esmaspäev, 26. veebruar 2018
pühapäev, 25. veebruar 2018
reede, 23. veebruar 2018
neljapäev, 22. veebruar 2018
30.aastat tagasi
Ants Pindis:
Veebruari algul helistas mulle ERSP loomise idee autor Vello Väärtnõu ja teatas, et nad esitasid Tallinna linnavõimudele taotluse korraldada konverents teemal "Kuidas tähistada 24. veebruari?". Otsustasime M. Viluga pöörduda rajooni täitevkomitee poole ettepanekuga korraldada samanimeline konverents ühiselt, et võtta võimudelt alus süüdistada kodanike omaalgatuslikke üritusi vastasseisu taotlemisena. Meie pakkusime välja ürituse kava, täitevkomitee ülesandeks jäänuks ruumide leidmine ja ürituse reklaamimine. 7. veebruari pöördumisele laiema kõlapinna andmiseks võtsime allkirjad ka Ain Saarelt ja rahugrupi aktivistidelt R. Nassarilt ja M. Mandlilt.
Esmaspäeval, 15. veebruaril tutvustas täitevkomitee aseesimees Toomas Katušin mind oma kabinetis ametliku vastusega. Leidnud, et "meie vabariigi massikommunikatsioonivahendid on küllaldaselt kajastanud Eesti Vabariigi loomise asjaolusid, et nimetatud küsimusi on käsitletud ka meie rajooni veebruarikuu poliitpäeval ning rajoonis on esinenud ka Teie poolt pakutud lektoreid, ei pea rajooni täitevkomitee vajalikuks Teie poolt ettepandava konverentsi korraldamist". Koostööpakkumine oli tagasi lükatud.
12. veebruaril kutsusin Ain Saare endaga kaasa kohtumisele ENSV Ülemnõukogu saadiku Merike Ausmaa-Kitsikuga, et mõjutada "rahvaesindajat" algatama presiidiumi 28. jaanuari demokraatiavastase otsuse tühistamist. Käisin talle ka 28. aprilli vastuvõtupäeval survet avaldamas ja soovitasin saadikukohalt tagasi astuda kui kodanikujulgus seaduseelnõusid algatada puudub.
Kogu veebruarikuu jooksul kestis Töörahva Elu veergudel äge propagandatuli. 6. veebruaril ilmus usutlus rajooni prokuröri Feliks Luiksaarega, kes veenis lugejaid teatama siseasjade osakonda või prokuratuuri lendlehtedest, "mis kutsuvad üles elanikkonda tulema 24. veebruaril 1988. a. tänavatele, tähistamaks kodanliku Eesti Vabariigi aastapäeva". 13. veebruaril jätkas toimetaja Heini Kasesalu, kes käsitles ERSP loomise ettepanekut. Ta leidis, et "toimetus ei pea õigeks avaldada eeltoodud sisuga "Ettepanekut ..." või midagi taolist, mis kutsuvad vihkamisele, rahutuste tekitamisele". Edasi oli 20. veebruaril järg asetoimetaja Naima Navi käes, kes pidas vajalikuks kirjutada "mida lendlehtedest, mitteametlikust infomaterjalist ja nende levitajatest arvata". Vastus oli muidugi ette teada, sest "mööblivabriku kollektiiv mõistis üksmeelselt hukka perestroikavastaste tegevuse". Kõige krooniks võttis 23. veebruaril sõna parteisekretär Aare Männiste ise: "Mõni aga arvab, et demokraatia areng tähendab kõikelubatavust: karjuda surnuaial, välja anda sotsialismivaenuliku sisuga trükiseid. Veelgi enam - teenida poliitilist kapitali, andes võõrastele "häältele" üle materjale ebaõigete faktidega. Et minnes oleks teeneid ette näidata. Minejaid on, avaldus väljasõiduks on esitatud ka meie rajoonist." Samuti taasavaldati kohalikus ajalehes KGB ohvitseri Vladimir Iljaševitsi Olev Miili pseudonüümi all veebruari algul Õhtulehes ilmunud propagandaartikkel "Järglased", mis keskendus väidetavalt nõukogudevastase sisuga lendlehtede levitamiselt tabatud S. ˇoldini isiku halvustamisele. Ka 15. veebruaril kultuurimajas toimunud avalik pressikonverents oli prokuratuuri- ja siseasjade osakonna töötajate päralt, kes püüdsid karistustega hirmutades veenda inimesi mitte osalema 24. veebruari avalikul tähistamisel.
18. veebruaril helistas mulle E. Oras ja soovis kokkusaamist, et arutada kujunenud olukorda. Keeldusin otsustavalt, sest aastalõpu sõjakuulutamisega muinsuskaitseklubile vihastas KGB mind tõsiselt välja. 22. veebruaril helistas julgeolekuülem taas ja kordas oma soovi. Vastasin, et minul puudub selleks igasugune huvi. Selleks ajaks olime me juba otsustanud KGB väljakutsele vastates mängida panga peale: kas suudame ohjata Võru nuhkimiskontorit või hävime ise.
24. veebruariks moodustasid võimud rajooni korrakaitse staabi, mida juhtisid EKP Võru Rajoonikomitee I sekretär A. Männiste, Võru Rajooni RSN Täitevkomitee esimees Elmar Tiit ja Riikliku Julgeoleku Komitee Võru osakonna ülem E. Oras. Eelmainitud "troika" ülesandeks oli hoida Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine kindlates raamides. Appi toodi julgeolekujõudusid ka Lätist ja Pihkva oblastist. Linnas moodustati igaks juhuks korrakaitsegrupid. Noorte eemalehoidmiseks avalikult meeleavalduselt Kreutzwaldi pargis saadeti keskkooliõpilased Haanjasse suusapäevale. Õhtul esines kultuurimajas tollal väga kuum rockbänd "Seitsmes meel".
