pühapäev, 31. detsember 2017

Vastseliina kirik


Misso kirik



Hino järv


Filmielamus


A. Eero

P. 31

Nüüd aasta vahetusel sa,
oh inimene jää mõtlema.
Et ülikiirelt ajatiib
meid igaviku poole  viib.

Sel aastal, mis on mööda läinud,
me rõõmu, kurbust küllalt näinud.
Kuid igakord meil oli uus
Immaanueli õnnistus.

Samm- sammul ikka astume,
meil aasta järgneb aastale.
Ja ükskord tuleb kätte see,
mis on me elus viimane.

Seepärast peame hoolega
me aega tähel` panema.
Ja seda kasutama nii,
et õndsaks saada viimati.

kolmapäev, 27. detsember 2017

Jõuluõhtu II/3


Ara&Luule


Jõuluõhtu II/2


Jõuluõhtu II/1


Jõuöuõhtu I/5


Jõuluõhtu II Luule Tasso


Jõuluõhtu segakoor


Jõuluõhtu Kätlin Vaher


Jõuluõhtu I/4


Jõuluõhtu I/3


pühapäev, 24. detsember 2017

Mida leidsid arheoloogid Jeesuse jälgi otsides?

http://www.nationalgeographic.ee/uudised/2017/11/26/mida-leidsid-arheoloogid-jeesuse-jalgi-otsides

Kolm meest

Kolm meest lõhkusid kive. Esimeselt küsiti:"Mida sa teed?" Too pühkis laubalt higi ja vastas:"Rügan tööd teha." Siis küsiti teiselt mehelt sama. Too kääris käised ülesse ja ütles asjalikult:"Teenin raha." Lõpuks jõudis järg kolmanda meheni. Küsimuse peale ta peatus viivuks, vaatas särava päikese poole ja lausus:"Ma ehitan templit."

laupäev, 23. detsember 2017

Jõuluusku laulupeorahva pühad

Autor: Urmas Viilma, EELK peapiiskop · Avaldatud: 21. detsember 2017
Mööduval aastal peeti maha XII noorte laulu- ja tantsupidu “Mina jään”. Seepärast soovin jõulupühade hakul, mil suvisel peol osalenutega võrreldav hulk rahvast jõulukirikutesse ruttab, seada võrreldavate nähtustena teineteise kõrvale eestlaste “laulupeo-usu” ja “jõulu-usu”.
Eestlaste laulurahva tiitlit rutatakse tõestama sageli meie laulupeotraditsiooniga. Nõnda võiks kehtida eestlaste kristlikuks rahvaks olemise tõestusena samal kombel ka meie usin jõulukirikus käimine. Mõlemad sündmused panevad liikuma ja puudutavad kümneid või isegi sadu tuhandeid inimesi. Jõulud toovad kiriku rahvast täis igal aastal samamoodi kui laulupidu täidab lauluväljaku kord viie aasta tagant, ning eripidude tõttu sagedaminigi. Loomulikult on kirikutes rohkearvuliselt inimesi ka paljude muude sündmuste puhul, nagu täitub ka lauluväljak mitmetel teistelgi rahvaüritustel.
Siiski omavad nii jõulud kui laulupidu enamuse eestlaste jaoks nende teadvuses või meeles teatud eristaatust. Eriline on ka mõlemale sündmusele eelnev ootuseaeg. Usun, et peoks pikalt valmistuvate koorilauljate laulupeo-ootus ei erine oluliselt kristlaste advendiaegsest ettevalmistusajast jõulupühade eel, millest oleme äsja läbi tulnud.
Advent võeti omaks
Küllap on just kommunistlik-ateistliku ideoloogilise surve all elamine olnud üks oluline tegur, miks tänaseks on eestlastest saanud jõuluusku laulupeorahvas. Okupatsiooni tingimustes kogesime tugevat ideoloogilist survet nii jõulupühade kui laulupeo sisulise tähenduse moonutamiseks. Usun, et see on üks põhjus, miks igatalvised jõulupühad ning kirikuskäik võrreldavad rahvarohkuselt ja populaarsuselt suviste üldrahvalike laulupidudega. Mitmed küsitlused kinnitavad, et igal aastal külastab advendi- ja jõuluperioodil kirikut vähemalt korra mitusada tuhat eestlast. See on võrreldav laulupeo rongkäigus ja peol osalejate ning teleri vahendusel jälgijate koguarvuga.
Seoses jõuludega väärib tähelepanu ka üks uus tava, mida enne II maailmasõda Eestis ei tuntud. See on advendiaja saabumise avalik ja ühiskondlik tähistamine koos küünalde süütamisega. See uus ja sügavalt usulise taustaga traditsioon on võetud kiiresti omaks ning selle populaarsus on iga aastaga järjest kasvanud. Advendihommikuid ja -kontserte korraldavad oma ruumides nii lasteaiad kui koolid.
Kristlikud tavad on endiselt enamusele eestlastest südamelähedased, isegi kui oma usku isikulisse Jumalasse avalikult tunnistada ei julgeta.
Advendikontserte koos advendiküünla süütamisega külade ja linnade keskväljakutel, kus kohalik linna- või vallajuht rahvast tervitab ning kirikuõpetaja õnnistussõnadega õnnistab, toimub peaaegu igas Eestimaa kesksemas asumis. Juba kinnistunud traditsioon on ka iga-aastase üleriigilise jõulurahu väljakuulutamine Eesti “külmapealinnas” Jõgeval. See toimub reeglina luteri kiriku peapiiskopi või piiskopi ning riigikogu esimehe või aseesimehe sõnavõttudega, mida kajastatakse ka rahvusringhäälingu uudistes ja teistes meediaväljaannetes.
Jõulude populaarsus ja armastus nende pühade pereringis tähistamise vastu kinnitab, et muidu kirikukaugeks peetud eestlased seda tegelikult ei ole. Advendikombeid ja jõule lausa armastatakse, kuid usu- ja kultuurialase hariduse vähenedes üldhariduskoolides süveneb üldine usualane kirjaoskamatus ja sellega ka pelg kirikusse sisseastumise ees, sest seal ei osata olla ega käituda.
Valgus on mõistatuslik
Eestlaste muust Euroopast selgelt eristuvat suhtumist usku kinnitavad ka regulaarsed üle-euroopalised Eurostati uuringud. Küsitluste tulemused näitavad, et ateistlikku nõukogude korda omal nahal tunda saanud eestlased ei tunnista ennast ateistideks, pigem agnostikuteks. Ka on kristlikud tavad ja traditsioonid endiselt enamusele eestlastest südamelähedased, isegi kui oma usku isikulisse Jumalasse avalikult tunnistada ei julgeta. Tundub, et jõulude tähistamine ja jõuluõhtusel jumalateenistusel osalemine võrdub eestlase jaoks oma esivanemate kristliku usu vaikiva, kuid siiski nähtava tunnistamisega. Umbes samasuguse tunnetusega kirjeldatakse ka laulu- ja tantsupeol osalemist kui millestki suuremast ja ülevamast, peaaegu et pühast rituaalist osasaamist.
Nii nagu ühislaulmine aitas meil vabaks rahvaks saada, aitab advendiküünalde süütamine ja sõnum valguse suurenemisest jõulupühade eel paremini Eesti pikale ja pimedale talvele vastu panna. Küünalde süütamisega kaasas käivat sõnumit Kristusest kui Maailma Valgusest on valdavalt agnostilise maailmavaatega eestlastel kergem vastu võtta kui sõnumit Jeesusest Kristusest Jumala Pojana. Valgus on ju üks ilusamaid, samas üks mõistatuslikemaid nähtusi maailmas, mis inimesi paelub. Samal ajal kuulub valgus elementaarselt meie igapäevaellu – annab sooja ja valgustab meie toiminguid. Ilma valguseta me hakkama ei saa. Samal ajal teame, et valgus paljastab ka kõik selle, mis toimub pimeduse katte all.
Ma soovin, et advendi- ja jõuluvalgus ei helgiks vastu ainult küünaldelt, kuusekaunistustelt ja vilkuvatel tuledelt, vaid et see leiaks ruumi ka inimeste hinges ja südames ning juhiks meid otsima tõelist Valgust, millest kõnelevad need pühakirja tekstid, mida jõuluõhtu kirikus ette loetakse või ka mõnes laulupeolaulus ühiselt kaasa palvetatakse.

