Noore neiu ootamatu lahkumine

Hiljuti kuulasin juutuubis ühe Viljandi neiu omaloomingulist laulu, mis sai sügisel Viljandi Jaani kirikus peaauhinna. Neljapäeva hommikul lugesin Postimehest, et seesama neiu on hobust jalutama viies saanud surma. Oli sidunud hobuse rakmete ohjad oma keha ümber, ise samal ajal looma kõrval kõndides. Tund hiljem leidis ema oma tütre maast. Arvatavasti kaotas noor neiu kontrolli looma üle. Hobune oli lohistanud teda enda järel. Milline kirjeldamatu lein vanematele. Panen siia ka Kristiina Kahu laulu, mis võitis mõni kuu tagasi peaauhinna. Kristiina mängib seal kitarri.

Jõululaupäeva laulud

Panen siia viited ka teistele lauludele, mida me jõululaupäeval laulsime. Väga tore on kuulata kogudust, kes laulab. Peab ütlema, et palju noori hääli on kuulda. See laulmine ei tule päris nii ka, et nüüd tulen kirikusse ja hakkan laulma. Laulud peavad olema tuttavad ja neid on kodus põlvest põlve lauldud, siis kõlab ka kirikus laul kenasti ja võimsalt

Elviira kirjutab FB-s

24.12.2012 A.D. kirjutas Elviira FB-s: "Tulin just Vastseliinast jumalateenistust mängimast. Kui aeg jõudis kätte "Püha öö" lauluni (olen seda kolm aastat järjest saatnud kõige vaiksema registriga), valdas mind taas imeline ootus... Esimesel aastal mõtlesin, et asi on riskantne- kas inimesed ikka püsivad laulu lõpuni koos. See kartus on osutunud asjatuks. Kogudus laulab nagu üks mees. Mitte, et mina juhin, vaid nemad. Panin ainult ühe sametise Violin bassi. Teate, see on imeline tunne- nagu jõgi voolaks või tuul vuhiseks! Selline ühtekuuluvus. Aitäh sulle, tänane Vastseliina kirikuline! Selle laulu pärast tasub aasta otsa oodata."
Mulle ka väga meeldib see, et Elviira on osanud selle nüansi Vastseliina kihelkonna rahva juures üles leida ja ma naudin seda juba kolmandat aastat järjest

Segakoor Tervis

Segakoor Tervise laulmine Vastseliina kirikus jõuluõhtul. Seitsmest laulust on kuus juutuubis.

Andra ja Laura

Jõudsin täna nii kaugele, et Andra ja Laura laulmine hooldekodus on juutuubi üles laetud. Nad laulsid peale jõululaulude ka ühe võrokeelse laulu ja ühe armastuslaulu. Väga hästi laulavad. Võite ise selles veenduda.

I.jõulupüha

Esimesel jõulupühal käis Orava segakoor Kätlini dirigeerimisel laulmas. Andra ja Laura laulsid ka kolm laulu. Sel aastal oli keskealiste leeriõnnistamine ja kohal oli seitse leerilast. Ootasin kaheksandat ka aga mingil põhjusel ei saanud ta tulla. Ristisin ka kolm täiskasvanut ja ühe väikese kuue kuuse poisi. Teed olid tuisanud, see võis olla põhjuseks.
Esimese püha kohta täitsa kenasti rahvast, 70 ja 17 armulaualist. Oleme pidanud esimese püha teenistust viimastel aastatel päeval, kell 13. Pärast teenistust läksime Andra ja Lauraga hooldekodusse. Väga hästi laulavad. Seal võtsin nende laulmise videole ja kui videod on töödeldud, siis riputan üles.

Jõululaupäev

Käisin enne teenistuste algust surnuaial. Mul on sinna maetud vaarisa, vanaisa ja vanaema, tädi ja onu, isa ja õde. Siis võtsin Laura peale ja sõitsime Misso. Missos oli nii nagu ikka sellist rahvast, kes olid tulnud jõuludeks kaugemalt. Teel Vastseliina küsisin Lauralt, kas ta on nii julge ja tuleks aitaks armulauda jagada? Laura vastas, et nii julge ta küll ei ole.
Teine teenistus oli Vastseliinas. Kirik oli kenasti rahvast täis. Laulis segakoor Tervis, väga hea tasemega koor. Orelil mängis Elviira. Elviira on ikka Eesti tippklassi organist ja teda lihtsalt kuulad ja naudid tema mängu. Laura ja Andra laulsid ühe laulu. Vana tava kohaselt on meil jõuluõhtul armulaud ka ja armulaualisi oli 47. Mõnel aastal on armulaua ajal palju kirikulisi ära läinud. Sel aastal oli äraminejaid kõvasti vähem. Moonika helistas, tee oli ära tuisanud ja ei saanud kodunt autoga välja. Palusin siis Erkit, et ta tuleks aitaks armulauda jagada. Sel aastal ootas kogudus kuni ma välisukse juurde läksin, et saaksin kirikulistega kättpidi hüvasti jätta. Väiksemad teed on ära tuisanud.

