reede, 30. juuni 2017
Pensionikell
Kuna minul peaks pension algama veel selle aasta lõpus. Soomes saaksin selle
aasta septembris vanaduspensionile ja peaksin nende arvestuse järgi saama täispensioni 2018 juulis ja elama veel 21 aastat ja neli kuud. Igaüks saab selle lingi kaudu oma pensioniaja välja arvutada. https://yle.fi/uutiset/3-9273402
neljapäev, 29. juuni 2017
kolmapäev, 28. juuni 2017
teisipäev, 27. juuni 2017
esmaspäev, 26. juuni 2017
pühapäev, 25. juuni 2017
reede, 23. juuni 2017
kolmapäev, 21. juuni 2017
NaabriValve
Kuna käes on jaaniaeg
Jaanika kõik relvad laeb
ta on tüdruk hästi hoolas
padrunid kõik sisse soolas...
Jaanika kõik relvad laeb
ta on tüdruk hästi hoolas
padrunid kõik sisse soolas...
Tal on teile väike palve
sest nüüd puhkab naabri Valve
tema teie kodu kaitseb
kes on pätt,see soola maitseb...
Kuuliprits tal tihti paugub
pätil perses sajad augud
ei ta ööselgi ei tuku
pätte nagu loogu kukub...
Mõni pätt on kange mees
kuulivest on perse ees
talle soolast oli vähe
Jaanika lööb panni pähe...
Et saaks jaaniõlut maitstud
olete te kindlalt kaitstud
Jaanika on pikalt tööl
ei ta maga päeval - ööl...
sest nüüd puhkab naabri Valve
tema teie kodu kaitseb
kes on pätt,see soola maitseb...
Kuuliprits tal tihti paugub
pätil perses sajad augud
ei ta ööselgi ei tuku
pätte nagu loogu kukub...
Mõni pätt on kange mees
kuulivest on perse ees
talle soolast oli vähe
Jaanika lööb panni pähe...
Et saaks jaaniõlut maitstud
olete te kindlalt kaitstud
Jaanika on pikalt tööl
ei ta maga päeval - ööl...
Suvelugu
Mai tea, kuda see juhtus, et ma lasin end mutil ära rääkida,
et läheme suveks maale vanaema juurde. Aga igatahes nii läks. Vist lubas
spinneri osta.
Kohale jõudes tuli kohe esimene pauk – WIFIT ei olegi. Ma olin nagu, džiisas kus dšanglisse ma nüüd sattunud olen. WIFIT ei ole, mismõttes nagu? On selline asi üldse võimalik, et wifit ei ole?
Ooot oot aga mis mast see siis sealt üle võsa paistab, sealt peaks WIFIT küll tulema. Seda ma olen oma noores elus küll õppinud, et kui on mast, siis on ka wifi.
Vanaisa ütles, et see on sigala piksevarras, internetti sealt ei tule
Sigala piksevarras? Ok, cool cool… Internetti ei tule, aga mida sealt siis tuleb?
“Sitahaisu”
“Et siis no WIFI?
Vanaisa, “Nõu vihvi”.
Siis kutsuti sööma. Ma olin naq allright allright, tuju kohe tõusis… väike panini, kerge vanilla milkshake… ja siis tõstis Vanama pannkoogid lauale.
Ma olin nagu camoon…. fuk jälle pannkoogid. 3 aastat tagasi viimati käisin, siis olid ka jälle pannikad. Kaua võib?
Chop chop, lendab kööki tagasi, mixib väikse vahemere risoto kokku ja tüümianiga ei koonerda…vanaema you have tüümian, right?
Vanaema, “Nõu tüümian, tolko petersell”.
Lõin käega, “ah kuradile kõik!”. Siis vaatasin, et vanaisa oli vahepeal voodisse check inni teinud. Vanama ütles, et ära sega teda, tal ristluud valutavad aga ma olin suht hungry ikka.
“Kle papi, sul pole siin midagi teha, aja käru kuumaks, käi linnas ära, too Hesbist suured juustueined… ja käi korterist ka läbi, ma unustasin selfisticki maha…. ma nägin, et seal tee ääres on mingid varemed, see on hea taust selfide jaoks, viskan väikse filtri peale, huuled prunti, perse uppi ja faseris 40 laiksi nagu maast leitud.
“Aa ja sul siin mingi imelik kõrvadega loom… too loom ka välja, tahaks selle taustal ka selfit teha”.
“Mis imelik loom? See on hobune”.
Hobune, jobune whatever, thats not the point granddad. Noh, hakkad juba minema vä? Nii kaua kui sa linnas ära käid, ma teen siin seni puuladumist veidi.
Granddad kohe elavnes ja ajas end nagisedes istuli…”ohoh, kui tubli poiss” ja hõikas kööki vanaemale…”ja sina ütled, et meie poiss on ludri… näed ei ole siin midagi ludri, puid tahab laduda…tööd tahab teha!”.
“Tubli poiss, lähme, ma näitan sulle” ja pani käe õlale.
Ma olin nagu watch out….ära kisu mu kardiganist, venitad veel kaelaaugu liiga väikseks… sa võid küll mu granddad olla aga kardigan on püha.
Miskipärast vedas ta mu kuuri taha ja näitas, näe, puud on siin, lao sinna.
Ma olin suht surprised, mis asi see siis on? Et nagu reaalis hakkan puid laduma? Llubage mul LOL´ida. Mis see on mingi koonduslaager vä? Ma tulin maale chilllaxima.
Vanaisa, “Ise ütlesid, et tahtsid ju puid laduda!”.
No no no… mul siin moblas puudeladumise game… sa jumala misunderstuudisid mind. Et näe… näpuga siit tõmbad, siis saad punkte ja siis unlockid maagilise kristallhalu millega saab draakonhalu unlockida ja see annab kohe +200.
Vanaisa vangutas pead. Mulle aga tundus, et kogu see maale tulemise event hakkas nagu ära vajuma. Oli vaja energy ja chillax kohe peale saada!
Nõjatusin granddad´i poole ja sosistasin, “Pssssst GD, ütle parem, kus siin väheke paffi saaks sebida… you know?”
Mis asja?
“Spliffi, purukest, maffi,..rolliks kerge jointi, tõmbaks highesse ära…”
Vanaisa vandus endamisi, haaras siis mul turjast ja püksipersest kinni ning viskas mu kuuri kõrval kasvavasse nõgesepõõsasse.
Ajasin end nõgesepõõsast püsti. Igaltpoolt kipitas ja tulitas. Tunne oli uudne, suht fine. Kergelt võttis nagu kupli ka sõitma ja lükkas energy peale…. linnas võiks sellisel kraamil täitsa minekut olla. Allright, allright… puhkus maal hakkas nagu vaikselt looma!
Kohale jõudes tuli kohe esimene pauk – WIFIT ei olegi. Ma olin nagu, džiisas kus dšanglisse ma nüüd sattunud olen. WIFIT ei ole, mismõttes nagu? On selline asi üldse võimalik, et wifit ei ole?
Ooot oot aga mis mast see siis sealt üle võsa paistab, sealt peaks WIFIT küll tulema. Seda ma olen oma noores elus küll õppinud, et kui on mast, siis on ka wifi.
Vanaisa ütles, et see on sigala piksevarras, internetti sealt ei tule
Sigala piksevarras? Ok, cool cool… Internetti ei tule, aga mida sealt siis tuleb?
“Sitahaisu”
“Et siis no WIFI?
Vanaisa, “Nõu vihvi”.
Siis kutsuti sööma. Ma olin naq allright allright, tuju kohe tõusis… väike panini, kerge vanilla milkshake… ja siis tõstis Vanama pannkoogid lauale.
Ma olin nagu camoon…. fuk jälle pannkoogid. 3 aastat tagasi viimati käisin, siis olid ka jälle pannikad. Kaua võib?
Chop chop, lendab kööki tagasi, mixib väikse vahemere risoto kokku ja tüümianiga ei koonerda…vanaema you have tüümian, right?
Vanaema, “Nõu tüümian, tolko petersell”.
Lõin käega, “ah kuradile kõik!”. Siis vaatasin, et vanaisa oli vahepeal voodisse check inni teinud. Vanama ütles, et ära sega teda, tal ristluud valutavad aga ma olin suht hungry ikka.
“Kle papi, sul pole siin midagi teha, aja käru kuumaks, käi linnas ära, too Hesbist suured juustueined… ja käi korterist ka läbi, ma unustasin selfisticki maha…. ma nägin, et seal tee ääres on mingid varemed, see on hea taust selfide jaoks, viskan väikse filtri peale, huuled prunti, perse uppi ja faseris 40 laiksi nagu maast leitud.
“Aa ja sul siin mingi imelik kõrvadega loom… too loom ka välja, tahaks selle taustal ka selfit teha”.
“Mis imelik loom? See on hobune”.
Hobune, jobune whatever, thats not the point granddad. Noh, hakkad juba minema vä? Nii kaua kui sa linnas ära käid, ma teen siin seni puuladumist veidi.
Granddad kohe elavnes ja ajas end nagisedes istuli…”ohoh, kui tubli poiss” ja hõikas kööki vanaemale…”ja sina ütled, et meie poiss on ludri… näed ei ole siin midagi ludri, puid tahab laduda…tööd tahab teha!”.
“Tubli poiss, lähme, ma näitan sulle” ja pani käe õlale.
Ma olin nagu watch out….ära kisu mu kardiganist, venitad veel kaelaaugu liiga väikseks… sa võid küll mu granddad olla aga kardigan on püha.
Miskipärast vedas ta mu kuuri taha ja näitas, näe, puud on siin, lao sinna.
Ma olin suht surprised, mis asi see siis on? Et nagu reaalis hakkan puid laduma? Llubage mul LOL´ida. Mis see on mingi koonduslaager vä? Ma tulin maale chilllaxima.
