Eesti kirik

25.09.2013 | Liina Raudvassar | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

21. septembril saadeti Vastseliina kirikust jumalasõnaga teele ning sängitati riiklike austusavalduste saatel kodukihelkonna kalmuaeda 13 metsavenda, kes hukkusid 60 aastat tagasi vastupanuvõitluses Nõukogude okupatsioonivõimudega.

Vastseliina kandi inimesed ei pidanud paljuks katkestada kiired sügistööd, et sammud päikselisel laupäeval kirikumõisa ja kalmuaeda seada. Kohale jõudes võidi vaid imestada, et inimesi nii kaugelt ja nii rohkelt langenud metsavendade ümbermatmiseks kogunenud oli. Massiivne kihelkonnakirik oli seatud kaunilt nende inimeste mälestuseks, kes oma teoga on kirjutanud eesti rahva lukku kustumatu peatüki. Altari ees olid aukohal 13 väheldast kirstu metsavendade säilmetega.

Suurimast armastusest
«Nende surm oli kole ja vägivaldne, aga nende elu ja surm polnud kindlasti asjata,» kinnitas kirikus sõna võtnud kaitseminister Urmas Reinsalu, kes kutsus langetama pea nende naiste ja meeste mälestuseks, kes elu hinnaga julgesid vastu astuda kommunistlikule süsteemile. Tsiteerides Arved Viirlaiu romaani «Ristideta hauad», nimetas minister rahulolu, et 13 seni ristita hauda saavad ristiga hauaks.
«Suuremat armastust ei ole ühelgi, kui sellel, kes oma elu jätab oma sõprade eest,» alustas õp Toivo Hollo kirjakohaga evangeeliumist (Jh 15:13). Ta nimetas, et metsavennad jäävad rahva mällu kui sõltumatuse võrdkujud, kel jätkus lootusetuna näival silmapilgul usku ja lootust vabadusse ja oma riiki.
«Me oleme täna Vastseliina kirikus, et tänumeeles avaldada austust neile, kes meie isamaa vabaduse eest on võidelnud, kes kõige kallima selle nimel on ohverdanud,» rääkis õp Hollo kirsturivi ees. «Tahame tänasel päeval olla lootjad, sest kunagi saabub see aeg, kus maiste ihade leek vaibub ja mõistetakse armastust, mis isamaa eest oli valmis ohverdama; armastust, kes suri sõprade eest,» lõpetas Vastseliina õpetaja oma kõne.

Metsad varjasid vaba vaimu
Lükka, Viglasoo ja Puutlipalu punkrilahingutes surnud metsavendi, kellest nooremad olid 17aastased ja vanim kõigest 41aastane, sängitades meenutati, et metsad Vastseliina mail varjasid pärast Teist maailmasõda rohkelt neid, keda rahvas metsavendadeks nimetas.
14 aastat ise metsades ennast varjanud Eesti Endiste Metsavendade Liidu esimees Arnold Ojaste rääkis pärast matusetalituse läbiviimist peetud kõnes, et Nõukogude okupatsioonivõimud tundsid hirmu, seistes vastamisi Eesti vastupanuvõitlejatega. Vastseliina rajooni nimetati «bandiitlusest kõige saastatumaks piirkonnaks» ning kutsuti abivägesid siinsete metsavendade jõukude mahasurumiseks.
Selle võitluse tegi raskeks kohalike elanike toetus ja metsavendade abistamine. Samas sai mitmele punkrile saatuslikuks just usalduslik läbisaamine kohalikega, sest iga rahva hulgas on omad äraandjad. Oma mälestusküünla 13 haua künkale sättinud Kristjan Tuvikene meenutas, kuidas ta elas üle Lükka veresauna, kus eluga pääses vaid kaks vastupanuvõitlejat. «Süamel on kohe hää tunne, et ometi on nad surnuaiale maetud,» tunnistas ta Eesti Kirikule.
Oma muljeid metsades redutamisest jagas ka Kalju Aarop, kes toonase Võru koolipoisina käis organiseeritult koos kaaslastega Haukka grupi juures metsavennaoskusi õppimas: «Kuidas ennast varjata ja metsas ellu jääda, seda oskas legendaarne, sõjaväelise väljaõppega Harald Keem suurepäraselt jagada.»
Langenud metsavendade ümbermatmist korraldas Kaitseliit eesotsas kohaliku kompanii ülema Aare Hõrnaga, kes kinnitas, et plaanis on Vastseliina kalmuaeda rajatud metsavendade surnuaiale püstitada vääriline mälestussammas, samuti saavad praegu hauaküngastele püstitatud puust ristid asendatud püsivamate hauatähistega.
Liina Raudvassar

Võrumaa Teatajas - Metsavennad saadeti viimsele teekonnale

Metsavennad saadeti viimsele teekonnale

ÜMBERMATMINE • Laupäeval saadeti Vastseliina kirikust viimsele teekonnale 13 metsavenna säilmed, et nad ümber matta Vastseliina kalmistule.

Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles Vastseliina kirikus peetud tseremoonial, et nõukogude okupatsiooni vastu võidelnud inimesed andsid oma elu meie kõigi tuleviku eest. „Nende inimeste surm oli kole ning vägivaldne, aga nende elu ja surm polnud kindlasti asjata,” rääkis kaitseminister Vastseliina kirikus. „Me meenutame kõiki inimesi, mehi ja naisi, kes julgesid kommunistlikule süsteemile vastu astuda, langetades mälestades pea.”

Matusetseremoonial kandsid kaitseliidu liikmed sargad altari eest kiriku välja, kus need tõsteti auto peale ja sõidutati kalmistu värava juurde. Seal võeti sargad taas auto pealt maha ja sängitati mulda, kahte suurde hauda. Iga lahkunu tarbeks oli valmistatud valge rist, mida kandsid naiskodukaitse liikmed.

Langenute mälestuseks pandi Vastseliina kalmistule püstitatud metsavendade mälestusristi jalamile pärjad Vabariigi Presidendilt, Riigikogult, kaitseministeeriumilt ja kaitseliidult. 

Kümne metsavenna säilmed pärinevad Nõukogude okupatsioonivõimude salamatmispaigast Võru lähistel Reedopalos – need leiti prügihunniku alt ülemöödunud aasta augustis.

Kolm Vastseliina kalmistule sängitatud metsavenda hukkusid Luhasoos toimunud Lükkä punkrilahingus ja olid maetud punkri lähedale. Lükkä lahing toimus 1945. aasta detsembris, kui punkrit ründas NKVD eriväeosa. Seal langenuist kolme – Harald Keemi, Henn Pihlapuu ja ühe tundmatu inimese matmispaika ei teatud aastakümneid.

Maetutest kaheksa – Richard Vähi, Elsa Vähi, August Kuus, Karl Kaur, August Kurra, Leida Grünthal, Lehte-Kai Ojamäe ja Endel Leimann langesid Puutlipalus 1953. aasta märtsis toimunud punkrilahingus. Sama aasta märtsis oli hävitatud ka Viglasoo punker, kus tulevahetuses hukkusid Rafael Vähi ja Väino Härm, kes samuti Vastseliina kalmistule sängitati.

Pühapäeval, 22 septembril tähistas Eesti vastupanuvõitluse päeva, et meenutada kõiki inimesi, kes julgesid kommunistlikule süsteemile vastu astuda.

Mõned pildid metsavendade matuselt

Autor on Aare Vaida:

Palju ei puudunud, et preester oleks hauda kukkunud. Sai mul käest kinni haarata.

Sugulane Ülo Tulik ka kohal. Tagapool minu orelimängija Laura oma emaga.

Metsavendade matusest veel

Reporter+ oli pika intervjuu võtnud Aare Hõrnalt ja nii oli esmaspäevases saates alates umbes 32,30 minutist veel päris pikalt metsavendade matusest ja metsavendadest http://kanal2.ee/vaatasaateid/Reporter-1?videoid=9685

Kaitseministeeriumi fotod

Vastseliina kalmistule sängitati kolmeteistkümne vastupanuvõitluses hukkunud metsavenna säilmed.21.09.2013 http://pildid.mil.ee/Vastseliina-kalmistule-s-ngitati-kolmeteistk-mne-vastupanuv-itluses-hukkunud-metsavenna-s-ilmed

13 Metsavenda teel kalmistule

Õhust ka pildistatud, autor Eero Salumäe https://www.facebook.com/media/set/?set=a.602003309845215.1073741847.455994667779414&type=1

Metsavendade muldasängitamine Vastseliinas

Aivar Kroonmäe pildid Delfis http://pilt.delfi.ee/album/293187/

Metsavendade ümbermatmise pildid

Eespool on Andres Kunnuse pildid ja lõpuosas minu tehtud http://www.snap.ee/user/htoivo/album/metsavendade_umbermatmine_andrese_pildid

Metsavendade ümbermatmine kirikust

Tegin ühe video ka. Panin aparaadi kolmjala peale ja filmis seda mida sealt sai.

Pildid metsavendade ümbermatmiselt

Pildid tegi Aare Vaida: http://vaida.era.ee/vastseliina2013/index.html

Metsavendade ümbermatmise kajastus TV3-s

Kohal oli ka TV3. 7. uudistes http://www.tv3play.ee/play/322755

Metsavendade ümbermatmise kajastus Reporter+is

Ka kanal2 kandis uudistes üle Vastseliina metsavendade ümbermatmist http://kanal2.ee/vaatasaateid/Reporter-2?videoid=9664

Vastseliinas sängitati täna kalmistu mulda 13 metsavenda

http://uudised.err.ee/index.php?06287651

Loosimine

Müügimees vaatab, et ühel firmal on ammuilma arved maksmata
 Helistab firmasse ja küsib mis seal lahti…?
 Klient siis selgitab : Teate meil on selline süsteem, et arveid maksame ainult üks kord kuus.
 Kogume kõik arved ühte pakki, segame hoolikalt läbi, paneme tagurpidi lauale ja kolm pealmist arvet kuuluvad tasumisele.
 Ülejäänud jäävad järgmist korda ootama.
 Sellepeale müügimees vihastab;
 Mis ettevõte see teil selline on?! Pange oma üritus üldse kinni kui hakkama ei saa.
 Klient läheb ka närvi; Vaadake mulle ei meeldi teie hääletoon ja suhtumine! Kui sama ülbelt edasi käitute siis järgmine kuu te ei osalegi loosimises…

Brezhnevit sõidutati mööda Moskvat

Brezhnevit sõidutati mööda Moskvat. Äkki märkas ta mingit mälestussammast, lasi auto peatada ja ronis välja.
"Kelle mälestussammas see on?"
"Tshehhovi," vastatakse talle.
"Aa, see on see mees, kes "Mumuu" kirjutas!"
"Ei, ei, "Mumuu" kirjutas Turgenev.
Brezhnev istus autosse tagasi ja arutles omaette:
"Imelik küll! "Mumuu" kirjutas Turgenev, aga mälestussammas on Tshehhovile?!"

Eliihu Iiobile

Ja Eliihu jätkas ning ütles: „Seda sa pead siis õigeks, nimetad oma õiguseks Jumala ees, et sa küsid: „Mis kasu mul on, mis abi on mul sellest, et ma pattu ei tee?”  Ma annan sõnadega vastuse sulle ja koos sinuga su sõpradele. Tõsta oma pilk taeva poole ja vaata, pane tähele pilvi, mis on sinust kõrgemal! Kui sina pattu teed, mida sa sellega temale võiksid teha? Ja kui sinu üleastumisi on palju, mida sa nendega tema vastu võiksid korda saata? Kui sa oled õige, mida sa temale võiksid anda? Või mida olekski tal võtta sinu käest? Su ülekohus mõjutab vaid sinusugust meest ja su õiglus inimlast. Ii 35, 1-8

Jumalat ei puuduta ei meie õiglus ega ülekohus, meie patt või pühadus, meie usk või uskmatus. Need mõjutavad vaid teisi inimesi. Meie ei saa Jumalale midagi teha ega tegemata jätta.
Keegi meist ei suuda võidelda ei Jumala poolt ega tema vastu. Olgu radikaalne ateism või usuline fanatism. Eks igaüks tahab, et temast midagi sõltuks, tõeliselt ja lõplikult. Ei suuda me tähte taevasse ega kirpu koera karvadesse meisterdada. Maailm jääb kurdiks meie kurtmistele ja ükskõikseks meie kiitmistele. Jumalale ei lähe see korda, mida meie arvame ja kuidas hindame. Kõige vähem, kuidas Tema meie meelest peaks arvama ja hindama. Parim, mida teha saame, on püüdlemine ja hea tahe teha ligimesele üksnes seda, mida tahame, et meile tehtaks.