Toomas Paul- pidurdamatu protsess

Teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane Toomas Paul kirjutab värskes Õpetajate Lehes, et jõulude lävel on paras pärida, kas inimkond on pärast Jeesuse sündi edasi arenenud.
Kas edasi tähendab, et paremaks? Mille suhtes paremaks? Niisiis, kõigepealt tuleb silmitseda, kuidas arengu mõiste endaga lood on.
E. M. Cioran arutleb õelalt: «Progressiideega on nii, et ilma temata ei saa, aga ometi pole ükski saavutus ühemõtteliselt väärt, et temal pikemalt peatuda. Täpselt samuti on elu «mõttega». Elul peab olema mingi mõte. Aga kas on ühtegi, mis lähemal vaatlusel tobedaks ei osutuks?»
Looduse üksikseaduspärasustes ja -detailides on tulutu otsida otstarbekust. Küsimus saab kerkida vaid metatasandil, universumi ja ta viimse tähenduse, selle mõtte või mõttetuse kohta. Ent nii mõttetus kui ka Mõte on propositsioonid, mida ei saa ei verifitseerida ega falsifitseerida.
Igasugune tunnetusteooria, see tähendab katse püstitada teadmisele universaalse kehtivuse kriteeriume, on viinud lõputu regressiooni, nõiaringi või ületamatu enesele viitavuse paradoksini. Ka kõige lepitamatum relativism jätab vasturääkivuse seaduse kehtivuse puutumata, seeläbi salamisi tunnistades mõnede igaveste (või vähemalt mitteajalooliste ja keelemänguväliste) mõtlemisnormide olemasolu. Nietzsche ei olnud järjekindel – ta ülistas kahtluse vaimu, aga kui sellist asja nagu tõde pole olemas, siis ei saa olla ka kahtlust. Kui keegi kahtleb, siis tähendab see, et ta usub, et miski on tõeline, kuid ei suuda otsustada, mis. Koos «tõe» kvaliteedi tühistamisega muutub kahtlemine mõttetuks. Wittgensteini sõnul: «Kes tahaks kahelda kõiges, see ei jõuakski kahtluseni. Juba kahtlemise mäng ise eeldab kindlust.»
Kui kõik on irreaalne ja irratsionaalne, ei peaks selle veelkordse tõestamisega vaeva nägema. Võiks käega lüüa. Leppida, et loodusteadustel ei ole võimalik avastada maailmale ega elule mingit mõtet ega sihti. Kuni kehtib Gödeli teoreem, on see sama jantlik ettevõtmine nagu parun Münchhauseni katse end juukseidpidi soost välja sikutada.
Geenid ei parane ega täiustu kasutamise läbi, nad lihtsalt antakse muutumatuna edasi, välja arvatud mõned väga harvad juhuslikud vead. Edu ei tooda häid geene. Vastupidi, head geenid toovad kaasa edukuse, kuid mitte miski, millega indiviid ise oma elu jooksul hakkama saab, ei mõjuta kuidagiviisi tema geene. Geenide sebimine on niisama «korrapärane» kui gaasimolekulide Browni liikumine. Maxwelli deemon on delusion.
Ei ole heliotsentriline maailmapilt «õigem» kui geotsentriline. Ei saa küsida, kas Põhjanael on Päikesest paremal või vasemal. Linnuteel ei ole naba. Iga elusolend on ise oma maailma ehk universumi keskus.
Inimindiviid on loomu poolest minakeskne ehk egotsentriline. Või – kui hoolib oma liigist – antropotsentriline. Näiteks nn keskkonnakaitse – see ei ole ju pühvlite või püütonite, vaid ikkagi inimestele elutähtsa miljöö kaitsmine. Liiga kiire äratarvitamise eest, ei enamat.
Teoreetiliselt peaks nüüdisaegne ja kõrget haridust saanud inimene olema teleoloogia pensionile saatnud. Aga praktiliselt, tegelikus elus ei ole see võimalik. Iseenda endastmõistetavalt Looduse Krooniks pidamine istub inimloomas sügaval sees. Ka juhtoinaste peas ja südames. Anname mõnele korüfeele sõna.
Charles Darwin teadis aastal 1871 täpselt, kuhu evolutsioon pürgib ja millega see kõik päädib: «Kõlbelise kultuuri kõrgeim võimalik staadium saabub siis, kui me mõistame, et peaksime oma mõtteid kontrollima.»
Mõtete kontrollimise kõrgeima võimaliku staadiumi saavutamine nõuab võitlust kurjuse vägede vastu. Bertrand Russell kutsus 1927. a üles: «Vaadake maailma enda ümber ja te näete, et iga tera inimtunnete progressist, kõik kriminaalseadustiku parandamised, iga samm, mis on astutud selles suunas, et maailmas oleks vähem sõdu, iga samm, mis on astutud värviliste rasside olukorra parandamiseks, või igasugune orjuse pehmendamine, igasugune kõlbeline progress, mis maailmas aset on leidnud, on põrganud maailma organiseerunud kirikute vastupanule. Ja täie vastutustundega oma sõnade eest ütlen ma, et kristlik religioon oli ja on oma kirikute kaudu organiseeritud kujul kõlbelise progressi peavaenlaseks maailmas.»
Sama korratakse 2012. a: «Usulise äärmuslusega võitlemine on tühi töö, sekulaarse ühiskonna avalikust elust peab järjekindlalt ja leppimatult tõrjuma religioonide peavoole. Igal pool. Usklikud vanamehed on küll usklikest noormeestest vähem plahvatusohtlikud, aga arengukasu pole neist kah raasugi.» Religiooni juured on Lääne hemisfääris praktiliselt avalikust elust välja tõrjutud. Kuid isegi tema reministsents pidurdab kõlbelist edasiarenemist. Hegeliaan Richard Dawkins7 on optimistlik: «Osa meist on muutuva moraalse Zeitgeist’i üha edenevast lainest pisut ees ning osa pisut maas. Kuid enamik meist on 21. sajandil siiski ühe rühmana koos ning märksa kaugemal ees kui meie esivanemad keskajal, Aabrahami aegadel või isegi nii hiljuti kui 1920. aastatel. See laine aina jätkab liikumist ning isegi läinud aegade esirinnas olnud tegelased (ilmekas näide on T. H. Huxley) leiavad end 20. sajandi aeglastest jalgujääjatest tagapool. Loomulikult ei ole selle edasimineku puhul tegemist mitte lauge tõusuga, vaid pigem saehamba sakilise edasi-tagasi liikumisega. Selle käigus esineb kohaliku tähtsusega tagasilööke, nagu näiteks 21. sajandi esimese kümnendi alguses valitsuse tegude all kannatanud Ameerika. Kuid pikemas ajaperspektiivis on edasiminekusuund siiski kindel ning katkematu.»
Ka kultuurirelativismi ja postmodernistliku diskursuse ajastul ei ole kõik võrdsed. Zeitgeist teab, mis on halb. Popkultuur ja tippteadus on ühel meelel – Dawkins kutsub üles: «Kujutle üheskoos John Lennoniga maailma, kus puudub religioon. /—/ Kujuta ette, et pole talibani, mis iidseid kujusid õhku laseb.»
Kirjaoskamatud Talibani võitlejad õhivad ebajumalakujusid pimedast fanatismist. Mõttetu tegu. Purustamisel peab olema ratsionaalne otstarve, mis annab õiguse ja õigustuse: tegutseda tuleb hüvangu ja progressi nimel.
Afganistanis on muistne linn, mille võimsus ja tähtsus on võrreldav Peruus asuva inkade kuulsa iidse linna Machu Picchuga või Petraga: Mes Aynak, 2400–2600 aastat vana budistlik linn, mis asub umbes 25 kilomeetrit Kabulist kagus. Maa-alal, mille suurus on poolteist korda poolteist kilomeetrit, leidub templeid ja kloostrikomplekse, sealt on avastatud üle 400 elusuuruses budistliku kuju. Sügavamatest kihtidest leitu annab alust arvata, et Mes Aynak (tõlkes «vasekaev») oli asustatud juba 5000 aastat tagasi. Mes Aynaki antiiklinn võiks arheoloogide arvates anda aluse ümber kirjutada mitte ainult Siiditee, vaid kogu budismi ajalugu. Ent seda ei juhtu mitte kunagi, sest kogu see unikaalne iidne linn lükatakse buldooseritega lihtsalt maatasa.
Mes Aynaki all asub nimelt maailma suuruselt teine kasutusele võtmata vasemaardla, mille väärtuseks hinnatakse 100 miljardit dollarit. 2007. aastal anti Mes Aynaki vasemaardla kaevandamisõigused kolmekümneks aastaks Hiina kaevandusfirmale MCC vähem kui kolme miljardi dollari eest. Kuuldavasti aitasid tehingu teostumisele kaasa kümned miljonid dollarid altkäemaksu.
2009. a ilmus Wall Street Journalis rajatava kaevanduse suhtes kriitiline lugu, mille tulemusena andis MCC arheoloogidele kolm aastat aega, et teha väljakaevamisi. Need pole eriti edenenud, kuna ühest küljest on piirkonnas ohtlik, teisest küljest on tegemist mastaapse töömahuga. Praeguseks on suudetud välja kaevata vast 15% kõige uuemast arheoloogilisest kihist. Alumine, varasem kiht on täiesti puutumata. Täielik väljakaevamine nõuaks täiendavad 20–30 aastat. Tänavuste jõulude järel saab hiinlaste antud kolmeaastane periood otsa.
Sain sellest seigast, mis ei paista meie uudiskünniste läve ületavat, teada alles õige hiljuti. Kogu aeg jahutakse mingite Lääne inimõiguste ja demokraatia kaitsmisest Afganistanis. Puhas bluff. Teadusajakirjanik Tiit Kändlerilt saab teada, et tegu on verise võitlusega maailma suurimate muldmetalli maardlate pärast. Erinevalt 30–40 aasta tagusest ajast, kui kõige väärtuslikumad maavarad olid kuld, hõbe, plaatina ja vääriskivid, on nüüd neist võrreldamatult tähtsamaks muutunud muldmetallideks nimetatavad keemilised elemendid, nagu neodüüm, terbium ja luteetsium, mida vajavad nagu inimene õhku üha kasvavad elektroonika- ja valgustitööstus ning meditsiin. Praegu toodab 97% neist elementidest Hiina, kes keelab ja lubab eksporti, nii nagu parasjagu heaks arvab. Maailm on kahe tuhande aasta jooksul tublisti muutunud. Ka siis kaevandati vaske. Kuid haruldaste muldmetallidega ei osanud budistid midagi peale hakata. Meie oskame.
Elu on läinud ülesmäge, st paremaks. Eriti silmahakkav on, et inimese vaimne evolutsioon on kohutavalt kiirelt kappama hakanud viimase saja aasta jooksul. James Flynn on näidanud: sellest ajast saadik, kui IQ-testid esimest korda kasutusele võeti, on testitavate tulemused oluliselt paranenud. Definitsiooni järgi on keskmine IQ 100, kuid selle saavutamiseks tuleb testitulemused standardiseerida. Kui keskmine tänapäeva teismeline teinuks IQ-testi 1910. aastal, saanuks ta skoori 130, mis olnuks parem kui 98 protsendil tollastel testitegijatel.
Edukust on raske seletada hariduse paranemisega, sest testi osad, kus skoorid on kõige rohkem paranenud, ei nõua head sõnavara ega matemaatilisi võimeid, vaid mõõdavad abstraktset arutlusvõimet.
Peter Singer resümeerib: «Meie aeg on vähem vägivaldne ja julm ning rahumeelsem kui ükski varasem inimajaloo periood. /—/ Ei saa eitada, et me oleme endiselt silmitsi tõsiste probleemidega, kuid sellest hoolimata on meil omajagu põhjust loota moraalset progressi.»
Kui nüüd pöörduda tagasi loo algul esitatud retoorilise küsimuse juurde, kas kristlus on muutnud maailma mõnusamaks, siis tuleb möönda, et ega ole küll. Ega see olnud Jeesusel kavaski. Kristlus, nagu ka budism, on äärmiselt individualistlik lunastususund. Pigem on inimkonna arvukuse ja komfordi kasv saanud õige hoo sisse pärast maailma vabanemist lummusest (pr le désenchantement du monde), postkristliku ajastu kättejõudmisega.

23.12

Helistasin eile Eliisele, tema ütles, et täna ei saa ta tulla mängima. Üritasin kahel korral Laurale helistada, kuid ei saanud ühendust. Täna hommikul panin juba maki koos jõululauludega autosse ja siis igaks juhuks helistasin Laurale. Laura vastas kohe ja lubas tulla mängima. Sain teada, et eile oli krematooriumist Tairi ärasaatmine.
Oraval ootas Kätlin ja kõik sujus kenasti. Tagasi sõitsin Võru kaudu. Ostsin Maksimarketist suurema kohaliku forelli ja sõitisn kodu poole. Kuna makk jäi auto peale, siis mõlesin, et õigem oleks hooldekodus ka teenistus ära pidada. Käisin hooldekodust läbi ja sain teada, et kell pool kuus saan teenistuse pidada. Hooldekodus kuulasime ja laulsime peale teenistus ka veel jõululaule ja asusin kodu poole teele. Kirikuesine parkla oli kenasti lumest puhtaks lükatud.

21.12

Moonika helistas, et üks vanahärra oli tema autole külje pealt sisse sõitnud ja temal probleem Vastseliina kirikusse jõudmisega jõuluõhtul. Enne jõulusid ei võtnud ükski remonditöökoda ka autot ette. Olime Moonikaga kokku leppinud, et teenime jõuluõhtul kahekesi, siis läheb armulauajagamine kiiremini ja muidu ka veidi ehk teisiti. Lubas vaadata, et ehk isa saab anda oma auto. Ja õnneks viimane ilmajaama prognoos lubab veidi väiksemat külma kui mõni päev tagasi, -17 jõuluõhtuks. Asi seegi.
Kalmer helistas, et tegi reedel TÜ eksami ära, paar esseed on vaja kibekiiresti valmis saada ja järgmine eksam olevat 27. Kas koju ka jõuab vahepeal, ei osanud täpselt öelda. Kusagil oli veel neil laulmine ka. Autokoolis oli ka neil päevil saanud käia.

20.12

Eile tõi Erki kuuse kirikusse. Sel aastal jõudsin vähemalt Erki ära veenda, et tooks kirikusse kahe kuuse asemel ühe. Muidu on igal aastal olnud kaks suurt kuuske. Mul on lihtsalt kahju kuuskedest. Nad raiutakse vaid kolmeks teenistuseks inimese rõõmuks maha ja ongi kõik. Teistes kirikutes on ikka olnud üks kuusk, aga meil on miskipärast alati olnud kaks kuuske. Leili küsis just mõni päev tagasi, et kas ta võib Missos tuua kirikusse koolist tehiskuuse ja siis viib kooli tagasi. Leili oli kohe valmis minema kuuske otsima, kui ma nõus ei ole. Minul pole kunstkuuse vastu midagi, eks näeb kuidas rahvas sellesse suhtub.
Samal ajal kui Erki kuusega kiriku juures tegutses tuli signalisatsioonimees pastoraati. Koputas ja mina vastasin juba köögist võru keeles, et tulgu aga rahulikult edasi. Mõtlesin, et Erki tuleb ja vabandasin, et võru keeles kutsusin. Signalisatsioonimees Tartust aga vastas võru keeles, et pole midagi tema on sellest Setomaa kandist pärit mille Laar ära andis ja oskab küll võru keelt. Kena üllatus! Eile veel näitas ilmaprognoos, et jõuluõhtul võib meil siin olla - 23 kraadi külma. No loodame, ehk ikka veidi annab järgi.

Jõulueelne aeg

Paar päeva tagasi sain Kanadast onu Kaljult kaardi ja ümbrikus oli ka Eesti Kodu novembrikuu ajaleht. Kui veidi olin seda vaadanud, siis tuli tuttav nimi ette. We are grateful to Tenno Contracting and to Risto, the congenial young Estonian fellow who did the lion's share of the work and was liked by all. Kena lugeda, kui Ristol sealpool ookeani kõik kenasti sujub.
Eile varahommikul sõitsime Üllari ja Andresega Räpinasse Urmase juurde, jõime teed ja rääkisime viimaste nädalate sündmustest. Urmas kurtis, et Tõnis Mägi pidi üleeile tulema kontserti andma ja tema mänedžer oli päeval helistanud, et eelmüügis on müüdud 16 piletit ja kontsert jääb ära. Urmas oli küll öelnud, et maal käivad asjad teisiti ja ega eriti keegi eelmüügist pileteid ei osta, kuid ta garanteerib vähemalt 200 kontsrdilise kohaloleku. See jutt, aga noort mänedžeri ei veennud ja kontsert jäigi ära. Räpinas Maxima juures on üleval suur ekraan ja sinna sai siis panna teate kontserdi ärajäämisest. Edasi käisin Jaani poolt läbi. Jaan pakkus head rohelist teed ja mett. Üllar tahtis ühte akent tellida.
Sõitsime tagasi Võrru ja käisin Maximast läbi. Seal oli müügil merikoger. Pole enne seda söönud. Ostsin igaks juhuks ühe kogre. Täna hommikul hautasin ära ja peab ütlema, et päris maitsev.
Võrus käisin veel mitmel pool asju ajamas ja käisin ka Maksimarketist läbi. Kohtusin seal tohter Egoniga. Ajasime veidi juttu ja küsisin, mida tema arvab sellest noore inimese surnuks külmumisest. Tema arvas, et peale alkoholi võis midagi muud ka olla tarbitud. Aga ega keegi lahkamise andmeid ei avalikusta.
Helistasin Laurile, ta oli kodus ja käisin tema poolt läbi ning sain Kätlini jäetud asjad kätte. Veidi vestlesime ja edasi sõitsin Rõugesse. Viisin Maidule Urmase poolt edastatud asjad ära ja istusime veidi ning sõin ühe torditüki. Sain Maidu käest kalendrid ja raamatud, mis ta Tallinnast mulle tõi.
Viimaks jõudsin Vastseliina ja sain hilja õhtul teist korda päeva jooksul süüa. Nüüd helistas Erki ja küsis, kas ma jõudsin ahje ka kütta. Vastasin, et just veidi aega tagasi jõudsin pikast päevasest sõidust tagasi ja homme üritan kütta.