Vanaisa, “Ise ütlesid, et tahtsid ju puid laduda!”.
No no no… mul siin moblas puudeladumise game… sa jumala misunderstuudisid mind. Et näe… näpuga siit tõmbad, siis saad punkte ja siis unlockid maagilise kristallhalu millega saab draakonhalu unlockida ja see annab kohe +200.
Vanaisa vangutas pead. Mulle aga tundus, et kogu see maale tulemise event hakkas nagu ära vajuma. Oli vaja energy ja chillax kohe peale saada!
Nõjatusin granddad´i poole ja sosistasin, “Pssssst GD, ütle parem, kus siin väheke paffi saaks sebida… you know?”
Mis asja?
“Spliffi, purukest, maffi,..rolliks kerge jointi, tõmbaks highesse ära…”
Vanaisa vandus endamisi, haaras siis mul turjast ja püksipersest kinni ning viskas mu kuuri kõrval kasvavasse nõgesepõõsasse.
Ajasin end nõgesepõõsast püsti. Igaltpoolt kipitas ja tulitas. Tunne oli uudne, suht fine. Kergelt võttis nagu kupli ka sõitma ja lükkas energy peale…. linnas võiks sellisel kraamil täitsa minekut olla. Allright, allright… puhkus maal hakkas nagu vaikselt looma!
esmaspäev, 19. juuni 2017
Süütud ohvrid ja meie hukkamõist
Ühe terrorirünnaku järel küsis üks vaimulik, kas EELK ei mõistagi
terrorirünnakut hukka, sest kõik teised on juba jõudnud seda teha. Ma ei
saanud sellest märkusest päris hästi aru. Kas keegi siis ei mõista oma
südames terrorirünnakut hukka!? Kas seda peab iga kord eraldi välja
ütlema …
Mind on ikka häirinud see keelekasutus: „mõistan terrorirünnaku hukka“. Kas on siis keegi, kes seda ei tee? Kui jätta see välja ütlemata, kas siis olen ebaviisakas või hoolimatu? Mind on häirinud sõnade tegemine sõnade pärast, eriti nii traagilisel puhul. Juba sõna „terrorirünnak“ ju eeldab, et tegemist on millegagi, mis on negatiivne, vägivaldne, ülekohtune, barbaarne, ootamatu, hirmutav … Ajal, kus iga nädal on suur osa meie ajast meediakanalite uudistevoost kuni koduste perevestlusteni sisustatud terrorismist tingitud hirmujuttudega, ei ole võimalik, et keegi, kes ise pole terrorist, jätab terrorismi hukka mõistmata. Kes terrorismi õigustab, on ise oma mõtteviisilt terrorist!
On igasuguse inimlikkuse vastane, samuti kõigi suurte religioonide põhimõtete vastane asuda süütuid juhuslikke inimesi ründama mistahes relvadega või muid võikaid vahendeid kasutades. Iga säärane rünnak on niivõrd ebaloomulikult väär ja vale, et meie väljendatud hukkamõist või selle väljendamata jätmine ei muuda selle jõhkra akti olemust kuidagi paremaks ega halvemaks.
Minu lootus on see, et Jumal mõistab kohut ja õigust! Inimestena sooviksime näha Tema õiglast kohtumõistmist loomulikult kohe. Me ei saa aga kuidagi eeldada, et Jumal oleks lapsehoidja kellele tahes meie seast, olgu headele või kurjadele. Olla hea või olla kuri on inimeste vaba tahte ning isikliku otsuse tulemus.
Õiget otsust aitab langetada universaalne armastusekäsk: armasta ligimest nagu iseennast. Põhimõttena tee teisele seda, mida tahad, et sulle tehakse, on see universaalne armastusekäsk esindatud kõikides religioonides ja humaansetes filosoofilistes maailmavaadetes. See printsiip aitab meil üksteisega hästi lävida ja üksteise kõrval elada. Kui keegi asub selle vastaselt toimima, väärib see tingimusteta hukkamõistmist. Seda ei pea isegi eraldi avaldusega teistele teada andma. Piisab, kui elad ise armastusekäsu põhimõtete kohaselt ja muudad sellega iga päevaga maailma paremaks. Samas, terrorism ei ole midagi, millega peaksime harjuma. Vastupidi, selle vastu tuleb astuda ja võidelda.
Nüüd on siis jälle see hetk käes, kus peaksime mõistma terrorirünnaku Inglismaa pealinna London Bridge’il hukka. Pealegi, kõik on jõudnud seda juba teha …
Soe ja südamlik oli viis, kuidas lipuheiskamisel Toompeal Eesti lipu päeval tegi Londoni terrorirünnakust välja riigikogu esimees Eiki Nestor. Ta ütles, et täna lehvib sinimustvalge meie riigi- ja rahvuslipuna ka Londoni terrorirünnaku ohvrite mälestuseks. Võtku aja ja igaviku Jumal need järjekordsed süütud ohvrid enese rahusse vastu ja kinkigu neile igavene elu …
Urmas Viilma,
peapiiskop
Mind on ikka häirinud see keelekasutus: „mõistan terrorirünnaku hukka“. Kas on siis keegi, kes seda ei tee? Kui jätta see välja ütlemata, kas siis olen ebaviisakas või hoolimatu? Mind on häirinud sõnade tegemine sõnade pärast, eriti nii traagilisel puhul. Juba sõna „terrorirünnak“ ju eeldab, et tegemist on millegagi, mis on negatiivne, vägivaldne, ülekohtune, barbaarne, ootamatu, hirmutav … Ajal, kus iga nädal on suur osa meie ajast meediakanalite uudistevoost kuni koduste perevestlusteni sisustatud terrorismist tingitud hirmujuttudega, ei ole võimalik, et keegi, kes ise pole terrorist, jätab terrorismi hukka mõistmata. Kes terrorismi õigustab, on ise oma mõtteviisilt terrorist!
On igasuguse inimlikkuse vastane, samuti kõigi suurte religioonide põhimõtete vastane asuda süütuid juhuslikke inimesi ründama mistahes relvadega või muid võikaid vahendeid kasutades. Iga säärane rünnak on niivõrd ebaloomulikult väär ja vale, et meie väljendatud hukkamõist või selle väljendamata jätmine ei muuda selle jõhkra akti olemust kuidagi paremaks ega halvemaks.
Minu lootus on see, et Jumal mõistab kohut ja õigust! Inimestena sooviksime näha Tema õiglast kohtumõistmist loomulikult kohe. Me ei saa aga kuidagi eeldada, et Jumal oleks lapsehoidja kellele tahes meie seast, olgu headele või kurjadele. Olla hea või olla kuri on inimeste vaba tahte ning isikliku otsuse tulemus.
Õiget otsust aitab langetada universaalne armastusekäsk: armasta ligimest nagu iseennast. Põhimõttena tee teisele seda, mida tahad, et sulle tehakse, on see universaalne armastusekäsk esindatud kõikides religioonides ja humaansetes filosoofilistes maailmavaadetes. See printsiip aitab meil üksteisega hästi lävida ja üksteise kõrval elada. Kui keegi asub selle vastaselt toimima, väärib see tingimusteta hukkamõistmist. Seda ei pea isegi eraldi avaldusega teistele teada andma. Piisab, kui elad ise armastusekäsu põhimõtete kohaselt ja muudad sellega iga päevaga maailma paremaks. Samas, terrorism ei ole midagi, millega peaksime harjuma. Vastupidi, selle vastu tuleb astuda ja võidelda.
Nüüd on siis jälle see hetk käes, kus peaksime mõistma terrorirünnaku Inglismaa pealinna London Bridge’il hukka. Pealegi, kõik on jõudnud seda juba teha …
Soe ja südamlik oli viis, kuidas lipuheiskamisel Toompeal Eesti lipu päeval tegi Londoni terrorirünnakust välja riigikogu esimees Eiki Nestor. Ta ütles, et täna lehvib sinimustvalge meie riigi- ja rahvuslipuna ka Londoni terrorirünnaku ohvrite mälestuseks. Võtku aja ja igaviku Jumal need järjekordsed süütud ohvrid enese rahusse vastu ja kinkigu neile igavene elu …
Urmas Viilma,
peapiiskop
laupäev, 17. juuni 2017
Jaan Tooming. Nuhk
Arvo Varik oli sügaval nõukaajal tubli nuhk. Talle meeldis see amet,
meeldis nuhkida. Arvo sõlmis kergesti sõprust erinevate inimestega,
oskas neid kallutada südant puistama. Ja eriti nautis ta ettekannete
koostamist julgeolekule. Ta sai head palka ning oli eluga rahul. Arvo
Varik jootis sõpru ning kuulas mõnuga, kuidas joomasõbrad riiki
siunasid. Samal õhtul koostas ta ettekande, jälle kasvasid toimikud ja
Arvo teenis ülemustelt kiituse.
Siis algasid Eestis pöördelised sündmused. Uued tuuled puhusid ja üha avalikumalt räägiti Eesti iseseisvusest. Ja lõpuks saabuski vabadus. Arvo Varikus toimus usuline ärkamine. Ta laskis ennast ristida ja hakkas usinasti armulaual käima. Tihti nägi ta kirikus ka neid, kelle kohta ta nõukaajal julgeolekusse ettkandeid tegi. Kuid Arvo Varik tundis ennast uue inimesena ning uskus, et vana elu on möödas, kõik patud on talle andeks antud. Oli kerge ja hea. Varsti sai ta tööle kaposse. Ja jälle hakkas ta nuhkima, nüüd juba uue vabariigi heaks. Ta võttis oma tööd väga tõsiselt, meelitas sõpru Eesti Vabariiki põhjama. Ta sai head palka ning tundis, et on oma riigile vajalik, aitab selle õitsengule kaasa ja võitleb vaenlastega, kes tahavad õõnestada riiki, mida ta armastas.