Metsavendade ümbermatmine IV

Eile veidi peale 23. olid kõik säilmed kirstudesse ära pandus ja saime ise ka õhturahusse. Tegin täna ühe pildi ka kirikust.

Metsavendade ümbermatmine III

Täna siis oli palju helistamisi, kohal käimisi, surnuaial käimisi. Viimased kokkulepped, kimpude ja ristide toomine ja lõpuks ka säilmete toomine ja kirstudesse asetamine.

Näitlejakarjäär

Sõbrannad omavahel:
 “Kas Liina ei kahetse, et pidi abielludes oma näitlejakarjäärist loobuma?”
 “Oh ei, ta on siiani oma elementi jäänud!”
 “Kuidas nii???”
 “Noh, üks draama järgneb teisele…”

H&M

Briti väljaanne The Independent kirjutab, et esmaspäeval avaldatud uuringu järgi saab kolmandik Kambodža vabrikutöölistest, kes rassivad teiste UK rõivafirmade kõrval ka hiljuti Eestis avatud Rootsi kiirmoeketi Hennes & Mauritz (H&M) heaks, liiga vähe süüa ning on alatoitumusest kurnatud ja kokkuvarisemise äärel. Umbes neljandik töölistest on nii alatoidetud, et Suurbritannias diagnoositaks neil anoreksia.

 Uuringu autor on töötajate õigusi kaitsev ühing Labour Behind the Label, kelle sõnul on viimaste aastate jooksul minestamisi toimunud vabrikutes suisa sajaliikmeliste gruppide kaupa. Alles paar nädalat tagasi minestasid ligi 300 Kambodža töölist kehvade töötingimuste tõttu kokku rõivavabrikutes, mis toodavad rõivaid nii H&Mile kui ka Zarale, Nextile ja Marks & Spencerile.

 Kambodža rõivavabrikutes töötab hinnanguliselt 40 000 naist, kelle keskmine kuuteenistus on 60 euro ringis – uurijate sõnul on see summa liiga väike, et endale korralikku toitu lubada. «Oleme väsinud ja nõrgad. Me oleme pidevalt minestamise äärel. Piisab kõige väiksemast asjastki, et meid üle piiri tõugata,» kommenteeris uuringu käigus üks vabrikutööline.

 Soovituslik 3000-kilokaloriline päevamenüü rööviks uuringu järgi tööliste kuupalgast lõviosa, jättes ülejäänud kulude katteks kõigest 3,60 eurot. Kuigi mõned tehased pakuvad ka söögi ostmiseks lisatoetusi, kasutatakse neid vahendeid tihti muude vajalike väljaminekute tegemiseks. Ühe ettepanekuna peaksidki vabrikud pakkuma tööl tervislikku ja kõhtu täitvat lõunat.

 H&Mi esindajad ajalehe palvele uuringutulemusi kommenteerida trükkimineku ajani ei vastanud.

Tööle hilinemine

Direktor pöördub alluva poole:
 “Miks te tööle hilinesite?”
 “Ma tulin kodust liiga hilja välja,” vastab alluv.
 “Aga miks te siis varem välja ei tulnud?”
 “Sellepärast, et siis oli juba liiga hilja varem välja tulla!”

Roolijoodiku karistamine

Singapuris

Öine äike

Täna öösel oli meil kõva äike ja läksin just tuld põlema panema, ning pirn põles läbi. Läksin arvuti juurde, et see välja tõmmata ja siis käis kõva pauk ruuteris. Läksin kööki külmikut välja tõmbama ja  tuli käis välja esimesest seinakontaktist.
Hommikul siis oli ruuter otsad andnud ja sõitsin Võrru, et uus osta. Elionist öeldi kella 11 ajal, et ma ei ole täna esimene klient, kelle ruuter äikesest on kahjustatud. Uuega jamasin ka tükk aega kuni sain ühenduse. Macil on vist internetiühenduse pesa viga saanud. Juhtme kaudu ei saa ühendust. Lõpuks sain AirPorti kaudu ühenduse.
Teine arvuti andis kenasti ühenduse.
Köögis õnneks on vist erinevad seinapistikud erinavate liinidega ühendatud. Sest külmik töötab. Kui selline tuli oleks külmiku pistikust ka tulnud, siis oleks arvatavasti külmik läbi.

Venemaa uus usulahk

Venemaale Tšeljabinskisse selle aasta veebruaris kukkunud meteoriit tekitas selles riigis uue usulahu. Usulahk kannab nime Tšeljabinski meteoriidi kirik.
Liikmete sõnul oli meteoriit jumala poolt saadetud kingitus ning selles on hinnalist informatsiooni universumi kohta. Meteoriidikiriku juhiks end kuulutanud Andrei Breivitško nõuab võimuesindajatelt, et leitud meteoriiditükid talle antaks.
Enamik Maale jõudnud meteoriidist on Tšeljabinski lähedase Tšebarkuli järve põhjas. Teadlastel on plaan meteoriidiosad pinnale tuua. «Nõuame võimuorganitelt taevase sõnumitooja meile üleandmist. Meteoriit on järvpõhjas, kus on teda kaitsev keskkond. Kui aga meteoriit satub isikute kätte, kes suhtuvad sellesse kui tavalisse kivisse, siis tähtis informatsioon hävineb,» lausus Breivitško telekanalile 1obl.ru.
Uudisteagentuuri news.ru andmetel on meteoriidikirikul praeguse seisuga 50 liiget. Usulahu liikmete sõnul püüavad nad end juba lähiajal ametliku usulahuna registreerida. Samuti on neil olemas plaan oma kiriku rajamiseks.
«Tšeljabinskist saab püha linn, kuhu hakkab saabuma palverändureid kõikjalt maailmast,» lisas Breivitško.

Teleka vaatamine

Rootslane & soomlane vaatavad koos telekat.
 Uudistest näidatakse enesetapjat, kes pilvelõhuja katuselt alla hakkab hüppama.
 Rootslane teeb kibekiirelt ettepaneku 10 õlle peale kihla vedada, kas enesetapja hüppab alla või mitte.
 Veavadki siis kihla: rootslane arvab, et mees hüppab alla, ja soomlane arvab, et ei hüppa.
 Natukese aja möödudes hüppabki enesetapja, pea ees, katuselt alla.
 Soomlane on tõsises hämmingus…
 Roots ütleb: “Kahjuks ma ei saa seda võitu vastu võtta, sest nägin juba varasemates uudistes seda episoodi…”
 Soomlane vastab: “No mina tegelikult nägin ka, aga ei uskunud, et see sell võiks uuesti hüpata…”

Tüdrukute elu

Igal aastal astub maailmas abiellu umbes 14,2 miljonit alaealist tütarlast ehk keskmiselt 39 000 iga päev, ning UNICEF-i hinnangul sureb neist selle tagajärjel umbes 50 000.
Arengumaades on 15-19-aastaste tüdrukute peamine surmapõhjus rasedusest ja sünnitusest tingitud komplikatsioonid.
Iga kolmas tüdruk neist 14,2 miljonist on abielludes alla 15 aasta vana.  Arvestuste kohaselt abiellub enne 2020. aastat alaealisena 140 miljonit tüdrukut, kellest 50 miljonit sõlmib abielusidemed nooremalt kui 15-aastaselt.

Metsavendade ümbermatmine II

Metsavendade ümbermatmine

Laupäeval kell 14 Vastseliina kirikust Vastseliina surnuaiale maetakse ümber Lükkä, Viglasoo ja Puutlipalo punkrilahingus langenud metsavennad. Kohal on kaitseminister ja kaitseväe orkester.

Mopeed

Mees oma uhke Porschega peatub bensiinijaamas et tankida.
 Kui ta hiljem edasi sõidab, näeb ta enda kõrval vana mopeedi logistamas.
 “Ma õige näitan sulle! ” mõtleb sportauto juht ja lisab kiirust.
 Kuid mopeed ei jää maha.
 “Uskumatu! ” mõtleb mees ja lisab veel gaasi.
 100, 140, 160, 180 km/h – mopeed on ikka ta kõrval!
 Sportauto juht laseb aknaklaasi alla ja karjub: “Kas teil on gepard paagis või?”
 “Ei, mu jakihõlm jäi tanklas teie auto ukse vahele… “

Liiga hea, et jagamata jätta

Ei, see ei ole huumor, vaid inimene arvabki sedasi, tõsiselt, tõemeeli ja on sest teinud nüüd ka poliitilise platvormi osaks.

 Lühikokkuvõte Üle-eestilise Valimisliidu kandidaadi Peeter Liivi (toosama Päikesetuule, libameditsiini, keemiapilvede, tantra, "Traditsiooni tarkuse" jne Peeter Liiv):

 * "Teise uuendusena toome Tallinna energiamajandusse sisse priienergia, mis tähendab tulevikus linlastele muuhulgas tasuta elektrit. Vastavad tehnoloogiad on maailmas juba ammu olemas, vaja on vaid poliitilist tahet ja see on meil olemas"

 * "Ühendame tavameditsiini, rahvaravi ja uute holistilike ravisuundade saavutused ja kujundame Tallinnasse vastava ravikeskuse"

 * Tallinnasse oma raha, kodanikupalk, piirame monopole, keelame GMO-de müügi

 Vaatame, kui palju see valimisliit hääli saab.

http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=58572

Juht

Mees sõidab oma mootorrattal mööda käänulisi metsateid ja märkab, et on eksinud.
 Kurvi taga näeb ta tee ääres seismas teist ratast ja ühte mootorratturit seda remontimas.
 Mees peatub ja küsib: “Vabanda, kas saaksid mind aidata? Lubasin ühele sõbrale, et saan temaga juba tund aega tagasi kokku, aga ma ei tea, kus ma olen!”
 Mootorratast parandav mees vastab: “Muidugi saan! Istud oma tuttuuel mootorrattal ja sinu asukoht on 40-41 põhjalaiust ja 59-60 idapikkust.”
 “Sa pead olema insener,” ütleb eksinud mootorattur.
 “Olen jah,” vastab mees, “aga kust sa teadsid?”
 “No kõik, mida sa rääkisid, on küll tehniliselt õige, aga mul ei ole aimugi, mida sinu infoga peale hakata, ja tegelikult olen endiselt eksinud…” selgitab eksinud mees.
 Tööriistad maha pannud mootorrattur vastab: “Aga Sina pead olema juht.”
 “Olen jah,” vastab mees, “aga kuidas sa teadsid?”
 “No sa ei tea, kus sa oled, ja kuhu lähed. Oled andnud lubaduse, aga sul pole aimugi, kuidas seda täita, ja sa ootad, et mina lahendaksin su probleemi. Tegelikult oled täpselt samas olukorras, kui enne minuga kohtumist, aga nüüd on see millegi pärast minu viga!”

Suzuki

Mees sõidab sõiduautoga mööda maanteed.
 Temast kihutab mööda mootorrattur, kes küsib: ”Kas sa Suzukit tunned?”
 Siis kaob mootorrattur kaugusse.
 Mees lisab gaasi ja saab omakorda mootorrattast mööda.
 Too aga tõmbab talle taas kõrvale ja röögib: ”Kas sa Suzukit tunned?”
 Mootorrattur paneb taas täie valuga edasi, autos istuja aga leiab, et nähtavasti on tegemist mingi psühhopaadiga, kes tahab oma kaherattalisega uhkustada.
 Ta sõidab rahulikult edasi ja leiab mõne aja pärast tee veerel vastu puud sõitnud mootorratturi.
 Mootorratas on tükkideks, sõitja on suremas.
 “Miks sa mult kogu aeg Suzuki kohta küsisid?” küsib autosõitja surevalt mootorratturilt.
 “Ma tahtsin teada, kus sellel neetud Suzukil pidur on…” sosistab surija.

