pühapäev, 30. oktoober 2016

Euroopa loojangu viimane etapp on käes

Tuntud vene kirjanik ja filosoof Mihhail Veller, kes elab Moskvas, kuid eelistab töötada Tallinnas, analüüsib mahlakalt ja vähimagi poliitilise korrektsuseta (garanteeritud!) – venelasena venelastele kirjutades – Õhtumaa allakäiku ning tuvastab, et mitte migrandid, vaid just nimelt “euroopalikud väärtused” annavad viimaks Euroopale kabelimatsu.
Kas me ikka veel ei usu, et see on lõpp?
1. Venelaste ükskõiksus migrantide pealetungi suhtes Euroopale on näitlik tunnistus suhtumisest meie euroopalikku enesemääratlusse. Me võime Euroopat needa, õpetada ja põlata – võime kadestada ja kannatada, kuna ei oska end kujutleda osana selle senisest õitsengust. Ent ta on kindlalt meie alateadvuses kohal kui heaolev alternatiivne maailm – andes usku ja lootust, et parem maailm on võimalik, et on, mille poole püüelda. Teoreetiliselt on meil (venemaalastel –tlk) olemas koht, kuhu hea elu peale põgeneda. See on valgete kristlaste maailm. Meil on nendega samasugune ettekujutus elust ja inimlikest väärtustest.
Meil on nendega sama kirjandus, sama kunst, muusika, sama filosoofia ja teadus, sama tehniline progress, moed, ilukaanonid ning ettekujutus heast ja kurjast. Isegi kirjatähed, pulma- ja matusekombed. Sama Jumal.
Me oleme üks kultuur – ideoloogiline maailm. Ent vastuolud – eks ole Euroopa riigid omavahel palju rohkem sõdinud kui Venemaa ükskõik kellega neist.
Täna on küsimus pealetungist MEIE maailmale.
2. Optimistid oletavad, et küll Euroopa-eideke köhib veidi ja seedimine saab jälle korda. On hullematki nähtud! Lõppude lõpuks ei ole neid pagulasi 500-miljonilise Euroopa elanikkonna kohta nii palju. Praegust hulka ära toita ei ole probleem. Selline on kas ausa, heatahtliku inimese või siis kurjade kavatsustega idioodi seisukoht. Sest käesoleva migrantidega seotud probleemi suurus ja lahendamatu keerulisus ei seisne mitte praeguses migrantide hulgas.
See on PEALETUNGIV ARMEE. Selle eelvägi, avangard. Nad ei tule siia ümber sulanduma. Vastupidi – nad tulevad Euroopat uueks seedima. Maomahl on juba pritsitud ohvriks langenud kehasse. Euroopa loojangu viimane etapp on kätte jõudmas just nüüd, meie silme all. Sotsiaalsed protsessid arenevad aga üha kiirenevas tempos. Tsivilisatsiooni õitsengu tipule järgneb imekspandava kiirusega krahh – ajaloolased teavad.
Põhjus ei ole migrantides, vaid Euroopa mädanenud ajus.
3. Et toimuvat mõista, on vaja vaadata lähimaid allikaid. Selleks on biitnike kultuurirevolutsioon ja viiekümnendate aastate USA. Kamp asotsiaalsete ja väärastunud loomevaimuga vaadetega homoseksuaale ja narkomaane formuleerisid kontrakultuuri eetika ja esteetika. Kolm kultusisikut – Allen Ginsberg [1], William Burroughs [2] ja Jack Keruack [3]. Räpaste luuserite-logardite räpane seks, räpane kõnepruuk, räpased fantaasiad ja “olgu neetud see ühiskond, milles ma tunnen end õnnetuna”. Selles ühiskonnas on kõik võimalused isiklikuks õitsenguks, ent need haige psüühikaga, nikastanud ajudega inimesed näevad ainsaks võimaluseks enda teostamisel reostada kõigi peale ja süüdistada teisi omaenda hingelises ebatäiuslikkuses.
Ent elu on muutumine, liikumine! Sel ajal olid traditsiooniline esteetika ja ideoloogia kriisis, end ammendanud, klammerdusid sellesse ammendunusse. Kõrgus ja täiuslikkus olid juba saavutatud ning jäänud minevikku – mis edasi? Sest kunst on ju uue loomine! Ning iga noor põlvkond nõuab uut!
Me muudame teie ühiskonna – purustame ta.
4. Hipide 1968. aasta suur revolutsioon USA-s ja Prantsusmaal kanoniseeris kontrakultuuri. Nad ei piirdunud ainult kunstiga, vaid käsile võeti kogu kodanlik kultuur. Meil on kõrini karjerismist, ausast tööst ja patriotismist – Vietnami sõjast on kõigil villand –, kõrini on silmakirjalikkust perekonnast koos selle petmiste ja truudusega, kõrini rikkuritest-vereimejatest ja sotsiaalsest ebavõrdsusest. Ja mis peamine – kõrini on igasugustest keeldudest, mis takistavad inimesel teha kõike seda, mis inimene tahab ja mis talle rahuldust pakub. Saagu vendlus ja õnn!
Suitseda kanepit, teha keppi ja mängida saksofoni. Teha mitte midagi – üleüldine õnn ja budism!
Kõigest küllastunud kaasaegne maailma sünnitab üha uusi mädaseid vilju.
5. 1962. aastal arvati mustanahaline James Meredith Missisipi ülikooli tudengite hulka president Kennedy isiklikul osavõtul. Mitu tuhat sõdurit ja rahvuskaartlast valvasid tema saabumist esimestele loengutele. Järgnenud rahutustes hukkus kaks ja vigastada sai neli inimest. 1965. aastal tekkisid “Mustad pantrid” koos oma mustaradikaalse tiivaga. 1967. aastal lasti maha Martin Luther King. Ja alles 20. sajandi seitsmekümnendatel aastatel võrdsustati valgete ja mustade ameeriklaste õigused ka tegelikkuses.
Aga. Kui protsess sai juba alguse, ei ole teda võimalik enam peatada. Seame sammu edasi!
6. Käesolev kirjatükk ei ole kohaks, kus arutada Frankfurti filosoofilise koolkonna jaHorkheimeri [4], Adorno [5] ja teiste sammaste olemust. Proovides formuleerida üldist kokkuvõtet võib öelda, et väljapaistvate mõtlejate väsimatu töö tulemusena imbusid Lääne noorsugu ja professuur läbi “uusrevolutsionismi” vaadetest. Kodanliku riikluse ja selle institutsioonide purustamist tervitati ning põhjendati uue moraalifilosoofilise lähenemisega. Kuna proletariaat koos oma progressiivse loomusega lahtus tarbimisühiskonda, said ühiskonda edasiviivateks jõududeks edumeelne noorsugu ja marginaalsed rühmitused.
Me lõpetame inimese kodanliku ekspluateerimise teiste inimeste poolt ning rajame vabade inimeste õiglase, vennaliku ühiselamu. Esiisade moraal on silmakirjalik, nende seadused kägistavad inimest ja kõrgeimaks on ju inimese looduse poolt antud õigus rahuldusele. Rahulduseni jõudmine ongi õnn ja ajaloo mõte.