Siis algasid Eestis pöördelised sündmused. Uued tuuled puhusid ja üha avalikumalt räägiti Eesti iseseisvusest. Ja lõpuks saabuski vabadus. Arvo Varikus toimus usuline ärkamine. Ta laskis ennast ristida ja hakkas usinasti armulaual käima. Tihti nägi ta kirikus ka neid, kelle kohta ta nõukaajal julgeolekusse ettkandeid tegi. Kuid Arvo Varik tundis ennast uue inimesena ning uskus, et vana elu on möödas, kõik patud on talle andeks antud. Oli kerge ja hea. Varsti sai ta tööle kaposse. Ja jälle hakkas ta nuhkima, nüüd juba uue vabariigi heaks. Ta võttis oma tööd väga tõsiselt, meelitas sõpru Eesti Vabariiki põhjama. Ta sai head palka ning tundis, et on oma riigile vajalik, aitab selle õitsengule kaasa ja võitleb vaenlastega, kes tahavad õõnestada riiki, mida ta armastas.
neljapäev, 15. juuni 2017
kolmapäev, 14. juuni 2017
Vladislav Korzhetsi värsid:
Mulle meeldib väga see, et mul on kõiges õigus:
õigus iga kandi pealt, õigus igas lõigus,
õigus igal tasandil ja õigus igas punktis.
Olen oma õiguses nagu sõdur tankis.
Olen oma õiguses nagu sõdur tankis,
nagu loogik loogikas, nagu punkar punkis.
Olgu muuga kuidas on, aga üle kõige,
üle maa ja üle vee õnn on olla õige.
Üle maa ja üle vee õnn on olla õige -
õige läheb taevasse, teised põrgu käige!
Ilmarahva põrgutee on valedega kaetud,
minu tanki kahurid on õigusega laetud.
Minu tanki kahurid on õigusega laetud,
ja kõik ebaõiged saavad maa pealt ära aetud.
Õige mees jääb järele, ei kahtle ega kõigu,
tal on õigus elada, sest tal on elus õigus.
Mulle meeldib väga see, et mul on kõiges õigus,
õigus iga kandi pealt, õigus igas lõigus.
Minu hõlma õigesse ei hakka mitte keegi,
ise seda nõelun ma ja miskit muud ei teegi.
õigus iga kandi pealt, õigus igas lõigus,
õigus igal tasandil ja õigus igas punktis.
Olen oma õiguses nagu sõdur tankis.
Olen oma õiguses nagu sõdur tankis,
nagu loogik loogikas, nagu punkar punkis.
Olgu muuga kuidas on, aga üle kõige,
üle maa ja üle vee õnn on olla õige.
Üle maa ja üle vee õnn on olla õige -
õige läheb taevasse, teised põrgu käige!
Ilmarahva põrgutee on valedega kaetud,
minu tanki kahurid on õigusega laetud.
Minu tanki kahurid on õigusega laetud,
ja kõik ebaõiged saavad maa pealt ära aetud.
Õige mees jääb järele, ei kahtle ega kõigu,
tal on õigus elada, sest tal on elus õigus.
Mulle meeldib väga see, et mul on kõiges õigus,
õigus iga kandi pealt, õigus igas lõigus.
Minu hõlma õigesse ei hakka mitte keegi,
ise seda nõelun ma ja miskit muud ei teegi.
Joseph Ratzinger
„Iga
katse haarata Jumalat meie mõistuse haardesse viib absurdini”, ütleb
oma teoses Sissejuhatus kristlusesse Joseph Ratzinger ehk paavst
Benediktus XVI. „Niisiis ei saa kolmainuõpetus olla Jumala täielik
mõistmine. See on piiritlev ütlus, viitav žest,
mis osutab nimetamatuse suunas. See ei ole definitsioon, mis surub
mingi asja inimliku teadmise lahtrisse.” Kolmainsuseõpetus ütleb, et
„Jumal asub kõrgemal ainsusest ja mitmusest. Ta ületab need mõlemad”,
mistõttu ka „isik“ osutub „ebapiisavaks võrdpildiks.” Jumal „võib
seisneda ainult suhete paljususes, mis pole substantsid, vaid ei midagi
muud kui "lained"”, selgitab Ratzinger. „Nad ei ole substantsid,
isiksused tänapäeva tähenduses, vaid suhestatus, mille puhas aktuaalsus
("lainepakett!") ei tühista kõrgeima olemuse ainulisust, vaid moodustab
selle.” Isikumõiste on „puhtalt suhet tähistav mõiste”. Jumal kui „isik
on puhas relatsioon, suhestatus, ei enamat” (Sissejuhatus kristlusesse,
lk 140-150).
teisipäev, 13. juuni 2017
Punase propaganda musternäide: Ilmar Raagi artikkel islamist
Ilmar Raag avaldas Postimehes 10.06.2017. artikli pealkirjaga: “Kes on õige moslem?”[1]. Artikli eesmärk oli distanseerida islamit terrorismist ning näidata, et tegelikult on tegemist rahumeelse religiooniga. Artikkel oli võrdlemisi pikk ning intelligentne, edastades lugejale palju fakte ning analüüsides islamiga seotud ajaloolisi sündmusi. Selline lähenemine sümpatiseerib kindlasti lugejale, kellele Ilmar Raag demonstreeris oma teadmisi antud valdkonnast, andis palju uut informatsiooni ning positiivse sõnumi islami osas.
Islamiga mitte kursis olev lugena sai kindlasti palju mõtlemisainet ning suure tõenäosusega langes sinna peidetud multikulti propaganda ohvriks. Sellise stiiliga - faktirohke ning soliidne, samas sisutühi ning ideoloogiliselt kallutatud - artikleid ilmus NSV Liidu päevil palju. Ka tol korral jagunesid punased demagoogid kahte leeri, ühed robustsed ja ülbed sõimurid, kes ühtegi argumenti kasutamata sõimasid konservatiive ja tervemõistuslikke inimesi fašistideks (tänapäevast parised, lobjakased ja tamburid) ning teised, soliidsed ja intelligentsed propagandistid, kes koostasid vastavaid tekste haritumale lugejaskonnale, selle viimase tänapäevast prototüüpi esindab väga hästi Ilmar Raag.
Analüüsime nüüd Raagi vägagi hästi kirjutatud artiklit detailselt ning vaatame kas tema poolt esitatud argumentatsioon tõestab ära lõppteesi, mille kohaselt ei ole islamis midagi vägivaldset ning kõik seal toimuv on relatiivne, sõltudes iga moslemi enda soovidest.
Raag veetis kaheksa kuud Malis ÜRO rahuvalvemissioonil (ainult üks islami riik maailmas paljude hulgast) ning tegi selle baasilt ammendavaid järeldusi.
Raag toob oma artiklis esile, et kaks kohalikku külameest Malis olla rääkinud: “Ei ole erinevaid islameid. See, millest nemad [džihadistid] räägivad, see ei ole islam. Islam õpetab alandlikkust. Vaata, näiteks meie Prohvet oli alguses lihtne karjus. Ja tead, tal oli juudist naaber, kes iga hommikul viskas tema ukse ette prahti. Aga Prohvet korjas selle alati rahulikult üles ja viis prügimäele. Ja siis ükskord ei olnud Prohveti ukse taga enam prahti. Ei olnud ka järgmisel päeval. Kui nädal oli niimoodi möödunud, siis läks Prohvet oma naabrit vaatama. Õnnetu juut lebas haigena voodis. Prohvet nägi seda ja hakkas tema eest hoolitsema. Juut oli sellest nii liigutatud, et vahetas usku.“
[Kusjuures see lugu on tõenäoliselt kellegi poolt välja mõeldud muinasjutt, islami teadlased seda ei kinnita. TÜ islami teadlane Üllar Peterson teadis esile tuua vaid loo, kus keegi kuraishiidist Muhamedi kaashõimlane talle mingit rämpsu pähe viskas sest Muhamedi kui isehakanud usukuulutajat kiusati alguses tugevalt selle tegevuse eest taga.]
Ja siis jätkas teine külamees: „Need džihadistid on lihtsalt noored pätid, kes ei tea koraanist midagi“. Siis ütles jälle esimene: „Kui me tervitame üksteist, siis me ütleme „As salam aleikum“ - „Rahu olgu Su peal“. Aga Allah ongi rahu allikas. Koraan ütleb: „Kui nad valivad rahu, tehke teie sama moodi.“ (Koraan 8:61). Rahu on islami eesmärk, aga mida nemad [džihadistid] teevad…?“
Raag põhjendab kahe suvalise külamehe poolt öeldud paari lausega ning ühe koraani ajaadiga ära misasi on islam? Nende kahe tegelase sõnad on vaid nende subjektiivne seisukoht, mille baasilt kindlasti ei saa teha ammendavaid järeldusi islami kohta - eriti veel arvestades asjaolu, et need kaks, nagu paljud moslemid üle ilma, ei pruugi islamist eriti midagi teada. Et inimene on islami ühiskonnas üles kasvanud ei tähenda, et ta islami alustest põhjalikumalt midagi teaks, täpselt samamoodi nagu Euroopas on palju inimesi, kes end ise kristlasteks peavad, ilma et nad kunagi piiblit lugenud oleks või süvenenud selle religiooni ajaloolisse arengusse.