Margus Linnamäe ostis Eesti Meedia

Sugulane on üle pika aja meedia tähelepanu all. Kaua aega vait olnud ja meediaga väga vähe suhelnud mees. Viimati olime tema tädi matustel koos. Margus Linnamäe sõnul leidis ostutehing aset eelmisel neljapäeval. Tehingu täpset suurust ta ei nimetanud, kuid märkis, et Mart Kadastiku nimetatud 30 miljonit eurot on õige suurusjärk. Linnamäe enda väljaminek tehingus on tema sõnul oluline, kuid mitte kõige suurem investeering, mida ta oma elu jooksul teinud on.

Eesti EL-i hinnatõusu liider

Eesti oli augustis teist kuud järjest hindade kasvutempo osas Euroopa Liidu liider.
 Ka varasemalt on Eesti olnud esimeste seas, näiteks juunis ja mais oli Eesti Rumeenia järel teine.
Euroala riikide võrdluses on Eesti olnud hinnatõusuliider alates sellega ühinemisest. Vaid mõnedel kuudel on esikohal olnud mõni teine riik.
Eurostati teatel oli Eesti inflatsioon augustis 3,6% ning teisel kohal oli Holland 2,8%-ga.
Kolmes riigis hinnad langesid - Kreekas 1%, Bulgaarias 0,7% ning Lätis 0,1%.
Euroala inflatsioon oli augustis 1,3% ja Euroopa Liidus 1,5%, aasta tagasi augustis olid need numbrid vastavalt 2,6% ja 2,7%.
Rahvusvahelisel tasemel võrreldakse tarbijahindade harmoneeritud indeksit.
Eesti tarbijahinnaindeks kerkis augustis aastaga 2,9%. Viimati jäi see number alla 3% taseme 2010. aasta augustis.

Analüüs: pooled Süüria mässulistest on äärmusislamistid

Briti sõja- ja julgeolekuväljaande IHS Jane`s avaldatud analüüsi kohaselt on umbes pooled Bashar al-Assadi vastu sõdivatest jõududest äärmuslike vaadetega islamistid.
IHS Jane´si andmetel võib mässulisi võitlejaid olla umbes 100 000, kellest hinnanguliselt 10 000 on pühasõdalased ehk fundamentalistlikud võitlejad, kirjutas väljavõtteid HS Jane'si uuringust avaldanud The Telegraph.

 Luureandmete analüüsil ning mässuliste aktivistide ja võitlejate intervjuudel tugineva uuringu kohaselt on kaks ja pool aastat Süürias valitsusvägede vastu sõdinud mässulised jagunenud ligi tuhandesse väiksemasse rühmitusse, mis võitlevad Süüria erinevates paikades iseseisvalt.

 Sinna hulka kuuluvad ka välisriikidest pärit võitlejad, kellest osa on seotud terroriorganisatsiooniga Al-Qaeda.

 30 000–35 000 mässulist on konsultatsioonifirma hinnangul konservatiivsed islamistid, kellel on pühasõdalastega peaaegu samasugused eesmärgid, kuid esimesed on keskendunud Süürias võitlemisele, mitte rahvusvahelisele võitlusele islami nimel.

 Analüüsi kohaselt võitleb Süürias pühasõdalaste kõrval ka 30 000 mõõdukat islamisti, kes ei ole nii äärmuslike vaadetega.

 «Mässuliste poolses sõjas on juhtohjad grupeeringute käes, millel on konflikti kohta äärmusislamistlik nägemus,» sõnas analüüsi autor Charles Lister. «Arusaam, et opositsiooni juhivad peamiselt ilmalikud rühmitused, ei pea paika.»

 Pühapäeval teatas Süüria opositsiooni uus peaminister Ahmad Tumeh, et äärmusislamistid on Süüriale ohuks. Tumehi arvates kasutavad Süüria kodusõda ja võimutühimikku ära Al-Qaedaga seotud grupeeringud.

 «Lisaks valitsuse nõrkusele, tapmistele ja põgenikuks saamisele kannatavad süürlased ka pühasõdalaste tõttu,» lausus Tumeh.

 Tegemist oli esimese korraga, mil Süüria opositsiooni juhtfiguur rääkis avalikult Al-Qaeda ohust Süürias.

Nissan GT-R

Tibi sõidab kalli sportauto puruks, viskab oma meigikotikese õlale nagu poleks midagi juhtunud

Hommik lasteaias

Oli vihmane päev ja lasteaiaõpetaja tõmbas parajasti pisipõnnile kummikuid jalga.
 Naine sikutas kuidas jaksas ja poiss lükkas jalga ikka sügavamale.
 Kerge see töö polnud.
 Lõpuks, kui teinegi kummik oli suure vaevaga jalga tiritud, tõdes poiss: “Need on vales jalas!”
 Poisil oli õigus ja sajatusi alla neelates kiskus lasteaiaõpetaja kummikud poisil jalast ja hakkas neid uuesti õigesse jalga toppima.
 Kui kummikud taas jalga saadi, voolas naisel higi ojadena.
 Siis aga taipas poiss: “Kuule, need ei ole üldsegi minu kummikud!”
 Õpetaja luges mõttes kümneni, et vältida vandesõnu.
 Tõmbas siis hambad ristis kummikud jalast ja küsis poisilt: “No miks sa siis kohe ei öelnud?”
 “Need on minu venna kummikud ja emme käskis need mul täna jalga panna!” vastas poiss.
 Tädi oli närvivapustuse äärel ja käis välisuksel õhku ahmimas.
 Tuli siis tagasi ja tõmbas poisile uuesti kummikud jalga, ise näost tulipunane ja hingeldav.
 Huhh…..lõpuks ometi valmis!!!
 Seejärel küsis poisilt: “No nii, kus su kindad on?”
 “Panin need kummikute sisse, et nad ära ei kaoks……..”

Vett!

Naaber jookseb ämbritega teise naabri juurde ja karjub juba eemalt:
 “Laena 8 ämbrit vett!”
 “Misjaoks? Sul omal ka ju kaev.”
 “Ämm kukkus kaevu, aga vesi on ainult kaelani.”

Motivatsioon

Paks mees saadeti mõrva eest elektritoolile.
 Aga probleem on selles, et mees ei mahu tooli!
 Pandi siis mees dieedile – võttis kaalus juurde kümme kilo!
 Hakati andma ainult vett ja leiba – võttis veel kümme kilo juurde!
 Jäeti ainult vesi – veel viis kilo tuli juurde!
 “Mis sul viga on? Miks sa alla ei võta???” ei suuda vanglaametnikud ära imestada.
 “Motivatsiooni pole!” vastab vang õlgu kehitades.

Sammuke

No mis?

http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=4hd77sFTTCM

Omapärane ralli

Kalainspektor

Kalakaitseinspektor satub kalamehele peale: “Ahaa, vahele jäid! Siin ei tohi kala püüda!”
 “Ega ma püüagi!”
 “Ära aja udu, mees! Mis asi see sul siin ämbris siis ujub?”
 “Ah see! See on minu kala! Ma tõin ta välja, ujuma. Lasen jõkke, pärast vilistan, kala tuleb tagasi ja siis läheme koos koju.”
 Mees lasebki kala jõkke…
 Seisavad. Vaikivad.
 Pikapeale saab inpektoril villand: “Okei, vilista!”
 “Milleks?”
 “Noh, et kala tagasi tuleks!”
 “Mis kala???”

Mees eksib metsa

Mees läks metsa seenele ja eksis ära.
 Kukkus siis paaniliselt karjuma – muudkui auuuu ja auuuu.
 Mida sügavamale metsa läks, seda kõvemini karjus.
 Äkki ronib karu põõsast välja ja käratab:
 “Mida sa lõugad?”
 “Ära eksisin!” nuuksub mees.
 “Seda näen ma isegi. Ma küsin, mida sa lõugad?”
 “Noh, äkki keegi kuuleb…”
 “No mina kuulsin! Hakkas sul sellest nüüd kergem…?

Kontrolltöödest

1. Märtsis saabuvad meile esimesed kevadekuulutajad — kuldnokad ja keevitajad.
 2. Kaks kõige suuremat on Ameerika mannerg ja Aasia mannerg.
 3. Panama kanalat ehitati tervelt viiskümmend aastat.
 4. Loomaaias ehk soopargis oli palju loomi. Kõige rohkem meeldisid mulle hüljes, karu ja käpard.
 5. Psühholoogia kontrollib, kas inimene pole haige, näiteks need neli: koleerik, viinik, mehaanik ja flegmaatik.
 6. Õpetaja ees ja lapsed järel — nii korrati tähti, sest lugeda ei osanud neist veel keegi.
 7. Hüppelati kohale jõudes muutis tuul suunda.
 8. Naine lüpsis jõe kaldal lehma, aga vees peegeldus kõik vastupidi.
 9. Kõik Beethoveni isad olid muusikud.
 10. Beethoven kannatas viimased kolmkümmend aastat silmanägemise all.
 11. Beethoven kombineeris end haigeks. Ta oli muidu kurt ja pime, aga nooti kirjutas hästi.
 12. Schumann püüdis sooritada enesetappu ja hüppas Reini kaldale.
 13. Verdi on kõige kuulsam ooperikirjanik.
 14. Ka Eestis on kuulsaid naisheliloojaid — näiteks Miina Härma, kes on kirjutanud laulu ” Ei saa mitte vaitki olla”.
 15. Puhkpillidest on kõige haledama kõlaga inglisarv. Metsasarv on sumbutajakujuline.

Telefonikõne

Välismaal viibivale Lord Williamile helistatakse hotelli: “Halloo, kas lord William kuuleb? Helistab teie maaresidentsi ülemteener John.”
 “Jah, John, see olen mina. Kas midagi on juhtunud?”
 “Tahtsin teile lihtsalt öelda, sir, et teie iiri setter on surnud.”
 “Kuidas surnud? Minu Charles?! Kümnete koeranäituste võitja! Kuidas ta suri?”
 “Sõi roiskunud hobuseliha, sir.”
 “Milline idioot teda roiskunud lihaga toitis?!”
 “Mitte keegi, sir. Ta läks ise teie Revenge’i laipa närima.”
 “Mida?! Kas minu araabia traavel on siis samuti surnud?! Mis kurat teil seal ometi toimub?!!”
 “Revenge vedas vankrit veetünnidega ja ta süda ei pidanud vastu, sir.”
 “Mis pagana vankrit? Mis veetünnidega?”
 “Eks ikka nendega, millega me lossi üritasime kustutada, sir.”
 “Jumal hoidku – lossi kustutada!”
 “Jah, sir, loss läks põlema, kui üks küünal kardina süütas.”
 “Miks küünlad põlesid, John?”
 “Teie naise matuste puhul, sir. Ta tuli hilja öösel koju, mina arvasin, et tegemist on murdvargaga ja lõin ta teie uue golfikepiga Taylor Made Super Quad 460ga maha.”

 Pikk vaikus.
 “Tead, John, kui sa mu golfikepi ära lõhkusid, siis oled vallandatud!!!”

Toiduõli

Erinevaid toiduõlisid on päris mitmeid ja nagu iga toiduainega, ei saa nende headust hinnata ühe mõõdupuu järgi. Erinevate õlide sobivus meie menüüdesse sõltub iga inimese elustiilist, toidulauast ning kokkamismeetoditest. Seetõttu peame järgnevas analüüsis seda kindlasti meeles pidama.
Õli koosneb üldjuhul täielikult rasvhapetest, kuid asja muudab keerulisemaks see, et erinevates õlides on erinevates kogustes mitmesuguseid rasvhapete tüüpe. Need käituvad meie kehas erinevalt ning erinev on ka nende säilivusaeg ning struktuursed muudatused kuumutamise käigus. Ehk – nii mõnigi õli, mis on kasulik ühele inimesele, pole seda teisele. Ning osad õlid, mis on suurepärased külma toidu juures, kaotavad palju oma väärtusest, kui neid näiteks pannil kuumutada.
. Suurel kuumusel kokkamine
.Siinkohal sobib eelkõige õli, mis kannataks kuumutamist, täpsemini õli, mis hakkab suitsema võimalikult kõrge kuumuse juures. Suitsemine on märk sellest, et õlis on juba toimumas suurel määral struktuurseid muudatusi- õli roiskub ja vallandab vabasid radikaale ja muid halbu kemikaale. Sellise õli tarbimist ja ka suitsu sissehingamist on seostatud mitmete erinevate terviseohtudega – seega tasuks seda vältida.
„Extra Light“ oliiviõli on siinkohal kommertslikest variantidest üks parimaid valikuid tugevaks kuumutamiseks. Tema suitsemispunkt on umbes 240C juures, mis tähendab, et üldjuhul on selleks vajalik mitmed minutid maksimaalset kuumutamist, enne kui suitsemise oht tekkima hakkab.
Teised oliiviõli variandid nii sobivad ei ole. Kõige halvim valik on Extra Virgin oliiviõli, mille suitsemispunkt on vägagi madalal. Seda võiks kuumutamisest üldse eemal hoida.
.