Hollola kolehti

Hollolas tehti korjandus ja see lubati üle kanda meie pangaarvele. Täna saabus ülekanne ja see on 155,47 €. Kui mõelda, et Tuglas seura, kes mind kutsus, siis nad maksid minu kütusekulu ja laevasõidu koos hommiku- ning lõunasöögiga kinni. Pärast teenistust aga viisid veel restorani. Sain olla oma vana sõbra pool kaks ööd, keda ei ole seitse-kaheksa aastat külastanud. Peab ütlema, et ma olen väga rahul selle reisiga. Olen lausa tänulik, et selline kutse tuli.

Laulatuse pildid

Eilse laulatuse pildid. Kuna laulatajad arvasid, et talvekirikus on mõnus soe, siis laulatus toimus seal.

Ajakirjandusest

Ajakirjandus Eestis järjepidevalt kirjutab kirikust enamasti negatiivses võtmes. Ega ma teagi miks see nii on. Viimases Eesti Ekspressis kirjutatakse laiutavas stiilis kirikus nähtust. Kas Jeesus Kristus aitab Eestit moraalikriisis?  http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/kas-jeesus-kristus-aitab-eestit-moraalikriisis.d?id=65401888 Kohe alguses kirjutatakse, et kui Toomas Paul veel Jaani kogudusele jutlustas, kõlas jumalasõna tänapäevaselt. Kindlasti oli Toomas tugev jutlustaja, aga kui ta oli Jaani koguduse õpetaja, siis ei kiitnud ükski ajakirjanik, et ta on hea jutlustaja. Temast ei räägitud siis ajakirjanduses peaaegu midagi ja inimene kellest ei räägita ajakirjanduses, seda pole olemas. Vähemalt ajakirjanduse jaoks. 
Mida peaks mõnede ajakirjanike meelest kantslitest kuulutatama? Et valitsus on ülbe ja väga paljude inimeste elujärg rikkamate põhjanaabrite omaga võrreldes kehv? Mis kasu sellest peaks olema. See on ju enam-vähem üldteada asi kõigile, kes riigis toimuvat jälgivad. Või peaks kirik rahvast barrikaadidele kutsuma? Ma olen ka vahel vabariigi aastapäeval küllalt teravalt kritiseerinud seda mis Eesti riigi valitsuse poolt on tegemata või lausa kritiseerinud Riigikogu. Aga isegi kui kirik kutsuks inimesi revolutsiooni tegema, kui paljud seda kutset kuulda võtaks ja läheks?
Ameerika Ühendriikide - maine poolest justkui väga kristliku maa - hiljutine kogemus presidendivalimistel näitas seda ilmekalt. Roomakatoliku, kui ka mitmed konservatiivsete vaadetega luterlikud ja protestantlikud kirikud kutsusid avalikult ja väga tõsiselt oma liikmeid üles mitte hääletama Obama poolt. Ainuüksi katoliiklasi on seal riigis ca 70 miljonit. Võinuks ju olla mingit mõju? Aga ei olnud - Obama kogus 50% katoliiklaste häältest Romney 48% vastu. 
Kirik võib ju rääkida mida tahes, kes teda ikka kuulab? Eriti, kui ta räägib asju, mis kuulajatele ei meeldi. Aleksandr Solženitsõn kirjutas 1978. aastal nõnda: “Renessansist meie päevini välja oleme aina rikastanud oma kogemusi, kuid kaotanud Täiusliku Ülima Olendi kontseptsiooni, mis varem meie kirgi ja vastutustundetust ohjes hoidis. Oleme pannud liiga palju lootusi poliitilistele ja sotsiaalsetele reformidele vaid selleks et avastada, et oleme ilma jäänud oma kõige kallimast varast: oma vaimulikust elust.” 
Kuid kahtlemata on kristlik kirik suunanud Euroopas sotsiaalhoolekannet selles suunas, kus ta praegu on. Mitte üheski islamistlikus ega budistlikul maal ei ole sellist sotsiaalset hoolekannet nagu see on Lääne Euroopas. Seal on ikka see mentaliteet, et ise pead toime tulema oma valukohtade ja probleemidega.
Sageli räägitakse, et eestlane on üks uskmatumaid rahvaid. Kuid see ei pea paika. Kui mõelda sellele, missugused saated on rahva hulgas populaarsed, siis neist üks väga populaarne saade on ju Selgeltnägijate tuleproov. See saade näitab ju väga ilmekalt, et väga paljud inimesed tahavad näha, kas tõesti on võimalik tunnetada seda, mida mina ei tunneta... Ootavad sealt saatest imet, teispoolsuses olevate vaimudega kohtumist jne.
Üks lugu õpetajast, kelle usku üks ateist aina pilkas. Siis palus õpetaja temalt teenet: ole hea, mine ja müü see mu sõrmus turukaupmeestele - mul oleks hädasti 50 eurot vaja. Peagi oli mees tagasi - ükski turul kartuleid, porganeid või vilte müünud kaupmeestest polnud nõustunud õpetaja sõrmuse eest nii palju raha välja käima. Nüüd palus õpetaja meest uuesti: mingu see ja lasku juveliiril sõrmuse väärtust hinnata. Suur oli mehe imestus kui selgus, et sõrmus osutus asjatundjate hinnangul tuhandeid väärivaks. “Vot sama palju,” kostis nüüd õpetaja selgituseks, “kui need turukaupmehed sõrmuste väärtusest, taipad sina, pilkaja, usust.”

 

Kolmas advent

Täna hommikul helistas Helju, et Ülle on autoga Tsirgul lumme kinni jäänud ja kui pääseb, siis pöördub tagasi koju. Sõitsin Heljut kirikusse tooma ja jõudsin mõni minut enne teenistuse algust tagasi. Laura juba ootas kantseleis ja andsin talle laulunumbrid. Ja ütlesin, et Missos jääb teenistus ära. Leili helistas, et kogu kirik on suitsu täis ja tee on ära tuisanud ning samal ajal on pensionäride jõulupidu. Helistasime kirikulistele, et teenistus jääb ära. Laura oli sellest üllatunud, ta oleks tahtnud kahes kohas mängida. Ülle jõudis ka ikka teenistuse alguseks kohale.
Laura jäi ootama, kuni teised lahkusid kantseleist ja küsis, kas ma saan tema rahvatantsutrupi kaaslase Tairi võtta kirikupalvesse. Ta olevat reede öösel vastu laupäeva läinud kaduma. Võtsime selle neiu kirikupalvesse, et kui ta on elus, saaks koju pöörduda. Viimase laulu ajal nägin, et Laural pisarad jooksevad ja mängib. Kui laul lõppes, siis ruttas Laura kirikust välja ja hakkas koridoris suure häälega nutma. Kõik kirikulised olid ära kohkunud, mis nüüd? Laura on ju meil väga tore ja tubli noor mängija, alati rõõmus. Läksin Laura juurde, võtsin tal ümber õlgade kinni ja Laura ütles, et sai hetk tagasi sõnumi, et Tairi oli leitud Koreli oja äärest surnuna. Lohutasin teda nii nagu oskasin. Kutsusin Laura kööki, et temale midagi juua anda. Laura küsis, kas ma saaksin laulatusele kedagi teist kutsuda mängima. Helistasin Kätlinile, tema aga vastas, et tee on ära tuisanud ja ei saa autoga kodunt välja. Laura lubas siis ise tulla.
Mul oli päris pikalt väga kehv enesetunne, oleksin ise ka vajanud kellegi tuge ja eks see kandus veidi ka laulatusele üle.
Laura tuli tükk aega enne laulatuse algust kohale, nüüd oli ta esimesest šokist üle saanud. Ütles, et olid kambaga käinud reede õhtul ClubTartus ja tema oli Tairi sinna kutsunud. Nende nägemata oli ta mingil ajal klubist ilma üleriieteta, telefonita, dokumentideta ja isiklike asjadeta lahkunud. Miks, seda ei teadnud ta vastata. Nad olid teda öösel kaks tundi kahe autoga Võrus otsinud ja helistanud. Muidugi, telefonile ei saanudki ta vastata. Ka ei teadnud sõbrad ja tuttavad, et ta lahkus ilma üleriieteta ja telefonita.

On elu lühike, on ainult viiv.
Kesk maiseid askeldusi tõuseb iil
ja luba küsimata askeldaja viib.

Mõtteteri

Igal asjal on kolm külge: see, mida sina näed; see, mida mina näen ja see, mida me mõlemad ei näe. - Hiina tarkus

Õnn ja armastus on need mis teevad rahata rikkaks ja mida kogu maailma raha eest osta pole võimalik.

Ole õnnelik..., ole see kes sa tahad olla, mis sest et see kõigile ei meeldi... Meeldi sellele inimesele, kes sulle peeglist vastu vaatab.

Kogemused kasvatavad meis tarkust, ei vähenda aga rumalusi. - Josh Billings

Tuleb vaikida või kõnelda asjust, mis on paremad kui vaikimine. - Püthagoras Samoselt

Liialt palju usaldust on rumalus, liialt palju usaldamatust õnnetus. - Johann Nestroy

Kui ahi hakkab külmaks jääma kaob ka armastusest soojus. - vene mõttetera

Läbi uue ukse saab üksnes siis minna kui vana võib enda järel sulgeda. - Fr. von Bodelschwing vanem

Kõik asjad tulevad selle juurde, kes oskab oodata. - H.Wadsworth Longfellow

Alguse eest tasu ei saa, tasu saab ainult lõpuni vastupidamise eest. - Katharina Sienast

Kõik, mis on vaid tõenäoline, on tõenäoliselt vale. - Rene Descarte

Armasta oma vaenlasi! - Nad ütlevad sulle su vead.