Samuti ei ole kompetentne võtta Koraanist välja üksikuid lauseid, selliselt võib tõestada midaiganes, mis ongi vasakaktivistide meelisteguviis. Tegelikkuses on koraan aga väga pikk ja keeruline raamat, mida tuleb mõista tervikuna ja iga inimene, kes natukenegi islami asjadega kursis on - mida Raag ilmselgelt pole - peaks teadma, et koraani lugemisel kehtib tühistamise ja asendamise põhimõte, mille kohaselt hilisemad “ilmutused” tühistavad eelnevad, siin sellest pikemalt (väljavõte minu raamatust “Poliitilisi Mõtisklusi”):
Koraani kronoloogiliselt viimased ilmutused (peamiselt suurad[2] 5, 9 jt) on määrava tähtsusega suhtumises mittemuslimitesse, sest Koraani seletanud islamiõpetlaste sõnul tühistavad hilisemad ilmutused varasema „mõõduka islami“ seisukohad ja asendavad need uute põhimõtetega.[3]
TÜ islami teadlane Üllar Peterson toob rangelt esile, et tühistamise ja asendamise (ar. k. al-na ̄sikh wa al-mansu ̄kh, lühendatuna naskh) põhimõtte tundmine on möödapääsmatu Koraani käsitlemisel nii keskaegsete kui tänapäevaste islamiõpetlaste arvates, sest vaid nii saab selgitada asjaolu, miks Koraan eri kohtades ühte ja sama asja kiidab, lubab või keelab (näiteks vein[4]) või esitab diametraalselt erinevaid seisukohti (näiteks uskmatute, juutide, kristlaste kohta).[5]
Seega algab islami riigiõiguse seisukohalt suhtumine teiseusulistesse Koraanis tõepoolest suure tolerantsusega Meka perioodil (610-622), mil Muhamedil polnud võimu ja ta oli jutlustajana põlu all, järkjärgult Mediina perioodil (622-624) pidevalt karmimaks muutudes, sedamööda kuidas Muhamed aina poliitilist võimu omandas, kuni Koraani viimaste ilmutusteni (628-632) ajaatide 9.5, 9.29 ja mitmete teiste näol, mis tühistavad üle saja eelneva ajaadi sisu, sätestades lepitamatu vaenu teiseusulistega nende poliitilise allumiseni muslimitele.[6] Suuras nr. üheksa on antud käsk võidelda kõigi mittemuslimitega seni, kuni nood kas võtavad vastu islami usu või tunnistavad muslimite ülemvõimu. Sõda islamile allumatute uskmatute vastu, olgu need paganad või raamaturahvas, muutub nüüd islamikogukonna kohustuslikuks ettevõtmiseks[7]. Siin otsetõlked mõndadest agressiivsetest koraanikohtadest:
98:6 Need, kes islami eemale tõukavad "on halvimad loodud olendite hulgast"
47:4 "Kui sõjas on teie vastas uskmatud, siis raiuge neilt pead" (siit tuleb ka tihe peade maha nülgimine, mida nad meile oma hukkamisvideodes pidevalt demonstreerivad)
9:73 "Sina, prohvet! Võitle uskmatute ja silmakirjatsejatega, ära halasta nendele. Nende elupaigaks saab põrgu, mis on väga halb sihtkont"
9:123 "Teie, usklikud! Võidelge uskmatutega ... "
9:29 & 8:39 "Võidelge uskmatutega, kuni nad lõpetavad usklike eksitamise ja hakkavad kummardama ainuüksi jumalat"
9:5 "Tapke ebajumalateenijad, kus aga saate"
2:191 "Tapke neid, kus iganes nendega kokku puutute ... "
Petersoni sõnutsi võib lõputult imestada nende tänapäevaste islamiapoloogide üle, kes ennast sadadest koraanikommentaatoritest ja islamiõiguse tunnustatud asjatundjatest targemaks peavad ja mingit propagandistlikku koraani-tolerantsi-teadust arendavad, vaikides tühistamise põhimõttest, ning esitades Koraanis leiduvaid rahumeelseid, kuid õiguslikus mõttes tühistatud ajaate õigusjõuliste pähe.
Nüüd meenutame veel äsja mainitud külamehe tsitaati, et „need džihadistid on lihtsalt noored pätid, kes ei tea koraanist midagi“. Antud juhul on aga just külamees see, kes ei tea Koraanist midagi. Ülal toodud tekstist sai juba selgeks, et Koraan õpetab just vägivalda. Ja vahepeal on juba kõik vähegi tõsiselt võetavad islami teadlased (kes kõik, erinevalt Raagist, räägivad araabia keelt ning on koraani koos teiste islami alustekstidega ise lugenud) nentinud, et džihadistid viivad koraani ellu sõna-sõnalt. Raag võiks näiteks tutvust teha Tallinna Ülikoolis töötava, maailma juhtivaima araabia keele professori Otto Jastrowiga[8], kes ütles 2011. a. veebruaris Eesti Päevalehele, kohe Araabia kevade puhkedes, et muutusi see endaga kaasa ei too sest islam ja demokraatia ei sobi kokku[9]. 2015. a. veebruaris lisas ta ERRile antud intervjuus: "Lääne riikide juhid on korduvalt väitnud, et ISISel ei ole mingit seost islamiga, mis olla rahumeelne usk, kuid see ei vasta tõele, vastupidi, ISIS on kõige puhtam islami usu väljendus ... "[10].
Mis puudutab äsja esile toodud väidet, et islam olla juutluse suhtes sõbralik religioon, ja sellest isegi veel sõbralikum, siis see on eriti diletantlik, näidates veelkord Raagi teadmatust antud valdkonnas ning tõestades tema puhtalt propagandistlikke eesmärke. Iga inimene, kes vähegi islami algusaegadega kursis on, teab järgnevat (väljavõte minu raamatust “Poliitilisi Mõtisklusi”):
Miks oli Muhamed algul ka juutide ja kristlastega sõbralik? Sest islam on ju kopeeritud judaismi pealt. Prohvet Muhamed oli kaupmehena tutvunud oma rännakutel judaismi ja kristlusega, saades aru seejuures araabia rahva primitiivsusest. Sellepärast nimetatakse ka islamit - juutluse ja kristluse kõrval - abraamiliseks religiooniks. Aabrahm oli teatavasti juutide esiisa, kellel moslemite ja araablastega mingit pistmist ei ole, kuid prohvet Muhamed kuulutas Aabrahami omavoliliselt ka mosltemite esiisaks, nagu võttis "oma käsutusse" ka juutide prohvet Moosese. Alguses palvetasid ka moslemid näoga Jeruusalemma poole, kuid teisel hidžra[11] aastal andis Muhamed neile korralduse pöörata nägu Meka suunas, kuhu Abraham ja tema poeg Ismael olid islami legendi järgi ehitanud esimese Kaaba - tegelikkuses on see vale, Kaaba on seal alati seisnud must kivi, mida araablaste hõimud palvetasid juba enne islami teket. Muhamed lihtsalt vallutas selle koos Meka linnaga 630. aastal, misjärel andis sellele kivile omale sobiliku tähenduse ning ajas juudid linnast välja[12]. Muhamed süüdistas juute selles, et need on taganenud oma esiisa Aabrahami monoteismist, juudid aga keeldusid tunnustamast Muhamedi Saadikuna, kes oleks tähenduselt võrdne Aabrahami, Moosese ja Jeesusega.[13]
Peale neid sündmusi Mekas hakkas moslemite seas levima suur juudiviha, mis ka Koraani ankurdati. Seda kinnitavad ajaadid: 2.87-99; 2.105; 3.119; 3.186-187; 5.82; 2.145; 5.49; 5.57; 45.16-19 jne, kus muu hulgas nimetatakse juute ahvideks ja sigadeks. Samuti kubisevad juudivaenust ka muud islami alusallikad (koraanikommentaarid, sunna, islami ajalookirjutus).[14] Tuntud USA islami teadlane Rober Spencer räägib meile oma raamatus mitmest seigast Muhammedi ja juutide vahel. Näiteks kord ratsutas prohvet Muhammed vaherahu sõlminud Qainuqāʿ juudi hõimu turuplatsile ning teatas: "Oo juudid, teadke, et teile saab osaks säärane Jumala kättemaks nagu Quraysh'i hõimule, kui te muslimiteks ei hakka. Teadke, et mina olen läkitatud prohvet - nii ongi märgitud teie pühakirjades ja Jumala pühas leppes teiega". Juudid aga ei kuulanud teda, mispeale neid piirati, kuni nad ikkagi alla andsid. Siis leidis prohvet omale uue sihtmärgi, juudi soost luuletaja Ka'b ibn al-'Ashrafti näol, kes olla "koostanud suguihast kantud solvavaid värsse muslimi naiste kohta". Muhammed laskis oma jüngril nimetatud luuletaja mõrvata, peale mida väljastas järgmise käsu: "Tapke kõik juudid, kes teie kätte langevad".[15]
Edasi läheb Raag džihaadi mõiste juurde, seletades küll ilusasti suure ja väikese džihaadi vahet, tuues siis esile ühe koha koraanist ja ühe hadithi (prohveti ütlus), mille kohaselt jällegi ei käse islam kindlasti kedagi rünnata, sätestades vaid enesekaitse doktriini. Ka siin toimib Raag täpselt samamoodi nagu varem, võttes paar üksikut lauset kontekstist välja, tehes selle baasilt ammendava järeluse. Põhjalik džihaadi käsitlus oleks väga pikk, mida siinkohal esile tooma ei hakka, kellel huvi leiate selle minu raamatust „Poliitilisi Mõtisklusi“, peatüki „Džihaad“ alt. Lühidalt kokkuvõetuna on džihaad islami viie ametliku usualause (usk Allahisse ja Muhamedi prohvetlusse, palvetamine, palveränd, paast ning kogutud vara puhastamine usumaksu näol) kõrval kuues, mitteametlik usualus, mis muu kõrval sätestab siiski islami levitamise kohustuse mõõga abil.