7. Ja 1971. aastal ilmub välja ajastule alusepanev teos, poliitilise filosoofia piibel – John Rawlsi[6] “Õigluse teooria”. Selle paljuleheküljelise teose praktiliseks tulemuseks sai Rawlsi õigluseprintsiibi sügavale ajudesse istutamine. Nimelt – väärtuste ümberhindamine riigis peab toimuma vähemomavate kasuks rohkemomavate käest äravõtmise teel. Ehk siis (ärgu keegi kukkugu pikali ega hakaku ropendama): igaühelt tema võimaluste kohaselt, igalt ühelt tema võimete järgi. Reaalsetes ja mõistlikes piirides. Vaat selline vulgaarkommunistlik tees, mida meile tuubiti sisse nõukogude keskkooli ühiskonnaõpetuse tundides. Ent antud juhul oli tees raamistatud terve hulga teaduslike argumentide ja mõtisklustega.
Mõistate? Sotsiaalsed suhted peavad olema nagu perekonnas, kus rikas ja tugev hoolitseb nõrkade ja mittetöötavate laste eest. Või hoolitseb armastusest ja inimlikkusest lähtuvalt haigete vendade eest jne, nõudmata midagi vastu. Ja Lääne intellektuaalid süvenesid endast lugupidamisse nende vaadete mõistmise ja praktikasse rakendamise läbi. Uskudes pühalikult, et see on tark ja hea tõde.
8. Lääne muiduleivasööjad ja igat masti parasiidid ulgusid õnnest. Oma vajaduste rahuldamine töörabajate abil ei saanud mitte ainult seadusliku aluse, vaid ka moraalse õigustuse. Tasuta korter, haridus, arstiabi, toidutalongid, rõivaabi ja taskuraha igapäevasteks kulutusteks! Milleks tööd teha? Pealesunnitud töö on totalitarismi jäle rudiment. Sa rabad tööd teha? Maksa siis ka maksud, lurjus! Aga mina olen ära teeninud abipaketid.
Rawlsi õigluseteooria ei tahtnud arvestada inimese psühholoogiaga ega sotsiaalpsühholoogiaga. Õnnist unelmamaailma oli efektiivse tootlikkuse ja ületootmise tingimustes võimalik ellu äratada. Ent töötegijaid ajas nõudmine nahaalseid parasiite üleval pidada raevu. Neile selgitati, et see on seaduslik ja nad ise peavad olema lahkemad ja inimlikumad: häbi peaks teil olema, härrased proletaarlased! Need, keda te nimetate teie elumahlade väljaimejateks, on ju teie vennad!
9. Ja nõnda siis 1969. aastal, Lääne rassi- ja tudengirahutuste, kultuuri-, moraali- ja ideoloogilise revolutsiooni laine harjal sattusid New Yorgi homoseksuaalid kaklusse politseinikega. Üsna ruttu vormistasid nad end seksuaalse orientatsiooni tõttu taga kiusatud vähemusgrupiks. Seega – eesrindlike vaadetega inimeste jaoks kaastundeobjektiks. Elagu võitlus võrdsuse eest! Homoseksuaalid on läbi ajaloo palju kere peale saanud, ent ainult see kaklus juhtus sattuma küpseks saanud ajaloolisele hetkele. Soodom ja Gomorra lubasid Issandale, et nii lihtsalt ta enam ei pääse!
Homoseksuaalide liikumist esitleti kui taga kiusatud vähemusrühma õiglast ja õigustatud võitlust oma õiguste eest, ning see sobis suurepäraselt vastukultuuriga, kodanlusevastase kontramoraaliga. Võitlusse lõbujanu legaliseerivate isikuvabaduste eest! “Uue mõtlemise” apologeetide jaoks sai suhtumine homoseksuaalidesse lakmuspaberiks: kas sa oled vabaduse ja inimõiguste poolt või ei?
Sealjuures võitlesid homod 1970. aastatel õiguse eest mitte teenida aega kaitsejõududes, 2000. aastatel – vastupidi – õiguse eest teenida. Seitsmekümnendatel võitlesid nad üleüldse abieluinstitutsiooni vastu. Hiljem saavutasid nad samasooliste abielude seadustamise. Mis peamine – nad saavutasid, et alustuseks kustutas pärast pikki vaidlusi ja rohkeid hääletusi Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon ja seejärel Maailma Terviseorganisatsioon homoseksuaalsuse minimaalse häälteenamusega psühhiaatriliste patoloogiate nimekirjast ning kuulutas selle normaalsuse piires olevaks seksuaalsuse variandiks.
10. Agressiivne feminism võitleb naiste igasuguse diskrimineerimise vastu – õiguse eest teenida kaitseväes, teha ametialast karjääri, olla proportsionaalselt esindatud juhtorganites ja tõsta kangi. Propageeritakse mudelit iseseisvast naisest, kes sünnitab neljakümnendates eluaastates ainsa lapse. Child-free ehk “lastevaba” liikumine kinnistab täisväärtuslikku elumudelit, millest lapsed üldse puuduvad.
11. Abielu ei ole enam üldse kohustuslik. See kodanlik puur ei sobi vabadele inimestele! Me elame, kellega tahame, ja nii kaua, kuni tahame – just see on voorus! Saab alguse perekonna lagunemine, kasvab abieluväliselt sündinud laste arv ning varsti saab neid Skandinaavias olema rohkem kui pooled vastsündinuist (Eestis on see juba nii – tlk). Üksikema abieluta kooselu oma laste isaga on majanduslikult mõlemale kasulikum, eriti veel kui nad mõlemad on töötud. Selline on riiklik toetuste, maksude ja soodustuste süsteem. Riik soodustab tegelikult perekonna lagunemist.
12. Ja üldse – elu on rikkam ja kergem, lõbustusi on rohkem, suurem on ka soov elada ainult iseendale. Kaks last on perekonnas normiks, tihtipeale ka üks. Sündimus langeb järsult! Euroopa rahvad ei taastooda end enam ja nende arvukus langeb.
ON ALANUD VÄLJASUREMINE. Sõdadeta, epideemiateta ja näljata. Lihtsalt ei viitsita enam sünnitada. Viimati oli olukord selline Rooma impeeriumi lõpupäevil.
MAHAKÄRVAV KULTUUR. Sinnamaani oleme jõudnud. Kõige oma võrdõiguslikkusega, vabadustega, väärtuste ja põhimõtetega.
13. Ja paralleelselt! Paralleelselt! Paralleelselt koos kõigi nende eri sorti võrdõiguslikustega – tegelikult “ülimusliku võrdõiguslikkusega” – sai alguse poliitiline patukahetsus. Sest teistsugused, vähemad, nõrgemad, vaesed, taga kiusatud said nüüd õiguse tugevamate poolt osutatavale vennalikule abile ja armastusele. Eriti nende poolt, kes neid enne taga kiusasid. Eilsed kolonisaatorid hakkasid endal kahetsedes juukseid peast rebima ning üritasid üksteist edestada endistele koloniseeritavatele hea tegemises. Ja hakkasid neid enda juurde elama võtma, kodakondsust andma ja kõigega varustama. Ja keelati meenutada, et kakssada aastat tagasi sõid kirjaoskamatud metslased teineteist ja müüsid üksteist valgetele orjadeks ja seda kõike teeksid nad siiamaani, kui mitte need neetud koloniseerijad…