Kingakauplus

“Halloo, kellega ma räägin?”
“Siin on kingakauplus.”
“Vabandust, ma eksisin numbriga!”
“Pole viga. Tulge poodi, vahetame ringi!”

teisipäev, 19. detsember 2017

Ehk kasvavad veel

“Tütarlaps, teil on väga kaunis pluus!”
“On tõesti ja muide, selle all ei ole mul midagi… ;)”
“Pole hullu, ehk kasvavad veel!”

Hotell

Pensionäridest abielupaar sõitis autoga Tallinnast Võrru.
Tartus otsustasid nad ühes hotellis neli tundi puhata ja siis edasi sõita.
Kui nad hotellist lahkusid, esitas portjee 350-eurose arve.
Mees vastu, et nad viibisid seal vaid neli tundi.
“Aga oleksite võinud olla ju terve ööpäeva!” pareeris portjee.
Selle peale nõudis meest kohtumist hotelli juhatajaga.
Too tuli kohale ja selgitas, et see on tavahind ning pealegi on hotellis normaalmõõtmetega bassein.
“Aga me ei kasutanud seda!”
“Aga oleksite võinud ja lisaks sellele esinesid meil täna Eesti parimad artistid!” ütles juhataja.
“Kuid me ju ei käinud neid vaatamas!” selgitas mees.
“Aga oleksite võinud,” kostis juhataja.
Lõpuks tüdines mees vaidlusest ja nõustus maksma.
Kuna tal polnud rahakotti kaasas, palus ta naisel maksta.
Naine võttis rahakoti ja ulatas juhatajale mõned kupüürid.
“Siin on ju vaid 50 eurot?!” lausus juhataja nördinult.
“Õige!” vastas naine. “Ma võtsin 300 eurot maha, kuna te magasite minuga!”
“See ju polnud nii!!!” ärritus juhataja.
,,Seda hullem teile! Ma olin siin tervelt neli tundi ja te oleksite ju võinud….” vastas naine.

Püha öö Veclaicene ansambel ja Ziemeri naiskoor


Veclaicene ansambel ja Ziemeri naiskoor IV


Veclaicene ansambel ja Ziemeri naiskoor III


Veclaicene ansambel ja Ziemeri naiskoor II


esmaspäev, 18. detsember 2017

Mis su nimi on?

Joodikud istuvad pargis.
"Mis su nimi on?" küsib üks teiselt.
"Enn."
"Nagu üks täht vä?"
"Ei, kolm."
"Kolm "N"-i vä?!?"

pühapäev, 17. detsember 2017

Täid

Kahele täile tuleb vastu kolmas:
“Mehed, kuhu lähete?”
“Jaani poole!”
“Kuulge, minge parem Jüri poole, tal on pikad ja rasvased juuksed! Jaan on ju kiilakas!”
“Me elamegi Jüri juures, aga Jaani pool käime uisutamas…”

Veclaicene ansambel ja Ziemeri naiskoor


kolmapäev, 13. detsember 2017

Lugemiskontroll


Sergei Kraana kirjutas: 
O. Lutsi „Kevade“
Lugemiskontroll

Et pmst selles raamatus räägitakse Liblest kes on purjus ja lööb kella. Pärast kui Lible jäi vanemaks, õppis ta kinksepaks ja läks teise kohta elama. Siis ta võttis naiseks Helgi Sallo. Muidu elas ta Paunveres, aga pärast kolis Morna linna Õnne tänavale, millest ma olen telekas näinud saadet. Raivo E Tamm elab ka Mornas, aga ta on ka papades ja mammades. Ta oleks võinud olla ka Tõnisson, aga ta ei söö nii palju pekki, sest ta peab jooksma ja triatlonit tegema. Triatlonis on ujumine ka, aga seda tehakse suvel, kui jääd ei ole.
Seal Paunveres on nagu ka mõned teised nagu Lesta, Arno, Teele imelik Kiir ja Toots kes, aga võtab kooli kaasa kutsika, mis on hoopis väike koer. Julk Jüri annab talle vastu kukalt ja möliseb ka ta kallal, mis tegelt on üsna nõme, sest õpilastega pole vaja möliseda, sest see on ahistamine.
Selles raamatus on ka õpetaja, kes on Laur ja kes omab viiulit. Ta pmst võtab viiuli kooli kaasa. Jüri temaga ei mölise. Lauri pmst mängib viiulit nurga taga ja sel ajal on viiulimuusika, mille on kirjutanud Tormis, kes ise raamatus ei ole. Tormis on ise surnud, aga tema muusika on ikka veel filmis. Arnole viiul hullult meeldib ja ta kütab raamatu lõpus täiega soolot kuigi raamatu lõpus maitea, selle pärast et ma vaatasin tegelt filmi mis on raamatu järele tehtud. Raamat on paks.
Arno pmst kukkus külma vette ja ta jäi haigeks. Avandi tegi sellest pmst tujurikkujas filmi.
Teele kutsus ta pmst enda juurde, aga Arno ütles, et tal on kodus lilled. Tootsil olid tamasseri rauad ja ta lasi sauna akna puruks. Üks mees jooksis välja.
Tõnisson lasi enne raamatu lõppu selle faking parve põhja ja ta ütles et mis nad siis tulevad meie õue peale kaklema. Aga nad tegelt ei tulnud kaklema, nad tulid niisama norima, aga siis nad kaklesid ja lest ütles, et kui ei jää kinni, tuleb lüüa. Jüri Julk pani Tõnissoni palvetama.
Margus Lepal olid saabaste küljes nööbid, aga rotid pmst viisid need nööbid ära. Rotid olid selles raamatus halvad. Nad võtsid ära ka Tootsi kapsaraua. Toots on nüüd ka surnud.

Sergei Kraana, 12. b. Autori kirjaviis muutmata, hinne 5

teisipäev, 12. detsember 2017

Keskmine

Hiljutine uuring leidis, et keskmine eestlane kõnnib aastas 1450 km.
Teine uuring leidis aga, et keskmine eestlane joob aastas 83 liitrit õlut.
Seega on keskmine kulu 5,7 liitrit / 100 km.

esmaspäev, 11. detsember 2017

Carnikava luteri kirik pandi põlema

https://diena.lv/raksts/latvija/zinas/foto-nodedzis-rekonstrukcija-esosais-carnikavas-dievnams-sigulos-14186629

Tere, kuidas sul läheb?