Mis puudutab Raagi poolt esitatud ajaati 2:190: „Võidelge Jumala teel nende vastu, kes võitlevad teiega, aga ärge rünnake ise“, siis sellest sai juba eelnevalt räägitud, et tegemist on algusaegade „ilmutusega“, mille tühistavad hilisemad, mis sätestavad leppimatu vaenu uskmatutega. Mis puudutab Raagi poolt esile toodud hadithi, et „moslem, kes valab moslemitega rahus elava mittemoslemi verd, ei pääse paradiisi“, siis see on vaid üks, jällegi kontekstist välja võetud hadith paljude teiste kõrval, mis sätestavad teisusuliste ja uskmatute islamile alistamise kohustuse. TÜ islami teadlane Üllar Peterson, kes on kogu sunna (hadithide kogumik) läbi töötanud, toob esile, et džihaadi, paradiisi ja märtriteema lühimaid ja samas tabavamaid kokkuvõtteid sunnas on Muhamedi ütlus "Võtke teatavaks - paradiis on mõõkade varjus!" (al-Bukha ̄r ̄ı 1997: IV, 63, nr 2818; sarnane: 134, nr 2966). Ning sellist usumärterlusekiitust on täis ka teised islami alustekstid, arvukalt on seda koraanikommentaarides ja ajalootöödes, usumärterlust kiidavad ohtrasti ka islamiõiguse tööd - siinkohal nendib aga Peterson, et ka lühiülevaade sellest temaatikast nõuaks kümnete tööde sadade kohtade üleslugemist.[16]
Islami nimel sõdimist ässitatakse rohkesti suurades 2-4 ja 8 ning sõnaselgelt seotakse muslimite paradiisisaamine märterlusega: kui Meka perioodil (610-622) toob Koraan ära iharaid paradiisikirjeldusi (55.46-78; 56.8-40 ja mitmed teised kohad), siis nüüd, Mediina sellel perioodil (622-624) selgub, et sinna ihaldatud paradiisi pääsevad islami nimel langenud (3.142-143, 4.69-76, 57.21-22); veelgi enam - kiidetakse islami eest lahingus hukkunud muslimeid (2.154, 4.74, 9.111, 47.4-6).[17]
Ajakiri Imeline Ajalugu vahendab meile šiia muslimite kohta, milles tuuakse konkreetselt esile, et nende traditsioonis on märtrisurm pärit juba islami algusaegadest. Aastal 680 ohverdas üks šiia islami suurkujusid, imaam Hussein end võitluses vaenlase sõjaväe vastu. Alates sellest on märtrisurm šiia muslimitele privileeg. Sellepärast on šiiitlik terroriorganisatsioon Hizbullah eneseõhkijate poolest ka nii hästi tuntud.[18]
Edasi kasutab Raag tüüpilist vasakdemagoogide trikki, üritades vett sogada sellega, et on palju erinevaid islami suundi ja šariaadi tõlgendamise vorme. Ta ütleb, et suhteliselt kerge vaevaga võib internetist leida üle 20 islami haru, kellest igal ühel on oma nägemus ning sama mitmekesisus valitseb šariaadi tõlgendamisel: „Isegi kui algselt oli tegemist ühe reeglite kogumikuga, siis juba keskajal arenesid välja erinevate jurisdiktsioonide koolkonnad. Seega, kui keegi ütleb, et kusagil rakendatakse sharia-seadusi, siis tuleb kõigepealt küsida, millisest õiguslikust koolkonnast nad sel puhul lähtuvad.“
Islami usulahke on tõesti palju, kuid mida selle esile toomine muutma peaks? Mitte midagi. Täiesti sisutühi argument. Teiseks, vaatamata asjaolule, et islamil palju harusid on, moodustavad sunniidid ikkagi määrava enamuse, 90 %, kujundades seega kogu islami näo enda järgi. Teine suurem islami vool, šiiidid, moodustab 10 % moslemite koguarvust. Seega teiste islami usulahkude jaoks tegelikult ruumi ei jäägi, vaid kõik need üle kahekümne erineva voolu on šiiitide alamsektid (sunniitide hulgas alamsekte pole, võib olla erinevusi ainult õiguskoolkondades), kellest paljusid tegelikult ei loetagi enam islami alla kuuluvaks sest nende poolt ise välja mõeldud õpetus erineb juba liiga palju islamist. See heietamine islami lahkudest, mille kohaselt olla islam salliv ja mitmekesine, on järjekordne propagandist-demagoogide poolt välja mõeldud muinasjutt, mis tegelikkuses ei tõesta midagi.
Mis puudutab seda, et ka šariaadil on mitu tõlgendusvormi (neli suuremat), siis see on tõsi, kuid jällegi sisutu argument, sest šariaadi iga tõlgendusvorm on vastuolus Euroopa õiguspraktikaga, meile ei sobi šariaat mitte üheski oma vormis ning šariaadi jälgimine on ilmselge märk inimese vaimsest piiratusest, rumalusest ning ajupesust. Šariaadi eri koolkonnad vaidlevad omavahel vaid pisiasjade üle, kuid õpetuse olulised kohad, mis sunnivad moslemeid teiseusulisi ründama, eirama euroopalikke väärtusi ja garanteerima islami konserveerituse (et ta ei saaks moderniseeruda), on kõik samad.
Edasi üritab Raag seletada midagi teemal poliitiline islam. Raag väidab, et nüüdisaegse poliitilise islami alguseks tuleb lugeda koloniaalimpeeriumite lagunemisaja, mille tulemil - kui Türgi näitas ilmaliku riigi võimalikkust ja ka panarabism oli moderniseerumas - hakkasid sunniitide seas arenema konservatiivsed äärmusliikumised nagu vahabism ja salafism. Esiteks näitab asjaolu, et moderniseerumine tekitas islami maailmas tugeva radikaalse vastureaktsiooni, suurepäraselt ju seda, et islam ja moderniseerumine ei sobi kokku. Teiseks, väide, et poliitiline islam tekkis koloniaalimpeeriumide lagunemisajal, ei pea paika.
Poliitiline islam tekkis kohe islami tekkimisega sest klassikalise islami džihaadi kontseptsioon on lahutamatult seotud riigikontseptsiooniga. Petersoni sõnutsi on klassikalise riigikontseptsiooni aluseks eeldus, et islam on universaalne usk, sest prohvet Muhamed oli inimkonnale Jumalalt (ar. k. Allâh) saadetud prohvet, kes kinnitab eelnenud prohvetite (enamus Piiblis mainitud) sõnumit ning juhib inimkonna, mis vahepeal on eksiteele sattunud eelnevate prohvetite sõnumi moonutamise pärast - tehes Allahi poolt ilmutatud pühakirjadesse meelevaldseid lisandusi - tagasi õigele teele. Seega on islam universaalne usk ning peab hõlmama kogu Universumit, ja kui vaja, siis peab see hõlmamine toimuma jõudu kasutades.[19]
See tõe kuulutamine toimub pingutuse e. džihaadi käigus. Selle käigus allaheitjad - muslimid - heidavad alla, st islamistavad, tõe kuulutamise ja õigluse kehtestamise kaudu ülejäänud maailma. Et mitte-islami alade (dār al-harb - sõjatallermaa) muutmine dār al-islāmiks (islami ala) toimub islamis pingutuse - džihaadi käigus ja abil, sellele ei vaidle vastu ka rahumeelseimad muslimid.[20]
Ehk siis vasakpropagandistide pidevalt korrutatud väide, et islamil pole midagi pistmist radikaalse islamiga, on vale. Tegelikkuses ei ole radikaalset islamit võimalik eristada islamist sest radikaalne islam ongi puhas islam! Mis muidugi ei tähenda, et kõik moslemid terroristid oleksid, otseste terroristide hulk moslemite hulgas, kes prohveti õpetust sõna-sõnalt ellu viivad, on vaid 3-5 %, mis on umbes 70 miljonit inimest üle maailma. Seega piisav, et tekitada palju pahandust, nagu juba ka Euroopas igapäevaselt näha on. Teiseks, vaatamata asjaolule, et ülejäänud moslemid ei pruugi olla otseselt terroristid, on suur osa neist seda kaudselt, toetades terroriste ja olles sotsiaalsed võõrkehad meie ühiskonnas. Fakt on see, et tõsiuskne moslem ei saa mitte kuidagi kuuluda Euroopa ühiskonda ilma, et ta siin probleeme ei tekitaks ja ühiskonda majanduslikult ei kurnaks.
Edasi järgneb Raagi poolt ülevaade islami mõningatest arengutest peale Teist maailmasõda, kuid selle infoga pole antud kontekstis miskit peale hakata, sest see ei tõesta midagi.
Nüüd nägime, kui oluliselt tõlgendas Raag islamit valesti, esitades islami alustekstidest, nagu koraan ja sunna, üksikuid kontektsist välja võetud fragmente, jättes aga olulise materiali esile toomata. Kuigi pealtnäha oli Raagi artikkel väga sisukas ja argumenteeritud, selgus lähemal analüüsil, et tegemit on propagandistliku demagoogiaga, mis on täis valesid, pooltõdesid, hulgaliselt käsitlemata jäänud olulisi fakte ning meelevaldseid järeldusi religiooni osas, kus mitte midagi meelevaldset ei ole. Tegemist on punase propagandaga, mille eesmärk on loputada kodanluse ajusid, et sillutada islamile teed Euroopasse.
Tõejärgne ajastu! Aita meil võidelda demagoogia vastu ning toetame islami teadlasi, kes veel julgevad rääkida asjadest nii, nagu need tegelikult on. Toeta islamiseerumise vastast kodanikuühendust MTÜ International SIS:
www.georgkirsberg.eu
Islamiga mitte kursis olev lugena sai kindlasti palju mõtlemisainet ning suure tõenäosusega langes sinna peidetud multikulti propaganda ohvriks. Sellise stiiliga - faktirohke ning soliidne, samas sisutühi ning ideoloogiliselt kallutatud - artikleid ilmus NSV Liidu päevil palju. Ka tol korral jagunesid punased demagoogid kahte leeri, ühed robustsed ja ülbed sõimurid, kes ühtegi argumenti kasutamata sõimasid konservatiive ja tervemõistuslikke inimesi fašistideks (tänapäevast parised, lobjakased ja tamburid) ning teised, soliidsed ja intelligentsed propagandistid, kes koostasid vastavaid tekste haritumale lugejaskonnale, selle viimase tänapäevast prototüüpi esindab väga hästi Ilmar Raag.
