiviilmees suudleb tundmatu sõjaväelase käsi, tänades teda elu eest.

Pilt 918

Karuke

Pilt 917

Kui haletsusväärne ta on. Putin ja Xi Jinping Moskvas

Pilt 916

Pilt 915

Pilt 914

Venelaste KamAZ-63968 "Typhoon-K" väärtusega 1,5 miljonit usd kuskil soodes. J

uht sisenes ebaõnnestunult kurvi ja lendas sillalt alla

Pilt 913

Pilt 912

Kes on õige või kas õige on ka pildil?

Pilt 911

Pilt 910

Herson

Pilt 909

Esimene partii AMX-10RC on juba jõudnud Ukrainasse – Prantsusmaa kaitseministeeriumi

Pilt 908

2016. aastal jättis üks tüüp oma prillid kunstimuuseumi. Varsti pärast seda kogunesid vaatlejad ja hakkasid pildistama, arvates, et see on kunstiteos.

Pilt 907

Pilt 906

Nähes, et inimesed tulevad kala järgi ja annavad poeomanikule raha, tuli see kass ja tõi kala vastu lehe. Esimesel päeval pidas poeomanik seda väga armsaks ja kinkis kassile kalakese. Nüüd tuleb kass iga päev poodi lehega.

Pilt 905

Plakat "Ei sõjale!", mis Veremaal on keelatud. Juba kolmandat nädalat lebab see Lubjankal FSB hoone vastas Solovetski kivi juures Meie korrespondent märkas 27. veebruaril poliitiliste repressioonide ohvrite mälestussamba all sõjavastast sõnumit. Aga tundub, et valvurid millegipärast ei taha (või ei saa)eemaldada.

Pilt 904

Pojast sai kangelase pink. Vanematel on lõbus

Pilt 903

Gorny asula, Iturupi saar, Sahhalini piirkond (NLiidu poolt annekteeritud Jaapani saar)

Pilt 902

Pilt 901

Herson täna pärast raketirünnakut

Pilt 900

Tuhande sõna asemel. Mariupol nüüd. Autol kiri: "Mariupol on Venemaa ja punkt"

1941 Vaba Eesti Mõisaküla

Pekka Erelt EE 11.03.2023 Soome oksjonimajas Hellman Huutokaupat Naantalis on enampakkumisel Eesti üks haruldasemaid postmarke, Mõisaküla ületrükk aastast 1941. Tegemist on tagurpidi ületrükiga, mida on teada vaid mõni eksemplar. Pärast venelaste taganemist Mõisakülast tehti 4. augustil 1941 ületrükk „Vaba Eesti“ 2800 Nõukogude Liidu margile, nende hulgas olid ka 80 Eesti kolmesendist kollast tuvimarki aastast 1940. Üks sellise erim ongi nüüd Soomes oksjonil. Margid valmistas Mõisaküla postkontori ülem Johann Kalmus ning need olid mõeldud kohapealseks kasutuseks. Mõisaküla postmargid kehtisid 16. augustini 1941. Segaste aegade haruldused Eestis on veel teisigi 1941. aasta sõjasuve postmarke, mis margikogujate seas väga hinnatud. Näiteks Elva ületrükid ja Otepää margid, mis kõik Mõisaküla markidele sarnase loo ja saatusega. Elva margid anti välja 10. juulil 1941 ja need kehtisid sama aasta augusti keskpaigani, mõnel juhul ka septembri teise pooleni. Ületrükk „Eesti Post“ oli löödud lihtsa kummitempliga Eestis käibel olnud erinevatele Nõukogude postmarkidele, mida leidus Elva postkontoris. Otepää postmargid anti välja Otepää linnavalitsuse poolt 22. juulil 1941, kui linn oli vene okupatsiooni alt vabanenud. Sinimustvalge vapikilbiga margid kujundas August Valdmaa ja need trükiti Otepää trükikojas. Otepää margid jõudsid ringlusse 22. juulil ja kehtisid samuti augusti keskpaigani ehk pisut üle kolme nädala. Mõisaküla markide kehtivus oli kõige lühem: kaks nädalat. Kõiki marke trükiti piiratud koguses, mistõttu neist kõikidest on liikvel ka ohtralt võltsinguid. Näiteks 2018. aastal ilmus Ebay müügikeskkonda terve rida Mõisaküla ületrükke tükihinnaga 0,99 dollarit. Originaalide hinnaklass võib jääda aga isegi kõrgemale, kui nüüdsele Soomes toimuvale oksjonile seatud alghind.