Istun avalikus WC-s, kui järsku hääl kõrval boksis: “Tere, kuidas sul läheb?”
Tunne on ebamugav, kuid vastan: “Hästi.”
Võõras: “Millega hetkel tegeled?”
Mina: “Eee…istun siin …nagu sinagi!”
Võõras: “Kas ma su juurest läbi võin tulla?”
Mina: “Ahh??! Mul nagu veidi tegemist ja kiire siin!”
Võõras: “Kuule, ma helistan sulle hiljem tagasi, kõrval potilt mingi jobu vastab mulle!”

esmaspäev, 4. detsember 2017

Eesti Sõna, nr. 161, 17 juuli 1943

Nikolai II Ja ta perekonna tapmine oli vaid sissejuhatus enamlaste järgnevaile roimadele

 

Tsaarimõrv 25 aasta eest


Viimase 25 aasta jooksul on maailm harjunud kuulma nii palju enamlaste hirmutegudest, et paistis, nagu ei suudaks nad endid enam ületada. Nüüd teame, et nad on seda siiski suutnud. Massihaudade avastamine Katõnis ja Vinnitsas näitab, et Moskva bolševism oh hulgaliste tapatalgute korraldamise «tehnikas" jõudnud tippudeni, mida haiglasemgi fantaasia ei oleks suutnud kujutleda. Veerand sajandit kestnud mõrvade sissejuhatuseks oli endise tsaari ja ta perekonnaliikmete tapmine Jekaterinburgi s 16./17. juuli ööl 1918. aastal, seega täpselt 25 aasta eest. On märkimisväärt tõsiasi, et ka selle mõrva teostamisel olid juudid otseselt kaastegevad. Tsaari tapmise vaimseks algatajaks oli Jankel Sverdlov, üks tolle aja Nõukogude valitsuse mõjukaimaid tuuse, kuna mõrva tegelikud läbiviijad olid juudid Jurovski, Beloborodov, Gološtšekin ja nende abilised. Juba selle mõrva teostamisele olid omased kõik need jooned, mis iseloomustavad hilisemaidki enamlaste veretöid: tapmine ilma ühegi kohtuotsuseta ja ka töö jälgede hoolikas kõrvaldamine, et maailm midagi teada ei saaks. Kuid selles enamlased eksisid. Nii nagu Katõni ja Vinnitsa roimad ei jäänud saladuseks, nii selgitati ka tsaari tapmise üksikasjad õige pea.

 Tsaari vangipõlv Siberis


Pärast riigipööret 1917. aasta märtsis interneeriti troonist loobunud tsaar Nikolai II Vene ajutise valitsuse poolt ühes perekonnaga Tsarskoe Seloo lossi, kuhu nad jäid ] viieks kuuks. Sama aasta augustis ajutine valitsus andis käsu tsaari ja ta perekonna üleviimiseks. Siberisse Tobolski linna, kuna leiti, et end. tsaari viibimine nii pealinna läheduses on Vene «demokraatiale" ohtlik. Pikale teekonnade Siberisse läksid peale end. tsaari ja tsaarinna nende viis last, mõned isikud endisest hoovkonnast ja rohkearvuline teenijaskond. Tobolskis paigutati end. monarh ühes perekonna ja saatjatega kuberneri lossi, kus neil oli algul võrdlemisi vaba elu. Neil lubati valve all isegi kirikus jumalateenistusel käia ja oli lubatud külastajaid vastu võtta. Olukord muutus suuresti uue riigipöördega 1917. aasta oktoobris, mis tõi võimu juure enamlased. Olles ise vandeseltslastest välja kasvanud, nägi uus võim igal pool salasepitsusi endise tsaari vabastamiseks ja välismaale viimiseks. Tegelikult niisuguseid kavatsusi oligi. Aga nagu vene monarhistid olid jõuetud tsaarivõimu aluseid kindlustama, nii ei osanud nad ka tsaari isiku päästmist korraldada. Algul see polekski raske olnud. Enamlik riigipööre oli pealinnades küll teostatud, kuid uue võimu käsi ei ulatanud kaugele. Nõukogudes, mis teostasid võimu kohtadel, oli enamus veel mõõdukate olluste käes.


Tobolskist Jekaterinburgi



Pikkamööda olukord muutus ja enamlased hakkasid endid kõikjal maksma panema. Kõvenes ka surve Toboiski kõrgeile vangidele. Nende ületoomine Tobolskist Jekaterinburgi (praeguse nimega Sverdlovsk) oli sündmus, mille motiivid jäid tol ajal täies ulatuses selgitamata. Väliseks põhjuseks võisid olla kartused ”kontrrevolutsioonilise" liikumise eest, mis tõepoolest haarasid varsti kogu Siberi. Igatahes tuli algatus tsaari perekonna asukoha vahetamiseks Moskvast samal ajal kohalik nõukogu aga ei tahtnud kõrgeid vange oma võimupiirkonnast ära anda ja avaldas keskvalitsuse käsule vastupanu. Jankel Sverdlov, kes ses asjas tegutses Nõukogude valitsuse nimel, viis oma tahte siiski läbi ja maikuus 1918 toodi tsaari perekond Jekaterinburgi. Nende asukohaks oli valitud kaupmees Ipatjevi kahekordne kivimaja, mis enne vangide saabumist ümbritseti teise korrani ulatuva planguga. Esimestel öödel ei olnud majasid ja tsaar oma perekonnaga pidi põrandal magama. See oli eriti | raske troonipärijale, kelle nõrk tervis oli pika teekonna mõju! suuresti halvenenud, 'Maja valvati' hooaega ja elutingimused kujiinesirl palju raskemaks kui Tobolskis. Maja komandant Avdejev, kelle võimu all tsaari perekond seisis, oli toores joodik, kes koos oma abilistega ei jätnud midagi tegemata vangide elu kobestamiseks. Moskvas aga leiti see veel liiga «inimlik" olevat ja Avdejev asendati juut Jurovskiga 

Mõrva eeltööd 


Nähtavasti oli siis tsaari ja ta perekonna tapmine Moskvas juba otsustatud. Olles kohale saabunud, hakkas uus komandant Jurovski kohe salapäraseid ettevalmistusi tegema. Ta sõidab mitu päeva järgemööda ratsahobusel Jekateriburgi ümbruse metsades ringi, otsides mingiks otstarbeks sobivat paika. Lõpuks on ta selle leidnud. Vahepeal ta külastab oma vange, vestleb haige troonipärijaga ja teistega, kes loomulikult midagi ei aima oma hirmsast saatusest. Tund ei ole veel tulnud, sest Jurovski abilised on Moskvasse läinud lähemaid juhtnööre saama. Viimaks on nemadki tagasi ja jube draama võib alata. Pärast Jekaterinburgi vallutamist valgete vägede poolt pandi toime juurdlus, millega selgitati tapatöö üksikasjad. Andmed on pärit isikuilt, kes olid mõrvas otsesed kaastegelased. Nende jutu järgi oli asjakäik järgmine. 16. juulil 1918 umbes kell 7 õhtul laseb komandant Jurovski vastasmajas asuvatelt punakaartlastelt tuua 12 nagaansüsteemi revolvrit. Ühtlasi ta teatab punakaartlastele, et tsaari perekond lastakse veel samal õõl maha.