Analüüsime nüüd Raagi vägagi hästi kirjutatud artiklit detailselt ning vaatame kas tema poolt esitatud argumentatsioon tõestab ära lõppteesi, mille kohaselt ei ole islamis midagi vägivaldset ning kõik seal toimuv on relatiivne, sõltudes iga moslemi enda soovidest.
Raag veetis kaheksa kuud Malis ÜRO rahuvalvemissioonil (ainult üks islami riik maailmas paljude hulgast) ning tegi selle baasilt ammendavaid järeldusi.
Raag toob oma artiklis esile, et kaks kohalikku külameest Malis olla rääkinud: “Ei ole erinevaid islameid. See, millest nemad [džihadistid] räägivad, see ei ole islam. Islam õpetab alandlikkust. Vaata, näiteks meie Prohvet oli alguses lihtne karjus. Ja tead, tal oli juudist naaber, kes iga hommikul viskas tema ukse ette prahti. Aga Prohvet korjas selle alati rahulikult üles ja viis prügimäele. Ja siis ükskord ei olnud Prohveti ukse taga enam prahti. Ei olnud ka järgmisel päeval. Kui nädal oli niimoodi möödunud, siis läks Prohvet oma naabrit vaatama. Õnnetu juut lebas haigena voodis. Prohvet nägi seda ja hakkas tema eest hoolitsema. Juut oli sellest nii liigutatud, et vahetas usku.“
[Kusjuures see lugu on tõenäoliselt kellegi poolt välja mõeldud muinasjutt, islami teadlased seda ei kinnita. TÜ islami teadlane Üllar Peterson teadis esile tuua vaid loo, kus keegi kuraishiidist Muhamedi kaashõimlane talle mingit rämpsu pähe viskas sest Muhamedi kui isehakanud usukuulutajat kiusati alguses tugevalt selle tegevuse eest taga.]
Ja siis jätkas teine külamees: „Need džihadistid on lihtsalt noored pätid, kes ei tea koraanist midagi“. Siis ütles jälle esimene: „Kui me tervitame üksteist, siis me ütleme „As salam aleikum“ - „Rahu olgu Su peal“. Aga Allah ongi rahu allikas. Koraan ütleb: „Kui nad valivad rahu, tehke teie sama moodi.“ (Koraan 8:61). Rahu on islami eesmärk, aga mida nemad [džihadistid] teevad…?“
Raag põhjendab kahe suvalise külamehe poolt öeldud paari lausega ning ühe koraani ajaadiga ära misasi on islam? Nende kahe tegelase sõnad on vaid nende subjektiivne seisukoht, mille baasilt kindlasti ei saa teha ammendavaid järeldusi islami kohta - eriti veel arvestades asjaolu, et need kaks, nagu paljud moslemid üle ilma, ei pruugi islamist eriti midagi teada. Et inimene on islami ühiskonnas üles kasvanud ei tähenda, et ta islami alustest põhjalikumalt midagi teaks, täpselt samamoodi nagu Euroopas on palju inimesi, kes end ise kristlasteks peavad, ilma et nad kunagi piiblit lugenud oleks või süvenenud selle religiooni ajaloolisse arengusse.
Samuti ei ole kompetentne võtta Koraanist välja üksikuid lauseid, selliselt võib tõestada midaiganes, mis ongi vasakaktivistide meelisteguviis. Tegelikkuses on koraan aga väga pikk ja keeruline raamat, mida tuleb mõista tervikuna ja iga inimene, kes natukenegi islami asjadega kursis on - mida Raag ilmselgelt pole - peaks teadma, et koraani lugemisel kehtib tühistamise ja asendamise põhimõte, mille kohaselt hilisemad “ilmutused” tühistavad eelnevad, siin sellest pikemalt (väljavõte minu raamatust “Poliitilisi Mõtisklusi”):
Koraani kronoloogiliselt viimased ilmutused (peamiselt suurad[2] 5, 9 jt) on määrava tähtsusega suhtumises mittemuslimitesse, sest Koraani seletanud islamiõpetlaste sõnul tühistavad hilisemad ilmutused varasema „mõõduka islami“ seisukohad ja asendavad need uute põhimõtetega.[3]
TÜ islami teadlane Üllar Peterson toob rangelt esile, et tühistamise ja asendamise (ar. k. al-na ̄sikh wa al-mansu ̄kh, lühendatuna naskh) põhimõtte tundmine on möödapääsmatu Koraani käsitlemisel nii keskaegsete kui tänapäevaste islamiõpetlaste arvates, sest vaid nii saab selgitada asjaolu, miks Koraan eri kohtades ühte ja sama asja kiidab, lubab või keelab (näiteks vein[4]) või esitab diametraalselt erinevaid seisukohti (näiteks uskmatute, juutide, kristlaste kohta).[5]
Seega algab islami riigiõiguse seisukohalt suhtumine teiseusulistesse Koraanis tõepoolest suure tolerantsusega Meka perioodil (610-622), mil Muhamedil polnud võimu ja ta oli jutlustajana põlu all, järkjärgult Mediina perioodil (622-624) pidevalt karmimaks muutudes, sedamööda kuidas Muhamed aina poliitilist võimu omandas, kuni Koraani viimaste ilmutusteni (628-632) ajaatide 9.5, 9.29 ja mitmete teiste näol, mis tühistavad üle saja eelneva ajaadi sisu, sätestades lepitamatu vaenu teiseusulistega nende poliitilise allumiseni muslimitele.[6] Suuras nr. üheksa on antud käsk võidelda kõigi mittemuslimitega seni, kuni nood kas võtavad vastu islami usu või tunnistavad muslimite ülemvõimu. Sõda islamile allumatute uskmatute vastu, olgu need paganad või raamaturahvas, muutub nüüd islamikogukonna kohustuslikuks ettevõtmiseks[7]. Siin otsetõlked mõndadest agressiivsetest koraanikohtadest:
98:6 Need, kes islami eemale tõukavad "on halvimad loodud olendite hulgast"
47:4 "Kui sõjas on teie vastas uskmatud, siis raiuge neilt pead" (siit tuleb ka tihe peade maha nülgimine, mida nad meile oma hukkamisvideodes pidevalt demonstreerivad)
9:73 "Sina, prohvet! Võitle uskmatute ja silmakirjatsejatega, ära halasta nendele. Nende elupaigaks saab põrgu, mis on väga halb sihtkont"
9:123 "Teie, usklikud! Võidelge uskmatutega ... "
9:29 & 8:39 "Võidelge uskmatutega, kuni nad lõpetavad usklike eksitamise ja hakkavad kummardama ainuüksi jumalat"
9:5 "Tapke ebajumalateenijad, kus aga saate"
2:191 "Tapke neid, kus iganes nendega kokku puutute ... "
Petersoni sõnutsi võib lõputult imestada nende tänapäevaste islamiapoloogide üle, kes ennast sadadest koraanikommentaatoritest ja islamiõiguse tunnustatud asjatundjatest targemaks peavad ja mingit propagandistlikku koraani-tolerantsi-teadust arendavad, vaikides tühistamise põhimõttest, ning esitades Koraanis leiduvaid rahumeelseid, kuid õiguslikus mõttes tühistatud ajaate õigusjõuliste pähe.
Nüüd meenutame veel äsja mainitud külamehe tsitaati, et „need džihadistid on lihtsalt noored pätid, kes ei tea koraanist midagi“. Antud juhul on aga just külamees see, kes ei tea Koraanist midagi. Ülal toodud tekstist sai juba selgeks, et Koraan õpetab just vägivalda. Ja vahepeal on juba kõik vähegi tõsiselt võetavad islami teadlased (kes kõik, erinevalt Raagist, räägivad araabia keelt ning on koraani koos teiste islami alustekstidega ise lugenud) nentinud, et džihadistid viivad koraani ellu sõna-sõnalt. Raag võiks näiteks tutvust teha Tallinna Ülikoolis töötava, maailma juhtivaima araabia keele professori Otto Jastrowiga[8], kes ütles 2011. a. veebruaris Eesti Päevalehele, kohe Araabia kevade puhkedes, et muutusi see endaga kaasa ei too sest islam ja demokraatia ei sobi kokku[9]. 2015. a. veebruaris lisas ta ERRile antud intervjuus: "Lääne riikide juhid on korduvalt väitnud, et ISISel ei ole mingit seost islamiga, mis olla rahumeelne usk, kuid see ei vasta tõele, vastupidi, ISIS on kõige puhtam islami usu väljendus ... "[10].