Möödusid vaevalised kolmkümmend aastat ning Aafrika ja muude Pakistanide asukad koos igat masti Alžeeriatega muutsid terved piirkonnad ja linnad prügimägedeks ega kavatsegi – kohalikke terroriseerides – prii lobi pealt ära tulla. Aga! Neid on hädavajalik abistada sest nad on meie vennad, kes on saatuse poolt vaeslapse ossa jäetud.
14. Vigu on selles arusaamas kaks.
Esimene, olulisim, on ära toodud Richard Lynni [7] raamatus “Evolutsioon. Rass. Intellekt”. Raamat on rikkalikult varustatud kohutavate statistiliste tabelitega. Hirmuäratavate andmetega. Kui keskmise eurooplase, valge inimese IQ on mõõdetud 100 ühikuga, siis Hiina, Jaapan, Lõuna-Korea võivad kelkida 105 ühikuga. Aafriklastel on vastav näitaja 70, araablastel ja afroameeriklastel 85. Andmed on ümmardatud, raamatus on kõik üksikasjalikult lahti seletatud vastavalt maadele, vanuselistele ja sotsiaalsetele gruppidele, koos kommentaaride ja selgitustega.
Pärast sellise raamatu avaldamist peaks autori üle pidama kohut paragrahvi “Fašism, rassism, pettus” alusel. Hädad on aga hoopis teises asjas. Neid hulgalisi statistilisi andmeid ei ole kunagi kellegi poolt ümber lükatud. Neid ei tohi siiski lugeda! Neid ei tohi mainida! Igaüks, kes seda julgeb, on fašist. Aga andmeid ümber ei lükata…
Pange tähele – autor on valge. Hiinlasi, korealasi ning jaapanlasi peab ta valgetest targemateks. Ja need tegelased ei tekita kusagil sotsiaalseid rahutusi. Rügavad tööd teha. Ei mässa. Normaalsed inimesed.
Nende suurte arvude taustal meenutame siis, et “õigluseteooria” järgi annavad targemad miskit vähem tarkadele. Alati. Mõningate etniliste vähemuste tööinnust ja -eetikast on aga parem vaikida.
15. Teine viga.
Õndsa enesepettuse ekstaasis otsustasid tolerantsed sotsioloogid identifitseerida inimesi poliitkorrektselt – eranditult ainult kodakondsuse alusel. Riigis on kõik võrdsed? Kui Ameerikas on kõik ameeriklased, siis Inglismaal on kõik inglased, Prantsusmaal prantslased.
Aga. Inimest saab identifitseerida terve rea eri aspektide alusel: sugu, vanus, amet, sissetulek, elukoht, rahvus, religioon, nahavärv, asukohariik. “Suurbritannia kodanik” osutab kodakondsusele kui juriidilisele mõistele, “inglane” aga kuulumisele rahva hulka, keelele, kultuurile, ajaloole, rahvusesse sulandumisele, enesemääratlusele. Traditsioonid, kombed ja harjumused on antud juhul inimese loomupärane keskkond. Kodakondsusi võib olla kas või viis, kui on raha ja sidemeid. Rahvas on sul aga üks.
“Dominantne eneseidentifikatsioon” – panin otsingusse sellise mõiste. Selgus, et see on olukord, kui “meie Yorkshire poisid”, kes Londoni metroo õhku lasid, ei olegi nii väga “meie poisid”! Neil oli Briti kodakondsus, aga eelkõige olid nad moslemid, seejärel pakistanlased ja alles siis britid. Pakistani moslemid lasid õhku neetud uskmatud, kelle keskel nad elasid.
Islam kuulutab kõigi moslemite ühtsust, vastandades end “uskmatutega”. Islami suhtumine uskmatutesse on paindlik ning vajadusel kõike lubav. Sina võid kas või meeleliigutusest härdudes pidada migranti oma vaevatud vennaks. Tema vennad on aga moslemid, suhted sinuga on aga tema jaoks olulised vaid omakasupüüdlikel eesmärkidel.
16. Ameerika ja üleüldse kogu Lääs otsustas oma poliitiliste fantaasiate enesehüpnoosis, et demokraatia on ühiskonna ülesehituseks parim kord. Ja et nende kohuseks on aidata saavutada kõigil õnn ja küllus – ning see on saavutatav ainult demokraatia ülesehitamise teel.
Nii nagu ei ole olemas parimat rohtu kõigi haiguste jaoks, ühtlasi parimat rooga rasvunute ja düstroofikute jaoks, parimat maja troopiliste alade ja tundraolude jaoks, nii ei ole ega saagi olla üht parimat poliitilist riigikorda kõigi aegade ja kõigi rahvaste jaoks. Demokraatia, aristokraatia ja autoritarismi erinevad vormid võivad olla kõik optimaalsed erinevates tingimustes.
Katse juurutada demokraatia läänelikku mudelit Venemaal soodustas suurepäraselt selle maa paljaks varastamist enneolematus ulatuses.
Katse juurutada demokraatiat Lähis- ja Kesk-Ida totalitaarsetes maades viis paratamatult ja loogiliselt verise anarhiani, sest ainult tugev ja julm valitseja võis hoida oma maa rahvad ja hõimud rahus ja kuuletumises. Rahvad, kes elavad erinevatel territoriaalsetel moodustistel, millised tekkisid siis, kui eurooplased jagasid joonlauaga ümber purunenud Osmani impeeriumi, tunnistavad vaid relvastatud kätt.
Nii nagu biifsteek võib tappa düstroofiku, nagu õhurõhk võib tappa akvalangisti, nii võib demokraatia tappa rahva, mis eksisteerib hõimusuhetel ja hõimuteadlikkusel.
Nii see kõik lahti läkski. Ja pealegi Euroopa veel ise kutsus nad.
17. Euroopa demokraatia mädanemine sai täielikult ilmsiks hetkest, kui 1979. aastal valiti skandaalse pidulikkusega Itaalia parlamenti Ungari prostituut ja “pornonäitlejatar”, kes bravuuritses oma ametiga ja jäi Itaalia poliitikasse veerandsajandiks.
18. Euroopa väärikus sai lõpliku hoobi 2002. aastal, kui Palestiina terroristid hõivasid Kristuse Sünnikiriku, võttes seal asuvad mungad pantvangi. Mitmeid päevi käisid läbirääkimised, pühaduserüvetamise küsimust ei tõstatatud kordagi, keegi terroristidest ei kannatanud – nad lasti vabaks ning toodi elama Euroopasse. Kujutame endale korraks ette vastupidist olukorda – kristlikud terroristid hõivasid mošee Mekas. Kui mitu pogrommi kristlaste vastu oleksid moslemid läbi viinud üle kogu maailma?