Selle klassi parim toode oleks aga avokaadoõli, mis kannatab isegi kuni 270C-st kuumutamist ilma probleemideta.

Tagumises otsas, ehk kehvemad valikud kõrge kuumutamise juures, on veel tavapärased võid ja margariinid, samuti ülal mainitud oliiviõli „extra virgin“ variandid, mis hakkavad suitsema ka väga madala temperatuuri juures.
Kõrge kuumuse juures praadimiseks ei sobi kõige paremini ka paljukiidetud kookoseõli, sest see hakkab suitsema juba 177C juures – keskmisel kuumusel oleks ta muidugi suurepärane valik (tasuks siiski märkida, et kookoseõli suur küllastunud rasvade sisaldus kaitseb mingil määral kuumutamise negatiivsete nähtude tekke eest – sama kehtib ka teistele küllastunud rasvaderohkematele õlidele).
Tavaline rafineeritud rapsiõli on paremas olukorras oma 220C juures asuva suitsemispunktiga.
Üldjuhul ongi rafineeritud õlide suitsemispunkt kõrgem, sest tooted on puhtamad. Seega on nad sobilikumad kõrgetel temperatuuridel toidu valmistamiseks. Tugevalt rafineeritud õlide toitainete sisaldus on kehvem ning ka maitse pole alati niivõrd meeldiv.

Kui on valida rafineeritud ja rafineerimata variantide vahel, siis eelistage viimast eelkõige madala temperatuuriga kokkamiste jaoks ning esimest pigem kuumutamise eesmärkide puhul.
.

Erinevate õlide suitsemispunktid http://www.sojapood.ee/blog/olide-suitsemispunktid
Suitsemise punkt on seega oluline, aga õlidel on ka muid kasutusi kokkamises kui ainult pannil või ahjus kuumutamine.
.Tervislikud kaalutused
.
Eelmises punktis suhteliselt kehva tulemust näidanud kookoseõli on siinkohal üks parimaid valikuid, küll aga teatavate mööndustega.
Nimelt on kookoseõli rasvade sisaldus suhteliselt omapärane, koosnedes suuremas osas küllastunud rasvadest. Erinevalt üldlevinud arvamustest ei ole küllastunud rasvad sugugi halvad, vaid ikka pigem head. Samas ei tasu muidugi ühegi asjaga liialdada.
Üks tervisele kasulik mõju tuleb sellest, et kookoseõli sisaldab erilisi MCT rasvu, eesti keeles keskahelalisi triglütseriide. Neid rasvu on seotud ainevahetuse stimuleerimisega, mis võivad aidata kehakaalu paremini kontrolli all hoida.
Samuti on kookoseõli seostatud mitmete teiste kasulike mõjudega. Tegemist pole kindlasti mingi imerohuga, aga igapäevaselt veidi kookoseõli tarbida võib olla hea mõte. Kuna töötlemata kookoseõli tugevat kuumutamist ei kannata, siis kasutada seda pigem madalama temperatuuri juures või külmade toitude valmistamisel.
Kui menüü kaldub niigi küllastunud rasvade ülekaalu suunas, siis on hea valik jällegi oliiviõlid, mis sisaldavad palju monoküllastamatuid rasvu. Kuid kuumutamiseks on sobiv Extra Light variandid ning Extra Virgin võiks jääda külmade toitude maitsestamiseks või kuumade toitude puhul alles peale kuumutamist lisamiseks.
Polüküllastumatute rasvade jaoks, soovitavalt suuremas koguses Omega-3 rasvhapete jaoks, võiks kasutada näiteks linaseemneõli või rapsiõli. Kuumutamist need eriti ei kannata ning kasutada võiks neid külmade toitude juures. Samas on linaseemneõli siiski kesine valik Omega-3 rasvhapete vajaduste katmiseks ning neid võiks omandada juurde rasvasest kalast või kalaõli lisanditest.
Tuleks silmas pidada, et vedelaid õlisid, eriti neid mis sisaldavad palju polüküllastamatuid rasvu, peaks säilitama pimedas ja jahedas. Neid võiks tarbida suhteliselt lühikese ajaperioodi jooksul, kuna  nende riknemise kiirus on suur.
Kookoseõli, mis on tavaolekus lausa tahke oma suure koguse küllastunud rasvade tõttu, võib säilida kuni kaks aastat. Samas mõned väga polüküllastamatute rasvade rohked õlid säilivad kõigest mõni kuu ning kokkupuutel hapniku, päikesevalguse ja kuumusega veelgi vähem.
.

Kõrgel kuumusel küpsetamine ja praadimine on sobilik õlidele, mille suitsemispunkt on kõrge nagu näiteks Extra Light oliiviõli ja mitmed rafineeritud tooted. Madalamal kuumusel on sobilik enamik õlidest.
.

Tervislikel kaalutustel ei ole ühest õiget vastust, kuna sobilikkus sõltub paljudest faktoritest ning erinevatel inimestel on erinevad vajadused. Seega võiks kasutada erinevaid õlisid. Näiteks kookoseõli madalama kuumusega kokkamisel ja külmades toitudes, et saada häid küllastunud rasvu.
Oliiviõlid on head monoküllastamatute rasvade allikad, mis omavad üldiselt meeldivat maitset ning teatud variante saab ka tugevalt kuumutada.
Polüküllastamatuid rasvu võib omandada näiteks linaseemneõlist ja rapsiõlist, kuid enamasti need tugevat kuumutamist ei kannata ja riknevad kiiremini.

Ave Timberg– arheoloogilised väljakaevamised Galilea järve ääres

Väljakaevamised Tel Kinrotis, foto: uni-mainz.de
2006. aasta kevadel pakuti mulle võimalust osaleda rahvusvahelises projektis Kinneret Regional Project 2006. See projekt hõlmas Šveitsi, Saksa, Soome ja Hollandi teadlaste koostöös toimuvaid arheoloogilisi väljakaevamisi Iisraelis Kinnereti nimelise muinasasula asukohas Galilea järve ääres. Projekt uuris põhiliselt pronksiaja lõppu ja rauaaja algust (vastab peamiselt Piiblis kirjeldatud Kohtumõistjate ajale). Leidsin nii hea võimaluse oma bakalaureusetöö kirjutamiseks ja otsustasin osaleda. Kahjuks katkestati Kinneret Regional Project 2006 Iisraelis 2006. aasta augustis arenenud poliitiliselt pingelise olukorra sunnil, kuna koht asub Liibanoni piiri lähedal. Kuid see ei vähendanud minu huvi – otsustasin teemaga edasi tegeleda. Diplomitöö pealkirjaks sai „Kinnereti leidude tähtsus Iisraeli ajaloole ja religiooniloole“. Kasutasin oma töös temaatilist kirjandust, samuti õnnestus lugeda projekti ametlikke raporteid. Lisaks aitas väga palju kaasa kirjavahetus projekti juhtide Stefan Müngeri ja Juha Pakkalaga. Uurimistöös esinevad tabelid, joonised ja pildimaterjal on asjaosaliste lahkel loal saadud projekti koduleheküljelt ning Jürgen Zangenbergi toimetatud artiklitekogust. Tööga on võimalik tutvuda Tallinnas EELK Usuteaduse Instituudi raamatukogus.

Tell Kinneret

Galilea järv Iisraelis on tuntud oma puhtuse ja kõrge mineraalisisalduse poolest. Samuti leidub seal hulgaliselt soojaveeallikaid, mille raviomadusi on mainitud juba vanades Egiptuse allikates. Viljaka pinnase tõttu on põllumajandust kerge arendada ning seda on ka juba väga varasest ajast peale tehtud. Järve kalarohkus on samuti kuulus ning kalastamine on olnud kohalike elanike hulgas populaarne, mida tõestavad ka arheoloogilised leiud kalavõrkude ja -luude näol.

Tell Kinneret ehk Tell Kinrot asetseb Palestiina aladel Galilea järve loodekaldal 125 m kõrgusel merepinnast. Künkast edelasse jääb viljakas Guweri tasandik, kus asuvad tänapäeval mango-, banaani- ja datliistandused ning laiad maisipõllud.

Künka tipul asub väike muinasajale viitav varemete kõrgendik. Vanu asulakohti nimetatakse Iisraelis mitut moodi. Selleks on oma põhjus. Kui hirbet (rahvusvaheliselt tihti chirbet) tähendab varemete osalist nähtavust, siis tell seevastu tähendab küngast, kus varemed on peaaegu täielikult pinnasesse mattunud. Paljud tellid meenutavad looduslikku küngast ja avastati seetõttu alles 19. sajandil. Mitmed uued asulad on oma nime saanud vanade varemeküngaste järgi nagu ka Tell Kinneret.

Nimi Kinneret (knrt), mille tegelik tähendus on ähmane, arvatakse pärinevat järve harfitaolisest kujust, kuna heebrea keeles kinnortähendab harfi.

Kinnereti araabiapärane nimetus on Tell el-’Oreme, heebreapäraselt Tell Kinneret, Piiblis on seda piirkonda mainitud Kinnereti või Kinroti nime all (Jo 19:35–39): „Kindlustatud linnad on: Siddim, Seer, Hammat, Rakkat, Kinneret, Adama, Raama, Haasor /…/ – üheksateist linna ja nende külad. See oli naftalilaste suguharu pärisosa nende suguvõsade kaupa, linnad ja nende külad.“

Kuna tegu oli peamiselt kaanani kultuuri esindava asulaga, siis ei mängi linn Piiblis erilist rolli, vähemalt mitte enne, kui selle valitsejaks saab Iisraeli kuningas Joas. Esimest korda on linna maininud väidetavalt vaarao Thutmosise annaalid 15. sajandil eKr. Raidkiri asub Karnaki templi seinal Egiptuses ja selles mainitakse nelja Palestiina Jordani oru olulisimat linna, Kinneret nende seas.

Iidsel ajal omas Kinneret strateegilist tähtsust. Siit viis läbi antiikaja tähtsaim kaubatee Egiptuse ja Mesopotaamia vahel – Levantia tee ehk Via Maris. Künka veerel lookleb veel tänapäevalgi maantee, mis on osa vanast kaubateest. Strateegiliselt asetses Kinneret mitme suure poliitilise jõu vahel – Egiptus, Levantia ja Mesopotaamia – ning see mängis ajalooliselt olulist rolli ka paiga kujunemisel. Kinnereti parimad ajad langesid varasele rauaajale, 11.–10. sajandil eKr, mil tegu oli kohaliku metropoliga. Linn omas kontrolli ümberkaudsete asulate üle ja sellest sai Iisraeli üks tähtsamaid keskusi. 734–733 eKr hävitati Kinneret assüürlaste kuninga Tiglat-Pileser III vägede poolt. Linna ei asustatud enam ning nimi Kinneret kadus minevikku. Kuni 19. sajandini oli piirkonna araabiakeelseks nimeks Tell Hanazir (tõlkes Sigade mägi). Alles alates 20. sajandi esimesest poolest on piirkonda hakatud taas kutsuma Kinneretiks. Siis leitud Egiptuse 18. dünastia ajast pärit steel viitas Kinnereti nimele.

Kuna Piibli kõrval leidub Palestiina kohta kirjalikke dokumente väga vähe, on arheoloogiline uurimistöö otsustava tähtsusega allikas. Tell Kinneretil toimusid esimesed kaevamistööd Robert Köppeli juhtimisel 1932. ja 1939. aastal. Teise maailmasõja tõttu uurimised katkesid ja jätkusid uuesti 1980. aastatel.