Mis puudutab äsja esile toodud väidet, et islam olla juutluse suhtes sõbralik religioon, ja sellest isegi veel sõbralikum, siis see on eriti diletantlik, näidates veelkord Raagi teadmatust antud valdkonnas ning tõestades tema puhtalt propagandistlikke eesmärke. Iga inimene, kes vähegi islami algusaegadega kursis on, teab järgnevat (väljavõte minu raamatust “Poliitilisi Mõtisklusi”):
Miks oli Muhamed algul ka juutide ja kristlastega sõbralik? Sest islam on ju kopeeritud judaismi pealt. Prohvet Muhamed oli kaupmehena tutvunud oma rännakutel judaismi ja kristlusega, saades aru seejuures araabia rahva primitiivsusest. Sellepärast nimetatakse ka islamit - juutluse ja kristluse kõrval - abraamiliseks religiooniks. Aabrahm oli teatavasti juutide esiisa, kellel moslemite ja araablastega mingit pistmist ei ole, kuid prohvet Muhamed kuulutas Aabrahami omavoliliselt ka mosltemite esiisaks, nagu võttis "oma käsutusse" ka juutide prohvet Moosese. Alguses palvetasid ka moslemid näoga Jeruusalemma poole, kuid teisel hidžra[11] aastal andis Muhamed neile korralduse pöörata nägu Meka suunas, kuhu Abraham ja tema poeg Ismael olid islami legendi järgi ehitanud esimese Kaaba - tegelikkuses on see vale, Kaaba on seal alati seisnud must kivi, mida araablaste hõimud palvetasid juba enne islami teket. Muhamed lihtsalt vallutas selle koos Meka linnaga 630. aastal, misjärel andis sellele kivile omale sobiliku tähenduse ning ajas juudid linnast välja[12]. Muhamed süüdistas juute selles, et need on taganenud oma esiisa Aabrahami monoteismist, juudid aga keeldusid tunnustamast Muhamedi Saadikuna, kes oleks tähenduselt võrdne Aabrahami, Moosese ja Jeesusega.[13]
Peale neid sündmusi Mekas hakkas moslemite seas levima suur juudiviha, mis ka Koraani ankurdati. Seda kinnitavad ajaadid: 2.87-99; 2.105; 3.119; 3.186-187; 5.82; 2.145; 5.49; 5.57; 45.16-19 jne, kus muu hulgas nimetatakse juute ahvideks ja sigadeks. Samuti kubisevad juudivaenust ka muud islami alusallikad (koraanikommentaarid, sunna, islami ajalookirjutus).[14] Tuntud USA islami teadlane Rober Spencer räägib meile oma raamatus mitmest seigast Muhammedi ja juutide vahel. Näiteks kord ratsutas prohvet Muhammed vaherahu sõlminud Qainuqāʿ juudi hõimu turuplatsile ning teatas: "Oo juudid, teadke, et teile saab osaks säärane Jumala kättemaks nagu Quraysh'i hõimule, kui te muslimiteks ei hakka. Teadke, et mina olen läkitatud prohvet - nii ongi märgitud teie pühakirjades ja Jumala pühas leppes teiega". Juudid aga ei kuulanud teda, mispeale neid piirati, kuni nad ikkagi alla andsid. Siis leidis prohvet omale uue sihtmärgi, juudi soost luuletaja Ka'b ibn al-'Ashrafti näol, kes olla "koostanud suguihast kantud solvavaid värsse muslimi naiste kohta". Muhammed laskis oma jüngril nimetatud luuletaja mõrvata, peale mida väljastas järgmise käsu: "Tapke kõik juudid, kes teie kätte langevad".[15]
Edasi läheb Raag džihaadi mõiste juurde, seletades küll ilusasti suure ja väikese džihaadi vahet, tuues siis esile ühe koha koraanist ja ühe hadithi (prohveti ütlus), mille kohaselt jällegi ei käse islam kindlasti kedagi rünnata, sätestades vaid enesekaitse doktriini. Ka siin toimib Raag täpselt samamoodi nagu varem, võttes paar üksikut lauset kontekstist välja, tehes selle baasilt ammendava järeluse. Põhjalik džihaadi käsitlus oleks väga pikk, mida siinkohal esile tooma ei hakka, kellel huvi leiate selle minu raamatust „Poliitilisi Mõtisklusi“, peatüki „Džihaad“ alt. Lühidalt kokkuvõetuna on džihaad islami viie ametliku usualause (usk Allahisse ja Muhamedi prohvetlusse, palvetamine, palveränd, paast ning kogutud vara puhastamine usumaksu näol) kõrval kuues, mitteametlik usualus, mis muu kõrval sätestab siiski islami levitamise kohustuse mõõga abil.
Mis puudutab Raagi poolt esitatud ajaati 2:190: „Võidelge Jumala teel nende vastu, kes võitlevad teiega, aga ärge rünnake ise“, siis sellest sai juba eelnevalt räägitud, et tegemist on algusaegade „ilmutusega“, mille tühistavad hilisemad, mis sätestavad leppimatu vaenu uskmatutega. Mis puudutab Raagi poolt esile toodud hadithi, et „moslem, kes valab moslemitega rahus elava mittemoslemi verd, ei pääse paradiisi“, siis see on vaid üks, jällegi kontekstist välja võetud hadith paljude teiste kõrval, mis sätestavad teisusuliste ja uskmatute islamile alistamise kohustuse. TÜ islami teadlane Üllar Peterson, kes on kogu sunna (hadithide kogumik) läbi töötanud, toob esile, et džihaadi, paradiisi ja märtriteema lühimaid ja samas tabavamaid kokkuvõtteid sunnas on Muhamedi ütlus "Võtke teatavaks - paradiis on mõõkade varjus!" (al-Bukha ̄r ̄ı 1997: IV, 63, nr 2818; sarnane: 134, nr 2966). Ning sellist usumärterlusekiitust on täis ka teised islami alustekstid, arvukalt on seda koraanikommentaarides ja ajalootöödes, usumärterlust kiidavad ohtrasti ka islamiõiguse tööd - siinkohal nendib aga Peterson, et ka lühiülevaade sellest temaatikast nõuaks kümnete tööde sadade kohtade üleslugemist.[16]
Islami nimel sõdimist ässitatakse rohkesti suurades 2-4 ja 8 ning sõnaselgelt seotakse muslimite paradiisisaamine märterlusega: kui Meka perioodil (610-622) toob Koraan ära iharaid paradiisikirjeldusi (55.46-78; 56.8-40 ja mitmed teised kohad), siis nüüd, Mediina sellel perioodil (622-624) selgub, et sinna ihaldatud paradiisi pääsevad islami nimel langenud (3.142-143, 4.69-76, 57.21-22); veelgi enam - kiidetakse islami eest lahingus hukkunud muslimeid (2.154, 4.74, 9.111, 47.4-6).[17]
Ajakiri Imeline Ajalugu vahendab meile šiia muslimite kohta, milles tuuakse konkreetselt esile, et nende traditsioonis on märtrisurm pärit juba islami algusaegadest. Aastal 680 ohverdas üks šiia islami suurkujusid, imaam Hussein end võitluses vaenlase sõjaväe vastu. Alates sellest on märtrisurm šiia muslimitele privileeg. Sellepärast on šiiitlik terroriorganisatsioon Hizbullah eneseõhkijate poolest ka nii hästi tuntud.[18]
Edasi kasutab Raag tüüpilist vasakdemagoogide trikki, üritades vett sogada sellega, et on palju erinevaid islami suundi ja šariaadi tõlgendamise vorme. Ta ütleb, et suhteliselt kerge vaevaga võib internetist leida üle 20 islami haru, kellest igal ühel on oma nägemus ning sama mitmekesisus valitseb šariaadi tõlgendamisel: „Isegi kui algselt oli tegemist ühe reeglite kogumikuga, siis juba keskajal arenesid välja erinevate jurisdiktsioonide koolkonnad. Seega, kui keegi ütleb, et kusagil rakendatakse sharia-seadusi, siis tuleb kõigepealt küsida, millisest õiguslikust koolkonnast nad sel puhul lähtuvad.“
Islami usulahke on tõesti palju, kuid mida selle esile toomine muutma peaks? Mitte midagi. Täiesti sisutühi argument. Teiseks, vaatamata asjaolule, et islamil palju harusid on, moodustavad sunniidid ikkagi määrava enamuse, 90 %, kujundades seega kogu islami näo enda järgi. Teine suurem islami vool, šiiidid, moodustab 10 % moslemite koguarvust. Seega teiste islami usulahkude jaoks tegelikult ruumi ei jäägi, vaid kõik need üle kahekümne erineva voolu on šiiitide alamsektid (sunniitide hulgas alamsekte pole, võib olla erinevusi ainult õiguskoolkondades), kellest paljusid tegelikult ei loetagi enam islami alla kuuluvaks sest nende poolt ise välja mõeldud õpetus erineb juba liiga palju islamist. See heietamine islami lahkudest, mille kohaselt olla islam salliv ja mitmekesine, on järjekordne propagandist-demagoogide poolt välja mõeldud muinasjutt, mis tegelikkuses ei tõesta midagi.
Mis puudutab seda, et ka šariaadil on mitu tõlgendusvormi (neli suuremat), siis see on tõsi, kuid jällegi sisutu argument, sest šariaadi iga tõlgendusvorm on vastuolus Euroopa õiguspraktikaga, meile ei sobi šariaat mitte üheski oma vormis ning šariaadi jälgimine on ilmselge märk inimese vaimsest piiratusest, rumalusest ning ajupesust. Šariaadi eri koolkonnad vaidlevad omavahel vaid pisiasjade üle, kuid õpetuse olulised kohad, mis sunnivad moslemeid teiseusulisi ründama, eirama euroopalikke väärtusi ja garanteerima islami konserveerituse (et ta ei saaks moderniseeruda), on kõik samad.
Edasi üritab Raag seletada midagi teemal poliitiline islam. Raag väidab, et nüüdisaegse poliitilise islami alguseks tuleb lugeda koloniaalimpeeriumite lagunemisaja, mille tulemil - kui Türgi näitas ilmaliku riigi võimalikkust ja ka panarabism oli moderniseerumas - hakkasid sunniitide seas arenema konservatiivsed äärmusliikumised nagu vahabism ja salafism. Esiteks näitab asjaolu, et moderniseerumine tekitas islami maailmas tugeva radikaalse vastureaktsiooni, suurepäraselt ju seda, et islam ja moderniseerumine ei sobi kokku. Teiseks, väide, et poliitiline islam tekkis koloniaalimpeeriumide lagunemisajal, ei pea paika.