24. veebruaril oli mu kodune telefon välja lülitatud. Hommikul töölt lahkudes asus mind jälitama 4 julgeolekutöötajat, kes psühholoogilise surve avaldamiseks mind ka ähvardasid. Õhtupoolikul saabus minu ukse taha Ivar Prits autoinspektsioonist ja tema kannul koguni Võru uus miilitsaülem alampolkovnik Valeri Lõõnik isiklikult, et hoiatada kodunt väljumise eest, kuna Võru miilits ei suutvat minu julgeolekut tagada. Ähvardada püüti ka M. Vilu. Päeval oli tema pool külas Valdur Raudvassar. KGB-laste mikrobuss seisis avalikult maja juures ja jälitas demonstratiivselt õue kassi kutsuma läinud M. Vilu. Hilisööni passisid sõiduautoga julgeolekumehed Kersti ja Viktor Pai akna all, sest neil viibis külas klubikaaslane Maia Tulnola abikaasaga.
Survest hoolimata läksin KGB eskordi saatel kutsumata külalisena EKP Võru Rajoonikomiteesse, kus allorganisatsiooni propagandistidele esines lektor Tartu Ülikoolist. Rein Toomla käsitles demokratiseerimise ja rahvussuhete teemaga seoses Eesti Vabariigi loomist üldiselt objektiivselt, ilma ideoloogilise soustita. Ettekande järel küsimuste osas ei jäänud käsitlemata ka parajasti aktuaalne Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei teema. Mul tekkis külalisesinejaga diskusioon ERSP pinnal, sest R. Toomla arvates puudus sellel parteina majanduslik baas. Väitluse lõpul ta siiski tunnistas, et lähtus kitsalt marksistlikust arusaamast poliitikale.
M. Liivet ja J. Tammsaar viisid päeval muinsuskaitseklubi poolt vabadussõdalaste haudadele lillekorvi. Seal jälgis olukorda E. Oras. Kui Aare Hõrn ja Aivar Palmre lillede ning küünaldega kalmistule jõudsid, oli julgeolekuülema välja vahetanud tundmatu meesterahvas. Kell 18.00 algas Eesti Vabariigi 70 aastapäeva puhune rahvakoosolek Kreutzwaldi pargis. Kohale oli aetud hulgaliselt vormis ja erariides miilitsaid, julgeolekumeestest rääkimata. Vägesid juhatas rajooni täitevkomitee aseesimees T. Katušin, kohal viibis ka linna täitevkomitee aseesimees Mäidu Helistvee. Kõiki esinemisi lindistas Ü. Tootsen ja seda ilmselt võimude ülesandel, et vajalikul hetkel oleks süüdistusmaterjal käepärast. M. Vilu ja P. Saar asetasid ERSP poolt sinimustvalge lindiga lillekorvi ausamba jalamile. T. Katušin andis erariides siseasjade osakonna töötajale käsu lint ära korjata, mida viimane ettevaatlikult linti lahti sõlmides ka tegi. Selle episoodi pildistamisel pööras T. Katušin häbelikult selja.
Taganjärele koostati siseasjade osakonnas administratiivprotokollid M. Vilu ja P. Saare poolt rahvakoosolekul keelatud värvikombinatsiooni kasutamise kohta. 16. märtsil lõpetas rahvakohtunik Henn Jõks oma määrusega nende suhtes menetluse, kuna vastavalt ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 28. jaanuari otsusele sai vastutusele võtta vaid ürituse organiseerijaid. Võimud siiski ei rahunenud. Protokollid vormistati tunnistajatena esinenud T. Katušini ja M. Helistvee ütluste kohaselt juriidiliselt sobivamas sõnastuses ümber, leiti teine kohtunik ja 25. märtsil tunnistas rahvakohtunik Ülo Vijar M. Vilu ja P. Saare 24. veebruari miitingu korraldajaks ning karistas 40 rublase rahatrahviga. M. Vilu pidas kohtus pikema kõne "vajadusest legaliseerida Eesti rahvusvärvid". 30. märtsil esitas M. Vilu protestiavalduse protsessinormide rikkumise kohta kohtunik Ü. Vijari poolt Võru rajooni prokurörile. Hiljem Ü. Vijari kohtumäärus tühistati.
Peale meeleavaldust pargis viisid M. Vilu ja P. Saar rahvusvärvidega lillekorvi Vabadussõjas langenute kalmudele. Sinimustvalgega kaunistatud pärja tõi 24. veebruaril kalmistule ka noortekolonn. Pimeduse katte all jõudis kalmistule võitlussalk T. Katušini juhtimisel, et kaotada kõik märgid inimeste austusavaldustest langenud sõduritele. Endel Vahing püüdis asjatult veenda T. Katušinit hoiduma rumalustest. Ta ütles T. Katušinile, et kui see nii väga tahab "laamendada, siis läheme koos üle kalmistu ja peksame kõik ettesattuva segi". Paraku ei aidanud ka asja absurdi viimine. Kuna haudadelt pärja ja lillekorvide ärastamine leidis E. Vahingult eeskuju võtnud miilitsatöötajatelt ja rahvamalevlastelt vastuseisu, tuli see räpane töö ära teha täitevkomitee aseesinaisel M. Hansonil ja julgeolekumehel Vladimir Lebedevil.
3. märtsil viis Ain Saar isiklikult siseasjade osakonda avalduse, kus palus selgitada toimepandud hauarüüstamise asjaolusid. ENSV Siseministeeriumi Tartu Rajoonidavahelise Uurimisosakonna Võru jaoskonna ülem E. Vahing andis faktide kogumise uurija Rita Serikovale. Kulus tükk aega, enne kui toimunu tagamaad avanesid.
Veebruari algul helistas mulle ERSP loomise idee autor Vello Väärtnõu ja teatas, et nad esitasid Tallinna linnavõimudele taotluse korraldada konverents teemal "Kuidas tähistada 24. veebruari?". Otsustasime M. Viluga pöörduda rajooni täitevkomitee poole ettepanekuga korraldada samanimeline konverents ühiselt, et võtta võimudelt alus süüdistada kodanike omaalgatuslikke üritusi vastasseisu taotlemisena. Meie pakkusime välja ürituse kava, täitevkomitee ülesandeks jäänuks ruumide leidmine ja ürituse reklaamimine. 7. veebruari pöördumisele laiema kõlapinna andmiseks võtsime allkirjad ka Ain Saarelt ja rahugrupi aktivistidelt R. Nassarilt ja M. Mandlilt.