Järgneva taustaks olgu nimetatud arheoloogilised ajastud (aastast 1989 Kinnereti projektiga seotud Helsingi Ülikooli teadlase Kirsi Valkama järgi):

Hiline pronksiaeg 1550–1200 eKr.

Rauaaja I periood 1200–1000 eKr.

Rauaaja II periood 1000–600 eKr.

Babüloonia aeg 586–538 eKr.

Pärsia aeg 538–332 eKr.

Hellenistlik aeg 332–37 eKr.

Rooma aeg 37 eKr – 132 pKr.

Bütsantsi aeg 324–638.

Araabia ja Otomanide aeg 638–1917.

Ajalugu

Kui veel 19. sajandil avanes Iisraeli ja Lähis-Ida varasem ajalugu peamiselt vaid Piibli vahendusel, siis arheoloogia on toonud Iisraeli ja Lähis-Ida ajaloo käsitlusse tõsise murrangu. Väljakaevamistel on tõdetud, et tegelik pilt muistses Palestiinas oli tunduvalt mitmekesisem ja keerulisem, kui arvatud. Palestiina elanikud kuulusid küll ühte suurde etnilisse rühma, kuid neil olid oma erinevused tõekspidamistes ja kultuuris.

Varajasest pronksiajast on üldiselt vähe teada. Leitud on ulatuslikult keraamikat ja potikilde, mis viitavad tihedale asustatusele. Linna kaitses korralik rahnudest ja suurematest kividest ehitatud linnamüür. Väljakaevamised viitavad, et umbes aastate 2700–2650 eKr paiku hävis asula maavärina tõttu ja hüljati ning seisis pea tuhat aastat unustuses. Seejärel ehitati linn uuesti üles. Uus linn oli samuti tugeva kindlusmüüriga ja kaitsevarustusega. Siinne territoorium oli 16.–13. sajandil eKr Egiptuse võimu all. Thutmosis III võim ulatus Põhja-Süüriani ja paljud linnad maksid Egiptuse valitsejale tribuuti. Sellele viitab ka Kinnereti järve kaldalt leitud steel e kivitahvel, kus mainitakse egiptlaste sõjakäiku sellesse piirkonda.

Rauaaja algus oli Lähis-Ida jaoks suurte muutuste periood. Hiigelimpeeriumid lagunesid ja hakkasid tekkima väikesed linnriigid. Rauaaja esimesel perioodil sai alguse Iisraeli ja Juuda eel- ja varakuninglik monarhia. Samas arenes Galilea järve piirkond välja tähtsaimaks keskuseks Põhja-Palestiinas. Sellest ajast on leitud palju pisikeraamikat, kauplemisriistu, pitsateid ja importkaupa. 12. sajandi keskel eKr aset leidnud suur põud sundis rahvaid rändama, sellest said alguse ka mererahvaste vallutusretked ja sisseränne Palestiina kultuuriruumi. Vilistitega koos toodi maale sea- ja veisekasvatus. Linn kasvas jõudsalt ja arenes, rajati korralik kanalisatsiooni- ja tänavate süsteem, samuti oli linnas valitsushoone. Kinneret tundub olevat kireva elanikkonnaga tugev suhtlemiskeskus.

800. aastal eKr võis Kinneret kuuluda iisraellastele. Linna planeering oma sammashoonete, väravaesise linnaväljaku ja hoonestusega viitab otseselt iisraellaste linnale ja Iisraeli kuninga Jerobeam II (787–747 eKr) ajale. Ehitiste järgi võib oletada, et ilmselt on vajatud kontrollpunkti maantee kindlustamiseks ning linn on mänginud siin olulist rolli.

734–733 eKr hävitati Kinneret assüürlaste kuninga Tiglat-Pileser III vägede poolt. Piiblis mainitakse suurt hävingut (2Kn 15:29). Viljaka pinnase tõttu elas siin kandis küll ka hiljem inimesi, kuid kindlustatud jõukat linna enam ei arenenud. Bütsantsi ajal rajati mäe jalamile Tabghasse kirik (Heptagon), varasel araabia ajal ehitas omajaadide dünastia (920–1031) läänenõlvale luksusliku palee. See on tänapäevalgi tuntud vaatamisväärsusena (Chirbet el-Minye).

Religioonilugu

Kõige hämmastavamad arheoloogilised leiud on need, mis jutustavad vanade generatsioonide religioossest elust. Kinnereti rikkalike varemete keskel on säilinud mõned esemed, mis oletatavasti võimaldavad heita pilku tolle aja Kinnereti elanike kodusele usupraktikale. Peamiselt rauaaja I perioodist pärit esemed näitavad, et Kinnereti elanikkond tegeles aktiivselt kodukultusliku praktikaga. Leide ei ole palju, kuid kõik leiud on väga huvitavad ja paljutähendavad.

Kaanani kultuurile olid omased näiteks Ašera ehk Astarte nimelisele jumalusele kuuluvad naisskulptuurikesed. Astarte aitas naisi sünnitusel ja imetamisel ning hoidis väikelapsi surma eest. Viljakusjumalannana kujutati teda tavaliselt alasti, kuigi aeg-ajalt võib kohata pilte ka võimukast valitsejannast, kes hoiab oma käehaardes madusid.

Madu on Palestiina pildiloetelus peetud väga väärikaks loomaks. Nii võib tema kujutisi leida sageli kivialtaritele graveeritud motiivina, voolituna keraamikas ja kultusanumatel või seinamaalingutel. Neil kasutusaladel omab madu kaitsefunktsiooni kas siis hoone sisu, mõne kuju või vastava koha üle. Üks piiblilegend jutustab pronksmaost, kelle Hiskija hävitas (2Kn 18:4): „Tema kõrvaldas ohvrikünkad, purustas sambad, raius maha viljakustulbad ja pihustas vaskmao, mille Mooses oli teinud; sest kuni nende päevadeni olid Iisraeli lapsed suitsutanud sellele.“

Seda, et pronksmaol arvati olevat raviv mõju, on samuti võimalik lugeda Vanast Testamendist (4Ms 21:8 jj): „Ja Issand ütles Moosesele: „Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!“ Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis jäi ta elama.“

Lisaks nendele esemetele on linnast leitud rohkelt Egiptuse püha putuka skarabeuse kujukesi ja muid põnevaid kujukesi ja amulette. Samuti mitmesuguse otstarbega nõusid, mille välimus annab alust arvata, et tegemist oli kultusanumatega.

Seniste leidude põhjal tundub, et austati paljusid jumalaid või ka mitut jumalat korraga ning igal jumalusel oli täita oma funktsioon. Arheoloogiliste leidude järgi võib pigem järeldada, et isegi kui valitsejate või riigikultusega olid kehtestatud kindlad reeglid ja kindel jumal, kelle poole kummardada, elas rahvas igapäevaelus edasi esivanemate traditsioonilises kultuses.

Millal lõppes polüteism ja millal algas monoteistlik „Jahve ajastu“, seda ei saa seniste leidude põhjal üheselt öelda. Ja kas vanad uskumused ning traditsioonid hävitati reformide käigus jäädavalt või elavad need tänaseni? Nimelt on tänapäevalgi juudi kultuuris oluliseks esemeks seitsmeharuline küünlajalg menora, mis sarnaneb muistse elupuu (mandlipuu) sümboliga, mis omakorda on otseselt seotud kaanani viljakuskultusega ja jumalanna Ašeraga. Märkimisväärne on seegi, et tänapäeval Lõuna-Ameerika katoliku ühiskonnas kummardatakse Neitsi Maarjat kui kaitsepühakut. Teda palutakse samuti naiste ja sünnitamisega seotud rituaalides abiks ja toeks olla. Maost on aga saanud meditsiini sümbol ja tema mürk kuulub paljude ravimite koostisse.

Uued avastused

Siinne uurimistöö sai paberile kantud 2007. a kevadel. Kinnereti muinasasula kaevamistele pühenduv rahvusvaheline projekt kestis veel aastatel 2007–2008. Oluliseks osaks arheoloogiliste leidude jäädvustamisel on olnud tänapäeva tehnilised võimalused: GPS-i kasutamine, aerofotod ja digitaalsed kolmemõõtmelised fotogrammid aitavad visualiseerida Tell Kinnereti aja- ja kultuurilugu.

Alates 2008. aastast on Tell Kinnereti väljakaevamised katkestatud ja projekt siirdus lähedal asuvale Uue Testamendi aegsele asundusele Horvat Kur. Järgnevad leiud viitavad selgelt juba Rooma ja Bütsantsi ajale ning aitavad valgust heita hellenistlikule perioodile Galilea järve ääres. 2010. aasta suurimaks avastuseks oli Bütsantsi ajast pärinev sünagoog, mille väljakaevamised jõudsid lõpule käesoleva aasta suvel. Projekti ühe juhi, Leideni ülikooli professori Jürgen Zangenbergi sõnul on Horvat Kuri sünagoog paljuski unikaalne ja aitab meil saada aimu iidsest elust Galileas. Samuti on ebatavaline sünagoogi sissepääs, mis avaneb läände, vastupidiselt tavapärasele lõunale. Sünagoogi interjöör annab aimu hierarhiast ja tolleaegsest kihistunud ühiskonnast. Samuti asetseb sünagoogi lõunaseinas massiivne paekivist iste jalatoega selle ees. Taolist istet ei ole Iisraelis varem originaalasukohas leitud. Istujal pidi olema kogukonnas väga eriline positsioon, kuna ta asetses teistest kõrgemal ja oli kõigile kohalviibijaile hästi näha.

Arheoloogia ja arheoloogiliste tulemuste tähendus Piibli tundmisele on viimaste aastakümnete jooksul märgatavalt kasvanud ja senised avastused annavad põhjust arvata, et arheoloogia osakaal Piibli uurimisel kasvab veelgi. Kinneret Regional Project’i dokumentatsiooni ja pildimaterjaliga saab tutvuda projekti kodulehel, tulemustega ka Iisraeli Muinsuskaitse Ameti leheküljel. Projektis osalejad on avaldanud mitmeid esitlusi ja artikleid erinevates ajakirjades. Samuti on huvilistel võimalus registreeruda projekti vabatahtlikuks ja osaleda Horvat Kuri väljakaevamistel Galilea järve ääres Iisraelis. Alates 2006. aastast on projektiga juuniorpartnerina ametlikult ühinenud ka Tartu Ülikool.

Telekas

President autasustab kangelasema. Lilled, ajakirjanikud…
 "Kui palju teil siis lapsi on?" küsib üks ajakirjanik.
 "Kaheksa."
 "Mis vanuses?"
 "13, 12, 11, 10, 9, 8, 7, 6."
 "Tähendab, kuus aastat tagasi te otsustasite, et aitab küll?"
 "Ei, siis me ostsime lihtsalt teleka…"

Kas sa tead

“Kas sa tead, miks Eesti Võimlemisliit otsustas viimasel hetkel, et Edgar Savisaar ei sobi nende presidendiks?”
“Ei…”
 “Savisaar lõikaks kohe kõik lindid läbi!”

Filmivõtted

Ühes Hollywoodi filmis oli vaja osa filmivõtteid teha lõunamaisel saarel.
 Kui võttegrupp oligi sobiva koha leidnud ja asjad lahti pakkinud, jalutas ligi kohalik vana aborigeen ja teatas: “Homme vihm.”
 Järgmisel päeval sadaski vihma.
 Paari päeva pärast saabus see vanamees jälle ja teatas: “Homme torm.”
 Nii ka oligi.
 Seejärel möödus mitu nädalat, ilma et vanameest näha oleks olnud.
 Kuna režissööril oli lähipäeviks suured massistseenid planeeritud, siis saatis ta oma assistendi vanameest otsima, et tolle ilmaennustust kuulda.
 Paari tunni pärast oligi siis aborigeen kohal.
 Režissöör kohe pärima, et milline ilm homme-ülehomme on.
 Vanamees kehitas õlgu ja vastas: “Ei tea, raadio rikkis…”

Eestlane sõidab Venemaal

Eestlane sõidab autoga Venemaal. Ühel hetkel silmab ta märki “Kiirusepiirang 70 km/h”. Mees sõidabki aeglasemalt. Mõne hetke pärast tuhiseb temast mööda mustade klaasidega limusiin. Eestlane sõidab seaduskuulekalt edasi. Siis kihutab temast mööda üks Mercedes.
 “Mis!” mõtleb eestlane, “Miks mina nii aeglaselt sõidan, kui kõik kihutavad!” ja annab gaasi.
 Kohe ronib teeäärsest põõsast välja usin miilitsonäär ja peatab mehe.
 “Kas sa märki nägid? Kas sa likluseeskirju tunned?” küsib ta eestlaselt
 “Jah,” vastab mees .
 “Noh, maksa siis trahvi.”
 “Aga minust kihutasid äsja suure kiirusega mööda kaks autot ja neid ei peetud kinni,” õiendab eestlane.
 “Aga võibolla ei näinud nad märki? Aga võibolla ei tunne nad liikluseeskirju?” vastab miilits.