Verine draama keldris 


Pärast keskööd läheb Jurovski tsaari perekonna tubadesse, äratab üles ja käseb talle järgneda. Ta ütleb, et linnas olevat korratused puhkenud ja vangide julgeoleku mõttes peavad nad tulema alumisele korrale. Kõik riietuvad kiiresti, võtavad kaasa hädavajalikud asjad ja lähevad Jurovski kõige ees esiteks hoovi ja siis ühte tuppa, asetseb poolkeldrikorral. Tuuakse toolid. Tsaar ja troonipärija istuvad keset tuba, veidi tagapool ihuarst dr. Botkin. Tsaarinna ja üks tütar istuvad vastu seina akna juures, sealsamas on ka toatüdruk Demidova, padjad käes. Kolm suurvürstinnat toetub seljaga vastu seina, nendest paremal kaks teenrit. Oodatakse mõni minut. Äkki tuleb Jurovski seitsme punakaartlasega ja kahe komissariga, Jurovski pöördub tsaari poole: „Teie poolehoidjad tahtsid teid päästa, aga see ei läinud neil korda, ja nüüd oleme sunnitud teid tapma." Üks asjaosalistest mäletab, et tsaar olevat seepeale naiivselt ütelnud. ”Tähendab, meid ei viidagi ära!” Aga kohe tõuseb ka Jurovski revolver ja tsaar langeb surnult maha. See on signaaliks üldisele veretööle. Iga mõrvar valis endale ohvri.
Jurovski kuulide all langeb peale tsaari ka troonipärija, kelle elu kustutamiseks läks vaja mitu kuuli. Suurvürstina Anastassia saab kuulidest ainult haavata ja hakkab valjusti kisendama. Ta tapetakse tääkidega. Samal viisil kustub Demidova elu.

Automootor summutab lasud 


Kogu tapatöö kestel plagiseb hoovi peal automootor, mis summutab revolvripaugud. Isegi maja vahtkond ei olnud midagi kuulnud. Enamlased tundsid juba tol ajal seda küünilist võtet, kuidas kesei linna tähelepandamatult massimõrvu teostada, Ainult tapmine seljatagant lasuga kuklasse oli sel ajal nähtavasti veel leiutamata. Kui kõik olid tapetud, otsisidki komissarid laibad läbi ja võtsid väärtasjad ära. Laibad mässitakse linade sisse ja tõstetakse hoovil seisva veoauto peale. Päike ei ole veel tõusnud, kui auto oma jubeda koormaga hakkab liikuma. Üks komissar sõidab ratsa ees. Teel kohatakse linna poole sõitvat talunaist, kes aetakse tagas: koju. Viimaks peatub auto ühel väljakul keset metsa. Laibad võetakse riidest lahti, kusjuures selgub, et riietesse on peidetud kalliskive, mis nüüd kaovad komissaride taskusse, Kiirustamise tõttu kukuvad mõned kalliskivid maha ja leitakse alles hiljem uurimiskomisjoni poolt. Siis asetatakse laibad puuriidale ja valatakse bensiiniga üle. Asjad, mis ei põle, valatakse üle väävlihappega. Kolm päeva ja kolm õöd näevad mõrvarid vaeva jälgede kõrvaldamisega, milleks kulub 300 liitrit bensiini ja 175 kg väävlihapet. Lõpuks, 20. juulil, on kõik tehtud. Tuleriida jäänused ja tuhk pillutakse laiali.

 

Keegi ei saa teada ...


Kogu aja hoitakse maja juures, kus asus tsaar oma perekonnaga, endiselt valve, et „ rahvas midagi ei märkaks", nagu Jurovski oli ütelnud. Alles 20. juulil teatati mõrvast avalikult, aga ka siis tehti teatavaks ainult tsaar Nikolai tapmine, kuna ta perekonnaliikmete ja teenijaskonna hukkamisest ei räägitud sõnagi. Kui tsaari tapmise põhjuseks nimetati ta veriseid kuritegusid", siis ta naisele, lastele ja teenritele nähtavasti ei osatud midagi süüks panna. Seepärast tuli nende tapmisest vaikida. See oli mõrvareil ka ükskõik, sest nende arvates polnud neil mingit karistust karta. Komissar Voikov oli ütelnud: „Maailm ei saa kunagi teada, mis me nendega tegime." Ta eksis. Mõnda roimarit tabas kättemaks õige pea, mõned langesid hiljem omataoliste mõrtsukate käe läbi. mõrvaga polnud tsaari perekonna kurbmäng lõppenud. Tsaarinna õde Jelizaveta Feodorovna, suurvürst Sergei Mihhailovitš, suurvürst Konstantini pojad Joann, Konstantin ja Igor ning vürst Palei vangistati 1918, a. märtsis ja peeti kinni Alapajevskis, 150 km põhja pool Jekaterinburgi. Öösel vastu 18. juulit, 24 tundi pärast tsaari mõrvamist, viidi nad linnast välja metsa ja tapeti. Nende laibad leiti hiljem lähedal asetsevast kaevandusest. Jekaterinburgi mõrvast esialgu ülejäänud 'troonipärija teenrid madrus Nagornõi ja Sednev. päritolult talupojad, langesid hiljem sama saatuse ohvriks: nende laibad leiti Jekaterinburgi lähedalt metsast. Sama
linna vangla juures avastati veel kahe endise hoovkondlase laibad: vürst Dolgorukov ja kindral Tatištšev. Seega juba tol ajal langes enamlaste ohvriks inimesi kõigist klassidest: tsaari ja vürstide kõrval voolas ka talupoegade veri.

 

 

 

 

 




pühapäev, 3. detsember 2017

Keegi ei saa teada ...

Kogu aja hoitakse maja juures, kus asus tsaar oma perekonnaga, endiselt valve, et, rahvas midagi ei märkaks", nagu Jurovski oli ütelnud. Alles 20. juulil teatati mõrvast avalikult, aga ka siis tehti teatavaks ainult tsaar Nikolai tapmine, kuna ta perekonnaliikmete ja teenijaskonna hukkamisest ei räägitud sõnagi. Kui tsaari tapmise põhjuseks nimetati ta veriseid kuritegusid", siis ta naisele, lastele ja teenritele nähtavasti ei osatud midagi süüks panna. Seepärast tuli nende tapmisest vaikida. See oli mõrvareil ka ükskõik, sest nende arvates polnud neil mingit karistust karta. Komissar Voikov oli ütelnud: „Maailm ei saa kunagi teada, mis me nendega tegime." Ta eksis. Mõnda roimarit tabas kättemaks õige pea, mõned langesid hiljem omataoliste mõrtsukate käe läbi. mõrvaga polnud tsaari perekonna kurbmäng lõppenud. Tsaarinna õde Jelizaveta Feodorovna, suurvürst Sergei Mihhailovitš, suurvürst Konstantini pojad Joann, Konstantin ja Igor ning vürst Palei vangistati 1918, a. märtsis ja peeti kinni Alapajevskis, 150 km põhja pool Jekaterinburgi. Öösel vastu 18. juulit, 24 tundi pärast tsaari mõrvamist, viidi nad linnast välja metsa ja tapeti. Nende laibad leiti hiljem lähedal asetsevast kaevandusest. Jekaterinburgi mõrvast esialgu ülejäänud 'troonipärija teenrid madrus Nagornõi ja Sednev. päritolult talupojad, langesid hiljem sama saatuse ohvriks: nende laibad leiti Jekaterinburgi lähedalt metsast. Sama
linna vangla juures avastati veel kahe endise hoovkondlase laibad: vürst Dcdgorukov ja kindral Tatištšev. Seega juba tol ajal langes enamlaste ohvriks inimesi kõigist klassidest: tsaari ja vürstide kõrval voolas ka talupoegade veri.
Eesti Sõna, nr. 161, 17 juuli 1943