19. Enesealalhoiuinstinkt ütles Euroopal üles siis, kui keelustati surmanuhtlus isegi kõige jäledamate kuritegude sooritamise eest. Mõrvaritele on elu garanteeritud, tehku nad ükskõik mida.
20. Võidutahe hülgas Euroopa sellest ajast, kui käputäied terroriste hakkasid julgema esitada riikidele nõudmisi, šantažeerides neid pantvangidelt elude võtmisega. Selle asemel, et ähvardada terroriste nende partnerite, sõprade, sugulaste ja lähedaste likvideerimisega, mis on läbi ajaloo alati garanteerinud vajaliku resultaadi, liputavad antud riigid häbiväärselt sabaga ja nõustuvad tingimustega, vabastades eelnevalt vangistatud mõrvareid, keda oleks pidanud vahetult maha laskma.
Selle asemel, et uputada “somaalia piraate” – piisaks ühest kuulipildujast iga nende paadi jaoks –, Lääs lobiseb ja majutab neid “eurovanglates”, kui üldse õnnestub kedagi kinni püüda. Tavaliselt maksab lunaraha.
Selle asemel, et esimesel võimalusel lasta maha kõiki ISIS-e terroriste ja kupatada oma riikidest minema kõik need, keda eriteenistused kahtlustavad terrorismis, arutlevad intellektuaalid selle üle, kuidas tuua oma kodanikke tagasi ühiskonda.
21. Mõistus jättis Euroopa maha, kui kuninganna Elizabeth esines pärast Londoni metroos toime pandud plahvatusi pöördumisega, milles ütles, et “terroristidel ei õnnestu panna meid hülgama oma väärtusi”. “Väärtuste” all peame mõistma valmisolekut edaspidigi võtta oma ülalpidamisele islamistlikke migrante, kes põlgavad inglasi ja kasutavad neid küüniliselt ära.
Vastutasuks nõuavad migrandid, et kristlased loobuksid oma väärtustest – ei tähistaks jõule, ei kaupleks sealiha ja alkoholiga, ei käiks trikoodega rannas ega päevitaks parkides. Ja nõuavad seda agressiivselt!
22. “Multikultuursus” ja “ksenofoobia” on häid kavatsusi täis tuubitud kirjaoskamatute idiootide leiutised. Need mõisted hülgavad juba oma loomuse pärast sootsiumi kui süsteemi ja inimese kui sootsiumi orgaanilise osa. See on järjekindel töö ühiskonna lammutamise nimel. Sellise ühiskonna, milles inimeste omavahelised sidemed viivad loomuliku üksteisest lugupidamise ja arusaamiseni. Üritatakse asendada normaalselt toimiv ühiskond mingisuguse hübriidiga, luuakse lõvi peaga, põdrajalgadega, elevandikerega ja paabulinnu sabaga olendit. Kimääri.
Sootsium on ometigi inimestest koosnev süsteem, milles igaüks teab, mida teisest oodata, kus on ühiseluks ühtsed reeglid, sarnased traditsioonid ja harjumused. Ühiselu – see on ühine arusaam pidustustest ja argipäevast, imperatiividest ja tabudest, köögikultuurist ja puhkeajast, riietusest ja huumorist. See on ühine elukeskkond, kus inimest ei üllata ebameeldivad ja arusaamatud ootamatused.
Inimene on tervik koos teda ümbritseva materiaalse, informatsioonilise, bioloogilise ja sotsiaalse keskkonnaga. Sootsium – see on kultuuriline ühtsus. Ei kuidagi teisiti.
Võõrkultuurilised grupid, kes positsioneeruvad võrdõiguslikena, üritavad paratamatult muuta asukohamaad oma vaadete järgi või siis lihtsalt sülitada sellele riigile ja kasutada ära selle hüvesid. Olles kokku köidetud religioosse vendlusega ja ringkäendusega, terroriseerivad need etnilised ühendused sageli kristlikku enamust, kes on neile peavarju andnud.
Võõras – see on stressifaktor, ta pingestab. Peab olema valvel, et keegi kedagi ei solvaks, ei astuks üle punase joone. Meie ja nende arusaamad viisakusest ja argusest, headusest ja nõrkusest, lubatust ja lubamatust on sageli erinevad.
Sinu rahvas, kellega sa kuulud ühte, on harinud ja kaitsnud seda maad ning elab siin oma reeglite alusel. Kui migrant, kel puudub side sinu ajalooga, ei jaga sinu vaateid ja rahva käitumisreegleid, kinnistab oma eluviisi sinu maal sellele võõraste reeglite alusel, kuulutades end samal ajal selle maa samasuguseks, täieõiguslikuks peremeheks nagu sina, siis lõhub see rahva sotsiaalset olemust, vastandub iga selle liikme sotsiaalsele instinktile. Igasugusesse migrantide agressiooni aborigeenide vastu suhtutakse kui võõra etnose agressiooni sinule omase ja lähedase vastu sinu omal maal! Ja mitmete islamiusuliste rahvaste käitumine on äärmiselt agressiivne ja konfliktne.
23. Vana küsimus: Kas peab olema kannatlik nende suhtes, kes on sallimatud sinu vastu ja kasutavad sind ära?
Suurem osa moslemitest suhtub täiesti tõsiselt mõttesse ülemaailmse kalifaadi loomisest. Juba nüüd on paljudes Euroopa linnades, kaasa arvatud miljonilinn Birmingham, moslemitest kooliõpilasi rohkem kui põliselanikke. Kulub veel kümme-viisteist aastat ja islamistlik enamus rajab oma šariaaditsoonid. Ja siis tuleb tasumise tund!
Nad veel näitavad teile nende tundeid riivavaid geiparaade! Te hakkate nende eest liduma, nii et päkad välguvad! Olge rõõmsad, kui võite ellu jäädes koju oma teki alla pugeda.
Nad alles näitavad teile feminismi, child-free’d ja lühikesi pükse tänavatel. Seelikud olgu maani, lähete ilma vastuväideteta mehele ja peate ka oma mokad maas, kuni mees teilt midagi küsib!
Nad veel näitavad teile rokkimist alla lastud pükstes. Kui nad midagi ära lõikavad, siis võid olla kindel, et ega tagasi midagi ei kasva.
Nad veel näitavad teile vaba, kiiret ja turvalist seksi! Sellise käitumise eest võid valida vaid kahe vahel – kas lasta end kividega surnuks visata või bordelli müüa.
Allahil ei ole vähemusi ja enamusi – kõik elavad Tema tahte järgi, mis on ilmutatud Prohveti kaudu (olgu Tema nimi kiidetud!) või ei ela üldse! Aga seniks elame me teie majades ja sööme teie leiba – rabage aga edasi tööd teha, uskmatud!