Õpetajate lohutus: "Mõtete suurema selguseni jõuame neid teistele selgitades." - Joseph Unger

Suremata pole veel ükski surelik surematuks saanud.

Aeg pikeneb neile, kes seda oskavad kasutada. - Leonardo da Vinci

Lugemine on vaimule sama, mis võimlemine ihule- - Joseph Addison

Maailmaprandajate häda seisneb selles, et nad ei alusta iseendast. - M.Twain

Väljavõte asutuse sisekorra eeskirjadest

Väljavõte asutuse töö sisekorra eeskirjadest: Nõuded riietusele: On soovitav käia riides vastavalt sissetulekutele. Kui teid nähakse kandmas Prada kingi ja Gucci käekotti, siis järelikult olete rahaliselt heal järjel ja ei vaja palgatõusu.
Kui te riietute tagasihoidlikult, peate õppima, kuidas oma raha paremini kasutada, et saaksite endale lubada paremaid riideid- järelikult ei vaja te palgatõusu.
Kui te riietute täpselt õigesti, olete te just seda väärt, mis teil on ning ei vaja samuti palgatõusu

Haiguspäevad: Edaspidi ei ole töövõimetusleht mingi tõend teie haiguse kohta - kui jaksate arsti juurde minna, jaksate ka tööle tulla. Äärmisel juhul kui jaksate kutsuda arsti koju, jaksate kutsuda ka kolleegi Ö ehk töötada kodusel rešiimil.

Vabad päevad seoses matustega: Matused ei ole põhjus töölt puudumiseks. Surnud sõbra, sugulase või töökaaslase heaks ei saa te enam ju midagi teha. Tuleb kasutada kõiki võimalusi, et matuse korraldamisega tegeleks keegi teine peale firma töötajate. Kui üritusest osavõtt on absoluutselt vajalik, tuleks see korraldada hilisel pealelõunal. Me lubame teil vastutasuks tööl olla lõunavaheajal ja lahkuda õhtul 1 tund varem.

Lõunavaheaeg: Kõhnadele - 30 minutit lõuna söömiseks, et nad veidi tervemad välja näeksid. Normaalse figuuriga - 15 minutit, et süüa üks tasakaalustatud eine ja säilitada olemasolev kuju. Täidlased - 5 minutit, sellest piisab, et juua ära 1 rasvade põletamist kiirendav jook.

Täname teid lojaalsuse eest meie asutusele. Selleks me siin olemegi, et pakkuda teile igapäevaselt positiivseid tööalaseid elamusi. Sestap, kui teil on küsimusi, kommentaare, kahtlusi, kaebusi, frustratsiooni, ärritust, süüdistusi, avaldusi, sisekaemuslikke mõtteavaldusi, jahmatust - palun suunake see kõik mujale! Ärge sealjuures kunagi unustage, et kui saate oma ülemuse käest noomida ja teete sealjuures mossis nägu, on teil vaja pingutada 42 lihast. Kuid, kui tõstate üles ainult keskmise sõrme, pingutate te ainult nelja lihast

"Ma ei usu Jumalat, kuid tunnen temast puudust."

Möödunud aastal kuulutas Šveitsi ajaleht „Der Bund“ välja esseekonkursi, auhinnafond 6000 franki, teemaks tsitaat inglise kirjanikult Julian Barnes’ilt: „Ma ei usu Jumalat, kuid tunnen temast puudust.“
Mulle tundub, et üsna tabav lause iseloomustamaks tervet praegust lääne tsivilisatsiooni. Ei usuta, ollakse selle üle kohati lausa uhked, aga miskit on ometi justkui puudu. Sest usuga koos kaob midagi olemuslikku, kaob nägemus või visioon tulevikust, kaob lootus.

Libanon

Vaatasin eile laevalt ostetud filmi Libanon, see plaat maksis 2 €. Subtiitrid on skandinaavia ja soome keeles. Film on valminud 2009. aastal ja saanud Veneetsia filmifestivali peaauhinna Kuldne Lõvi. Nii lähedalt ei ole ma filmis sõda varem näinud. Sõja esimene ohver on inimese hing. Samuel Maoz: "Sõda on elajas, mis vajab surma, nii et see ei sure ise. Sõda ei anna teile võimalust olla moraalne. Kui sa ei tulista, sa sured. "

Hollolas

Sõitsin reede õhtul Tallinna, olin seal Kalmeri juures ööd ja hommikul laevaga Helsingisse. Hommikusöök oli tellitud laevas ja nii läks ka sõit kiiremini. Soomes oli tee palju lumisem kui meil ja nii sõitsin kiirteel ka 90- 100 km tunnikiirusega. Kiirteel võib seal sõita 120 km/tunnis. Leena ja Arvo juba ootasid ja loomulikult oli neil tehtud kalarooga. Õhtul käisime jalutamas ja kui Lena küsis, et millal ma nende juures esimest korda käisin, siis meenutasime, et just möödub 20. aastat kui esimest korda käisin neil külas koos Ristoga. Siis tuli Soomest saata küllakutse ja seisin terve päeva Tartus Soome konsulaadi ukse taga, enne kui sain viisa. Nüüd siis kutsus Tuglas seura pidama eestikeelset jumalateenistust. Kuna aga Kose kogudusel on sõpruskogudus Hollolas, siis oli sealne õpetaja kutsunud minu vikariaadikaaslase Mare Palgi teenistust pidama. Leppisime Marega kokku, et mina laulan liturgia ja kumbki peab lühema jutluse. Kena oli muidugi taas kohata mitmeid vanu sõpru. Mitmed ingerlased olid tulnud kirikusse kuulama, Maria ja Väinö, Salpausselja kirikust oli tulnud misjonisekretär, kes mäletas meie pasunakoori kontserti nende kirikus 2003. aastal. Kirikukohvi ajal sain teada, et mitmed eestlased, kes sealkandis töötavad koristajatena olid tulnud kirikusse kuulama. Pärast olime veel Tuglas seura juhatuse liikmetega restoranis ja sealt läks Mare laevale. Mina läksin veel Virpiga Lahti kesklinna. Seal oli just mõni päev tagasi avatud jõuluküla. Esmaspäeval alustasin tagasisõitu. Pildid on siin: http://www.snap.ee/user/htoivo/album/hollola_lahti

Troojarünnak

Avasin just meilipostkasti ja leidsin Maksu- ja tolliametilt sellise kirja, koos manusega.
juhime Teie tahelepanu tasumata volale seisuga 01.12.2012
Volg (EUR) Kinnipeetud tulumaks 51.000, 86 eur
Sotsiaalmaks 18.023,49
Tootuskindlustusmakse 7.981,32 KOKKU 76.000, 03 ( vaata lisatud faili )
Seisuga 19.12.2011 on maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 347,83 eurot.
Maksuvolale lisandub intress 0,06% paevas, mida tuleb tahele panna ka volga tasudes.
Palume Teil volg koheselt tasuda Maksu- ja Tolliameti pangakontole nr 1005203100014 AS SEB Pank; nr 221013424324 AS Swedbank; nr 1703412300 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal voi nr 333299342003 Danske Bank AS Eesti filiaal, kasutades viitenumbrit 251000.
Lugupidamisega, Maksu- ja Tolliamet

Hakkasin zip faili avama ja Sophos andis kohe hoiatuse Troj/Zbot-DEP. Siis lugesin teiste ametivendade hoiatust,  zip faili mitte avada!

Hooldekodus

Käisin eile hooldekodus advenditeenistust pidamas. Hooldaja arvas, et võiksin lamavate patsientide toas pidada, kuna nad ei ole pikka aega saanud armulauda. Teised elanikud tulid ka või toodi ratastoolis kohale. Pärast teenistust vestlesime veidi ja 103 aastane mammi oli oma ea kohta päris tubli. Ütles, et enam ei tule oma eluga üksi toime. Ma ei ole enne nii vanale inimesele armulauda jaganudki. Üks hooldekodu elanik rääkis, et on 91. aastat vana ja alati on huvitanud teda kultuur. Ainus probleem, et on juba 6. aasta pime, muidu käib käsikaudu isegi hooldekodust väljas. Ütles, et kord olevat keegi teisele öelnud, sa oled nii vanaks jäänud. See oli vastanud, et seda juhtub jah kui vanaks elad. Teine jälle 89. aastane ütles, et kahjuks jalad ei kanna teda enam, aga selle eest on nägemine hea ja saab lugeda ilma prillideta. Igati positiivne õhkkond valitses nende ligi 90. aastaste ja vanemate inimeste juures.

1.advent

Täna oli Vastseliina rahvamajas advendilaat ja traditsiooniline advendikuusel tulede süütamine. Lapsed lugesid luuletusi ja laulsid, minul oli advendikõne, siis advendikuusel tulede süütamine, isetegevuslased tantsisid ja päkapikud käisid kommi jagamas jne.

August Udras

Täna oli Vastseliina surnuaial August Udrase mälestamine. Ta oli üks kadettidest kes Tondi sõjakooli kasarmus sai punaste ülestõusu ajal surma. August oli tahtnud õppida Tartu Ülikoolis teoloogiat, aga kuna kodused olud rahaliselt seda ei võimaldanud, siis asus õppima ohvitseriks. Õppimine sõjakoolis oli siis vist tasuta. Täna olid kohal Tartu Kõrgema sõjakooli kadetid, kapten, Kaitseliidu kohalik malev ja Naiskodukaitse esindus. Lund oli paksult maha sadanud, traktor lükkas peateelt suurema lume ära. Seda hauda olid nõuka ajal kommunistid otsinud, aga kuna mälestuskivi on madalal maadligi, siis olevat ta olnud mullaga kaetud.

Lugu endisest elust

Vanasti olid moes sellised läki-läki moodi karvamütsid. Nõukogude ajal oli selline müts paras defitsiit. Siis sai üka Tallinna naine endale kusagilt althõlma sellise karvamütsi ja oli väga õnnelik. Ühel õhtul kui oli väga kiire ja libe, jooksis see naine elektrirongi peale, aga kuna oli teisigi hilinejaid siis jooksjaid oli mitu. Naine siis vaatas, et tema järel jookseb üks mees ja temal kohe hirm, et mingi pätt jookseb talle järele ja kindlasti tahab tema karvamütsi endale. Naine lisas sammu ja mees samuti. Kuna oli libe siis naine kukkus ja mees talle otsa. Naine rabas kohe karvamütsi, pani pähe ja kiiruga edasi, ise veel nägi kuidas mees teda sajatas ja sõimas. Naine mõtles, et nüüd on vihane, et tema karvamütsi kätte ei saanud. Jõudis siis rongile ja nägi kuidas mees talle veel rusikat näitas. Naine oli muidugi õnnelik, et karvamüts alles jäi. Läks siis koju ja hakkas peegli ees pealisriideid ära võtma kui märkas, et tema karvamüts oli tal paelapidi kaelas ja võõra mehe karvamüts peas. Nii et kukkudes oli ta kahmanud mehe karvamütsi ja nüüd sai küll aru miks mees rusikat näitas.