Kala

Saarlane püüab merel kala.
 Äkki näkkab õnge otsa kuldkala.
 Kala palub vene keeles, et saarlane ta vabaks laseks, tänutäheks lubab täita tema kolm soovi.
 Saarlane ei vasta musta ega valget, lööb kalale kaikaga pähe ja viskab paadipõhja.
 Püüab rahulikult kala edasi.
 Poole tunni pärast sama lugu: õnge otsas juba teine kuldkala!
 Kala anub – jälle vene keeles:
 “Meid on maailmas ainult kolm tükki! Ära tapa mind, täidan lausa kuus su soovi!”
 Saarlane on vait, lööb kaikaga kala maha ja viskab paati.
 Jälle on möödas pool tundi ning saarlase õnge otsas kolmas kuldkala.
 Venekeelne kalake nurub: “Olen viimane kuldkala maailmas! Täidan kõik su soovid, lase mind ainult lahti!”
 Saarlane lööb kalale kaikaga pähe, viskab paati ja ühmab: “Õppige eesti keel selgeks!”

Jeemen

Rohkem kui 1/4 Jeemeni tüdrukutest abiellub enne 15. eluaastat, mõned pildid sellistest tüdrukutest

Tallinnas käib äge valimisvõitlus

http://edgarsavisaar.co/

Süüriast

Maalula kristlastest elanike sõnul rüüstasid möödunud nädalal nende linna tunginud Süüria mässulised kirikuid ja kloostreid ning sundisid relva ähvardusel kristlasi islamiusku astuma. Vähemalt üks keelduja tapeti kohapeal.

Ühe teate kohaselt suunas islamivõitleja relva kohalikule mehele ja sundis teda ütlema islami usutunnistust („Ei ole jumalat peale Allahi“), ise irvitades: „Ta on nüüd üks meie omadest.“

Teine Maalula elanik, naine, rääkis, et mässulised lõikasid tema mehel kõri läbi pärast seda, kui ta keeldus islamiusku vastu võtmast. Naisele öeldi: „Jeesus ei tulnudki teda päästma.“
http://www.catholicculture.org/news/headlines/index.cfm?storyid=19021

Valimisvõitlus Tallinnas

http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=ZQLBXuAWLpM

Teaduslik töö

Istub jänes ühel päikesepaistelisel päeval oma uru ees ja tipib midagi hoolsalt trükimasinal.
 Tuleb rebane ja küsib: “Mida, sa, jänes, siin nii hoolega kirjutad?”
 Jänes vastu: “Kirjutan teaduslikku tööd teemal “Kuidas jänesed söövad rebaseid.”
 Rebane ei usu oma kõrvu, sest tema pole veel iial näinud jäneseid, kes rebaseid sööksid!
 Jänes ütleb, et ta võib rebasele näidata, kuidas see käib.
 Lähevadki siis koos jäneseurgu…
 Mõne aja pärast tuleb jänes üksinda välja ja hakkab jälle trükkima.
 Tuleb hunt ja pärib ka, mida jänes kirjutab.
 “Teaduslikku uurimust sellest, kuidas jänesed hunte söövad,” vastab jänes trükkimist katkestamata.
 Tuleb siis uskmatule hundile samamoodi tõestada, et jänesed tõepoolest hunte söövad…
 Mõne aja pärast tuleb jänes jälle üksinda urust välja.

 Mis siis tegelikult urus toimus?!?
 Ühes nurgas olid rebase kondid ja teises hundi omad.
 Kolmandas nurgas istus lõvi ja limpsas keelt.

 Siit moraal: Ei ole oluline, mis teemal Sa teadustööd kirjutad; ei ole oluline, mis allikaid Sa kasutad;
 oluline on ainult see, kes on Su juhendaja!

Avariiolukorra lahendamine

http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=TZZnLMqmhcI

Võidusõit

Nii lendab aeg

http://vimeo.com/74033442

Filmitegija Anthony Cerniello monteeris koos animaatorite ja fotograafide meeskonnaga kokku hämmastava video, kus otse vaataja silme all toimub elutruu muutumisprotsess, mille käigus lapsest saab vana naine. Videoklipi idee oli näidata, et midagi toimub – kuigi seda pole näha, võib seda iga ihukarvaga tunda, nagu vananemist ennastki,” ütles Cerniello.

Vatikan võib kaaluda preestrite tsölibaadist vabastamist

Vatikani riigisekretär, peapiiskop Piero Parolini teatas, et Vatikanis võidakse kaaluda, kas preestrid tuleks vabastada tsölibaadivandest.
Parolini sõnul tuleb Vatikanil ja katoliku kirikul ajaga kaasas käia, edastab Venezuela väljaanne El Universal.
 Selle aasta märtsis paavstiks saanud Franciscus käivitas Vatikanis laiaulatusliku reformi, mis eelkõige puudutab sealset poliitikat ja rahandust. Preestrite tsölibaadi teemal ei ole ta veel sõna võtnud.
Parolin sõnas, et preestrite traditsiooniline tsölibaat ei ole dogma või jumala poolt peale sunnitud, vaid vabatahtlik valik. Selle tõttu ollakse sellel teemal arutamisele avatud.
Ta lisas, et katoliku kirikul on siiski pikad traditsioonid, millest ei saa nii lihtsalt loobuda. Ei ole täpselt teada, millal tsölibaat sai katoliku kiriku preestritele kohustuslikuks. Esimene kirjutis selle kohta pärineb 304. aastast pKr. Selles seisab, et kõik kirikutegelased peavad loobuma pereelust, naisest ja lastest.
 1139. aasta kirikukogu langetas otsuse, et preestrid ei tohi abielluda. Katoliku kiriku ümber on viimastel aastatel olnud mitmeid skandaale, kus preestrid on lapsi seksuaalselt ära kasutanud.

USA aitab Süüria mässulisi

USA on hakanud tarnima Süüria ülestõusnutele relvi ja muud varustust, kirjutab ajaleht Washington Post. Möödunud nädala kirjutasid New York Times ja Telegraph sellest, kuidas Süüria mässulistele saadeti appi 50 CIA poolt treenitud meest. USA mässulistele abiandmisest on räägitus varemgi, näiteks Reuters kirjutas juba 2012. aasta augustis, et Obama on andnud salajase nõusoleku Süüria mässuliste abistamiseks.

Washinton Posti andmeil alustas USA Luure Keskagentuur ülestõusnute aitamist viimase kahe nädala jooksul. Tarned on seni piirdunud kergrelvade ja laskemoonaga. Lisaks on Ühendriikide välisministeerium saatnud omalt poolt sõidukeid, keerulisi sidevahendeid ja meditsiinipakette.

Juku mängib

Väike Juku märatseb korteris.
 Pühib raamatud riiulist põrandale, tuuseldab riietega, peksab mööblit, jookseb edasi-tagasi ringi, nagu peata kana.
 Kohale tormab lapsehoidja:
 “Taevas hoidku! Mida sa siin ometi teed?!?”
 “Mängin.” vastab Juku rõõmsalt.
 “Misasja?! Mis mäng see selline on???” küsib lapsehoidja imestunult.
 “Selle mängu nimi on “Kurat võtaks, kus mu autovõtmed on…”
 Issi mängib seda peaaegu igal hommikul.”

Baruto lõpetab sportlaskarjääri

Sumomaadleja Kaido Höövelson ehk Baruto teatas, et lõpetab põlvevigastuse tõttu sportlaskarjääri.
"Põlvevigastus osutus tõsisemaks, kui arvasin, ja täisjõuga enam maadelda ei saa. Poole jõuga ma ei oska.
Mu sumokarjäär on olnud ebatavaline ja lõppkokkuvõttes väga edukas. Rohkem kui tiitleid ja auhindu hindan inimesi, kellega sport mind kokku viis ja neid on palju. Armastan ka Jaapanit ja Jaapani kultuuri, mis mind inimesena arendas ja pakkus võimalusi ennast ja maailma paremini tundma õppida.
Seal kaugel maal tundsin aga kogu aeg Eesti tuge."

Armukade mees

Sõbrannad kohvikus.
 “Mu mees on nii nõmedalt armukade!” kurdab üks teisele.
 “Kas põhjuseta?” uurib teine.
 “Jah, ta kahtlustab täiesti valet meest…” ohkab esimene.

Kael

Naine mehele: “Kallis, pese kael puhtaks, meile tulevad kohe külalised!”
 Mees ei reageeri.
 Naine uuesti: “No mine pese nüüd kael puhtaks, meile tulevad ju külalised!”
 Mees vastab torisedes: “No aga mis siis saab, kui ma pesen kaela puhtaks ja külalisi ei tulegi? Siis ma olen nagu loll oma puhta kaelaga!”

Põlev auto plahvatab

Süüria kodusõda: tagamaad ja mõju Lähis-Idas

18. detsembril 2010 Tuneesias alanud suur protestide laine levis ja sai tuntuks „Araabia kevade nime all“, mille laineharjal, 26.01.2011, toimusid Süürias esimesed opositsiooni meeleavaldused. Kodusõda Süürias kestab juba üle kahe aasta, president Bashar al-Assadi baathistlik režiim pole suutnud opositsiooni maha suruda ega ka opositsioon valitsevat režiimi kukutada. Hiljuti pingestus olukord veelgi -  suure tõenäosusega valitseva režiimi või tema toetajate keemiarünnaku tagajärjel opositsioonilisele Damaskuse eeslinnale Ghoutale, kus täpsustatud andmetel sai surma või hukkus 1429 inimest, sealhulgas 426 last.[1] 2012. aastal nimetas Ameerika Ühendriikide president Barack Obama keemiarelvade kasutamist opositsiooni vastu kui võimalikku “punast liini” rahvusvaheliseks karistusaktsiooniks. 31. augusti hommikul lahkus Süüriast ÜRO inspektorite rühm, kes oli saadetud rünnakupiirkonda tõendeid koguma.

Vaade Süüria ajalukku
Süüria on alati olnud multietniline piirkond, kus leidub samuti väga palju erinevaid usulisi konfessioone: sunniite, šiiite (sh alaviidid), druuse ning kristlasi ja rahvusrühmi: araablasi, kurde, assüürlasi, turkomane, tšerkesse, armeenlasi jt. Kurde on Süürias küll erinevatel andmetel vaid 5-9 %, kuid nad kontrollivad suuri väheasustatud territooriume Kirde-Süürias.[2] Sunni moslemeid on üle poole riigi rahvastikust. Oluline usuline vähemusgrupp Süürias on druusid, šiia moslemitest eraldunud, kuid rituaalid sisaldavad mitmeid kristliku liturgia elemente.  Kristlasi on Süürias umbes 10% (2,5 miljonit), arvukaim kristlik konfessioon on Antiookia kreeka õigeusu kirik. Riiki valitsev Assadi klann kuulub alaviitide hulka. Alaviidid on Süürias selge vähemus (umbkaudu 15% elanikkonnast) ja  vähemalt formaalselt peetakse neid šiiitide haruks, kuid keda ei usalda sunniitide kõrval ka mitte kõik šiiidid, kuna paljud nende rituaalid on vastuolus mitmete islami põhimõtetega. Alaviidid tunduvat liiga klannilikud.