Poliitiline islam tekkis kohe islami tekkimisega sest klassikalise islami džihaadi kontseptsioon on lahutamatult seotud riigikontseptsiooniga. Petersoni sõnutsi on klassikalise riigikontseptsiooni aluseks eeldus, et islam on universaalne usk, sest prohvet Muhamed oli inimkonnale Jumalalt (ar. k. Allâh) saadetud prohvet, kes kinnitab eelnenud prohvetite (enamus Piiblis mainitud) sõnumit ning juhib inimkonna, mis vahepeal on eksiteele sattunud eelnevate prohvetite sõnumi moonutamise pärast - tehes Allahi poolt ilmutatud pühakirjadesse meelevaldseid lisandusi - tagasi õigele teele. Seega on islam universaalne usk ning peab hõlmama kogu Universumit, ja kui vaja, siis peab see hõlmamine toimuma jõudu kasutades.[19]
See tõe kuulutamine toimub pingutuse e. džihaadi käigus. Selle käigus allaheitjad - muslimid - heidavad alla, st islamistavad, tõe kuulutamise ja õigluse kehtestamise kaudu ülejäänud maailma. Et mitte-islami alade (dār al-harb - sõjatallermaa) muutmine dār al-islāmiks (islami ala) toimub islamis pingutuse - džihaadi käigus ja abil, sellele ei vaidle vastu ka rahumeelseimad muslimid.[20]
Ehk siis vasakpropagandistide pidevalt korrutatud väide, et islamil pole midagi pistmist radikaalse islamiga, on vale. Tegelikkuses ei ole radikaalset islamit võimalik eristada islamist sest radikaalne islam ongi puhas islam! Mis muidugi ei tähenda, et kõik moslemid terroristid oleksid, otseste terroristide hulk moslemite hulgas, kes prohveti õpetust sõna-sõnalt ellu viivad, on vaid 3-5 %, mis on umbes 70 miljonit inimest üle maailma. Seega piisav, et tekitada palju pahandust, nagu juba ka Euroopas igapäevaselt näha on. Teiseks, vaatamata asjaolule, et ülejäänud moslemid ei pruugi olla otseselt terroristid, on suur osa neist seda kaudselt, toetades terroriste ja olles sotsiaalsed võõrkehad meie ühiskonnas. Fakt on see, et tõsiuskne moslem ei saa mitte kuidagi kuuluda Euroopa ühiskonda ilma, et ta siin probleeme ei tekitaks ja ühiskonda majanduslikult ei kurnaks.
Edasi järgneb Raagi poolt ülevaade islami mõningatest arengutest peale Teist maailmasõda, kuid selle infoga pole antud kontekstis miskit peale hakata, sest see ei tõesta midagi.
Nüüd nägime, kui oluliselt tõlgendas Raag islamit valesti, esitades islami alustekstidest, nagu koraan ja sunna, üksikuid kontektsist välja võetud fragmente, jättes aga olulise materiali esile toomata. Kuigi pealtnäha oli Raagi artikkel väga sisukas ja argumenteeritud, selgus lähemal analüüsil, et tegemit on propagandistliku demagoogiaga, mis on täis valesid, pooltõdesid, hulgaliselt käsitlemata jäänud olulisi fakte ning meelevaldseid järeldusi religiooni osas, kus mitte midagi meelevaldset ei ole. Tegemist on punase propagandaga, mille eesmärk on loputada kodanluse ajusid, et sillutada islamile teed Euroopasse.
Tõejärgne ajastu! Aita meil võidelda demagoogia vastu ning toetame islami teadlasi, kes veel julgevad rääkida asjadest nii, nagu need tegelikult on. Toeta islamiseerumise vastast kodanikuühendust MTÜ International SIS:
www.georgkirsberg.eu
[1] http://arvamus.postimees.ee/4139927/ilmar-raag-kes-on-oige-moslem
[2]
Ü. Peterson: Suura ja ajaat: Koraan on jaotatud suuradeks, suura
eestikeelne vaste on "peatükk" (pikemad) või "salm" (lühemad). Neid
suurasid on meieni jõudnud Koraanis 114. Suurad jaotuvad ajaatideks,
mida eestipäraselt võime värsiks nimetada. Pikimas suuras on üle 6000
ajaadi, lühimas vaid 3 ajaati.
[3]
Peterson, Ü. Islamiriik ja Mittemuslimid. Abu ̄ Yu ̄sufi Kita ̄b
al-khara ̄dž’i näitel. Lk. 4. (Avaldatud ajakirjas Akadeemia 2016, nr.
3.)
[4]
Ü. Peterson: Islamiuurijate seisukoht on, et esialgu pidas Muhamed
alkoholi (veini) Jumala anniks ja õnnistuseks, siis aga, peale jüngrite
eksimusi pühakirja lugemisel, laidab veini ning peale purjus
muhadzhiride ja ansaride kaklust keelab selle sootumaks suuras 5.92.
[5]
Peterson, Ü. Islamiriik ja Mittemuslimid. Abu ̄ Yu ̄sufi Kita ̄b
al-khara ̄dž’i näitel. Lk. 4. (Avaldatud ajakirjas Akadeemia 2016, nr.
3.)
[6] Ibid. Lk. 6-7.
[7] Ibid. Lk. 3.
[8]
Olen prof. Jastrowiga 2016. a. sügisel ka ise kohtunud, ühes Tallinna
vanalinna kohvikus, peale seda kui saatsin talle vastava palve mailitsi,
mille ta lahkelt vastu võttis. Kahjuks ei ole see Eesti riigis laiemale
avalikkusele teadagi, et sellise kaliibriga mees, maailma parimaid
Araabia ja aramea dialektide tundjaid, Tallinnas õpetab. Meile tuli ta
2007. aastal, põhjusel, et pensioniikka jõudes (sündinud 1942) ei
lubatud tal Saksamaal ülikoolis enam töötada.
[9]
Otto Jastrow: islam ja demokraatia ei sobi kokku. EPL.
04.02.2011.http://epl.delfi.ee/news/arvamus/otto-jastrow-islam-ja-demokraatia-ei-sobi-kokku?id=51291373
[10]
Jastrow, O. Ühe minuti loeng: mida me peaksime teadma Islamiriigi
kohta? ERR Novaator.
16.02.2015.http://novaator.err.ee/v/uhe_minuti_loeng/af88c802-7776-4bab-88d4-0fb23774d357/uhe-minuti-loeng-mida-me-peaksime-teadma-islamiriigi-kohta
[11] Hidžra - Muhamedi ja tema järgijate ümberasumine Mekast Mediinasse 622-aastal, ühtlasi ka islami ajaarvamise algus.
[12]
Das älteste Gotteshaus auf Erden: Kaaba. Focus.
http://www.focus.de/wissen/mensch/religion/islam/islamlexikon/kaaba_aid_12292.html
[13]
Irmijajeva, T. Islamimaailma ajalugu. Vanadest araablastest Osmanite
impeeriumi rajamiseni. AS BIT, 2002. Lk. 39-40;Saks, E. Kes on juudid ja
mis on holokaust? Kirjastus Sild, 2003. Lk. 52.
[14] Peterson, Ü. Juudid islami alustekstides.
[15] Spencer, R. Poliitiliselt ebakorrektne tõde islamist. Kirjastus Kunst 2007. Lk. 21-22.
[16]
Peterson, Ü. Islamiriik ja Mittemuslimid. Abu ̄ Yu ̄sufi Kita ̄b
al-khara ̄dž’i näitel. Lk. 35-36. (Avaldatud ajakirjas Akadeemia 2016,
nr. 3.)
[17]
Peterson, Ü. Islamiriik ja Mittemuslimid. Abu ̄ Yu ̄sufi Kita ̄b
al-khara ̄dž’i näitel. Lk. 3. (Avaldatud ajakirjas Akadeemia 2016, nr.
3.)
[18] Enesetapurünnak Beirutis. Imeline Ajalugu. Nr. 3/2014. Lk. 95.
[19] Peterson, Ü. Džihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)
http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=404
[20] Ibid.
€ 10 (POES € 18)
Raamatu "Poliitika Psühholoogilised Alused" jätk, seda täiendav artiklite kogumik.
€ 10 (POES € 18)
Raamat,
mis räägib kaasahaaravalt poliitikast ning selle tagamaadest. Raamatu
aluseks on tuntud Vene psühholoogi, St. Petersburgi ülikooli professori,
Anatoly Zimichevi poliit-psühholoogiline teooria. Kui Zimichev jääb aga
reaalse elu näidetega vägagi tagasihoidlikuks, siis mina seon
hulgaliselt reaalpoliitilisi sündmusi ning juhtivpoliitikute
käitumismaneere psühholoogilise teooriaga. Tulemuseks on poliitika
käsitlus, mis annab vastused nii mõnelegi painavale küsimusele.
€ 10 (POES € 18)
Kaasahaarav
tõsieluromaan, mis räägib erafirmas töötava laevakaitsja (rahvakeeli
piraadiküti) igapäeva elust. Valgustades selle elukutse nii rõõmu kui
varjupooli. Kirjeldan oma kahte roatsiooni, millest esimene kestis viis
kuud ning teine kolm kuud. Selle aja jooksul jõudsin ohuala erinevate
laevade peal läbida 12 korral. Peale laeva elu kirjeldan ka läbielamisi
erinevates riikides, mida selle töö käigus tuleb külastada, nagu Sri
Lanka, Omaan, Egiptus ja paljud muud huvitavad kohad. Raamatu keskel on
värvipiltide seeria.
June 13, 2017
May 22, 2017
May 9, 2017
April 26, 2017
April 14, 2017
April 11, 2017
April 7, 2017
March 11, 2017
Viimased postitused
Kiri KAPOLE ja NENDE VASTUS
June 28, 2016
4/6
Parimad palad
Tellimine:
Postitused (Atom)