Automootor summutab lasud

Kogu tapatöö kestel plagiseb hoovi peal automootor, mis summutab revolvripaugud. Isegi maja vahtkond ei olnud midagi kuulnud. Enamlased tundsid juba tol ajal seda küünilist võtet, kuidas kesei linna tähelepandamatult massimõrvu teostada, Ainult tapmine seljatagant lasuga kuklasse oli sel ajal nähtavasti veel leiutamata. Kui kõik olid tapetud, otsisidki komissarid laibad läbi ja võtsid väärtasjad ära. Laibad mässitakse linade sisse ja tõstetakse hoovil seisva veoauto peale. Päike ei ole veel tõusnud, kui auto oma jubeda koormaga hakkab liikuma. Üks komissar sõidab ratsa ees. Teel kohatakse linna poole sõitvat talunaist, kes aetakse tagas: koju. Viimaks peatub auto ühel väljakul keset metsa. Laibad võetakse riidest lahti, kusjuures selgub, et riietesse on peidetud kalliskive, mis nüüd kaovad komissaride taskusse, Kiirustamise tõttu kukuvad mõned kalliskivid maha ja leitakse alles hiljem uurimiskomisjoni poolt. Siis asetatakse laibad puuriidale ja valatakse bensiiniga üle. Asjad, mis ei põle, valatakse üle väävlihappega. Kolm päeva ja kolm õöd näevad mõrvarid vaeva jälgede kõrvaldamisega, milleks kulub 300 liitrit bensiini ja 175 kg väävlihapet. Lõpuks, 20. juulil, on kõik tehtud. Tuleriida jäänused ja tuhk pillutakse laiali.
Eesti Sõna, nr. 161, 17 juuli 1943

Verine draama keldris

Pärast keskööd läheb Jurovski tsaari perekonna tubadesse, äratab üles ja käseb talle järgneda. Ta ütleb, et linnas olevat korratused puhkenud ja vangide julgeoleku mõttes peavad nad tulema alumisele korrale. Kõik riietuvad kiiresti, võtavad kaasa hädavajalikud asjad ja lähevad Jurovski kõige ees esiteks hoovi ja siis ühte tuppa, asetseb poolkeldrikorral. Tuuakse toolid. Tsaar ja troonipärija istuvad keset tuba, veidi tagapool ihuarst dr. Botkin. Tsaarinna ja üks tütar istuvad vastu seina akna juures, sealsamas on ka toatüdruk Demidova, padjad käes. Kolm suurvürstinnat toetub seljaga vastu seina, nendest paremal kaks teenrit. Oodatakse mõni minut. Äkki tuleb Jurovski seitsme punakaartlasega ja kahe komissariga, Jurovski pöördub tsaari poole: „Teie poolehoidjad tahtsid teid päästa, aga see ei läinud neil korda, ja nüüd oleme sunnitud teid tapma." Üks asjaosalistest mäletab, et tsaar olevat seepeale naiivselt ütelnud. ”Tähendab, meid ei viidagi ära!” Aga kohe tõuseb ka Jurovski revolver ja tsaar langeb surnult maha. See on signaaliks üldisele veretööle. Iga mõrvar valis endale ohvri.
Jurovski kuulide all langeb peale tsaari ka troonipärija, kelle elu kustutamiseks läks vaja mitu kuuli. Suurvürstina Anastassia saab kuulidest ainult haavata ja hakkab valjusti kisendama. Ta tapetakse tääkidega. Samal viisil kustub Demidova elu.
Eesti Sõna, nr. 161, 17 juuli 1943

Mõrva eeltööd

Nähtavasti oli siis tsaari ja ta perekonna tapmine Moskvas juba otsustatud. Olles kohale saabunud, hakkas uus komandant Jurovski kohe salapäraseid ettevalmistusi tegema. Ta sõidab mitu päeva järgemööda ratsahobusel Jekateriburgi ümbruse metsades ringi, otsides mingiks otstarbeks sobivat paika. Lõpuks on ta selle leidnud. Vahepeal ta külastab oma vange, vestleb haige troonipärijaga ja teistega, kes loomulikult midagi ei aima oma hirmsast saatusest. Tund ei ole veel tulnud, sest Jurovski abilised on Moskvasse läinud lähemaid juhtnööre saama. Viimaks on nemadki tagasi ja jube draama võib alata. Pärast Jekaterinburgi vallutamist valgete vägede poolt pandi toime juurdlus, millega selgitati tapatöö üksikasjad. Andmed on pärit isikuilt, kes olid mõrvas otsesed kaastegelased. Nende jutu järgi oli asjakäik järgmine. 16. juulil 1918 umbes kell 7 õhtul laseb komandant Jurovski vastasmajas asuvatelt punakaartlastelt tuua 12 nagaansüsteemi revolvrit. Ühtlasi ta teatab punakaartlastele, et tsaari perekond lastakse veel samal õõl maha.
Eesti Sõna, nr. 161, 17 juuli 1943

Tobolskist Jekaterinburgi

Pikkamööda olukord muutus ja enamlased hakkasid endid kõikjal maksma panema. Kõvenes ka surve Toboiski kõrgeile vangidele. Nende ületoomine Tobolskist Jekaterinburgi (praeguse nimega Sverdlovsk) oli sündmus, mille motiivid jäid tol ajal täies ulatuses selgitamata. Väliseks põhjuseks võisid olla kartused ”kontrrevolutsioonilise" liikumise eest, mis tõepoolest haarasid varsti kogu Siberi. Igatahes tuli algatus tsaari perekonna asukoha vahetamiseks Moskvast samal ajal kohalik nõukogu aga ei tahtnud kõrgeid vange oma võimupiirkonnast ära anda ja avaldas keskvalitsuse käsule vastupanu. Jankel Sverdlov, kes ses asjas tegutses Nõukogude valitsuse nimel, viis oma tahte siiski läbi ja maikuus 1918 toodi tsaari perekond Jekaterinburgi. Nende asukohaks oli valitud kaupmees Ipatjevi kahekordne kivimaja, mis enne vangide saabumist ümbritseti teise korrani ulatuva planguga. Esimestel öödel ei olnud majasid ja tsaar oma perekonnaga pidi põrandal magama. See oli eriti | raske troonipärijale, kelle nõrk tervis oli pika teekonna mõju! suuresti halvenenud, 'Maja valvati' hooaega ja elutingimused kujiinesirl palju raskemaks kui Tobolskis. Maja komandant Avdejev, kelle võimu all tsaari perekond seisis, oli toores joodik, kes koos oma abilistega ei jätnud midagi tegemata vangide elu kobestamiseks. Moskvas aga leiti see veel liiga «inimlik" olevat ja Avdejev asendati juut Jurovskiga 
Eesti Sõna, nr. 161, 17 juuli 1943

Tsaari vangipõlv Siberis

Pärast riigipööret 1917. aasta märtsis interneeriti troonist loobunud tsaar Nikolai II Vene ajutise valitsuse poolt ühes perekonnaga Tsarskoe Seloo lossi, kuhu nad jäid ] viieks kuuks. Sama aasta augustis ajutine valitsus andis käsu tsaari ja ta perekonna üleviimiseks. Siberisse Tobolski linna, kuna leiti, et end. tsaari viibimine nii pealinna läheduses on Vene «demokraatiale" ohtlik. Pikale teekonnade Siberisse läksid peale end. tsaari ja tsaarinna nende viis last, mõned isikud endisest hoovkonnast ja rohkearvuline teenijaskond. Tobolskis paigutati end. monarh ühes perekonna ja saatjatega kuberneri lossi, kus neil oli algul võrdlemisi vaba elu. Neil lubati valve all isegi kirikus jumalateenistusel käia ja oli lubatud külastajaid vastu võtta. Olukord muutus suuresti uue riigipöördega 1917. aasta oktoobris, mis tõi võimu juure enamlased. Olles ise vandeseltslastest välja kasvanud, nägi uus võim igal pool salasepitsusi endise tsaari vabastamiseks ja välismaale viimiseks. Tegelikult niisuguseid kavatsusi oligi. Aga nagu vene monarhistid olid jõuetud tsaarivõimu aluseid kindlustama, nii ei osanud nad ka tsaari isiku päästmist korraldada. Algul see polekski raske olnud. Enamlik riigipööre oli pealinnades küll teostatud, kuid uue võimu käsi ei ulatanud kaugele. Nõukogudes, mis teostasid võimu kohtadel, oli enamus veel mõõdukate olluste käes.
Eesti Sõna, nr. 161, 17 juuli 1943