Kindlasti ei ole tegemist vähearenenud „kolmanda maailma“ riigiga, vaid ühe tänase Euroopa ja Idamaade tsivilisatsiooni sünnipaigaga. Süüria kirjalik ajalugu on tänaseks ligi 5000 aastat pikk. Samas pole usutav, et Süüria oleks lähitulevikus valmis „läänelikuks demokraatiaks“, vastavad avaldused mõjuvad utopistlikult.[3]

Süüria Assadi võimu all
Kui nt Saddam Hussein toetus klannipõhiselt Tikriti piirkonna sunniitidele, siis Assadi režiim toetub loode-Süürias Latakia ümbruses elavatele šiiitlikele alaviitidele. Seejuures ei saa Assadi režiimi nimetada kindlasti šiiitlikuks. 1999. a. surus Hafez al-Assad maha alaviitide ülestõusu Latakias ja riigiisana teostas ta erinevate gruppide vahel pigem “jaga ja valitse” poliitikat. Bashar al-Assad on esmapilgul üsna lääneliku taustaga silmaarst, kes praktiseeris Londonis the Western Eye haiglas ja valmistus teadlase karjääriks oftamoloogia alal. Tema abikaasa Asma, sunniit ja Süüria päritolu briti kardioloogi Fawraz Akhrasi tütar, on sündinud Londonis ja kasvanud ning hariduse saanud Suurbritannias. Hafez al-Assadi järglaseks pidi esialgu saama hoopis tema vanem poeg Bassel ja Bashar hoidis võimumängudes madalat profiili.

Basseli hukkumise järel autoõnnetusel 1994. a. olukord muutus, Hafez al-Assad nimetas Bashari oma troonipärijaks ning kutsus kodumaale tagasi, kus Bashar astus prantslaste poolt 1932.a asutatud suurte traditsioonidega Homsi sõjaväeakadeemiasse. Edukas silmaarst tegi kiiret sõjaväelist karjääri, tõustes juba 1999 a. koloneliks. Kui Hafez 10. juunil 2000 suri, sai Basharist isa järglasena ühtäkki Süüria president, sõjaväe ülemjuhataja,  talle omistati kindralleitnandi auaste. Süüria Baathi partei kongressil 20. juunil 2000 valiti ta Süüria partei peasekretäriks ja esitati  presidendikandidaadiks. Süüria parlament muutis põhiseadust, vähendades presidendikandidaadi miinimumvanuse 40-st 34-le aastale, Bashar oli tol hetkel 34 aastat vana. Juba Hafez al-Assadi ajal algas Süürias valitseja isikukultus – igal pool presidendi kujud, pildid, teda ülistati meedias ja televisioonis. Bashar Assad on perekondlik inimene ja väga seotud oma sugulastega ja klanniga. Assadi sugulasi ja sõpru määrati ja määratakse võtmepositsioonidele. Üks selline mõjukas tegelane oli Tartusis sündinud alaviit Assef Shawkat (1950-2012), kes sai surma terroristliku akti käigus juulis 2012. Assef oli endine sõjaväelise luure ülem, Süüria kaitseminister ja kindralmajor, kes kuulus Assadi alaviitlikusse klanni ja oli abielus Bashar Assadi õega Bushra’ga.

Assadi klanni võim Süürias on täiesti võrreldav teiste tema kaasaegsete Lähis-Ida despootlike diktaatoritega, nagu Saddam Hussein Iraagis, Muammar al-Gaddafi Liibüas, Hosni Mubarak Egiptuses. Sellist valitsemissüsteemi iseloomustavad onupojapoliitika, tohutu korruptsioon, karm valitsemisviis ja repressiivmeetodid. Assadi režiim Süürias toetub salapolitsei piiramatule võimule – kõik need omadused on olnud omased Lähis-Ida despootidele alates muistsest Assüüriast, Babülooniast või isegi varasemast.[4] Oma isa järglasena valitseb Bashar Assad oma riiki nii, nagu seda valitsesid muistsed hõimuliidrid ja despoodid või araabia kaliifid.

Režiimi säilimisest on huvitatud Iraan ja Venemaa, sest Süüria on nende olulisemaid liitlasi regioonis. Iraan ja Süüria vajavad teineteist, sest Lähis-Idas domineerivad sunniidid ja sunni monarhiate naftarahad. Süüria on Iraani jaoks ka oluline lüli tema ideoloogilise liitlase Liibanoni šiiitide organisatsiooni Hezbollah varustamisel. Nii Nõukogude Liidu kui ka Venemaaga on Assadi režiim olnud traditsiooniliselt heades suhetes, saanud alati nii diplomaatilist kui sõjalist abi. Süürias suuruselt teises sadamalinnas Tartusis asub Venemaa viimane sõjaväebaas väljaspool end N.Liidu alasid, ja Venemaa jaoks strateegiliselt väga tähtis. Kanada Kuningliku Sõjaväekolledži poliitikaprofessori Hassan-Yari arvates[5] on Süüria ainus riik regioonis, kus venelased võivad loota suuremale mõjule, samuti taotlevad venelased tugevamaid positsioone rahvusvahelises poliitikas. Süüriat toetab veel Hiina, küll ilma otsese omakasuajendita, kuid ei tasu unustada, et Hiina on Süüria üks tähtsamaid kaubanduspartnereid ning nad on teinud sinna ka olulisi investeeringuid.[6] Pealegi on Hiina varemgi jäigalt seisnud rahvusvahelise sekkumise vastu riikide siseasjadesse.

Süüria konflikti lahendamine on jällegi tõstnud esile Westfaali rahu aegadest 17. sajandil pärit riikide siseasjadesse sekkumise taunimise põhimõtete vastuolu kaasaegse rahvusvahelise ühiskonnakorraldusega, mis väärtustab inimõiguseid ja peab neid riikide õigustest olulisemaks. Riikide suveräänsuse printsiip ei luba 21. sajandi valitsejatel karistamatult pidada sõdu oma enese rahvaste vastu.[7] Viimase aasta jooksul on Süürias hukkunud üle 95 000 inimese.[8] Süüria ühiskond on kodusõja tagajärjel lõhestunud. Assadi vastase opositsiooni moodustavad erinevad kildkonnad islami äärmuslastest liberaalse intelligentsini, keda ühendab vaid vastasseis valitsevale režiimile. Paljud toetavad Assadi režiimi sel lihtsal põhjusel, et nad kardavad opositsiooni võimuletulekut veelgi rohkem. Nagu “Araabia kevade” sündmused on näidanud, siis Läänele sobivate liberaalsete poliitikute tegelik mõjujõud ühiskonnas võib jääda marginaalseks ning rahva toetusele apelleerides võivad esile kerkida hoopis teised, kelle vaated ei pruugi sobida Lääne ootustega. Relvastatud vastupanugruppidest ühendab Vaba Süüria armee mõõdukamaid ja sekulaarsemaid opositsionääre ning sinna kuulub mõnede ekspertide hinnangul umbes 80 000 võitlejat. Islamiäärmuslaste ja salafistide põhiline jõud on Jabhat al-Nusra (Suur-Süüria Rahva Toetusrinne), kelle eesmärk on kehtestada Süürias pan-islamistlik islami kalifaat ja šariaadi õigus ja keda on süüdistatud ka koostöös al-Qaedaga. Arvatakse, et Jabhat al-Nusra koondab umbes 6000 võitlejat, kuid peale nende tegutseb Süürias veel teisigi islamiäärmuslikke gruppe.

Opositsioon
Assadi vastu tegutseva opositsiooni tegevust dikteerivad paljuski just Saudi Araabia ja Katari poolt toetatavad islamistlikud jõud. Kui  islamiäärmuslased (sh salafistid) suudavad Assadi režiimi kukutamise järel võimule tulla, siis võib oodata Süüria islamiseerimist ning samuti et radikaalsete vaadetega usufanaatikud hakkavad mängima aina olulisemat rolli Lähis-Ida poliitilisel maastikul. Võib tekkida ohtlik olukord, kus islamistid muutuvad domineerivaks jõuks Lähis-Idas. Seega on islami ja eriti selle kõige radikaalsema elemendi roll maailma poliitikas aina kasvamas.[9] Süürial on islamismiga täiesti omamoodi suhe.[10] Barry Rubin kirjeldab Süüria islamismi nii: „Islamismi mõttes on Süüria tähelepanuväärselt anomaalne piirkond. Süürias on ametlikult sekulaarne riigikord, mida juhivad mittemuslimid, kuid hoolimata sellest on Süüriast saanud üks peamisi islamismi toetajaid araabiakeelses maailmas.”[11]

Süüria opositsiooni keskne organisatsioon on Süüria Revolutsiooniliste ja Opositsioonijõudude Rahvusliku Koalitsioon, mis on moodustunud Rahvusnõukogu, kohalike koordinatsioonikomiteede ja Vaba Süüria armee baasil ning esindab Süüriat ka Araabia Liigas. Alates 2013. a. juulist juhib koalitsiooni mõjukasse Shammari hõimu kuuluv jurist Ahmed Jarba, kellel on head suhted Saudi Araabiaga ja kes vahetas välja seni koalitsiooni juhtinud mõõduka islamivaimuliku Moaz al-Khatibi. Saudi Araabia, Katar ja Türgi ongi olnud opositsiooni kõige suuremad toetajad. Opositsiooni kõige mõjukamaks organisatsiooniks on peetud Moslemi Vennaskonna Süüria haru, mis loodi 1942. a. Mustafa al-Sibai poolt ning alates 1964 on tegutsenud põranda all. Nende tugipunktid on Hama, Homs ja Damaskus. Kuigi mõned kurdid eesotsas ajalooprofessor Abdulbaset Siedaga on silmapaistvatel kohtadel opositsiooni ridades, siis valdav osa neist on ühinenud sõltumatusse Kurdi Ülemnõukogusse, mis on tihedates sidemetes kurdi liikumistega Iraagis ja Türgis. Assadi režiim on olnud edukas kurdide enda poole võitmisel, viies 2012. a. väed kurdi aladelt välja ja lubades neile autonoomiat, mida neil islamistidelt on raske oodata.[12] Üks võimalik lahendus Assadi kukutamise järel on Süüria lagunemine kurdide, druuside, alaviitide valitsetavateks väiksemateks aladeks või isegi väiksemateks riikideks, mille järel on pikaajalise kodusõja oht eriti suur. Halvimal juhul võivad Süüria alad osaliselt või täielikult sattuda Al-Qaeda, Moslemi Vennaskonna, salafistide või muude radikaalsete või lausa terroristlike islamistlike rühmituste kontrolli alla.

Süüria on oluline strateegiline sõlmpunkt, kus ristuvad mitme suurvõimu: USA, Euroopa Liidu, Venemaa ja Hiina, aga ka regionaalsete jõudude: Saudi Araabia, Iraani, Iisraeli ja Türgi huvid. Saudi Araabia toetab Assadi režiimi kukutamist ja Süürias olevaid sunniite. Radikaalsed islamistid tahavad kindlasti suurenda oma mõju ning haarata riik täielikult oma kontrolli alla. Lähis-Ida piirkonna ühele võimsamale riigile Iraanile on tähtis Süüria püsimine Iraani mõjusfääris. Süüria abil saab Iraan Hizbollahi kaudu mõjutada ka Liibanoni ning avaldada survet Iisraelile. Süürial on Iisraeliga juba vana tüli kui Süüria koos teiste araabia riikidega osales mitmes sõjas Iisraeli vastu – 1948. a. sõjas, kuupäevases sõjas 1967. a  ning Jom Kippuri sõjas 1973. Kuid need sõjalised konfliktid Iisraeliga polnud araabia riikide jaoks edukad, kuna Süüria ning tema liitlased said lüüa. Kuuepäevase sõja käigus Iisrael okupeeris Süüriale kuuluvad Golani kõrgendikud.