Esmaspäeval, 15. veebruaril tutvustas täitevkomitee aseesimees Toomas Katušin mind oma kabinetis ametliku vastusega. Leidnud, et "meie vabariigi massikommunikatsioonivahendid on küllaldaselt kajastanud Eesti Vabariigi loomise asjaolusid, et nimetatud küsimusi on käsitletud ka meie rajooni veebruarikuu poliitpäeval ning rajoonis on esinenud ka Teie poolt pakutud lektoreid, ei pea rajooni täitevkomitee vajalikuks Teie poolt ettepandava konverentsi korraldamist". Koostööpakkumine oli tagasi lükatud.
12. veebruaril kutsusin Ain Saare endaga kaasa kohtumisele ENSV Ülemnõukogu saadiku Merike Ausmaa-Kitsikuga, et mõjutada "rahvaesindajat" algatama presiidiumi 28. jaanuari demokraatiavastase otsuse tühistamist. Käisin talle ka 28. aprilli vastuvõtupäeval survet avaldamas ja soovitasin saadikukohalt tagasi astuda kui kodanikujulgus seaduseelnõusid algatada puudub.
Kogu veebruarikuu jooksul kestis Töörahva Elu veergudel äge propagandatuli. 6. veebruaril ilmus usutlus rajooni prokuröri Feliks Luiksaarega, kes veenis lugejaid teatama siseasjade osakonda või prokuratuuri lendlehtedest, "mis kutsuvad üles elanikkonda tulema 24. veebruaril 1988. a. tänavatele, tähistamaks kodanliku Eesti Vabariigi aastapäeva". 13. veebruaril jätkas toimetaja Heini Kasesalu, kes käsitles ERSP loomise ettepanekut. Ta leidis, et "toimetus ei pea õigeks avaldada eeltoodud sisuga "Ettepanekut ..." või midagi taolist, mis kutsuvad vihkamisele, rahutuste tekitamisele". Edasi oli 20. veebruaril järg asetoimetaja Naima Navi käes, kes pidas vajalikuks kirjutada "mida lendlehtedest, mitteametlikust infomaterjalist ja nende levitajatest arvata". Vastus oli muidugi ette teada, sest "mööblivabriku kollektiiv mõistis üksmeelselt hukka perestroikavastaste tegevuse". Kõige krooniks võttis 23. veebruaril sõna parteisekretär Aare Männiste ise: "Mõni aga arvab, et demokraatia areng tähendab kõikelubatavust: karjuda surnuaial, välja anda sotsialismivaenuliku sisuga trükiseid. Veelgi enam - teenida poliitilist kapitali, andes võõrastele "häältele" üle materjale ebaõigete faktidega. Et minnes oleks teeneid ette näidata. Minejaid on, avaldus väljasõiduks on esitatud ka meie rajoonist." Samuti taasavaldati kohalikus ajalehes KGB ohvitseri Vladimir Iljaševitsi Olev Miili pseudonüümi all veebruari algul Õhtulehes ilmunud propagandaartikkel "Järglased", mis keskendus väidetavalt nõukogudevastase sisuga lendlehtede levitamiselt tabatud S. ˇoldini isiku halvustamisele. Ka 15. veebruaril kultuurimajas toimunud avalik pressikonverents oli prokuratuuri- ja siseasjade osakonna töötajate päralt, kes püüdsid karistustega hirmutades veenda inimesi mitte osalema 24. veebruari avalikul tähistamisel.
18. veebruaril helistas mulle E. Oras ja soovis kokkusaamist, et arutada kujunenud olukorda. Keeldusin otsustavalt, sest aastalõpu sõjakuulutamisega muinsuskaitseklubile vihastas KGB mind tõsiselt välja. 22. veebruaril helistas julgeolekuülem taas ja kordas oma soovi. Vastasin, et minul puudub selleks igasugune huvi. Selleks ajaks olime me juba otsustanud KGB väljakutsele vastates mängida panga peale: kas suudame ohjata Võru nuhkimiskontorit või hävime ise.
24. veebruariks moodustasid võimud rajooni korrakaitse staabi, mida juhtisid EKP Võru Rajoonikomitee I sekretär A. Männiste, Võru Rajooni RSN Täitevkomitee esimees Elmar Tiit ja Riikliku Julgeoleku Komitee Võru osakonna ülem E. Oras. Eelmainitud "troika" ülesandeks oli hoida Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine kindlates raamides. Appi toodi julgeolekujõudusid ka Lätist ja Pihkva oblastist. Linnas moodustati igaks juhuks korrakaitsegrupid. Noorte eemalehoidmiseks avalikult meeleavalduselt Kreutzwaldi pargis saadeti keskkooliõpilased Haanjasse suusapäevale. Õhtul esines kultuurimajas tollal väga kuum rockbänd "Seitsmes meel".
 | |
| 24.02.1988 Kreutzwaldi pargis |
24. veebruaril oli mu kodune telefon välja lülitatud. Hommikul töölt lahkudes asus mind jälitama 4 julgeolekutöötajat, kes psühholoogilise surve avaldamiseks mind ka ähvardasid. Õhtupoolikul saabus minu ukse taha Ivar Prits autoinspektsioonist ja tema kannul koguni Võru uus miilitsaülem alampolkovnik Valeri Lõõnik isiklikult, et hoiatada kodunt väljumise eest, kuna Võru miilits ei suutvat minu julgeolekut tagada. Ähvardada püüti ka M. Vilu. Päeval oli tema pool külas Valdur Raudvassar. KGB-laste mikrobuss seisis avalikult maja juures ja jälitas demonstratiivselt õue kassi kutsuma läinud M. Vilu. Hilisööni passisid sõiduautoga julgeolekumehed Kersti ja Viktor Pai akna all, sest neil viibis külas klubikaaslane Maia Tulnola abikaasaga.
Survest hoolimata läksin KGB eskordi saatel kutsumata külalisena EKP Võru Rajoonikomiteesse, kus allorganisatsiooni propagandistidele esines lektor Tartu Ülikoolist. Rein Toomla käsitles demokratiseerimise ja rahvussuhete teemaga seoses Eesti Vabariigi loomist üldiselt objektiivselt, ilma ideoloogilise soustita. Ettekande järel küsimuste osas ei jäänud käsitlemata ka parajasti aktuaalne Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei teema. Mul tekkis külalisesinejaga diskusioon ERSP pinnal, sest R. Toomla arvates puudus sellel parteina majanduslik baas. Väitluse lõpul ta siiski tunnistas, et lähtus kitsalt marksistlikust arusaamast poliitikale.