Nikolai II Ja ta perekonna tapmine oli vaid sissejuhatus enamlaste järgnevaile roimadele

Tsaarimõrv 25 aasta eest

Viimase 25 aasta jooksul on maailm harjunud kuulma nii palju enamlaste hirmutegudest, et paistis, nagu ei suudaks nad endid enam ületada. Nüüd teame, et nad on seda siiski suutnud. Massihaudade avastamine Katõnis ja Vinnitsas näitab, et Moskva bolševism oh hulgaliste tapatalgute korraldamise «tehnikas" jõudnud tippudeni, mida haiglasemgi fantaasia ei oleks suutnud kujutleda. Veerand sajandit kestnud mõrvade sissejuhatuseks oli endise tsaari ja ta perekonnaliikmete tapmine Jekaterinburgi s 16./17. juuli ööl 1918. aastal, seega täpselt 25 aasta eest. On märkimisväärt tõsiasi, et ka selle mõrva teostamisel olid juudid otseselt kaastegevad. Tsaari tapmise vaimseks algatajaks oli Jankel Sverdlov, üks tolle aja Nõukogude valitsuse mõjukaimaid tuuse, kuna mõrva tegelikud läbiviijad olid juudid Jurovski, Beloborodov, Gološtšekin ja nende abilised. Juba selle mõrva teostamisele olid omased kõik need jooned, mis iseloomustavad hilisemaidki enamlaste veretöid: tapmine ilma ühegi kohtuotsuseta ja ka töö jälgede hoolikas kõrvaldamine, et maailm midagi teada ei saaks. Kuid selles enamlased eksisid. Nii nagu Katõni ja Vinnitsa roimad ei jäänud saladuseks, nii selgitati ka tsaari tapmise üksikasjad õige pea.
Eesti Sõna, nr. 161, 17 juuli 1943

reede, 1. detsember 2017

Pilt


Lehte Hainsalu

Ükskord, ükskord muutun mullaks,
ükskord sõmerliivaks saan.
Muutun kullerkupu kullaks,
kanarbikuks nõmmemaas.

Olen sõstramarja veri,
kraavipervel kastehein,
valge karikakra meri,
rukkinurme tihe sein.

Nõnda vahetan ma kesti.
Ei mind võta külm, ei hall.
Elan igi-igavesti
oma helde päikse all.

Pilt


kolmapäev, 29. november 2017

Isa ja poeg

Elasid kord isa ja poeg.
Isa oli tuntud ärimees, poeg suur poliitik.
Isa juhtus kogemata naaberriigis pistist andma ja pandi pokri.
Pojal isast kahju ja palub naaberriigi kuningat, et see isale armu annaks.
Naaberriigi kuningas ütles:
“Teie seal oluliselt targemad kui meie. Aita meil riigi majandus kasvama panna ja lasen su isal minna!”
Poeg tuli koju ja kehtestas uue alkoholiaktsiisi.

esmaspäev, 27. november 2017

Raske päev

Hauakaevaja tuleb koju:

"Täna oli raske päev. Matsime rahvakunstnikku."

"Mis seal siis rasket oli?"

"Kümme korda plaksutati tagasi."

Mees

Mees tuli restorani. Aga mitte üksi – koos temaga tuli ka jaanalind. Ettekandja päris, mida tellitakse.
Mees vastu: “Mulle hamburger, friikad ja Cola.”
Pöördus siis jaanilinnu poole: “Aga sulle?”
“Mulle täpselt sama!”
Mõne aja pärast tõi ettekandja arve. Mees sirutas käe tasku ja võttis sealt ilma peale vaatamata täpse raha.
Järgmisel päeval tuli sama mees sama linnuga restorani. Mees tellis sama. Jaanalind ka. Ja jälle maksis mees täpse rahaga. Mehe ja ta kaaslase restoskäigud muutusid regulaarseteks.
Kord küsis ettekandaja: “Kuidas teil õnnestub iga kord taskust täpselt õige summa välja tõmmata?”
Mees vastu: “Aastaid tagasi koristasin pööningut ja leidsin sealt vana oksüdeerunud lambi. Kui ma seda hõõrusin, kargas sealt välja džinn ja tegi ettepaneku, et täidab minu kaks soovi. Mu esimene soov käis raha kohta: et ma saaks tasuda mistahes ostu eest, piisab vaid sellest, kui pistan käe tasku.”
Ettekandja vaimustus: “Geniaalne! Kes iganes oleks küsinud miljoneid, aga teie olete neist kõigist rikkam!”
“Jah, teil on õigus. Pole vahet, kas ma tahan osta piimapakki või luksusautot – täpne raha on mul alati taskus!”
“Tohin ma pärida, miks te selle jaanalinnuga kogu aeg ringi käite?”
Mees ohkas ja vastas: “Mu teine soov džinnile oli vinge tagumikuga ja pikkade jalgadega tibuke, kes oleks minuga igas asjas alati nõus….”

neljapäev, 16. november 2017

Maltusianism

Th. R. Malthus (1766-1834) inglise majandusteadlane, hariduselt teoloog. Th. R. Malthus’e rahvastikuseadusele rajatud rahvastuseõpetus, mille järgi rahvastik tõkestuste puudumisel kasvab kiiremini KUI TOITEVAHENDEID (rahvastik geomeetrilises, toitevhendid aga aritmeetilises progressioonis): Ülemäärane juurdekasv toovat endaga kaasa viletsust ja vaesust, mida võivat vältida ainult hoidumisega ülemäärasest (s.t. toitevahendite juurdekasvu ületavast) rahvastiku juurdekasvust.  Malthus soovitas seda teostada nn."moraalse kainuse", s.t. eelabielulisest sugulisest läbikäimisest hoidumise ja hilise abiellumise teel. Vaeste toetamine teostavat üha enam viletsust, võimaldades rahvastiku juurdekasvu, kuna samal ajal toitevahendite hulk jäävat endiseks. Malthus on leidnud palju poolehoidjaid. Eesti Entsüklopeedia V, 1935, lk 933

teisipäev, 14. november 2017

Rebane

Täna hommikul vaatasin köögi aknast välja ja rebane jalutas õunapuu alla ning hakkas õunu sööma.



esmaspäev, 13. november 2017

Haiglas

Poeg toob isa haiglasse.
Vastuvõttev õde küsib: “Kas tal vahetusriided on, pesu?”
Poeg: “Jah.”
Õde: “Aga käterätik?”
Poeg: “Jah, on.”
Õde: “Aga linad ja tekk ja padi?”
Poeg: “Jah, kõik on olemas!”
Õde: “Aga madrats?”
Poeg: “Jah, võtsin kaasa.”
Õde: “Aga kes see seal vaiges kitlis tema kõrval seisab?”
Poeg: “Igaks juhuks võtsin tuttava arsti kaasa… järsku teil siin ei ole…”

pühapäev, 12. november 2017

Isa ja poeg

POEG: “Issi, kas ma võin sult midagi küsida?”

ISA: “Muidugi! Mis mureks?”

POEG: “Issi, kui palju sa teenid raha tunnis?”

ISA: “See pole sinu asi. Miks sa seda küsid?”