Istumispadjad

Olen mõne korra kirjutanud töötute projektist. Nad käisid kirikus aknaid pesemas ja nägid seal ka istumispatju. Korra küsis projektijuht, et kas me kirikusse istumispatju tahaksime juurde. Kunagi Oraval umbes samasuguse projekti käigus tehti. Muidugi on kena kui midagi saab kiriku jaoks ja tasuta oma kihelkonna rahva poolt. Nii ja täna toodi padjad kohale, 38 patja. Panin kirikus pinkidele ja tegin ka pildid neist. Homme lõpetatakse see projekt ja pean ka minema rahvamaja kohvikusse neid tänama sellise toreda käsitöö eest ja muidugi ka sügisel tehtud tööde eest. Pastoraadi juures sai mitmesuguseid töid tehtud; ahjul vana värv maha võetud ja savivärviga üle värvitud, galerii ja garaaži uksed värvitud. Muruniitmist tehtud ja puid lõhutud ning riita pandud. Igal juhul oli see projekt kogudusele kasulik ja igati tore ettevõtmine.

Kumma emakeel on ilusam?

Soomlane ja rootslane vaidlesid selle üle, et kumma emakeel on ilusam.
Kuna nad ei suutnud kuidagi kokkuleppele saada, siis nad küsisid abi inglise filoloogilt.
Filoloog palus mõlemal tõlkida oma emakeelde Percey Shelley luuletuse:
"Island, island,
Grassy island,
Grassy island's Bride."

Soomlane tõlkis ja soome keeles on see luuletus nii:
"Saari, saari,
Heinäsaari,
Heinäsaaren Morsian."

Rootslane tõlkis nii:
"Ö, ö,
Hö ö,
Hö öns Mö."

Eesti keeles võiks olla:
"Saar, saar,
Rohtukasvand saar,
Rohtukasvand saare Mõrsja."

Surnutemälestuspüha

Täna hommikul tuli Laura umbes 10 minutit enne teenistuse algust pastoraati ja ütles, et Andra on haige ja nii jäi nende kahe laul ära. Mõni minut enne kümmet jooksis ehmunud Laura minu juurde ja ütles, et orelil on mingi probleem, kui sisse lülitada mingi register siis jääb üks toon kohe peale. Sama probleem oli viimase matuse ajal, aga olin selle unustanud. Teadsin, et kui mängida II. manuaali peal, siis seda probleemi ei ole. Ainult seal on kõik registrid vaiksed. Igal juhul valjem kui süntesaatoriga mängida.
Eelmisel päeval võtsin võimendi pealt tolmu katteks pandud kile ära ja hommikul lülitasin mikrofoni korraks sisse, ning roheline tuli süttis võimendi peal. Selge, et ühendus kuni mikrofoni karbini töötab. Kuid ega ma ei katsetanud kas heli on kuuldav. Teenistuse alguses panin mikrofoni pähe ja lülitasin sisse, kuid heli ei olnudki. Kui aega sain läksin võimendi juurde ja keerasin võimsust peale, kuid ikka ei saanud tööle. Taas sain ühe vahemängu ajal minna võimendi juurde ja nägin, et ühendus oli ära nihkunud. Lükkasin ühenduspulga sisse ja nüüd oli kuulda, et mikrofon on liiga valjusti ja keerasin võimsust maha. Pühakirja lugemise ajal pidin väga vaikselt rääkima, sest võimendus oli ikka veel liiga vali. Nüüd ühe vahemängu ajal sain taas minna võimendi juurde ja keerasin nii palju maha, et sai enamvähem heaks. Jutluse ajaks oli asi juba korras.
Olin selleks korraks pannud kirikuvanematest tänaseks vaid Andrese. Õnneks olid kirikus veel Endel ja Erki. Nii süütas Andres 20. kirikuaasta jooksul lahkunud mehele küünla ja Erki 25. naisele. Ma ei tea, et Eestis mujal selline komme on. Mina ütlen lahkunu nime ja kirikuvanem süütab küünla. Igaljuhul kena komme ja omaksed saavad hiljem nende lähedasele süüdatud küünla viia surnuaiale.
Rahvast oli päris kenasti kirikus ja armulaualisi ka oli üle 50. Armulaua jagamiseks kutsusin Erki ka appi. Nii läks jagamine tükk maad kiiremini. Pärast teenistust olid leerilapsed ja sealt edasi sõitsin Oravale. Oraval oli üks kodukülastus ka. Kui koju jõudsin, siis oli auto päris korralikult porine ja otsustasin kohe ära pesta, enne kui ära kuivab.

Eesti riigi ülalpidamine maksab...

Kui palju kulutab iga maksumaksja Eesti riigi ülalpidamisele?
Riik on Estonian Airi aktsionär. Meie olemegi Riik. Tero Taskila sai aastal 2011 palka 232 596 eurot, mis läks ettevõttele koos lisamaksudega maksma 312 609 eurot. Sellel aastal on Tero Taskila saanud palgatulu 332 800 eurot, mis koos lisamaksudega on ettevõttele läinud maksma 420 146 eurot.
Lahkumishüvitisena võtab suur juht kaasa 99 687 eurot, mis koos lisamaksudega ettevõttele teeb summaks kokku 133 979 eurot. Tema palgakulu koos maksudega on seega 866 734 eurot.
Sellel aastal on Tero Taskila poolt juhitud Estonian Air teeninud kahjumit 20 200 000 eurot. Eelmisel aastal oli kahjum 11 200 000 eurot.
Kokku on seega Tero meile kui aktsionäridele maksma läinud 32 266 734 eurot, ehk 32,27 MILJONIT eurot.
Eestis elab 1,29 miljonit inimest. Lihtne arvutus näitab, et IGAÜHELE meist läks Tero Taskila maksma 25,01 eurot. Ehk iga Eestimaa pinnal hingav kodanik vanuses 0 ja rohkem aastat maksis oma taskust ja vastu tahtmist 25 eurot!
Riigil ei ole oma raha, see on rahateenijatelt võetud ja ümber jaotatud.
Eesti tööealise elanikkonna suuruseks on 704 400 inimest. Tööpuudus on 12,1 protsenti. Järele jääb 620 000 maksumaksjat.
Statistikaamet annab avalikus sektoris hõivatute arvuks 159 000 inimest. Järgi jääb 450 000 inimest, kes ei saa palka tänu riiklikule ümberjaotamisele. Eesti Aeruga sai keskmine maksumaksja vastu pükse 71 euro 70 sendiga.
Selle aasta riigieelarve planeeritud tulu oli 6 107 711 987 eurot. Jagame ära 450 000 peale ja 13 572 eurot ja 69 senti tuleb ära.
Mõni peab ikka jubedalt makse maksma, mis muud. Ja eks käibemaksu ja aktsiise maksavad ju kõik.
Kulude poolest: kiirabiteenus maksab aastas 26 839 922 eurot, mis maksjate peale ära jagades teeb 59 eurot ja 64 senti aastas. Tervise Arengu Instituudi hoolitsus maksab 8 356 673 eurot aastas ehk igale maksjale 18 eurot ja 57 senti, mis mitte millegi eest ei olegi ju väga palju. Soovoliniku saab maksumaksja 13 sendi eest aastas, sest 59 786 eurot on tema palk.
Kui vaadata rahandusministeeriumi leheküljelt riigieelarvet ja arvutada, siis saame teada palju keegi või miski läheb maksumaksjale maksma.

Tartus, Herne tänava maja

Tartus, Herne tänav 45 on kerkinud ilus maja, kuid linnavalitsus nõuab maja osalist lammutamist. Maja kõrgus tuleb viia madalamaks ja hoone ehitualune pindala vastavusse detailplaneeringuga. Näis kuidas see kemplemine lõpeb.

Venemaa majandusteadlane Mihhail Hazin

Nii arvab M. Hazin: "Teoreetiliselt võib Venemaad veenda Eestit toitma, aga koheselt tuleb püstitada kaks tingimust - väljumine NATOst ja Euroopa Liidust. Nendeta ei hakka me rääkimagi," ütles vestlusklubis "Vaba sõna" esinenud Venemaa majandusteadlane ja publitsist Mihhail Hazin. Hazin leiab, et oma praeguses vormis pole Euroopa Liidust varsti enam "elulooma" ning ta vajab reformeerimist. "Suurteks küsimusteks tõusevad, mis saab Soomest, Baltikumist, Ungarist; Slovakkiast ja teistest. Pealegi, Läänes neid toitma ei hakata, aga Venemaa on väga solvunud." "See aga tähendab, et elustandard võib siin kõvasti langeda. Võib isegi rohkem kui teoreetiliselt võimalik," jätkas Hazin. "See ülesanne tuleb aga kuidagi lahendada. Aga ma pole kindel, et Eesti praegune valitsus seda suudab, kuna nende kurss on, ükskõik mis, Lääne poole."

Kodulehekülg

Arvuti uuesti installimisega tuleb nüüd teha ka uus kodulehekülg. Olen kodulehekülge teinud iWebiga ja see on kuidagi nii seotud, et kui arvuti uuesti installida, siis enam ei saa vana salvestatud kodulehekülge seal avada, muudatusi teha jne. Vähemalt ma ei tea, et saaks seda eelmise installi salvestust uuesti avada. Eks ta võtab nüüd mitu head päeva aega ja tuleb järgmiseks nädalaks valmis saada. Mul lõpevad kirikuteated ka selle pühapäevaga ja ei ole mõtet teha kodulehekülge nii, et mingi aeg on teated üleval ja mingi aeg ei uuendata neid. Igal juhul on kasulikum teha lihtsam, samas aga informatiivne kodulehekülg, kui peaks jälle kunagi uue kodulehekülje tegema, siis on lihtsam algusest peale alustada. Nii et, pusin aga kodulehekülge teha, kuigi tahaks praegu väljas midagi kasulikku ära teha. Oluline fail asub: /Libary/Application Support/iWeb/Domain.sites

Probleem arvutiga

Esmaspäeva hommikul logisin iMaci sisse ja tekkis kohe probleem sisse saamisega. Mõtlesin, et panen installiplaadi sisse ja vaatan kuidas kõvaketas on. See näitas, et kahes sektoris on probleem. Eks seda probleemi oli ennegi olnud ja olin mitmel korral seda parandada üritanud. Pärast parandust näitab jälle, et kõik on korras, kuid hiljem tekkisid jälle probleemid sisselogimisega. Ütleb vaid, et FileVault ei lase hetkel sisse logida. Tegin siis tavaliselt restardi ja sain sisse. Kuid nüüd esmaspäeval ei lasknud enam pärast kõvaketta parandust mitte kuidagi sisse logida. tegin tavalise installi mitu korda, kuid ikka sama probleem, ei lase sisse logida. Viimaks, pärast tervet päevast jamamist tegin kõvaketta tühjaks ja installisin uuesti. Sain kenasti sisse logida ja kõik. Panin siis väliselt kõvakettalt bäkapid peale ja jälle ei saanud sisse logida. Nii installisin mitu korda, kuni loobusin bäkapi peale laskmisest. Nüüd oli arvuti täiesti tühi. Õnneks olin kaks aastat tagasi teinud mõned varukoopiad, nõnda ei hävinenud kogu minu arvutis olnud info. Olen nüüd kolmandat päeva taastanud seda mida annab taastada kuidagimoodi. Mitmed asjad tuleb aga uuesti üles ehitada ja olen nüüd teinud olulisematest asjadest varukoopiad.
Eile hommikul tulid metsamehed meil surnuaiale puid langetama. Vaatasime, et saaks haabu ja kaski okaspuude vahelt ära langetada ja mitmed haiged puud samuti. Mehed olid kõvasti aktsioonis ja tõid neli kärutäit viie meetri pikkuseid puid siia pastoraadi taha. Umbes 40 tihu. Seda annab nüüd pool talve saagida ja lõhkuda. üks murdunud kask on eriti jäme. Üle seitsmekümne sentimeetri on läbimõõt. Meelis ütles, et vaevu vaevu sai selle peale tõsta, nii jäme. Aga sel sügisel said puud kümme päeva varem siia kohale kui möödunud aastal. Kui nüüd midagi halba ei juhtu, siis saab ehk enne suurt kevadet kõik lõigatud ja lõhutud. Pole probleemi, et füüsilist koormust ei ole. Täna alustan puude lõikamist.