Iisrael ei taha näha sõjaliselt tugevat Süüriat, kuid usufanaatikute või muude ekstremistide võimule pääsemine Damaskuses oleks nende jaoks veelgi halvem lahendus. USA lähtub Lähis-Ida poliitikas paljuski just oma peamise liitlase Iisraeli huvidest, kuid rahvusvaheline sekkumine Süüria sündmustesse on olnud erinevatel põhjustel takistatud. Iraagist ja Afganistanist saadud kogemused ei toeta välist sekkumist, sest sõjalise interventsiooni hind on kõrge. Ameerika Ühendriigid on lootnud, et ehk vaibub kodusõda iseenesest ja nad ei pea sõjaliselt sekkuma. Lisaks Venemaa ja Hiina vastuseisule ei usalda ameeriklased opositsiooni ja kardavad ameerikavaenuliku islamirežiimi tekkimist Süürias.[13] Rahvusvaheline sekkumine eeldab ulatuslike massirepressioonide jätkumist Assadi režiimi poolt ning ka sel juhul võib tegemist olla pigem Liibüa-laadse toetusoperatsiooniga, mis välistab otsese sõjalise sekkumise.

Holger Mölder, filosoofiadoktor
Vladimir Sazonov, filosoofiadoktor

[1] Obama to seek Congress vote on Syria military action. – BBC News 1 September 2013. http://www.bbc.co.uk/news/world-middle-east-23916752 (01.09.2013).

[2] Spencer, W.J. 2007. The Middle East. Eleventh Edition. Global Studies. McGraw-Hill/Contemporary Learning Series, Dubuque, IA 52001, A Division of The McGraw-Hill Companies, 162–163.

[3] Espak, P; Sazonov, V. Suurkuningate võimu lõpp? – Diplomaatia  8, august 2012, 2-4; Espak, P.; Sazonov, V. Vägivalla ummik.  – Postimees, 12.1.2013,  4.

[4] Sazonov, V. Assüüria koputajad. – Postimees, 18.06.2011, lk 8; Sazonov, V. Küüditamine, isikukultus ja despotism Lähis-Idas, Postimmes, 17.04.2011

[5] J.Davison. Syria’s civil war: the 5 new issues in the conflict – CBC News. August 24, 2013. http://www.cbc.ca/news/world/story/2013/08/23/f-syria-conflict.html (31.08.2013)

[6] H.Yan. Syria allies: Why Russia, Iran and China are standing by the regime? – CNN. August 30,2013. http://edition.cnn.com/2013/08/29/world/meast/syria-iran-china-russia-supporters/

[7] Vt. H.Mölder. The Culture of Fear in International Politics. – ENDC Proceedings 14/2011, pp. 244-247.

[8] P.Sullivan. Syria: Headaches and Heartaches – World Policy blog 8.07.2013 http://www.worldpolicy.org/blog/2013/07/08/syria-headaches-and-heartaches (31.08.2013).

[9] N. Lahoud, A. H. Johns (eds), Islam in World Politics. Routledge. Taylor&Francis Group. London and New York, 2005.

[10] Islamismi kohta vt ka R. C. Martin, A. Barzegar (ed.) Islamism, Contested Perespectives on Political Islam. Stanford University Press. Stanford, California, 2010.

[11] B.Rubin (ed.), Guide to Islamist Movements, Volume 2, M.E.Sharpe, Armonk, New York, London, England, 2010, lk 385.

[12] S.Stadnikov. Süüria ummikseis – keemiarelva kasutamisest kurdidele autonoomse rajooni lubamiseni. Delfi.ee, 26. august, 2013 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/sergei-stadnikov-suuria-ummikseis-keemiarelva-kasutamisest-kurdidele-autonoomse-rajooni-lubamiseni.d?id=66638343 (31.08.2013)

[13] The Associated Press: US will not intervene in Syria as rebels don’t support interests, says top general – The Telegraph,  21 August 2013 http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/middleeast/syria/10257208/US-will-not-intervene-in-Syria-as-rebels-dont-support-interests-says-top-general.html (1.09.2013)

Päti kinnivõtmine USAs

Homoteemaline kommentaar võib Isinbajevale tuua ROKi karistuse

Venemaa kergejõustikutähte Jelena Isinbajevat võivad ähvardada Rahvusvahelise Olümpiakomitee sanktsioonid, kuna teivashüppaja esines Moskva MMi ajal homoseksuaalsete sportlaste vastu suunatud kommentaaridega.

 ROKi presidendilt Jacques Rogge’ilt küsiti seepeale, kas Isinbajeva ikka sobib selliste kommentaaride valguses tuleval aastal Nanjingis toimuvate Noorte Olümpiamängude saadikuks. «Kaalume seda siis, kui on õige aeg,» vastas Rogge salapäratsevalt.

 Kahekordne olümpiavõitja Isinbajeva kritiseeris MMi ajal välismaa sportlaste suhtumist Venemaal kehtestatud homovastasesse seadusesse. «Me oleme normaalsed ja tavalised inimesed, mehed elavad naistega ja tüdrukud poistega... see on ajalooliselt alati nii olnud. Loodetavasti ei riku see probleem Sotši olümpiamänge,» lausus Isinbajeva.
-----------
Mida ta valesti ütles? Mis õigusega ROK piirab sportlaste sõna- ja eneseväljendusvabadust? Muud ei kuulegi enam ROKiga seoses kui kõikvõimalikud ettekirjutused, mida sportlane ei või öelda ega kanda. Niimoodi ainult süvendatakse kuvandit sportlastest kui mingitest galeeriorjadest, kes peavad füüsiliselt rabama tööd teha, kuid kel puuduvad isiklik vabadus ja kodanikuõigused.

Vorsti söömine tekitab masendust

Vorst ja muu ebatervislik toit võib suurendada masendust, selgus Soome teadlase Anu Ruusuneni uurimusest.

Soomes haigestub igal aastal masendusse 7-10 protsenti inimestest. Ruusuneni sõnul suurendab haigestumise riski vorstide, valmistoitude, magustoitude ja magusate jookide tarbimine, vahendas Menu ERRi raadiouudiseid.

Need toidud sisaldavad vähem foolhapet kui tervislik toit nagu näiteks juurviljad, puuviljad ja täisteravili. Toiduga liiga vähe foolhapet saavate inimeste risk masendusse haigestuda on kaks korda suurem kui tervislikult toitujatel.

"Faith Connections" - a Pan Nalin film [ Trailer ]

http://vimeo.com/66136711

Šoti vanaema

Šoti vanaema helistab lapselapsele:
 “Pojake, tule mulle nädalavahetusel külla! Ma seletan sulle kuidas tulla:
 välisukse taga vajuta õlaga nupule number 15, siis lükka uks õlaga lahti ja tule sisse.
 Mine liftide juurde ja vajuta õlaga väljakutsenupule.
 Liftis vajuta õlaga neljanda korruse nupule.
 Siis mine korteri number 15 ukse taha ja vajuta õlaga kellanupule.
 Kui ma hüüan “Sisse!”, siis lükka uks õlaga lahti ja astu sisse.”
 “Aga vanaema, miks ma neid nuppe käega ei või vajutada?” imestab poiss. “Miks õlaga?”
 “Aga pojake, kas sa siis tõesti tuled mulle külla tühjade kätega…?”

Video soomlastest

Tallinnas http://www.iltalehti.fi/iltvuutiset/20130907029731722_v0.shtml

Uskumatu

Noored filmivad enda enesetappu maja katuselt allahüppamisega, muidugi armastuse pärast

Varahommikul

Mees saabub varahommikul koju, ise üleni puudri, huulepulga ja punaste juustega koos.
 Naine: “Ja kust sina nüüd siis tuled?”
 Mees: “Sa ei usu, kallis, aga terve öö otsa kaklesin klouniga!”

Võõrkeel

Hiir läheb sahvrisse süüa otsima ja kukub veinivaati.
 Hulbib, hulbib, aga välja ei saa ja surm on juba silme ees.
 Äkki kõnnib üks täissöönud kass sealt mööda ja hiir hakkab paluma, et kass teda välja päästaks.
 Kass vastab: “Mis mul su päästmisest kasu on? Mul on kõht hetkel jube täis…”
 Hiir palub: “Kui sa mu välja päästad, siis ma luban, et ei jookse ära, ja kui sul hiljem kõht tühjaks läheb, võid mu ära süüa!”
 Kass mõtleb natuke hiire pakkumise üle ja päästabki ta siis välja.
 Aga hiir jookseb kiiresti oma urgu, ise itsitab ja parastab kassi, et kes tal käskis purjus naisterahvast uskuda.
 Läheb mõni aeg mööda, kui hiir kuuleb koera haukumist.
 Mõtleb: “Aga see kass nüüd alles koera käest saab!” ja jookseb vaatama.
 Nurga taga on aga kass, kes krabab hiire kinni.
 Kass asub hiire kallale ja lööb nurru: “Küll on ikka hea, kui võõrkeeli oskad!”

Naine on kadunud

Politseijaoskonda kargab sisse ärritunud mees, kes teatab: ”Mu naine on eilsest saati kadunud!”
 Konstaabel pärima: “Kui pikk ta on?”
 “Mhmmm… nu nii keskmist kasvu…”
 “Millised ta juuksed on?”
 “Mhmmm… ei tea – pruunid vist…”
 “Mis värvi silmad?”
 “Ei mäleta…”
 “No mis tal seljas oli?”
 “Mantel, kingad, kübar vist… ja koer oli ka kaasas”
 “Milline koer?”
 “Šoti lambakoer. Kaalub täpselt 12 kilo. Pruunikarva, laik parema silma kohal, vasak tagajalg on täitsa hall, parem kõrv veidi longus, kaelas oli lai pruun nahkrihm, nimeks Max.”

T.Paul:

”Meil ei ole mitte midagi sellist, millest ei tuleks ükskord loobuda. Selle tõsiasjaga tuleb kunagi silmitsi seista igal inimesel. Mida varem see teadmine omaks võetakse, seda sisukam on elu. Inimene võiks rõõmu tunda kõigest heast, mis ta ellu kuulub, ja samas olla valmis sellest lahti ütlema. Kiriku traditsioon kõneleb seesugusest hoiakust kui mitteklammerdumisest ja pühast muretusest.”

Välismaalane klobis eestlast rusikaga selga

24. mail kella 19 paiku istus 46aastane Viljandi mees sõbrannaga Tallinna kohvikus. Ilusa õhtu rikkus kõrvallauas istunud välismaalaste seltskond, kes lärmas nii, et mees ei kannatanud seda enam välja. Ta otsustas sõbrannaga lahkuda.

Välja minnes kurtis mees lärmi üle ka kohviku teenindajale ja soovitas, et viimane peaks lärmavatele välismaalastele politsei kutsuma. Seda nägi ka lärmav seltskond.

Mees hakkas naisega minema, aga kaugele ei jõudnud. Kolmeliikmeline turistidest seltskond kargas äkki püsti ja kiirustas kaebajatele järele. Seltskonnas olnud punases sviitris 42aastane egiptlasest mees arvas, et kuulis sõna "neeger" kasutamist ja otsustas, et eestlane tuleb selle eest ilmtingimata kinni pidada ja vaenu õhutamise eest politseile üle anda. Tume turist virutas eestlasele korduvalt rusikaga selga. Hiljem õigustas ta prokurörile tegu sellega, et kasutas vägivalda, sest teda solvanud mees oli vaja kinni võtta.
Egiptuse mees sai peksmise eest kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud 0,45 eurot, maksta 320 eurot riigituludesse ja teha 50 tundi ühiskasulikku tööd. Selle peab ta ära tegema järgmise aasta 6. veebruariks. Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Arno Põder ütles Õhtulehele, et kriminaalasja uurimise käigus ei leidnud kinnitust, kas sõna "neeger" üleüldse kasutati. "Politseini jõuavad sellist laadi juhtumid harva ja tavaliselt ainult siis, kui lisaks verbaalsele vägivallale järgneb ka füüsiline. Üldiselt jääb mulje, et rassistliku solvangu argument ei ole konflikti põhjuseks, vaid kipub mängu tulema vaidluse käigus, lisades muul põhjusel tekkinud tülile teravust."

Külm

Mees loeb lehest, et Siberis on 50 kraadi külma.
Helistab sõbrale ja küsib, et palju neil kraadiklaas näitab.
Sõber vastab, et -30 kraadi.
"Näe kus meedia valetab.  Ma just lugesin, et teil on -50 kraadi."
"Ei noh, see on õues."

Surnuaial

Teisipäeval oli viimane arutelu, millised puud praegu maha võtta ja kuidas pinnas ette valmistada. Eile läks tööks lahti ja mitu koormat puid sai pastoraadi juurde. Tulemus on viimasel pildil.