POEG: “Ma lihtsalt tahaks teada. Palun ütle, kui palju raha saad sa tunnis?”

ISA: “Kui sa pead just teadma, siis mu tunnipalk on 50 eurot.”

POEG: “Oeh!” (ja langetab kurvalt pea)

POEG: “Issi, kas sa saad mulle laenata 25 eurot?”

Isa sai tõeliselt kurjaks.

ISA: “Kui ainus põhjus, miks sa mult küsisid on see, et saaksid laenata raha mõne tobeda mänguasja jaoks või mõne muu rumaluse jaoks, siis mine parem kohe oma tuppa ja voodisse. Mõtle selle peale, miks sa oled nii isekas. Ma töötan kõvasti iga päev, et tegeleda sellise lapsiku käitumisega.”

Väike poiss läks vaikselt oma tuppa ja sulges ukse.
Isa istus allkorrusel ja muutus järjest pahasemaks väikese poisi küsimuste peale. Kuidas ta julgeb küsida selliseid küsimusi ainult selleks, et saada raha?


Peale tundi rahunes mees maha ja hakkas mõtlema – äkki ikkagi oli lapsel vaja midagi päriselt osta selle 25 euro eest ja ta ei küsinud raha väga tihti. Mees läks üles poja tuppa.

ISA: “Kas sa magad poeg?”

POEG: “Ei, ma olen ärkvel.”

ISA: “Ma mõtlesin selle üle ja ma olin liiga kuri su peale ennem. On olnud pikk päev ja ma elasin oma pahameele sinu peal välja. Näe siin on 25 eurot, mida palusid.”
Väike poiss tõusis rõõmsalt voodis istukile ja naeratas.

POEG: “Suur tänu sulle issi!”

Siis pani ta käe padja alla ja tõmbas välja mõned kortsunud rahatähed.
Kui mees nägi, et poisil on juba raha, siis hakkas ta taaskord pahaseks saama.
Väike poiss luges aeglaselt oma raha kokku ja vaatas siis isale otsa.

ISA: “Miks sul oli vaja raha lisaks, kui sul juba endal oli?”

POEG: “Mul ei olnud piisavalt, kuid nüüd on.”

“Issi – mul on 50 eurot. Kas ma saaksin osta ühe tunni su ajast? Palun tule homme varakult koju – tahaksin koos sinuga õhtust süüa!”

Isa oli šokeeritud. Ta pani oma käed ümber oma väikese poja õlgade ja palus temalt andestust.
See on üks väikene meeldetuletus meile kõigile, kes me töötame nii kõvasti ja palju oma elus.

Me ei peaks laskma ajal mööduda ilma, et oleksime osa sellest veetnud koos nendega, kes on meie jaoks tõeliselt olulised.

Koos lähedastega veedetud tunnid on väärt enam kui tunnipalk, mis nende eest tööl teeniksime.
Kui sa sureks homme, siis sinu tööandja leiaks sulle kiiresti asendaja, kuid sinu pere ja lähedaste jaoks oleks see asendamatu kaotus.

Ja ometigi veedame me tööl rohkem aega kui oma perega…

laupäev, 11. november 2017

Pilt


Nõuka aegne lugu

Jumal kuulutab maailma lõpu ja see tuleb kahe nädala pärast.
Läheb mòöda kolm päeva ja otsustab vaatama minna mis maapeal toimub.
Läheb Prantsusmaale rahvas möllab, võtab elult viimast
Saksamaal sama värk.
Siis läheb teispoole maakera seal sama lugu.
Sügab kukalt läheks vaataks mis siis nõukamaal ka toimub.
Jõuab riigi kohale- ainult tolm näha, laskub allapoole seda paksemaks tolm läheb.
Lõpuks, maapinnal ja oh sa püha püss mis toimub.
Kõik jooksevad edasi tagasi ja hirmus vauhtiga.
Ei saa aru lõpuks võtab ühel kratist ja küsima mis toimub vant vastu.
Jumal kuulutas kahe nädala pärast maailma lõpu, meil viisaastaku plaan täitmata.

Kolm presidenti

Jumal kutsub enda juurde Trumpi, Putini ja Lukašenko ning teatab neile:
“Mul on teile halb uudis – kahe nädala pärast tuleb maailma lõpp!”
Tagasi tulles pöördub Putin oma rahva poole: “Mul on teile kaks uudist – hea ja halb. Hea on see, et ma tean, et Jumal on olemas. Halb on see, et kahe nädala pärast tuleb maailma lõpp!”
Lukašenko pöördumine: “Mul on teile kaks halba uudist! Esimene on see, et ma ei olegi jumal, ja teine on see, et kahe nädala pärast tuleb maailma lõpp!”
Trumpi pöördumine: “Mul on teile kaks head uudist! Esimene on see, et isegi Jumal tunnistas heaks minu presidendiks olemise, ja teine on see, et ma olen president kuni maailma lõpuni!”

kolmapäev, 8. november 2017

Kontrolltöödest 5


IGAPÄEVANE ELU

 
"Palju noori jalutab meil õhtuti suure paju all või läheb mõnele muule kuritegelikule teele."

"Abielupaarid, kes on erinevatest rahvustest, lagunevad kiiremini."

"Turvast kasutatakse meil lautades lehmade kuivendamiseks."

"Lasteaia söökla kõrval võib tihti näha äravisatud leivakoorukesi ja väikesi lapsi."

"Kokk istus pliidil asuva katla kõrval."

"Õppinud vaevu rääkima, ütles ema mulle, et tänavat tohib ületada vaid rohelise tulega."

"Kes läheb vales kohas üle tänava, saab kakssada krooni."

"Kartulikottidega soojalt riietatud naised ootasid äraveomasinat."

"Koju jõudes avastasin, et postiljon oli mu korteri ära vahetanud."

"Tulin tuppa, panin riided nagisse ja sõin ära."

"Kodus püüan olla korralik- kannan vett, lõhun puid ja teisi asju."

"Minu ema on poes müüa."

"Iga õhtu, kui on mõni põnev film, istume terve perega teleka taga."

"Pesuköögi põrandal paistis päike, mis oli paksult seebivahuga kaetud."

"Vanaema elas minu juures kuni kolmeteistkümnenda eluaastani, suuremaks saades varustas ta mind rahaga."

"Päris nõid ta ei olnud, aga ta oskas arstida rohtudega inimesi, mida ta metsa alt korjas."

"Puuraidur teretas vaia otsa."

"Ükskord olin ma nii haige, et mul oli 40 kilo palavikku."

"Kõige parema meelega söön ma riisipudingit õunakompostiga."

Kontrolltöödest 4

SIIT JA SEALT

"Psühholoogia kontrollib, kas inimene pole haige, näiteks need neli: koleerik, viinik, mehaanik ja flegmaatik."

"Õpetaja ees ja lapsed järel - nii korrati tähti, sest lugeda ei osanud neist veel keegi."

"Hüppelati kohale jõudes muutis tuul suunda."

"Naine lüpsis jõe kaldal lehma, aga vees peegeldus kõik vastupidi."

"Mari tahtis midagi öelda, aga avanev uks sulges ta suu."

"Kui leinatalitus oli lõppenud, hakati tuntud näitleja kirstu teatri
väljakäigu poole kandma."

"Vastavalt teie juhistele olen sünnitanud kaksikud juuresolevas ümbrikus."

"Ega Ivi Eenmaa polnud üksi seal pangas tegija, seal oli ka teisi mehi, kes enne lõppu ära läksid."

"Tegemist on investoritega, kes on võimelised vähemalt miljonist
kroonist ilma jääma."