Major Pugatšovi viimane võitlus

Vaatasin pühapäeval juutuubist Varlam Šalamovi Kolõma jutustuste motiividel tehtud filmi "Major Pugatšovi viimane võitlus"- Последний бой майора Пугачева (2005) - 1/4 (neli osa). See on Vene sõduritest, kes langesid sõjas sakslaste kätte vangi, põgenesid üle rinde ja hiljem saadeti Kolõmale.
https://www.youtube.com/results?search_query=%D0%9F%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%B5%D0%B4%D0%BD%D0%B8%D0%B9+%D0%B1%D0%BE%D0%B9+%D0%BC%D0%B0%D0%B9%D0%BE%D1%80%D0%B0+%D0%9F%D1%83%D0%B3%D0%B0%D1%87%D0%B5%D0%B2%D0%B0

Zaveschanie Lenina

Sain nädalapäevad tagasi viite heale ajaloolisele filmile Zaveschanie Lenina. Tirisin netisügavusest alla ja vaatasin täna esimest osa, kokku on 12 osa. Täitsa hea film minu jaoks, kes ma ajaloost olen huvitatud. Preestrist ja tema perest. Preestrist, kes usub, et demokraatia muudab elu Venemaal imeilusaks, et võidutseb haritus. Nüüd on selle nädala õhtud ja vahest ka järdmise nädala õhtud kinni. Muide kui keegi on huvitatud, siis torrenti sain siit: http://www.limetorrents.com/download/%D0%97%D0%B0%D0%B2%D0%B5%D1%89%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D0%B5-%D0%9B%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D0%BD%D0%B0-%5B01-12-%D0%B8%D0%B7-12%5D-(2007)-DVDRip-AVC-%D0%BE%D1%82-fandora-1056279 ja subtiitrid siit: http://www.subclub.eu/jutud.php?otsing=lenina
See filmi allalaadimine lõppes ka päris märgilisel ajal. Täna avaldati petitsioon Harta 12 ja eks seegi, et üle 8000 allkirja on juba tänase päeva jooksul kogutud, näitab rahva rahulolematust praeguse poliitika suhtes. Mõtlesin just laupäeval ja pühapäeval, kui kuulasin Rahva teenreid ja Olukorrast riigis, et näis kaua ajakirjanikud seda praegust olukorda praevad. Muide nägin seal ka oma tuttavate allkirju. Kui keegi on huvitatud siis petitsioon asub siin: http://www.harta12.ee ning allkirju näeb siit: http://petitsioon.ee/signers/harta12/

Lina Sandell-Berg

Aastakümnedi tagasi nägin ühte Rootsi filmi, mille draagilises lõpus lauldi Lina Sandelli laulu Blott en dag, ett ögonblick i sänder. Inglise keeles Day by Day. Laul jäi südamesse ja palju aastaid hiljem leidsin, et see laul on ka eesti keelde tõlgitud ja kannab pealkirja Ainult päev. Ristinimega Karolina Wilhelmina Sandell sündis Fröderydi pastoraadis, Smålandis, Rootsis. 26. aasta vanusena läks ta koos oma isa Jonas Sandelliga, kes oli Fröderydi luterliku kiriku pastor, laevareisile Vätterni järvest Göteborgi. Laevareisi ajal kukkus Lina isa üle parda ja uppus tema silmade all. Tragöödia mõjutas Linat ja inspireeris teda kirjutama kirikulaule ja valas oma murtud südame lõputu voolu kaunitesse lauludesse. Lina Sandell on kirjutanud 650 vaimulikku laulu.
Oskar Ahnfelt mängis kitarri ja laulis Lina hümnid ja laulud kogu Skandinaavias inimeste südametesse.
Üleeelmine postitus Lina Sandelli lauluga Day by Day oli postitatud isadepäevaks.

Vaimulikest

Laupäevasel urnimatusel jäid kaks matuselist hiljemaks. Nad olid olnud just enne seda teisel matusel ja jõudsid Vastseliina surnuaeda siis kui urn oli juba maetud, enne lõpulaulu. Setomaa turismitalus oli peielaud ja enne peielauda istumist tuli meesterahvas minu juurde. Rahvuselt ukrainlane ja ütles, "sina ei ole küll batjuška (isake), oled pastor aga ikka vaimulik. Teie vaimulikud tunnetate ja näete seda mida meie tavalised inimesed ei tunneta ega näe". Tema on endise sõjaväelasena kasvanud ühiskonnas kus öeldi, et Jumalat ei ole. Temal olevat kirikuga kõik asjad korras. Ristitud ja laulatatud, niisamuti lapsed on ristitud ja laulatatud ja lapselapsed ka ristitud. Kuna üks lastest on diplomat, siis oli esimene lapselaps ristitud New Yorgis, teine Aserbaidšaanis ja kolmas Eestis. Rääkis, et lapselapsed on nii kasvatatud, kui kirikusse lähevad, teevad kohe ristimärgi ja kummardavad, nagu õigeusu kirikus kombeks. Algul oli küll imestanud, et lastelastele kohe maast madalast on nii õpetatud, aga ütles, et see on hea, siis ei muutu süda kõvaks ja külmaks. Patriarh Kirilli ametisseseadmise ajal oli olnud Moskvas ja käinud kahe lapselapsega kirikus kus teenistust pidas Aleksandria patriarh. Seal teenistuse lõppedes oli tulnud üks grupp lapsi kirikusse, kes neist läksid mööda. Nüüd oli üks vaimulik möödunud neist lastest ja tema lastelastest möödudes oli mõlemat õnnistanud. Mees küsis vaimuliku käest, miks ta neid õnnistas. See oli vastanud, et need kaks last keda ta õnnistas on ju ristitud. Mees oli küsinud, aga miks ta seda laste gruppi, kes eespool seisavad ei õnnistanud? Vaimulik oli vastanud, aga nad ei ole ristitud. Mees oli vähe kõhelnud ja läinud laste grupi juurde ning küsinud, kas keegi lastest on ristitud? Lapsed olid vastanud, et keegi ei ole neist ristitud.

Üks ilus laul

Mille meloodia ja sisu on väga ilus. Viis: "Blott en dag, ett ögonblick i sänder" Oskar Ahnfelt, 1813-1882.
 Sõnad: Lina (Karolina Wilhelmina) Sandell-Berg, 1832-1903.

Võrumaa toidukeskus

Kuna täna oli Võrus mitmeid asjaajamisi, siis külastasin ka äsja avatud Võrumaa toidukeskust. Võru linna on nimetatud ka kaubanduskeskuste linnaks. On ju siin Selver, Maksimarket, Rimi, Maksma XX, Kagukeskus, Säästumarket, Konsum, A ja O jne. Mart Timmi on olnud igati ettevõtlik talupidaja ja tal on see juba kolmas pood ja teine söögikoht Võrus. Mis silma jäi, oli see, et talu enda toodang on päris soodsa hinnaga ja ka mitmed teiste talutooted olid müügil. Kõik kondiitritooted on kohapeal valmistatud ja arvatavasti ka salatid, küpsetatud liha jne. Intsu talu tomatid olid nii hea hinnaga, et ostsin neid ja Jaagumäe talu liha ning teravili olid ka kena hinnaga. Olen mitmel aastal ostnud nende teravilja, mis on mõeldud idandamiseks.
Üldse kogu tänane käik oli igati kordaläinud. Kõikjal said asjad kenasti ja kiiresti ära aetud.

Vene rulett

ja ikka südamest!

Uskumatu video!

Elus juhtub lausa uskumatuid asju. Kui vaatate seda videod, siis peab ütlema, et maailm on ikka väga uskumatuid juhuseid täis.

Sõnad, sõjad ja sõnasõjad

Lugemine tähendab elada teisi elusid ning kasvatab paratamatult empaatiat. Tervemõistuslik inimene, kellele piisab üksnes enda elust, võib end viimaks hakata pidama vaaraoks. Vaarao saatus on aga paraku varem või hiljem muumiaks muutumine ja kuningate org polegi mõeldud elavatele. Panen siia üles ühe kooliõpetaja Ramo Peneri kirjutise.

-----------
Sõnad, sõjad ja sõnasõjad. Sõnade (kasutamise) pärast on peetud (sõna)sõdu. Sõnaga saab luua, aga sõnaga saab ka hävitada. Sõnal on jõud ja võim. Kes suudab sõnu paremini kasutada, defineerida, interpreteerida, sellel on suurem võim. Samas ei tähenda see veel, et mida rohkem sõnu, seda enam tarkust.
 Filosoofid olid tarkuse armastajad ja austajad. Selle väljendamiseks nad kasutasid sõnu – nii vanu, uuemaid kui ka vastlooduid. Filosoofide koolkondades peeti väitlusi, aga ka sõnasõdu. Mõnikord peeti õpetlaste ütlusi oluliseks poliitikaski, sest sõnadega on võimalik mõjutada ja muuta asjade käiku ja lõppkokkuvõttes kogu inimkonna ajalugu.
 Kui inimene surma läbi lahkub, siis tema öeldud või kirjutatud sõnad jäävad. Niisiis on võimalik, et ta kõneleb veel pärast surmagi. Siinkohal on aga oluline see, mida öeldi eluajal ja vahetult enne surma. Kas sõnad ja teod ühtisid – öeldu ja tehtu ühtsus annab nii sõnadele kui ka tegudele ja lõppeks tegijalegi rohkem kaalu. Eriti siis, kui ütleja jääb öeldule kindlaks kuni surmani.