24. Nad tulevad Euroopasse. Neid toideti ja sõidutati tasuta. Neist jäid järgi lagastatud maa-alad ja purukspekstud rongid. Suurem osa neist on noored, tugevad poisid. Nende arvu võib kümnekordistada. Nad saavad elamisloa ning kutsuvad järgi oma vanemad ja vennad, abielluvad ja saavad lapsi. Nii ärkabki uuesti ellu vana laul: “Värisege, kõdunenud kondid!” (Muide, Jassir Arafati onu, Jeruusalemma mufti, hoidis enda seinal Hitleri portreed ning käis Himmleri juures SS-i kantseleis vastuvõtul.)
25. Migrant sirtsutab peremehele pähe just nii palju, kui peremees laseb sel sündida. Tolerantne eurooplane pelgab teha migrandile märkust, kardab kuidagigi riivata teiseusulist külalist ja ongi ise süüdi selles, et temast saab põlatu ja terroriseeritav.
Mitte migrandid ei anna Euroopale viimast matsu. “EUROOPALIKUD VÄÄRTUSED” ANNAVAD EUROOPALE KABELIMATSU. Nad on sarnased morfiini üledoosile, mille käigus kaifist saab magus surmauni.
26. Väljapääs ei seisne mitte ainult kvootide järgimises ja illegaalse immigratsiooni keelamises. Vaid kindlakäeline assimileerimine võib meie elukeskkonna säilitada. Tolerants on vastuvõetav, kuni maale saabujad ei hakka end väljakutsuvalt üleval pidama.
27. Kümne miljoni eurooplase-kristlase vastuvõtmine pagulastena ei oleks praegusele Euroopale üldsegi probleemiks. Silmakirjalikena ja naiivselt rumalatena ei soovi nad endale tunnistada, et probleem seisneb just nimelt võõra ja agressiivse identiteedi sissetungis. Prometheus on kosunud nii palju, et on otsustanud oma maksaga toita kõiki röövlinde, ja need ootavad rahulolevalt, millal võiks kogu keha ära nokkida.
28. Kui enesekaitset nimetatakse fašismiks, siis tähendab see vaid seda, et võimu juures on lambanahka riietunud hundid. Nad räägivad vagurat lambukesejuttu, surmatoovad hambad aga üha lähenevad.
Fašism on vahetunud antifašismi imekspandava vormiga. Kui fašism püüdis hävitada teisi rahvaid, siis kaasaegne antifašism üritab likvideerida omaenda rahvast. Sealjuures ka teiste abiga. Kui fašism lahendas oma ülesandeid relvade ja verega, siis kaasaegne antifašism ehk neoantifašism üritab saavutada oma eesmärke hellituste ja šokolaadiga. Tulemus on aga tappev! Selle meetodi efekt vaimustaks isegi fašismi isasid! Surudes pehmelt ja hellalt alla vastupanu ja igasuguse teisitimõtlemise, selgitavad nad rahvastele, et selles seisnevadki õnn ja vabadus. Rahvas haihtub füüsiliselt inimõiguste ja vabaduse hümni saatel. Jesuiitide ordu asutaja sureks kadedusest maha.
29. Seega. Asi ei seisne immigrantide ümberasumises, vaid Euroopa endasse sisendatud jõuetuses. Jõudu on küllaga, aga vaimu, tahet ja kirge pole ollagi. Valitseva positsiooni kätte võitnud kontrakultuur on vaid eelmaitse tsivilisatsiooni kokku kukkumisest – nii on see olnud kõigil aegadel. Tänane moraali kokkuvarisemine on tsivilisatsiooni vaimne varing, millele järgneb kiirelt reaalne, poliitilis-majanduslik krahh. Ka see on olnud nõnda kõigil aegadel.
Kui Euroopa sunnib ennast, oma rahvaid segunema migrantidega, surudes kõikvõimalikul moel alla nende enesealalhoiuinstinkti, andestades migrantidele nende nahaalsuse, agressiivsuse, jultumuse, julgemata riivata nende väärastunud enesearmastust ja eelistades migrantide huvisid omaenda rahvaste huvidele, siis on see vaid surmakutse lihakssaamine, tung enesehävitamisele.
Kultuuri, moraali, perekonna purustamine, parasiitide esiletõstmine, väärakuste kõrvutamine normaalsusega, isikliku heaolu ja rahulduse absolutiseerimine – selles asjas ei ole musulmanid ja islamistlikud migrandid sugugi süüdi.
30. Kui keegi on otsustanud kindlalt maha kärvata, siis sellist ei aita enam miski.
Me armastame ja hindame mitte praeguseid impotentseid euroopa ebardeid, vaid nende suuri esiisasid, kes on loonud kõige kaunima, võimsaima ja suursugusema tsivilisatsiooni inimkonna ajaloos.
Lähimad aastad toovad esile lõpliku resultaadi: Euroopa kärvab koos väärastunud ettekujutusega maailmast, mida ta nimetab “euroopalikeks väärtusteks”, ja saab islamistlikuks või ta leiab endas veel jõudu saata see sonimine endast kaugemale.
Aga niikaua – musulmanlikud pagulased tulevad tema likvideerimist lõpule viima.
Tõlkinud Roland Tõnisson
Märkused
[1] Irwin Allen Ginsberg (03.06.1926–05.04.1997), Ameerika poeet ja üks biitnike generatsiooni juhtfiguuridest. Vastustas militarismi, majanduslikku materialismi ja seksuaalset alla surutust. Kontrakultuuri eestkõnelejana nõudis muuhulgas narkootikumidesse suhtumise ümberhindamist ja propageeris idareligioone.
[2] William Seward Burroughs II (05.02.1914–02.08.1997) oli ameerika romaanikirjanik, novellist, esseist, kunstnik ja elava sõna etendaja. Paljud tema teosed on osaliselt autobiograafilised, eelkõige põhinedes kogemustele heroiinisõltlasena, elades Mexico Citys, Londonis, Pariisis, Berliinis, Lõuna-Ameerikas Amazonase piirkonnas ja Tangeris Marokos.
(3) Jack Kerouac (12.03.1922–21.10.1969) oli ameerika kirjanik ja kunstnik. Kerouac tahtis loobuda tavalisest elust ja ühiskonna survest, ta tutvus budismiga ja katsetas paljusid narkootikume. Ta suri pikaajalise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel tekkinud maksatsirroosist põhjustatud sisemisse verejooksu.
[4] Max Horkheimer (1895–1973), Saksa juudi filosoof ja sotsioloog. Frankfurti koolkonna esindaja, ühiskonnakriitik.
[5] Theodor W. Adorno (1903–1969), Saksa sotsioloog, filosoof muusikateadlane, helilooja ja ühiskonnakriitik. Nii Horkheimi kui Adornot on kritiseeritud nende elukaugete elukäsitluste eest.
[6] John Rawls (1921–2002), liberaalse poliitilise filosoofia “isa”.
[7] Richard Lynn (s 1930), teos “IQ ja rahvaste rikkus” (“IQ and the Wealth of Nations“, 2002).
Artikkel ilmus algselt võrguväljaandes ARD.