Kontrolltöödest 3

LOODUSÕPETUS

"Märtsis saabuvad meile esimesed kevadekuulutajad - kuldnokad ja keevitajad."

"Kaks kõige suuremat on Ameerika mannerg ja Aasia mannerg."

"Panama kanalat ehitati tervelt viiskümmend aastat."

"Loomaaias ehk soopargis oli palju loomi. Kõige rohkem meeldisid mulle hüljes, karu ja käpard."

Kontrolltöödest 2

KULTUUR JA KIRJANDUS

"Barokiaegne kultuur oli väga rahutu, näiteks Kadrioru lossis on pasunaid puhuvad inglid ka sedasi, et kukuvad sealt alla."

"Rooma on ehitatud suur kolosseum, mida nimetatakse ka ahviteatriks."

"Oidipusele öeldi, et katk enne ei lõpe, kui mõrvar on linnast pakendatud. "

"1.-20. juulini tarvitatud raamatuid ei osteta."

"Koidula esimese luulekogu pealkiri on "Ema ja ööbik.""

"Kõige enam said Karl, ooberst ja Kobson tuntuks esimese eesti ajalehe "Sakala" toimetamisega."

"Vilde oli üks esimesi, kes võitles kirjanike seas sulepea ja tindipotiga."

"Lermontov oli pärit kuulsast aadlivõsast."

"Lugeja kohtub kurjategijatega pärast vanglakaristuse kandmist."

"Näitusele on välja pandud kunstnike tekstiilid ja nahad. Hea mulje jätavad keraamikute kõrvadega tassid. "

Kontrolltöödest 1

MUUSIKA

"Kõik Beethoveni isad olid muusikud."

"Beethoven kannatas viimased kolmkümmend aastat silmanägemise all."

"Beethoven kombineeris end haigeks. Ta oli muidu kurt ja pime, aga nooti kirjutas hästi."

"Schumann püüdis sooritada enesetappu ja hüppas Reini kaldale."

"Verdi on kõige kuulsam ooperikirjanik."

"Ka Eestis on kuulsaid naisheliloojaid - näiteks Miina Härma, kes on kirjutanud laulu "Ei saa mitte vaitki olla"."

"Puhkpillidest on kõige haledama kõlaga inglisarv. Metsasarv on
sumbutajakujuline."

Järveristi talu perenaine

https://etv2.err.ee/v/haridussaated/dokfilmid/saated/69694b79-01e8-4718-8d0f-15d0cfb4af7c/jarveristi-talu-perenaine-eesti-2015

Teisipäeval 7.novembril kell 21.20. Keegi on mind ka sinna film sisse pannud.

teisipäev, 7. november 2017

Valimistel näeme!

Kõik valima!
Riigikogu liige võrukale: valimas käisid? 
Võrukas: ei käinud.
Riigikogu liige : no mida sa siis lärmad, ole nüüd rahul.
Riigikogu liige teisele võrukale : valimas käisid?
teine võrukas : käisin.
Riigikogu liige: no mida sa siis lärmad, ole nüüd rahul.

Estobuntu (Lubuntu) uuendamine

Kuna e-tiiger tõmmati korralikult vastu maad, siis tuli mul Estobuntut 14.04 uuendada. Väga hea tarkvara http://www.estobuntu.org/, tõmbad arvutisse ja kõik toimib.
Kuid pärast ID-kaardi uuendamist ei saanud enam ID-kaarti korralikult toimima.
Muide, kui keegi proovib, ehk saab tööle.
Peab alla tõmbama nüüd veel ja instllerima:
https://installer.id.ee/media/ubuntu/pool/main/o/opensc/ 
sudo dpkg -i opensc-pkcs11_0.17.0-1RIA3_i386.deb 
sudo dpkg -i opensc_0.17.0-1RIA3_i386.deb 

siis teerminaalis käsk: 
sudo apt install build-essential 
sudo apt install qt5-default 
sudo apt install libssl-dev 
sudo apt install libpcsclite-dev


ja tõmbad alla
https://installer.id.ee/media/ubuntu/pool/main/c/chrome-token-signing/  
chrome-token-signing_1.0.6.485.orig.tar.xz 


pakid lahti ja
käsud:
make 
cd host-linux 
sudo make install

Mul, sedasi ei saanud miskipärast tööle PIN 2 ja installisin igaks juhuks Lubuntu 16.04 http://cdimage.ubuntu.com/lubuntu/releases/16.04/release/

Nüüd tuli alla tõmmata ka ID tarkvara https://installer.id.ee/?lang=est 
ja automaatne skript, mis käivitub käsuga sh install-open-eid.sh
kuid PIN 2 ei hakanud tööle.

Terminaalis käsk:

sudo apt install build-essential 
sudo apt install qt5-default 
sudo apt install libssl-dev 
sudo apt install libpcsclite-dev 

Cromiumis sai allkirjastamise tööle.

laupäev, 4. november 2017

VT juhtkiri: Kasulikud IDioodid

Kelleks peab esimene Eesti ülejäänuid? Pooled meist on osatud kanda karistusregistrisse ja trahvioht varitseb maanteel iga kurvi taga. Politsei on alati valmis lahtise turvavöö eest trahvima.

Kui mingi kaubandusorganisatsioon oleks ligi miljonile inimesele müünud varjatud veaga asja, oleks tulemuseks pankrot. Eesti riik on kohustuslikus korras ja lõivu eest ausa näoga väljastanud oma kodanikele vigase isikut tõendava dokumendi ja nüüd andnud nad oma IT-meestele jooksutada.

Kuigi ametlikud teadaanded puuduvad, ähvardatakse neid, kes IDiootide maratoni määratud aja jooksul ei läbi, et nende isikut tõendav dokument kaotab oma võluvõimed. ID-kaart pole mõeldud mitte sidevahendiks teispoolsusega, vaid reaalseks asjaajamiseks. Teda on arendatud mitte Raivo Aegi, vaid maksumaksja kulul. Ka maanteeameti vastne meestemärkamise kampaania tuleb sellest, et maksuamet kogub meilt sendipealt kõik maksud.

Praegune kiirustamine ID-kaardi sertifikaatide uuendamisega jätab mulje, et sealsest tarkvarast on vaja välja uhtuda need mutikäigud, mille abil esimene Eesti põlistas oma võimu KOVi e-valimistel. Kõik prisked kompensatsioonid tulevad tegelikult tootja taskust.

Sellal, kui Eesti riigi kõrgetasemeline delegatsioon avab Georgias O. seeniori golfiklubi, võiks keegi läbi rääkida Lätiga, et seal kehtiks meie ohustatud ID-kaardi kõrval isikut tõendava dokumendina ka juhiluba. Lätlased meie eurostandardset juhiluba isikut tõendava dokumendina tunnistada ei taha. Makse me Lätile juba maksame ja euroliidu eesistujamaa juhtumisi praegu oleme.

Kuna tegemist ei ole noamäratseja, Hiina päikeseprillide ega kummikupaariga, vaid kõigest Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendiga, pole keegi pidanud põhjendatuks ka vabandust paluda. No las see teine Eesti tõmbleb, uuendab ja maksab, kõik käib meie tehtud seaduste järgi.

Kõik kokku näib Raivo Aegi ja Elmar Vaheri intenetifirmadele tehtud, aga pekki keeratud reklaamikampaania ja varjudeteatrina, mille varjus on hea pillerkaari pidada.

Lugupeetud korruptsiooniga võitlejad, kas teil häbi pole?
https://www.vorumaateataja.ee/arhiiv/44-arvamus/18544-juhtkiri-kasulikud-idioodid