Vahel sunnitakse inimesi oma sõnu tagasi võtma. Kui keegi oma sõnad tagasi võtab, siis on ta igal juhul kedagi reetnud (või midagi/kedagi avastanud) – vähemalt iseennast, on olnud kahepalgeline ning tema poolt öeldu kaotab oma väärtuse ja muutub sisutühjaks. Surm annab halastamatu hinnangu inimese elatud elule ja Jumal annab hinnangu igaviku kohta seoses elatud eluga.
 Surmal pole kunagi viimast sõna ning surma on sõnades raske kirjeldada. Pühakirjale toetudes võime kindlad olla vaid selles, et surm on viimane vaenlane, kellele ükskord lõpp peale tehakse. Siin on vähe abi hedonistlike filosoofide lohutusest, kes väidavad, et senikaua, kui oleme meie, pole surma, ja kui tuleb surm, siis pole enam meid.
 Surma ees on kõik võrdsed, aga pärast surma on igaühe igavikuline saatus täiesti erinev. Iga aus inimene, kes ei pea iseennast maailma nabaks ja Loojaks, tunnistab (kasvõi vastu tahtmist), et põhjuse-tagajärje seos jätkub ka surma järel. Inimese ihu on mullast võetud ja mullaks ta jälle saab. Inimhing on aga igavene. Sellest pole võimalik vabaneda ka pärast krematooriumi tulekuumust.
 Kuulus vene kirjanik Dostojevski kirjutas 1878. a oma kirjas Ozmidovile: «Kujutage nüüd endale ette, et Jumalat ja hinge surematust pole olemas. Ütelge, miks ma peaksin siis õigesti elama, head tegema, kui ma maa peal lõplikult suren? Kui surematust pole, siis on ju asi üksnes selles, et oma tärminini ära elada, pärast tulgu või maailma lõpp. Kui see on nõnda, miks ei võiks ma siis ka ligimest tappa, paljaks riisuda või varastada, või kui ma just ei tapa, miks ei võiks ma lihtsalt teiste arvel elada, ainuüksi oma kõhtu orjata? Sest mina ju suren ja kõik sureb, ei ole midagi jäädavat.»

Meie tõsiseltvõetavus seisneb just selles, kas jääme oma sõnadele kindlaks elu lõpuni. Kui eluõhtul hakatakse oma sõnu sööma, siis selleks peab olema mingi kindel põhjus. See võib olla positiivne, kui inimene kasvõi enne surma leiab Tõe ja siis kuulutab oma eelnevad tõekspidamised mittetõesteks. Ka see on võimalik, et Tõde ilmub surijale vahetult enne surma, kuid surija ei soovi seda omaks võtta. Aga kuidas siis surra? Vaatame, millised võivad olla sõnad enne surma.
 Haigepõetaja kirjeldab tuntud prantsuse filosoofi Voltaire’i surma järgmiste sõnadega: «Ta kisendas terve öö andestuse järele. Ta lubas oma ihuarstile poole oma varandusest ära anda, kui see pikendaks tema elu kuue kuu võrra. Kui arst vastas, et see pole tema võimuses, siis seepeale vastas Voltaire: «Siis sõidame koos teiega põrgusse.»»
 Inglise filosoof D. Hume ütles ahastades enne surma: «Ma olen leekides.» Napoleoni viimseid tunde kirjeldab tema ihuarst järgmiselt: «Keiser sureb üksinduses. Tema surmaheitlus on kohutav.»
 Suur prantsuse poliitik Talleyrand ahastas enne surma: «Ma kannatan kadunu piinasid.» Inglise filosoof Hobbes tunnistas surma eel: «Ma seisan kohutava hüppe ees pimedusse.»
 Sir Thomas Scott, endine Inglise Ülemkoja president, ütles pettununa enne oma surma: «Selle silmapilguni ma arvasin, et pole olemas ei Jumalat ega ka põrgut. Nüüd ma aga tean ja tunnen, et olemas on mõlemad, aga mind on Kõigekõrgema poolt hukka mõistetud.»
 Saksa filosoof F. Nietzsche suri kohutuvas meeltesegaduses. Kõhedust tekitav oli ka Karl Marxi surm, kes lasi oma voodi ümber süüdata palju küünlaid ning palvetas Luciferi poole.
 Lenin suri vaimses pimeduses. Ta palus andestust oma toas seisvatelt laudadelt ja toolidelt. Aga võib-olla ta leidiski surivoodil Jumala? Seda teab Jumal üksi. Stalin oli ju ka kodunt saanud hea usulise kasvatuse.

Igal juhul nende suurmeeste surm ja nende sõnad enne surma panevad mõtlema elu, surma ja igavese elu ning igavese hukatuse üle. Minu eitamine ei muuda reaalsust olematuks. Ma võin nende kohta kasutada sõnu legend, müüt, muinasjutt, aga see kõik ei vähenda reaalsuse tõelisust ja tõelist reaalsust.
 Kelle sõnu ja mõtteid me endasse ahmime – vaatamise, kuulamise, kompimise jne teel? Sõnad toidavad meie hinge ja vaimu. Kõik, mis särab, ei ole kuld, ja kõik, mis näib toiduna, ei toida. See pole mingi lohutus, kui keegi väidab, et pole hullu midagi – toidus on ainult 1% rotimürki. Aga miks ma peaksin rotimürki sööma ja mürgituse tagajärjel surema, kui on võimalik süüa 100%liselt puhast toitu ning elada täisväärtuslikku elu?
 Minu väga ammu kadunud vanaisa (praegu oleks ta 112aastane) oli tõsine eesti mees, kõva töömees, kes elas üle kaks maailmasõda, jäi enne surma raskesti haigeks ning tal diagnoositi vähk. Enne selle ootamatu fakti teadasaamist ei tahtnud mu vanaisa Jumalast ega usust suurt midagi teada. Alles surivoodil kohtus ta Jeesusega, kelle käest palus andeks kõik patud. Seejärel palus ta andeks oma abikaasalt ja lastelt.
 Ta oli kohutavates füüsilistes valudes, aga samaaegselt hoomamatult suures hingerahus, nii et üks tema sagedamatest fraasidest enne surma oli: «Mul on suur rahu.» Inimlikult on see võimatu, et valudes vähihaige tunneb südames rahu ja Jumala armastust ning kadunud on igasugune hirm surma ees. Tema sõnad enne surma on olnud väga kaalukad mitmele põlvele pärast teda.
 Hea lugeja! Elu möödub kiiresti. Millise sõnumi jätab meie elu meie järglastele? See võiks olla lootuse sõnum, mille reaalsus ulatub siinpoolsusest teispoolsusesse.

Siseministeeriumis

Esmaspäeval oli neile vaimulikele kellel on abieluregistreerimise õigus täiendkoolitus. Algul mõtlesin minna esmaspäeva hommikul Jüri poole ja sealt edasi koos Tallinna. Hiljem leppisime Jüriga kokku, et tulen pühapäeva õhtul ja tema teeb sauna ka. Hea muidugi, et pühapäeva õhtul sai minema mindud. Teeolud olid ikka sügiseselt kehvad. Päev varem panin uued lamellrehvid autole alla. Väga õige otsus, kui nüüd tagantjärele mõtlen.
Jõudsin Jüri poole kella 21. Saun oli kõetud ja meil sai saunas üle kolme tunni jorisetud ja maailma asjad paika pandud. Hommikul oli Tallinnas probleem parkimisega.
Koolitusel räägiti ka sellest, et 2001. aastal said 47 vaimulikku õiguse abielu registreerimiseks ja praegu on neist alla 30. see õigus alles.  Mäletan, et üksnes Tartus oli tollal koolitusel üle 50 vaimuliku, pluss Tallinna ja Pärnu koolitus. Aga eksam oli ka päris raske, kui nii vähesed said selle õiguse. Hiljem tuli seaduses muudatus ja pidime uuesti eksami sooritama, ning nüüd tuleb iga 5. aasta järel käia uuesti eksamil. Koolitusi on hiljem mitu korda korraldatud ja praegu on 127 vaimulikul abielu registreerimise õigus. Rahvastikuregistri kasutamise õigus peaks olema 57. vaimulikul. Selleks sai ka koolitusel käidud ja saime hea ülevaate ning ise katsetada arvutis, kuidas andmeid otsida.
Päeva teemad olid: Isikuandmete kaitse ja rahvastikuregister. Ikka sellest kui paljud meist kasutavad rahvastikuregistrist andmete otsimist jne. Abielu sõlmimise õiguslikud küsimused. Näidati Soome, Prantsuse, Egiptuse ja teiste riikide dokumente ja juhiti tähelepanu millised võivad olla võltsitud dokumendid ja apostillile, milleks see on lisatud. Küsimusele samasooliste abielu kohta vastati, et Euroopa Liidus on see teema juba vananenud, kuumaks teemaks on praegu polügaamia. Nimede kohaldamine abielu sõlmimisel. See teeme tekitas ka poleemikat, et kas näiteks saab Eestis võtta nime Rabi Benjamin. Eriti uhke sõita Iisraeli ja passi järgi oled rabi. Viimaseks teemaks ja samas ka kõige elavamat vastukaja leidis- Vead abielu sõlmimise menetluses. Koolitus venis kõvasti pikemaks kui välja oli kuulutatud.
Pärast koolitust käisime korra Jüri ehitatava maja juurest läbi. Vihma sadas kogu päeva. Tagasi sõitsin Rapla- Türi- Imavere- Tartu. Teel kohe pärast Türit hakkas lumelobjakut sadama. Sõiduolud muutusid väga kehvaks. 

Illar Hallaste

Laupäeval oli vikaarõpetaja Illar Hallaste matus Tallinnas Kaarli kirikust Metsakalmistule. Illar suri 53. aasta vanusena. Kohtusin Illariga esimest korda vist 1988. aastal. Illar oli kaheksa lapse isa, neli last on saanud kõrgema hariduse ja viies õpib ülikoolis.
Pärast keskkooli lõpetamist asus Hallaste õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kust ta aga kolmandalt kursuselt usulistel põhjustel välja visati. Pärast TÜ-st väljaheitmist asus Hallaste õppima Usuteaduse Instituudis. Ordineeriti õpetajaks 1982. aastal. TÜ-s õigusteaduskonna õpingud lõpetas ta 1995. aastal.
Juristiharidusega Illar Hallaste oli Eesti Kongressi saadik ning Eesti Komitee, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, Põhiseadusliku assamblee ja Riigikogu 7. koosseisu liige aastatel 1992-1995. Hallastel oli toonase Isamaa saadikurühma juhina suured teened iseseisvuse taastanud Eesti põhiseaduse ja seaduste loomisel.
Kahjuks ise ei saanud tema matusele minna. Mälestasime täna teda Vastseliina kirikus.

Hingedepäev

Hommikul läks Jaan minu talu juurde tööle. Helistas varsti, sest oli võtme maha unustanud. Käisin kohal, viisin võtme ja kiirustasin rehvivahetusse. Seal selgus, et tagumine rehv on läbi ja Ago lubas pärast lõunat kodunt tuua.
Vastseliina surnuaial oleme mitmel aastal kõikide surnute mälestuspühal süüdanud kirikuvanemate haual küünla. Ostsin ühe alusetäie kalmuküünlaid ja läksin surnuaiale ning süütasin kirikuvanemate haudadel küünla. Rahvast oli liikumas ja üks kogududeliige teadis kus asub Ago Viljari isa haud ja süütasin ka seal küünla. Muidugi ka oma vaarisa, vanaema, vanaisa, isa ja õe haual süütasin küünla.
Sõitsin pärastlõunal rehvivahetusse ja selgus, et elekter oli ära võetud ja pidi alles kell 17 tagasi tulema. Ago küll ütles, et tema nii kaua ei ole seal. Ehk laupäeva õhtul saan vahetada rahvid.