1941 Mõisaküla Vaba Eesti ületrükiga markide saamislugu

Üliharuldane mark ületrükiga. Eesti Sõna, nr. 169, 25 juuli 1942 Vabastamist tähistavad postmargid. ...Ka meie piirilinnake Mõisaküla on oma nime jäädvustanud margikogujate albumites, kuna seal 4.-14. augustini olid käibel kohalikud ületrükitud postmargid, mille sünnilugu võrdlemisi keeruline. Nimelt põletasid bolševikud Mõisakülast lahkudes kohaliku postkontori koos markidega. Markide saamiseks pöörduti naabruses asuva Abja postkontori poole kuid kahjuks koosnes Abja postkontoris säilinud postmargitagavara väiksematest kopüüridest, milliseid oleks tulnud õige palju ümbrikule kleepida. Ühisest markide puudusest saadi aga nii üle, et abjakad andsid margid ja Mõisaküla mehed trükkisid need üle. Tähendab, margid trükiti vana Mulgimaa kombe kohaselt „kahasse”. Mõisakülas ületrükitud margid varustati ületrükiga „Vaba Eesti”, ja osa marke juba ettetoodud põhjustel ka uue hinnaga. Ületrükiga „Vaba Eesti” varustati 10-, 20- ja 60-kop. vene väikeseformaadilised postmargid, ületrükiga „Vaba Eesti 1. 20" 1- ja 5 kop. vene väikeseformaadilised postmargid ja 3-sendine tuviga eesti postmark, ületrükk „Vaba Eesti 2. 40" trükiti 50-kop, vene põllumajandusnäituse postmargile. Kõik need ületrükkimised teostati Iinoolklišeedega, mida praegu iga asjasthuvitatu meie postimuuseumis võib näha. Muidugi on need klišeed nüüd niivõrd rikutud, et nendega markide järeltrükk enam võimalik pole. Mõisakülas toimunud markide ületrükkimise kohta on 4. augustil 1941. a. koostatud ka täpis akt, millele on alla kirjutanud Abja postkontoriülem R. Rünne, Mõisaküla postkontoriülem J. Kalmus ja Mõisaküla rajooni konstaabel K. Tuim. ...

Pilt 899

Samaras reovee avarii

Pilt 898

Pilt 897

Pilt 896

Samara

Pilt 895

Ukrainas hukkunud Eesti endine kaitseväe ohvitser Ivo Jurak käis veel mõned kuud tagasi kodumaal puhkusel, mille ajal andis kaitseliidu Kodutütardele ja Noortele Kotkastele edasi Ukraina lahinguväljal kogetud teadmisi.

Pilt 894

Vastseliinas olevat valimispäeval avastatud võltsimised.