laupäev, 29. oktoober 2016

LEO KUNNAS EESTI KAITSEVÕIMEST: President Ilvese rikkus riigikaitse juhtimise tasakaalu

"Enne Ukraina ja Gruusia sõda leidis president Ilves, et 50 000 meheline sõjakaitsevägi on liiga suur, pidas kõnesid tsiviilikontrollist, armee sai kogu aeg noomida. Selle tagajärjel kaitseväe luure sisuliselt nulliti," rääkis kolonelleitnant Leo Kunnas.
"Selle vale najal tuli ta ka välja põhiseaduse parandusega, millega visati kaitseväe juhataja põhiseadusest välja. See rikkus kogu riigikaitse juhtimise tasakaalu. Ilvese tehtu tagajärgi lapime aastakümneid ja võib tekkida olukord, kus riik ei olegi sõjaks valmis," ütles Kunnas.
"Ma ei paneks president Ilvest Ärma juhtumi eest üksinda vastutama, ta ei läinud üksi EASist raha küsima. EASil on nõukogu, peaksime vaatama, kes sinna kuulusid, EAS allub majandus- ja kommunikatsiooniministrile ning ajal, mil EAS Ilvesele raha andis, oli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts," sõnas riigikogu liige Jaanus Karilaid.
Karilaid viitas Tallinna TV saates "Vaba Mõtte Klubi", et Ärma talu looga on seotud väga selge poliitiline seltskond, kes lõid teadlikult ähmased mängureeglid. Kui mängureeglid on ähmased ja neil on korruptiivsuse aste, on president lõksus. "President oli valitsuse lõksus viimased 10 aastat, Ilves oli valitsuse pantvang. Seetõttu rääkiski ta igal aastal, et Eesti julgeoleku oht suureneb. Ilves tegin korraks küll jääkeldri, kus toodi esile väga palju tähtsaid ühiskonna probleeme, aga 2012. aastal sai ta EASist raha ja jääkeldris tõstatunud probleemidega enam edasi ei tegeletud."
See, et Eesti presidendid oleksid nuiavas olekus, käsi pikalt valitsuse poole, on Karilaiu hinnangul meie riigijuhtide teadlik poliitika. "See on riigijuhtide probleem, et pole paika pandud presidendi eluaseme küsimust. Lisaks viitavad poliitilise kultuuri uued käitumisnormid sellele, et Eesti jaoks on tekkinud väga ohtlik ajastu. Riiklikel ametikohtadel olevate inimeste kõnepruuk on lubamatu, aga nad jätkavad oma ametikohtadel, keegi neid hukka ei mõista  ja keegi selle eest ei vastuta. Üksikisiku võib EASi rahade väärkasutamise  eest viieks aastaks vangi panna, Ilvese puhul õigustab riigikantselei tema käitumist. Kui mentaliteet, kus ametkondlik klass õigustab raha väärkasutamist laieneb  kaühiskonda, ei jää Ilvesest maha nullseis, vaid miinusseis ning see on Eesti riigile juba kahjulik."
Karilaid tuletas saates meelde, et kirjutas 2006. aastal president Ilvesest artiklite sarja, kus osutas Ilvesele kui Eesti jaoks võõrale mehele. "Nagu näha, Ilves ei saanudki meie omaks meheks. President peab tasakaalustama täitevvõimu.  See, et Ilves on läbi kukkunud president ja 10 aastat oma tööga hakkama ei saanud, on nüüdseks kõigile selge."
Riigikogu liige Henn Põlluaas ütles samas, et Ilvese karjääri vaadates algasid tema ärmatamised juba välisministriks saamisel ajal, kogu protsess on kestnud pikalt ja pole veel lõppenud. "President Ilves on öelnud, et tal on piinlik Eesti rahva pärast, täna on aga Eesti rahval ääretult piinlik, et meil oli president, kes kasutas oma ametipositsiooni isiklike hüvede hankimiseks. Alles hiljuti esitas president uue avalduse Ärma talu kulude katmiseks. Presidendihüvede seaduse järgi on tal õigus kas tööruumide ja sekretäri kulude või eluruumide hüvitamiseks. Ilves tegi avalduse mõlema hüvitamiseks."
President Ilvese väite, et ta ei ole maksumaksjalt ja riigilt saanud sentigi, lükkas Põlluaas saates ümber: "2 miljoni euro eest ehitati asfalttee otse tema taluni, lisaks on ta omandanud Ärma talu kõrval olevast järvest suure tüki. Meil kõigil teistel kodanikel lõpeb maaomand kaldaga. Riigikantselei liisis Ärma tallu köögisisustuse- ja tehnika, mis maksis sadu tuhandeid kroone, hiljem sai president selle  praktiliselt kopikate eest endale. Lisaks presidendiproua ehted, kleidid, esinduskulud jne. Kulude piiri laiendati kogu aeg."
Olev Tinn erakonnast Eestimaa Rohelised viitas tõsiasjale, et ehkki  Eestil oli ametlik riigi residents Paslepas olemas, müüdi see maha ja hakati arendama Ilvese isiklikku varandust. "Tegelikult peaks riiki üles ehitama mitte ainult ühele presidendile mõeldes. Näeme ka seda, kuidas EASi või PRIA rakendab valesti koostatud paberi puhul ühele inimesele väga karme sanktsioone, teise puhul mitte. Probleem on selles, et kahte Eesti kodanikku ei kohelda võrdselt. Siin hakkab ühiskonna kannatus katkema."
Kirjaniku ja kolonelleitnant Leo Kunnase sõnul hakkas president Ilves Eesti julgeolekuohust rääkima alles pärast Ukraina ja Gruusia sõda, enne käitus ta täiesti vastupidiselt. " Ilves rääkis, et 50 000 meheline sõjakaitsevägi on liiga suur, pidas kõnesid tsiviilikontrollist, armee sai kogu aeg noomida. Selle tagajärjel kaitseväe luure sisuliselt nulliti. Selle vale najal tuli ta ka välja põhiseaduse parandusega, millega visati kaitseväe juhataja põhiseadusest välja. See rikkus kogu riigikaitse juhtimise tasakaalu. Ilvese tehtu tagajärgi lapime aastakümneid ja võib tekkida olukord, kus riik ei olegi sõjaks valmis. Seda põhjusel, et süsteem on olnud suletud, seda pole olnud võimalik ettevalmistada ega juhtida."
Kunnase hinnangul peaks president kui riigikaitse ülemjuht olema moraalne majakas. "Ilves tuli siia lääneinimesena uut stiili õpetama, aga mis sellest välja tuli?  Vaadates praegust tendentsi poliitikute seas , kas meil on ka oodata käsikähmlust parlamendis?"

Jürimaa II

Rõdud

Kuidas filmitakse liikuvat autot




Ivari klooster VI.sajandist Mtskhetas, kõrgel mäel

Külakaupmees


reede, 28. oktoober 2016

Esimesed pildid Tbilisist

Professori kodu

Gruusia turgu ilma veinimüüjateta ei kujuta ette

Gudamüüja- kitsejuust, tugeva lõhnaga, aga minule maises

Puuviljamüüja

Väliturg tänaval

Väliturg tänaval
Viljapuu hotelli lähedal


Viinamarjakorjamine, professor juhatab, sort Isabella

Pildid läksid küll ülesse vales järjekorras.

kolmapäev, 26. oktoober 2016

Kiievi lennujaamas

Kiievi lennujaamas on üleval inimesesuurused pildid praegusest sõjast. Vaatasin neid ja tundsin ühel pildil ära oma venna täpse koopia. Tal täna sünnipäev. Tegin kaks pilti.

Minu venna koopia

pühapäev, 9. oktoober 2016

Laaneots: Venemaa valmistub palavikuliselt suuremastaabiliseks sõjaks

Venemaa lõunaosas septembris toimunud õppusel Kavkaz 2016 harjutas Venemaa Ukraina ründamist suurte jõududega. Õppuse osaks oli ka sõjapidamine NATO vastu, mille käigus Venemaa oli valmis kasutama tuumarelvasid. Õppuste käigus harjutati ka Musta mere ja Taani väinade blokeerimist.
Tegelikult oli Kavkaz 2016 vaid üks osa enne ja peale seda toimunud õppuste ahelast, mille käigus harjutati Ukraina ründamise erinevaid elemente.

Ukraina portaalis Ukrinform tehti õppusest pikk ülevaade. Selle järgi oli õppustel alljärgnevad etapid.

1. Föderaalsete täitevvõimu asutuste ja sõjatööstuskompleksi ettevõtete valmisoleku kontroll. Mobilisatsiooni läbiviimine. Õppuse käigus mobiliseeriti 4000 reservisti ja neist moodustati territoriaalkaitse üksused.

2. Maaväe ja õhuväe grupi loomine Ukraina piiride lähedal ja Põhja-Kaukaasias. Selle koosseisu lisati üksuseid Lõuna sõjaväeringkonna 49. ja 58. armeest, samuti Lääne sõjaväeringkonna 1. tankiarmeest ja 20. armeest, samuti üksuseid Venemaa kesksõjaväeringkonnast, õhudessantvägesid, eriüksuseid ja Venemaa lõunaossa ümber paigutatud õhuväe üksuseid. Õppuses osalesid ka Musta mere laevastiku laevad, millele tulid appi laevad Balti ja Põhja laevastikest ja Kaspia flotillist. Selle grupi suuruseks oli kokku 120 000 meest.