Riia

Käisime Jaani ja Jüriga Riias. Mait tahtis ka tulla, aga ei saanud poissi eksnaise juurde jätta. Helistasin enne hotelli Oskars ja sealt anti teada, et enam ei saagi seal välismaalased ööbida. Kuna Oskars on Läti siseminsteeriumi hotell, siis nüüd saavat vaid Läti sõjaväelased seal ööbida. Otsisin bookingu kaudu siis teist hotelli ja leidsin Kaval-Antsu pakkumisega Hanza hotelli, kolmene tuba maksis 57€. Seal oli parkimine ka tasuta. Muidu on ta päris kallis hotell. Poolast tulles leidsime Vangazis hea söögikoha ja kutsusime Jüri ka sinna lõunat sööma. Hotellist umbes 10 minutit kõndimist ja olime vanalinnas. Käisime kalarestoranis ka, aga hinnad on kallivõitu. Edaspidi jääme ikka oma tavalisele söögikohale truuks. Teisel päeval jalutasime keskturule, see on küll väga suur turg. Siis käisime vanalinnas ja alustasime tagasi sõitmist. Kuna Mait tellis endale Lätist kaupa, mõtlesime, et võiks kohe Rõugest läbi sõita. Kui Eestisse jõudsime helistasin Laurile, mõtlesin, et kui juba olen Mõnistes, siis võiksime tema poolt läbi sõita. Aga tema oli sel ajal Valgas lasketiirus. Jahimehed peavad vahel ka lasketiirus käima. Pildid panin ka snäpi http://www.snap.ee/user/htoivo/album/riia2

Õlivahetus

Leppisin eilseks Rauliga kokku, et lähen vahetan õli ära. Olin kokkulepitud ajal kohal, aga Raulil oli siis üks auto tõstuki peal ja palus enne linnas mõni asi ära korda ajada. Käisin maavalitsuses ja Rauli juurde tagasi. Nüüd sain kenasti masina tõstukile ja said õli vahetatud ja ka õhufilter. Lisaks oli juhipoolne pooltuli läbi põlenud. Raulil oli varem üks asjalik noormees tööl, kes oli mul mõlemal poolel lähituld enne vahetanud. Nüüd aga oli see noormees sõjaväkke võetud ja Raul tegeles ise selle vahetusega. Ma ise ole korra juhipoolset pooltuld vahetanud ja siis kulus mul päris palju aega. Võtsin aku ja aku kasti maha ja siis sain ära vahetada. Nii oli mul ka ühes teeninduses vahetatud. Üldiselt on seal töökojas väga sõbralikud mehed. Veidi vestlesime Otiga ka, tema on Vastseliinaga praegu rohkem seotud.
Elviira helistas, kuid ma ei saanud kohe minna, auto oli veel tõstuki peal. Saime hiljem Elviiraga kohvikus kokku ja saime kena tunni temaga vestelda.
Nüüd käisin kalapoest läbi ja sõitsin maavalitsuse juurde, kuna pidin sealt veel dokumendid võtma. Kirikus olid sel päeval töömehed vajunud põrandaosa uuesti ära valanud ja mehed panid just asju kokku kui jõudsin kiriku juurde. Täna siis teevad nad kiriku kenasti korda.

Lindora laat

28. oktoobril peetakse traditsioonilist Lindora laata. Pidin sõitma seekord Oravale jumalaorjust pidama ja Helju tuli ka koju viia. Kirikuvanem Andres tahtis ka Lindora laadale minna. Nii pidin sõitma läbi Lindora. Tee oli porine ja vastutulevad autod pritsisid mu masina päris poriseks. Rahvast oli seekord väga palju laadal. Sõitsin läbi laada Oravale. Tagasitulles oli juba autosid kõvasti vähem ja käisin ka laadaliste juurest läbi. Kõigepeat nägin endist töökaaslast Jüri Kaskat, kes müüs oma viinamarju, 3€ kilo. Ostsin temalt kilo viinamarju. Jüri oli nii vanaks jäänud, et ega muidu ei oleks teda ära tundnudki, kui tal poleks olnud kirjas, kes müüb ja kelle viinamarjad. Siis nägin ühte tuttavat, kes müüs hansat. Sel aastal oli olnud kaks hansamüüjat ja seekord oli see kraam avalikult müügil. Läksin veidi edasi ja nägin grusiine müümas oma veini ja brändit. Maitsesin Khvanskarad, oli päris hea maitsega ja ostsin ühe pudeli. Üks mees müüs kenasid juurvilja riive. Ostsin paar riivi, kodus ei ole veel proovinud, kas minu käes ka töötab nii hästi nagu müüja käes. Siis leidsin ühe kalamüüja. Ostsin silmusid, küsisin ka kuidas neid peaks valmistama. Ega ma enne silmusid ei ole teinud ja koju tulles otsisin netist ka juhist. Sai enam-vähem nii valmistatud nagu õpetati. Praegu on silmud külmkapis purkides marinaadi sees ja ootan seda hetke mil Jaan külla tuleb, siis maitseme. Päris palju müüjaid oli kohale tulnud ja tundub, et järjest enam leiavad lätlased, venelased ja teisedki tee laadale üles. 

Tsiistre nuka lõikustänupüha

Laupäeval oli Tsiistre nuka lõikustänupüha. Olin sinna kutsutud pidama kõnet ja leiba õnnistama. Rahvas kogunes nagu maal ikka, siis kui pimedaks läks. Seekord oli seal ka õhtu juht. Kõigepealt rääkisid talupidajad oma elust, kuidas kellelgi see aasta on möödunud. Kuidas saagid olid jne. Siis rääkis iga Tsiistre nuka noor kuidas temal läheb, kus õpib ja mida kavatseb hakata tegema.
Seejärel oli sõna minul. Küsisin kas pean kõne võro või kirjakeeles? Sooviti võro keeles. Võtsin välja kirjade järgi seto keelse (tegelikult Räpina murrakus) Pühä Evangeeliumi ja lugesin sealt Luuka evangeeliumist kõne mõtete aluseks loo rikkas peremehest. Õnnistasin leiva ja seejärel kogu see rahvas umbes 80 inimest asusime pidulaua taga perenaiste valmistatud praadi ja kõike head maitsema. Mitmel perenaisel oli kaasa toodud mingi oma toit. Ühel oli lamba pasteet, teisel võileivatort jne. Pärast kõhukinnitamist räägiti veel projektist "Tule maale" - Paul ja Tiit. Seejärel hakkas kohalik ansambel mängima tantsuks.

Esimene lumi Tartus 26.10.2012

Lumi, oktoober 2012

Laused- mõeldes meditsiinile ja haigustele ning streigile

 Eduka töö eest saadav autasu on õigus teha veel rohkem tööd. Jonas Salk
Kui haige tahab väga elada, on arstid jõuetud. Faina Ranevskaja
Aastatetagustes sõjaväeuuringutes võrdlesid teadlased väikeste, erineva intellektuaalse koostisega gruppide tegutsemist. Nad avastasid, et suurima tarkade inimeste protsendiga gruppide sooritused olid kõige kehvemad. Tuli välja, et targad väitsid, nagu oleksid nende ideed kõige paremad ja midagi ei saanud tehtud. Kõige edukamad olid grupid, kus oli üks tark inimene ja ülejäänud grupp allus temale. Väidaksin, et seega rikkus liigne intelligents kõik ära. Scott Raymond Adams
Miski ei ole piisav sellele, kellele piisav on vähe. Epikuros
Inimene saab terveks, kui ta väsib olemast haige. Lao-zi
Kolme teed mööda võime terviseni jõuda: kogemuse kaudu, see on kõige raskem, jäljendamise teel, see on kõige kergem ja mõtiskluse teed, see on kõige õilsam. Konfutsius
Arstikunst seisneb patsiendi lõbustamises, sellal kui loodus kannab hoolt parenemise eest. Voltaire
Elu on haigla, kus iga patsient püüab ronida teise voodisse. Charles Baudelaire
Armastus ravib inimesi – nii neid, kes seda jagavad, kui neid, kes vastu võtavad. Karl Menninger
Elu on sugulisel teel edasiantav haigus – suremusega sada protsenti. Ronald David Laing
Psühhiaater on isik, kes esitab teile kalli raha eest samu küsimusi, mida teie naine küsib tasuta. Sam Bardell
Arstil olgu kotka pilk, tütarlapse käed, mao tarkus ja lõvi süda. Avicenna
Vägivald on rumaluse viimane võimalus. Isaac Asimov
Kui sa tuled minu juurde ja tahad saada terveks, siis mõtle enne, kas oled valmis loobuma sellest, mis sind haigeks tegid. Sokrates
Pole vaja olla sõltuv ja järeleandlik patsient: hakka ise enda hinge arstiks. Tundmatu
Vaesus on tingitud mõttetute koormate kaasatassimisest. Henry Ford
Infarkt on signaal, mille elu sulle annab, et sa hoogu maha võtaksid. Tundmatu
Haigla on ainuke koht, kus inimesed käivad iseenda peale kaebamas. Jaak Kõdar
Kui inimene on kaua elanud hakkab tal järjest hambaid üle jääma ja need tõmmatakse välja. Jaak Kõdar
Parem kümme korda raskelt haigestuda, kui üks kord kergelt surra. Tundmatu
Ei saa ravida keha ravimata hinge. Sokrates
Kui haigel ei hakka pärast vestlust arstiga kergem, siis pole tegemist arstiga. Vladimir Behterev
Meditsiin lisab elule aastaid, kuid ei lisa elu aastatele. Tundmatu
Polikliinik – haigetevaheline kiirendatud kogemuste vahetamise kursus. Silvia
Meie psüühika kasutab sageli depressiooni, et pöörata meie tähelepanu sellele, et kusagil meie sisemuses peidab end vale. James Hollis
Meditsiin – see on arst ja haigus. Kelle poolele asub patsient, see võidab. Hippokrates
Meie psüühika kasutab sageli depressiooni, et pöörata meie tähelepanu sellele, et kusagil meie sisemuses peidab end vale. James Hollis
Psühhoteraapia jaoks on olulised neli asja: kõik need, keda armastame, on surelikud; vabadus muuta oma elu selliseks, nagu me tahame; meie eksistentsiaalne üksindus ja lõpuks tingimatu ja ilmse elu mõtte puudumine. Irvin David Yalom
Terve pole mitte see, kel midagi ei valuta, vaid too, kel iga kord valutab ise koht. Michel Kresten Meditsiin : rahakott või elu. Tundmatu
Skisofreenia - see on lapse katse ravida perekonda. Karl Witaker
Depressioon sarnaneb naisega mustas. Kui ta tuli, siis ära aja teda ära, vaid kutsu lauda kui külaline ja kuula, mida ta öelda tahab. Carl Gustav Jung