M. Liivet ja J. Tammsaar viisid päeval muinsuskaitseklubi poolt vabadussõdalaste haudadele lillekorvi. Seal jälgis olukorda E. Oras. Kui Aare Hõrn ja Aivar Palmre lillede ning küünaldega kalmistule jõudsid, oli julgeolekuülema välja vahetanud tundmatu meesterahvas. Kell 18.00 algas Eesti Vabariigi 70 aastapäeva puhune rahvakoosolek Kreutzwaldi pargis. Kohale oli aetud hulgaliselt vormis ja erariides miilitsaid, julgeolekumeestest rääkimata. Vägesid juhatas rajooni täitevkomitee aseesimees T. Katušin, kohal viibis ka linna täitevkomitee aseesimees Mäidu Helistvee. Kõiki esinemisi lindistas Ü. Tootsen ja seda ilmselt võimude ülesandel, et vajalikul hetkel oleks süüdistusmaterjal käepärast. M. Vilu ja P. Saar asetasid ERSP poolt sinimustvalge lindiga lillekorvi ausamba jalamile. T. Katušin andis erariides siseasjade osakonna töötajale käsu lint ära korjata, mida viimane ettevaatlikult linti lahti sõlmides ka tegi. Selle episoodi pildistamisel pööras T. Katušin häbelikult selja.
 |
| Sini-must-valge lindi eemaldamine |
Taganjärele koostati siseasjade osakonnas administratiivprotokollid M. Vilu ja P. Saare poolt rahvakoosolekul keelatud värvikombinatsiooni kasutamise kohta. 16. märtsil lõpetas rahvakohtunik Henn Jõks oma määrusega nende suhtes menetluse, kuna vastavalt ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 28. jaanuari otsusele sai vastutusele võtta vaid ürituse organiseerijaid. Võimud siiski ei rahunenud. Protokollid vormistati tunnistajatena esinenud T. Katušini ja M. Helistvee ütluste kohaselt juriidiliselt sobivamas sõnastuses ümber, leiti teine kohtunik ja 25. märtsil tunnistas rahvakohtunik Ülo Vijar M. Vilu ja P. Saare 24. veebruari miitingu korraldajaks ning karistas 40 rublase rahatrahviga. M. Vilu pidas kohtus pikema kõne "vajadusest legaliseerida Eesti rahvusvärvid". 30. märtsil esitas M. Vilu protestiavalduse protsessinormide rikkumise kohta kohtunik Ü. Vijari poolt Võru rajooni prokurörile. Hiljem Ü. Vijari kohtumäärus tühistati.
Peale meeleavaldust pargis viisid M. Vilu ja P. Saar rahvusvärvidega lillekorvi Vabadussõjas langenute kalmudele. Sinimustvalgega kaunistatud pärja tõi 24. veebruaril kalmistule ka noortekolonn. Pimeduse katte all jõudis kalmistule võitlussalk T. Katušini juhtimisel, et kaotada kõik märgid inimeste austusavaldustest langenud sõduritele. Endel Vahing püüdis asjatult veenda T. Katušinit hoiduma rumalustest. Ta ütles T. Katušinile, et kui see nii väga tahab "laamendada, siis läheme koos üle kalmistu ja peksame kõik ettesattuva segi". Paraku ei aidanud ka asja absurdi viimine. Kuna haudadelt pärja ja lillekorvide ärastamine leidis E. Vahingult eeskuju võtnud miilitsatöötajatelt ja rahvamalevlastelt vastuseisu, tuli see räpane töö ära teha täitevkomitee aseesinaisel M. Hansonil ja julgeolekumehel Vladimir Lebedevil.
3. märtsil viis Ain Saar isiklikult siseasjade osakonda avalduse, kus palus selgitada toimepandud hauarüüstamise asjaolusid. ENSV Siseministeeriumi Tartu Rajoonidavahelise Uurimisosakonna Võru jaoskonna ülem E. Vahing andis faktide kogumise uurija Rita Serikovale. Kulus tükk aega, enne kui toimunu tagamaad avanesid.
teisipäev, 20. veebruar 2018
Vesti saates
Inna Bogoslovskaja, rahvasaadik, Regioonide parteist: Ma ütlen teile ausalt, ma ei tea, mida tuleb teha! Ma ei tea, mida tuleb teha ajakirjanikega, kes 99 protsenti kirjutab tellimusel valet. Ma ei tea, mida teha noortega, kes ei taha lugeda raamatuid aga istub 12 tundi arvutis ja vaatab pornograafiat ja lapsevanemad ei oska midagi selle vastu teha. Ja need noored, kes 18 aastaselt lõpetavad kooli, teavad, et homme kaotavad nad töö ja neil on väga raske elus hakkama saada. Ümberringi on koeraelu. Kõik on müüdav. Absoluutselt kõik! Nii ei saa! Ma ei tea, ja mul on sellest valus! Tragöödia on selles, et nii ei ole ainult meil, vaid terves maailmas! Maailm läheb hulluks! Praegu reaalselt viiakse kogu maailmas sisse vägivalla kultust. Aga mida me sellega peale hakkame? Millega see kõik lõpeb?
Võtke käsile haridus! Vaadake, mis ümberringi sünnib! Me peame selle lõpetama! Vanemad peavad enda lapsi hakkama kasvatama. Keegi peab ükskord saama normaalseks inimeseks. Muidu maailm hukkub. Ainus tee on jõuda enda juurde tagasi. On vaja inimesi kasvatada. On vaja armastusega kasvatada ja armastust ümbritsevale maailmale jagada. Me oleme kogu elu pööranud šouks. Nii ei saa edasi! Kallid kaasmaalased, nii ei saa jätkata! Andestage mulle, kuid ma pidin selle välja ütlema!