Vene vägede liikumise katmiseks ja Ukraina vägede takistamiseks harjutati strateegiliste pommituslennukite ja ründelennukitega raketi - ja pommirünnakuid Ukraina ja tema liitlaste territoorimil. Samuti harjutati Musta mere ja Taani väinade blokeerimist.

Vägede tugevdamiseks toodi kõigepealt abiks spetsnazi eriüksuslased, sealhulgas Pihkvas asuva 2. spetsnazi brigaadi üksused, mis harjutasid luureülesandeid ja diversioonivastaseid ülesandeid.

Teise ešeloni moodustasid motolaskurid, tanki-, suurtüki- ja raketiväed. Neile lisandusid õhuväe üksused. Selle etapi käigus toimusid ka Vene raudteevägede õppused.

Õppuse käigus tegid 1. tankiarmee üksused kuni 1700 km pikkuse rännaku neile tundmatule harjutusväljakule Lõuna-Venemaal. Õppuse käigus ületati Doni jõgi ja haarati enda kätte sillapea Doni läänekaldal.

3. Operatsioonid Ukraina ründamiseks ja Krimmi kaitsmiseks.

4. Sõjategevuse laiendamine Venemaa ja tema liitlaste poolt NATO lõunatiival Balkanil. Seda harjutatakse septembris ja oktoobris Serbias toimuvatel Serbia-Venemaa-Valgevene ühisõppustel Slaavi vendlus 2016 ja Vene-Serbia õppusel Bars 2016. Vene ja Serbia piloodid lendavad segameeskondadena, harjutatakse õhuruumi kaitsmist ja õhulööke vaenlase maasihtmärkide pihta.

5. Vastase territooriumil olevate kõrge tähtsusega infrastruktuuriobjektide pihta raketi- ja tuumalöökide andmine, et hoida strateegilist initsiatiivi sõjas USA/NATOga ja sundida vastast alistuma Venemaale soodsatel tingimustel.

Kavkaz 2016 valmistudes toimus augusti lõppus Venemaal äkkõppus, mille käigus harjutati strateegiliste pommitajatega Tu-95MS Musta mere kohal tinglikku raketi- ja pommirünnakut, et blokeerida Musta mere väinad.

Kavkaz 2016 lõppfaasis lasti Põhja-Venemaal asuvalt Plessetski kosmodroomilt edukalt tuumarakett Topol Kamtšatkal asuvale polügoonile.

22. septembril toimus kahe strateegilise pommitaja Tu-160 lend Koola poolsaarelt ümber Norra Põhjamerele, et harjutada vastase õhukaitsest ülesaamist, et seejärel anda tingilik pommi- ja raketilöök, et blokeerida Taani väinad. Vene pommitajaid märgates saadeti neid tuvastama Suurbritannia hävitajad Typhoon. Lennukid lendasid Biskaia laheni, nende jälgimiseks saadeti õhku ka Prantsuse ja Hispaania hävitajad. Selle lennuga samal ajal toimus Vene tuumavägede õppus Venemaa Euroopa osas, kus harjutati tuumarelva kasutamist suuremahulise sõja olukorras.

Ants Laaneots: ees on karmid ajad

See ei ole stsenaarium, vaid strateegiliste õppuste Kavkaz 2016 reaalne kirjeldus. Õppusi on kirjeldanud ka teised allikad ja üldiselt langevad stsenaariumid kokku. Venemaa valmistub palavikuliselt suuremastaabiliseks sõjaks, milles ollakse valmis kasutama ka tuumarelvi. Sõjale ja "Venemaa huvide" kaitsele on suunatud juba hüsteeriliseks muutunud vene siseriiklik propaganda. Eesmärgiks on lõplikult zombistada elanikkond, nagu seda tehti Stalini ajastul. Juulis 2016 suurendas Putin oma dekreediga Vene relvajõude 1 885 231 inimeseni, neist üks miljon on sõjaväelased. Vene armee on nüüd suuruselt teisel kohal maailmas pärast Hiinat (kaks miljonit meest) ja suurem kui USA-l (1,4 miljonit).

Toimuvad lõputud õppused operatiiv- ja strateegilisel tasandil, kus harjutatakse väeliikide ja suurte väekoondiste koostööd pealetungi ja kaitselahingutes. Korrastatakse riigi mobilisatsioonisüsteemi. Käib palavilikuline sõjaväe ümberrelvastamine kaasaegse relvastusega.

Kaitseminister Šoigu teatas septembris, et relvajõud on käesoleva aasta lõpuks 50 protsendi ulatuses relvastatud ja varustatud uue relvastuse, tehnika ja varustusega. Vene sõjatööstus töötab täie pingega. Putin seadis eesmärgi saavutada 2020 aastaks relvajõudude 80 protsendiline (raketivägedes 100 protsendiline) varustatus kaasaegse relvastuse ja tehnikaga. Toimub uute operatiiv- ja strateegilise tasandi juhtimispunktide ehitamine, uute raketisüsteemide ("Jars", "Bulava", "Kalibr" jne) relvastusse võtmine.

Tsiviilkaitse raames valmistatakse praktiliselt kõikides linnades ette varjendeid elanikkonnale ja varusid kriisi olukorraks. Ajaleht "Nezavissimaja Gazeta" raporteeris 30.09.2016, et "Moskva on sõjaks valmis". Kogu pealinna elanikkonnale on sõja korraks varjendid (eelkõige ilmselt metroo näol) ja muu vajalik ette valmistatud. Putin vahetab energiliselt sõjaväe juhtkonda, määrates ametisse noori Tšetšeenias, Ukrainas ja Süürias sõjakogemused omandanud ja end hästi näidanud kindraleid.

Putini suur viha on praegu suunatud eelkõige Ukrainale kui kaasajal Venemaa jaoks kõige ohtlikumale vastasele, kes lammutas diktaatori unistuse impeeriumi taastamisest. Vähegi sobival momendil ta ründab Ukrainat uuesti. NATO puudutamisest ta esialgu hoidub, ootab ära presidendi valimiste tulemused USA-s, ehkki teab, et Lääne-Euroopa on sõjaliselt impotentne ja nõrk vastane. Putin loodab, et USA presidendiks saab Trump oma ebakompetentsuse ja Euroopast kaugenemise poliitikaga. Ülimalt ohtlikuks NATO-le ja meile muutub Putin siis, kui see tõesti juhtub ning kui ta viib lõpule relvajõudude reformi, ehk nelja-viie aasta pärast.

Balti riikidel on hullumeelsus peita jaanalinnu kombel pea liiva sisse ja loota, et meiega midagi ei juhtu. Peame väga energiliselt jätkama nii oma kaitsevõime arendamist kui ka valjusti rääkima NATO ja EL tasandil Vene ohust ning nõudma nende kaitsevõime kiiret suurendamist.

On vaja, et Eestis oleks võimalikult suur NATO kontingent, ehk vähemalt alaliselt siin paiknev lahinguvõimeline NATO pataljoni lahingugrupp ja eelpositsioneerimislaod brigaadi lahingugrupile. NATO Air Policing Balti riikides tuleb reorganiseerida õhukaitseks, koos alalise hävitajate baseerumisega Ämaris ja vähemalt keskmaa õhukaitse vahenditega Eestis.