Pilt 893

Tartu 1940

Pilt 892

Eesti sajanditevanuste ajalooliste linnade pommitamine Nõukogude armee lennuväe poolt 1944.a. Neist kõige brutaalsemalt ja massilisemalt nimetatud aasta märtsis. Kui 6. märtsil toimunud Narva ja 9. märtsil toimunud Tallinna pommitamine. Tartu, 26.-27. märtsil langes sama barbaarse rünnaku ohvriks ning Pärnu, 22. septembril pommirünnakute tulemusena säilis vaid 1/3 ajaloolisest hoonestusest. Arhiividokumentide kiretu tõde: Tallinna suurpommitamist, selle ohvrite arvu ja ainelist kahju on üritatud võrrelda Londoni, Dresdeni, Lübecki või ka Helsingi kaotustega II MS aegseis õhurünnakuis (Tallinn tules. Dokumente ja materjale Tallinna pommitamisest 9./10. märtsil 1944. Koostanud Jüri Kivimäe ja Lea Kõiv. Tallinna Linnaarhiivi Toimetised Nr.2. Tallinn 1997) Taolise määratlusega võib igati nõustuda, kuna tegemist ei olnud mitte ainult rahulike linnaelanike vastu suunatud terroriaktiga, vaid laiemalt kultuurigenotsiidiga üldse. Näitavad seda ka nimetatud kogumikus esitatud dokumendid. Ainuüksi inimkaotusi oli tsiviilisikute osas 554, kellele lisandusid 213 raskelt ja 446 kergelt vigastatut. Kui lisada ka 171 sõdurit ja sõjavangi, saame hukkunute koguarvuks 729. Kokku sai pommirünnakuis mitmesuguseid purustusi ka 5073 hoonet, milledest 1549 purustati täielikult, raskelt kahjustati 250, keskmiselt 320 ja kergelt 2954 hoonet. Väidet kultuurigenotsiidist tõestab nädal peale pommitamist avaldatud nimekiri, millest nähtub, et linna 8 haiglast oli 3 täielikult purustatud ning 5 raskelt kahjustatud, samuti oli hävinud 11 kooli, laste- ja vanadekodu. Lisagem veel 2 purustatud kirikut (Niguliste ja Immanueli), Eesti Kunstimuuseum ja Vaekoda, 3 apteeki, 3 teatrit (Estonia, Väike-ehk Töölisteater, Varieteeteater “Plaza”), 3 kino (Kungla, Mars, Amor), 2 panka (Hansa- ja Laenupank), 4 restorani ja hotelli (Kuld Lõvi, Room, Ost, Astoria). Ainuüksi loetelu täielikult purustatud, raskelt ja keskmiselt kahjustatud elumajadest on pea kümme lehekülge pikk. Samas sisaldab nimekiri purustatud tööstusettevõtetest vaid 14 nime, mille hulgas pole ühtegi sõjalise või kaitseotstarbega. Isegi ülitähtsas sadamas said kergeid kahjustusi vaid sadamatehase hoone Merepuiestee 13, Baikovi sillal paiknenud külmhoone ning Sadamabasseini nr 1 juures asunud 2 ladu. ..." loe pikemalt: http://kultuur.elu.ee/ke475_pommitamine.htm

Pilt 891

Pilt 890

Pilt 889

Täna näitab Gruusia selgelt sõnumit: Gruusia on Euroopa. Tbilisi

Pilt 888

Ukraina võitleja Oleksandr Matsijevski, kes ütles vangistamise ajal Slava Ukraini! Lasti automaadi valangutega sõelapõhjaks.

https://twitter.com/SergAibertich/status/1632782706483363840

Pilt 887

Tänan, et vaarisa ja teised sugulased su käsul 1937-38 maha lasti

Pilt 886

Moskva äärelinnas plahvatab ja põleb Ukraina sanktsioonide nimekirja kuuluv Moskoksi tehas

Pilt 885

Siis tundus, et Stalin valitseb igavesti. Putin on muutnud ka oma isiksuse kultuseks ja tema teenijad on veendunud, et ilma Putinita pole Venemaad. On illusioon, et niipea, kui Putin sureb, muutub Venemaa tsiviliseeritud riigiks.

Pilt 884

Keskkonnaaktivist blokeeris Saksamaal teed, pannes käe tänavale ja kandes palju liimi ümber. Politseinikud ei suutnud liimi eemaldada, mistõttu nad lõhkusid ta käe ümber asfalti.