Võtke käsile haridus! Vaadake, mis ümberringi sünnib! Me peame selle lõpetama! Vanemad peavad enda lapsi hakkama kasvatama. Keegi peab ükskord saama normaalseks inimeseks. Muidu maailm hukkub. Ainus tee on jõuda enda juurde tagasi. On vaja inimesi kasvatada. On vaja armastusega kasvatada ja armastust ümbritsevale maailmale jagada. Me oleme kogu elu pööranud šouks. Nii ei saa edasi! Kallid kaasmaalased, nii ei saa jätkata! Andestage mulle, kuid ma pidin selle välja ütlema!
laupäev, 17. veebruar 2018
Kyösti Kallio kõnedest
Nivala kirikus 5.5.1918 äratas palju tähelepan, kui ta esimese tuntud valge poliitikuna palus kohe alustada Soome ehitamist kus "ei ole punaisia ja valkoisia, vaan ainoastaan isänmaataan rakastavia suomalaisia, Suomen tasavallan kansalaisia, jotka kaikki tuntevat olevansa yhteiskunnan jäseniä ja viihtyvät täällä".
Ei ole punaseid ega valgeid, vaid ainult isamaad armastavad soomlased. Soome riigi kodanikud, kes tunnevad end olevat ühiskonna liikmed ja viibivad siin.
6.detsember 1939(Soome iseseisvuspäeval ja seitsmendal NLiidu - Soome sõja ehk Talvesõja päeval)
"Olemme tahtomattamme, ilman omaa syytämme, joutuneet itäisen naapurimme, Neuvostoliiton, hyökkäyksen kohteeksi. Historia toistuu, sillä vuosisatojen kuluessa kansamme on saanut kokea samalta taholta kohtalomme raskaimmat iskut."
Oleme oma tahte vastaselt, ilma enda süüta, jõudnud idanaabri, Nõukogude Liidu, rünnakute ohvriks. Ajalugu kordub, sest meie rahvas on sajandite jooksul kogenud samast kohast meie saatuse raskemad rünnakud.
"Näyttää siltä, kuin tuo mahtava suurvalta haluaisi riistää meiltä tunnustamansa itsenäisyyden ja sen mukana kaiken, mikä meille on pyhää ja kallista. Mutta onneksi Suomen kansan kaikki kerrokset ymmärtävät, mistä on kysymys."
Tundub, kuidas see vägev suurvõim tahab riisuda meilt tunnustatud iseseisvuse ja koos sellega kõik, mis meile on püha ja kallis. Kuid õnneks Soome rahva kõik kihid mõistavad milles on küsimus.
"Jännittyneenä odottaa Suomen kansa, sallivatko muut kansat tapahtua tämän suunnitellun tuhon", Kallio lausui.’’
Pingeliselt ootab Soome rahvas, kas sallivad teised rahvad seda juhtunud plaanilist hävitamist, ütles Kallio.
Häda (talvesõja) ajal otsiti ka jõudu isade usust.
Pühakirjad jagati rindel võitlejatele, ja igas Uues Testamendis oli liitena president Kyösti Kallion üleskutse :
”Kehotan kaikkia, jotka tänä vakavana aikana palvelevat Isänmaata, lukemaan tätä kirjaa. Esi-isämme ovat vuosisatojen kuluessa, sekä ahdingossa ja vainossa että rauhan päivinä ammentaneet Raamatusta elämää, voimaa ja lohtua.
Nykyhetkenä kansamme tarvitsee Jumalan Sanan uudesti luovaa voimaa.
Omaksukaamme nöyrällä sydämen uskolla sen siunaukset. Vanhurskaus kansan korottaa, mutta synti on kansakunnan häpeä.”
Kutsun üles kõiki, kes täna raskel ajal teenivad Isamaad, lugema seda raamatut. Meie esivanemad on läbi sajandite nii hädas ja tagakiusamises ning ka rahu päevadel ammutanud Piiblist elu, jõudu ja lohutust. Tänapäeval vajab meie rahvas Jumala Sõna uuesti loovat jõudu. Võtkem vastu alandliku südume usuga selle õnnistused. Õiglus ülendab rahvast, kuid patt on teotuseks rahvahõimudele.
President Kyösti Kallio palve 6.12.1939.
Taivaallinen Isämme, katso armossasi kansamme puoleen. Sinä olet luonut sen ja rakastat sitä. Sinä näet, että se on mitä suurimmassa vaarassa. Siksi rukoilemme sinua Herra, auta meitä hädässämme äläkä anna meidän hukkua.
Lahjoita kääntymys synnin ja laittomuuden teiltä, jotka johtavat kansamme tuhoon. Herra, armahda meitä.
Herra Jeesus Kristus, ilman sinua olemme voimattomia hävittäviä voimia vastaan, jotka tulvivat kansamme yli ja myrkyttävät sen. Siksi me kerskaamme Sinun voitostasi pahuuden henkivaltoja vastaan, joiden vaikutukset ovat joka päivä sanoin ja kuvin julkisuudessa nähtävissä.
Herra, Sinä olet Golgatan ristillä voittanut pimeyden vallat. Niiden täytyy väistyä myös tänään, koska ylistämme Sinun nimeäsi niiden ylitse. Tähän me uskomme, sillä Sinä voit myös meidän aikanamme varjella ihmiset s-atanalliselta eksytykseltä. Herra armahda meitä.
Auta meitä Pyhän Henkesi kautta ryhtymään omassa elämässämme taisteluun syntiä vastaan ja olemaan kestäviä loppuun asti. Tee meidät kansamme keskellä merkiksi Sinun vapauttavasta armostasi.
Täytä meidät niin Sinun rakkaudellasi, että tulemme kuuliaisiksi Sinun käskyillesi. Rakkautesi olkoon meissä se voima, joka voittaa pimeyden vallat kansassamme.
Herra Jeesus Kristus, kaiken voimme sinun kauttasi. Siihen me uskomme.
Armahda meitä.
Amen.
Allakirjutades volikirja, mis andis Moskva rahuläbirääkijatele õiguse heakskiita Moskva rahuettepanek, ütles president valuliselt tuntud lause: "Kuivukoon käteni, joka on pakotettu tällaisen paperin allekirjoittamaan." Poole poole aasta pärast ta käsi halvatas.
Ei ole punaseid ega valgeid, vaid ainult isamaad armastavad soomlased. Soome riigi kodanikud, kes tunnevad end olevat ühiskonna liikmed ja viibivad siin.
6.detsember 1939(Soome iseseisvuspäeval ja seitsmendal NLiidu - Soome sõja ehk Talvesõja päeval)
"Olemme tahtomattamme, ilman omaa syytämme, joutuneet itäisen naapurimme, Neuvostoliiton, hyökkäyksen kohteeksi. Historia toistuu, sillä vuosisatojen kuluessa kansamme on saanut kokea samalta taholta kohtalomme raskaimmat iskut."
Oleme oma tahte vastaselt, ilma enda süüta, jõudnud idanaabri, Nõukogude Liidu, rünnakute ohvriks. Ajalugu kordub, sest meie rahvas on sajandite jooksul kogenud samast kohast meie saatuse raskemad rünnakud.
"Näyttää siltä, kuin tuo mahtava suurvalta haluaisi riistää meiltä tunnustamansa itsenäisyyden ja sen mukana kaiken, mikä meille on pyhää ja kallista. Mutta onneksi Suomen kansan kaikki kerrokset ymmärtävät, mistä on kysymys."
Tundub, kuidas see vägev suurvõim tahab riisuda meilt tunnustatud iseseisvuse ja koos sellega kõik, mis meile on püha ja kallis. Kuid õnneks Soome rahva kõik kihid mõistavad milles on küsimus.
"Jännittyneenä odottaa Suomen kansa, sallivatko muut kansat tapahtua tämän suunnitellun tuhon", Kallio lausui.’’
Pingeliselt ootab Soome rahvas, kas sallivad teised rahvad seda juhtunud plaanilist hävitamist, ütles Kallio.
Häda (talvesõja) ajal otsiti ka jõudu isade usust.
Pühakirjad jagati rindel võitlejatele, ja igas Uues Testamendis oli liitena president Kyösti Kallion üleskutse :
”Kehotan kaikkia, jotka tänä vakavana aikana palvelevat Isänmaata, lukemaan tätä kirjaa. Esi-isämme ovat vuosisatojen kuluessa, sekä ahdingossa ja vainossa että rauhan päivinä ammentaneet Raamatusta elämää, voimaa ja lohtua.
Nykyhetkenä kansamme tarvitsee Jumalan Sanan uudesti luovaa voimaa.
Omaksukaamme nöyrällä sydämen uskolla sen siunaukset. Vanhurskaus kansan korottaa, mutta synti on kansakunnan häpeä.”
Kutsun üles kõiki, kes täna raskel ajal teenivad Isamaad, lugema seda raamatut. Meie esivanemad on läbi sajandite nii hädas ja tagakiusamises ning ka rahu päevadel ammutanud Piiblist elu, jõudu ja lohutust. Tänapäeval vajab meie rahvas Jumala Sõna uuesti loovat jõudu. Võtkem vastu alandliku südume usuga selle õnnistused. Õiglus ülendab rahvast, kuid patt on teotuseks rahvahõimudele.
President Kyösti Kallio palve 6.12.1939.
Taivaallinen Isämme, katso armossasi kansamme puoleen. Sinä olet luonut sen ja rakastat sitä. Sinä näet, että se on mitä suurimmassa vaarassa. Siksi rukoilemme sinua Herra, auta meitä hädässämme äläkä anna meidän hukkua.
Lahjoita kääntymys synnin ja laittomuuden teiltä, jotka johtavat kansamme tuhoon. Herra, armahda meitä.
Herra Jeesus Kristus, ilman sinua olemme voimattomia hävittäviä voimia vastaan, jotka tulvivat kansamme yli ja myrkyttävät sen. Siksi me kerskaamme Sinun voitostasi pahuuden henkivaltoja vastaan, joiden vaikutukset ovat joka päivä sanoin ja kuvin julkisuudessa nähtävissä.
Herra, Sinä olet Golgatan ristillä voittanut pimeyden vallat. Niiden täytyy väistyä myös tänään, koska ylistämme Sinun nimeäsi niiden ylitse. Tähän me uskomme, sillä Sinä voit myös meidän aikanamme varjella ihmiset s-atanalliselta eksytykseltä. Herra armahda meitä.
Auta meitä Pyhän Henkesi kautta ryhtymään omassa elämässämme taisteluun syntiä vastaan ja olemaan kestäviä loppuun asti. Tee meidät kansamme keskellä merkiksi Sinun vapauttavasta armostasi.
Täytä meidät niin Sinun rakkaudellasi, että tulemme kuuliaisiksi Sinun käskyillesi. Rakkautesi olkoon meissä se voima, joka voittaa pimeyden vallat kansassamme.
Herra Jeesus Kristus, kaiken voimme sinun kauttasi. Siihen me uskomme.
Armahda meitä.
Amen.
Allakirjutades volikirja, mis andis Moskva rahuläbirääkijatele õiguse heakskiita Moskva rahuettepanek, ütles president valuliselt tuntud lause: "Kuivukoon käteni, joka on pakotettu tällaisen paperin allekirjoittamaan." Poole poole aasta pärast ta käsi halvatas.
kolmapäev, 14. veebruar 2018
teisipäev, 13. veebruar 2018
Vastlapäev
"Kallis, kas sa mäletad, mis päev täna on?" küsib naine hommikul mehelt.
"Jah, muidugi," vastab mees ja läheb tööle.
Kell kolm toob kuller naisele õhtukleidi.
Kell neli tuuakse ukse taha suur lillekimp.
Kell seitse tuleb mees töölt ja kingib naisele briljantsõrmuse. Naine embab teda tuliselt ja ütleb:
"Kallis, see oli kõige parem vastlapäev mu elus!"
"Jah, muidugi," vastab mees ja läheb tööle.
Kell kolm toob kuller naisele õhtukleidi.
Kell neli tuuakse ukse taha suur lillekimp.
Kell seitse tuleb mees töölt ja kingib naisele briljantsõrmuse. Naine embab teda tuliselt ja ütleb:
"Kallis, see oli kõige parem vastlapäev mu elus!"
pühapäev, 11. veebruar 2018
Auto pühitsemine
Täna olid minu vanad head tuttavad kirikus ja peremees ütles, et tal on oma prouale ostetud uus auto. Proua tahtis, et auto saaks pühitsetud. Pärast teenistust siis pühitsesime auto ära.
laupäev, 10. veebruar 2018
Kardulas
Vargamäe Andres ja Oru Pearu plaanisid jälle kardulastega Paide laadale sõita. Pearul juhtusid joomapäevad olema ja palkas hoopis sõber Laulu-Lullu turupäevaks. Lubas, et iga müüdud kilo pealt saab Lullu kopika endale. Jõudsid varakult kohale. Turu kojamees tuulutas veel platsil luuaga ja imestas Oru talu kartuleid: „No küll on ilusad suured kartulid! Mis need ka maksta võiksid“? „Kopikas kilo“ - vastas lihtsameelne Lullu. Polnud ta ju peale laulude treimise elus muud teinud. Kõrval sidus kaval Läti kaupmees oma hobust lasipuu külge kinni. „ Kuule! Ma võtan terve koorma korraga kui poole kopkaga annad. Mida sa siin turul ikka külmetad ja kössitad“. Laulu-Lullu rõõmuga nõus. Vaat nii tuleb äri teha. Las lollid kössitavad. Vargamäe Andres püüdis küll poisile aru pähe panna, aga kes ennem endast targemaid tunnistab. Lätlane ajas koorma turu teise nurka ja müüs kümne kopkaga edasi, et järjekord taga. Olevat ületuru kartul olnud. Turukõrtsis oli parajasti „õnnelik tund“, Lullu sai hobusega kahe peale ämbri õlut. Koduteel magas Lullu vankris õndsat und kui hobune õllese peaga õigest teeotsast mööda põrutas. Nii sattus Laulu-Lullu põlislaande, Kilpla külla. Polnud kilplased varem sellist pulli- ja laulumeest näinud. Suurest rõõmust valitud Lullu külavanemaks. Esimese asjana lubanud Lullu külavahel hobustega tasuta sõita. Ega kilplased ennegi midagi maksnud, aga kui „sääduses“ nii kirjas, on veel odavam.
Moraal: üks loll jõuab päevaga raha rohkem Lätti tassida kui sada tarka aastaga hoiukarpi koguda.
Moraal: üks loll jõuab päevaga raha rohkem Lätti tassida kui sada tarka aastaga hoiukarpi koguda.
neljapäev, 8. veebruar 2018
200€
Kaks liikluspolitseinikku radariga tee ääres:
"Näe, sealt tuleb üks bemm madallennul!"
"Kui suur kiirus on?"
"Näe, sealt tuleb üks bemm madallennul!"
"Kui suur kiirus on?"
"Kakssada euri vähemalt..."
Boss
Kutt istub taksopeatuses musta Mersusse ja alustab juttu.
“Tsau, mis su nimi on?”
“Jüri.”
“Kuule Jürka, kas sa 10 minutiga 50 EUR-i tahad teenida? Võtad katuselt plafooni maha ja akendelt taksokleepsud, sõidad keskväljakule – seal ootab mind üks tüdruk. Ma hüppan maha, suudlen tüdrukut ja siis sa küsid: “Boss, kas ma olen vaba?” Mina vastan, et “Jah, võid minna.” Sina uuesti, et “Vaja oleks 50 EUR-i bensuraha.” Vot siis ma maksangi sulle 50 ja sa sõidad minema.”
“OK, teeme ära!”
Juht teeb nagu vaja, keskväljakul seisabki üks neiu.
Kutt kargab välja ja suudleb tüdrukut.
“Boss, kas ma olen nüüd vaba?”
“Jah Jürka, oled vaba.”
“Anna mulle siis sulas see 500 EUR-i, lasen selle uue stereo autosse panna, nagu sa soovisid.”
“Aaa…eee…säh võta ja lase jalga!”
“Tsau, mis su nimi on?”
“Jüri.”
“Kuule Jürka, kas sa 10 minutiga 50 EUR-i tahad teenida? Võtad katuselt plafooni maha ja akendelt taksokleepsud, sõidad keskväljakule – seal ootab mind üks tüdruk. Ma hüppan maha, suudlen tüdrukut ja siis sa küsid: “Boss, kas ma olen vaba?” Mina vastan, et “Jah, võid minna.” Sina uuesti, et “Vaja oleks 50 EUR-i bensuraha.” Vot siis ma maksangi sulle 50 ja sa sõidad minema.”
“OK, teeme ära!”
Juht teeb nagu vaja, keskväljakul seisabki üks neiu.
Kutt kargab välja ja suudleb tüdrukut.
“Boss, kas ma olen nüüd vaba?”
“Jah Jürka, oled vaba.”
“Anna mulle siis sulas see 500 EUR-i, lasen selle uue stereo autosse panna, nagu sa soovisid.”
“Aaa…eee…säh võta ja lase jalga!”
kolmapäev, 7. veebruar 2018
pühapäev, 4. veebruar 2018
laupäev, 3. veebruar 2018
Poisi sünnipäev
Ühel poisil oli sünnipäev.
Tuli palju külalisi, nende hulgas ka poisi tüdruksõber.
Muusika pandi mängima, tantsiti…
Järsku tormas sisse poisi isa, lülitas muusika välja ja karjus:
“Sõitsin just inimese surnuks!!! Laip on auto pakiruumis, palun aidake see ära peita!”
Erinevate ettekäänetega lahkusid kõik peale poja, poja parima sõbra ja tüdruksõbra.
Isa juhatas nad maja taha, kus seisis uhke auto.
Ainult et laiba asemel olid pakiruumis suur kimp lilli ja pussnuga.
Lilled kinkis isa tüdrukule, pussnoa sõbrale, autovõtmed aga pojale.
Lõpetuseks lausus ta: “Tead, poiss, ära kuluta oma aega mõttetutele inimestele!”
Tuli palju külalisi, nende hulgas ka poisi tüdruksõber.
Muusika pandi mängima, tantsiti…
Järsku tormas sisse poisi isa, lülitas muusika välja ja karjus:
“Sõitsin just inimese surnuks!!! Laip on auto pakiruumis, palun aidake see ära peita!”
Erinevate ettekäänetega lahkusid kõik peale poja, poja parima sõbra ja tüdruksõbra.
Isa juhatas nad maja taha, kus seisis uhke auto.
Ainult et laiba asemel olid pakiruumis suur kimp lilli ja pussnuga.
Lilled kinkis isa tüdrukule, pussnoa sõbrale, autovõtmed aga pojale.
Lõpetuseks lausus ta: “Tead, poiss, ära kuluta oma aega mõttetutele inimestele!”
Viska kargud maha ja kõnni!
Kaks meest vestlevad alternatiivmeditsiini imedest:
„Kašpirovski ütles väikesele poisile: „Viska kargud maha ja kõnni!“ Ja poiss viskaski kargud maha ja kõndis minema!“
„Aga mida ta põdes?“
„Grippi.“
„Milleks siis kargud???“
„Hoidis lihtsalt vanaema omasid…“
„Kašpirovski ütles väikesele poisile: „Viska kargud maha ja kõnni!“ Ja poiss viskaski kargud maha ja kõndis minema!“
„Aga mida ta põdes?“
„Grippi.“
„Milleks siis kargud???“
„Hoidis lihtsalt vanaema omasid…“
Õppimine
“Issi, Jukule annavad tema vanemad õppimise eest raha: viie eest saab 10€, nelja eest 5€, kolme eest võetakse 5€ ära ja kahe eest võetakse 10€ ära,” räägib poeg isale.
“Ja palju ta siis teeninud on?” uurib isa.
“Midagi! Töötab praegu autopesulas, et vanematele võlg ära maksta…”
“Ja palju ta siis teeninud on?” uurib isa.
“Midagi! Töötab praegu autopesulas, et vanematele võlg ära maksta…”
reede, 2. veebruar 2018
FB-s
Käisin täna sõbra vanaisa matustel, kes muuhulgas oli ka mingi kuradi sekti liige. Vastavalt selle sekti tavadele viibis matustel ka selgeltnägija, kes pidi ennustama, kes sureb järgmisena. Peale rohkete laulude saatel muldasängitamist, selgeltnägija keskendus, ajas käed laiali nagu Kate Winslet Titanicus ja teatas, et järgmisena sureb see, kes esimesena surnuaialt lahkub. Istume siin juba viiendat tundi. Hämardub. Kes mängivad kaarte, kes surfib nutitelefoniga netis. Vanem rahvas ootab tellitud doominoklotse. Nooremad tellisid pitsat ja õlut. Kalmistuvalvur oleks peaaegu kere peale saanud, kui üritas meid minema ajada. Plaanitakse grillimist koos politseinikega, kes tulid kalmistuvalvuri kitumise peale ja on otsustanud peale olukorraga tutvumist meile seltsi pakkuda. Üks politseinik helistas Päästeametisse ja palus sooje tekke tuua. Arutleme praegu, kas tasub nende saabumisel neile rääkida, mis põhjusel me siin viibime. Meiega liitunud pitsakullerid arvavad, et ei peaks. Et läheb liiga kitsaks. Hoian teid sündmuste arenguga kursis. Ärge Delfisse teada andke, niigi ruumi vähe!
neljapäev, 1. veebruar 2018
Valik Tammsaare tegelaskujude tsitaate
"Need olid tõesti kurvad matused, kus polnud kellelgi vähematki rõõmu."
"Mõtlemine teeb nukraks ja enneaegu vanaks."
"Tark inemine, vaga inemine, hea inemine, aga aru peas ei ole, põrmugi ei ole. Ta õpetas teid seni, kuni kaotas aru. See sünnib heade inemistega sagedasti nõnda: õpetavad ja õpetavad, kuulutavad tarkust ja tõde, kuni ühel ilusal päeval leitakse, et sel õpetajal pole enam aru raasugi peas, tark on hulluks läind. Peab rumalama otsima, kel veel täis aru peas."
"Saun teeb kõik inimesed ühesuguseks. Saun on nagu haud."
"Inimesele ei pea tõtt rääkima, vaid teda peab armastama."
"Naise armastus on ainult silmus mehe kägistamiseks. Lasso!"
"Parim vahend armumise vastu on matemaatika. Aga lõpmatuse eest hoiduge, sest lõpmatus lõpeb armastusega, sest see on niisugune siga. Tema on otse armastuse isa ja ema kokku, sest armastus on ikka kas null või lõpmatus. Lõpmatus ei olegi matemaatika, tema on sealpool matemaatikat, tema on seal, kus on armastus."
"Lõhn on lillede laul."
"Inimesel pole suuremat lõbu, kui panna teisi kartma, sest mida rohkem sind kardetakse, seda rohkem tunned end tõelikult inimesena."
"Meie praegune jumal segab end maapealseisse asjusse ja sotsiaaldemokraat ei või niisugust jumalat kannatada."
"Tark inemine, vaga inemine, hea inemine, aga aru peas ei ole, põrmugi ei ole. Ta õpetas teid seni, kuni kaotas aru. See sünnib heade inemistega sagedasti nõnda: õpetavad ja õpetavad, kuulutavad tarkust ja tõde, kuni ühel ilusal päeval leitakse, et sel õpetajal pole enam aru raasugi peas, tark on hulluks läind. Peab rumalama otsima, kel veel täis aru peas."
"Saun teeb kõik inimesed ühesuguseks. Saun on nagu haud."
"Inimesele ei pea tõtt rääkima, vaid teda peab armastama."
"Naise armastus on ainult silmus mehe kägistamiseks. Lasso!"
"Parim vahend armumise vastu on matemaatika. Aga lõpmatuse eest hoiduge, sest lõpmatus lõpeb armastusega, sest see on niisugune siga. Tema on otse armastuse isa ja ema kokku, sest armastus on ikka kas null või lõpmatus. Lõpmatus ei olegi matemaatika, tema on sealpool matemaatikat, tema on seal, kus on armastus."
"Lõhn on lillede laul."
"Inimesel pole suuremat lõbu, kui panna teisi kartma, sest mida rohkem sind kardetakse, seda rohkem tunned end tõelikult inimesena."
"Meie praegune jumal segab end maapealseisse asjusse ja sotsiaaldemokraat ei või niisugust jumalat kannatada."
Tellimine:
Postitused (Atom)