On viimane aeg kasutada ära liitlased ja hakata looma rannakaitset, mis puudub täielikult. Meil pole merel isegi korralikku seiresüsteemi, oleme "pimedad" nagu sündinud kassipojad. Ellu tuleb äratada ka täna praktiliselt puuduv tsiviilkaitse. Ees on karmid ajad.

laupäev, 8. oktoober 2016

"Sure ära, tapan ära!"

"Sure ära, tapan ära!" tervitas Tallinna lähistel asuvas kaubanduskeskuses töötanud Sudaanist pärit noormees hiljuti oma nõudlikku kolleegi eesti keeles. Enne seda, kui talle rusikaga näkku lõi. Kriminaalasi lõpetati, kuna asja vastu "puuduvat" avalik huvi!

13. oktoobri hommikul kolm aastat tagasi pidas politsei- ja piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Piusa kordoni toimkond Värska vallas Säpina küla lähistel kinni kolm dokumentideta võõramaalast, keda oli alust kahtlustada ebaseaduslikus piiriületuses. Kutsumata külalised toimetati Piusa kordonisse, kus selgus, et üks neist oli oma sõnul Sudaani vabariigi kodanik 25aastane Muhammad Ibrahim Uthmani. Sama päeva hilisõhtul soovis noormees saada Eestist varjupaika.
PPA esindaja taotles 14. oktoobril 2013 Tartu halduskohtus Muhammadi kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist kuni varjupaigataotlusega seotud asjaolude väljaselgitamiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

Kohus rahuldas taotluse, põhjendades seda sellega, et sudaanlane saabus Eestisse seadusevastaselt ja on oht, et ta võib põgeneda. Lisaks ei välistanud kohus võimalust, et Muhammad esitas varjupaigataotluse eesmärgiga vältida maalt väljasaatmist.
Muhammadi esindamise oma õlule võtnud sihtasutus Eesti Inimõiguste Keskus esitas seepeale Tartu ringkonnakohtusse määruskaebuse.

Muu hulgas märkisid inimõiguslased ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonile viidates, et Muhammadi oli tema kodumaal alusetult vahistatud, piinatud ja tagakiusatud. Põgenedes kannatuste eest, lootis noor sudaanlane leida turvalise riigi, kus tema inimõigusi austatakse.
PPA kaebaja põhjendustega ei nõustunud, juhtides tähelepanu vastuoludele Muhammadi seletustes. Oma seletuskirjas PPA-le väitis mees, et üks grupeering tappis tema ema ja õe, määruskaebuses aga mainitakse, et surma said hoopis tema kaks venda.

PPA hinnangul ei ole tõelise kaitsevajaduse korral isikule oluline, milliselt riigilt kaitset paluda – Türgis ja Venemaal ta seda millegipärast ei vajanud. PPA on veendunud, et Muhammadi jõudmine Eestisse oli seotud sooviga jõuda Euroopa Liitu.
Ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse muutmata, nõustudes sudaanlase meelehärmiks PPA põhjendustega.

Muhammadi lööja kriminaalkaristus

Nüüdseks on Muhammad end oma uuel kodumaal kenasti sisse seadnud. Tal on elukoht Tallinnas ja jõukohane töö mainekas kaubandusketis.
Juba on ta ka tuntust kogunud.

Läinud talvel sai Muhammadist meediafiguur, kelle abil tõestada Odini sõdalaste väidetavat võõraviha. Kõik algas sellest, et ühel jõulueelsel päeval sattus Muhammad Tallinna vanalinnas eestlasest eakaaslasega sõnelema.
Konflikti tulemusel sai ta lööke näkku ja logisevad hambad. Äraspidist külalislahkust üles näidanud kohalikule löömamehele tõi see kriminaalkaristusena kaasa kopsaka trahvi (1071 eurot pluss menetluskulud) ja hilisema töökaotuse.
Süüdi mõistetud Kalev-Kaarli on püüdnud küll hiljem väita, et füüsilist vastasseisu ei algatanud sugugi tema, kuid mida see enam aitab. Joonud ta oli ja valge mehe rusikas tõusis – pole mõtet vaielda!

Pagulase privilegeeritud seisus

Rassiline sallimatuse tont oligi valla päästetud. Usutluses Delfile ütles Eesti Inimõiguste Keskuse ekspert Kelly Grossthal, et nende andmetel oli tegemist esimese juhtumiga, kui mustanahaline langes füüsilise vägivalla ohvriks ja asi lõppes süüdimõistva kohtuotsusega.
Veebruari lõpus Delfis ilmunud artiklis kirjeldatakse kannatada saanud sudaanlast siira osavõtlikkusega: "Muhammadil on soojad silmad ja pehme kõnemaneer, aga ta on nendega üksi." Noor pagulane leiab, et Eesti ühiskonda tuleks muuta tolerantsemaks.
Linnalähedases kaubanduskeskuses töötas tumedanahaline Muhammad veel hiljuti pagaripoisina, kelle ülesandeks oli pitsat valmistada.

Kaubanduskeskusesse kutsuti politsei tänavu 9. märtsil kella 18 paiku, sest pagaripoiss
Muhammad oli tunginud kallale keskuse turvatöötajale ja löönud teda mitu korda näkku.
Vägivalla ohvriks langenud 44aastane turvatöötaja Veiko püüdis oma sõnul kõikidesse kaastöötajatesse võrdse viisakuse ja nõudlikkusega suhtuda. "Meie sisekorraeeskirjades oli väga täpselt kirja pandud, kus keegi võis ringi liikuda ja kus mitte," meenutab nüüdseks juba endine turvamees Veiko.

"Millegipärast oli Muhammadile jäänud mulje, et temale reeglid ei kehti. Kui siis pidin neid talle mitu korda meelde tuletama, järeldas ta ilmselt, et olen just tema kiusamiseks välja valinud. Tema aga oli ju privilegeeritud seisuses. Firma oli ju uhke, et näe, meie anname tööd pagulastele. Teised värisegu töökoha pärast, nendele ei tohi aga midagi öelda."

9. märtsil pidi Veiko ühele koristajale selgitama läbipääsukaardi kasutamise korda. Koristaja oli saanud selle Muhammadilt, kuigi kaardi edasiandmist reeglid ei luba. Turvamees viis kaardi Muhammadile tagasi, uskudes, et sellega on seik ammendunud.

Kella kuue paiku möödus Veiko küpsetuspunktis viibinud Muhammadist, kes tervitas teda sulaselges eesti keeles: "Sure ära, tapan ära!". Veiko jättis selle tähelepanuta. Veidi hiljem järgnes Muhammad Veikole turvaruumi ja lasi rusikad käiku. Löögid, mida oli Veiko sõnul vähemalt kaks, tabasid ohvrit näkku.

Muhammadi karistamiseks pole huvi

"Võtsin tal kõrist kinni ja lükkasin endast eemale," tunnistab Veiko paar tundi hiljem politseis. "Kuna minu paariline Anton hakkas just müügisaali minema, nägi ta kõike pealt.
Koos surusime ründaja nurka ja tundus, et ta rahunes. Mina kutsusin politsei. Paariline ja Muhammad vestlesid ja Muhammad lubas ka tema ära tappa. Ähvardas oma sõpradega, kes tulevad Aafrikast kohale ja teevad selle ära."

Konflikti kulminatsioon on salvestatud turvakaameratele. Kuigi Muhammad püüab politseis väita, et just tema on jälle rassistliku ründe ohver, jääb ta seekord jänni. Prokuratuuri kinnitusel on mehe süü tõendatud kohtueelses menetluses kogutud tõenditega.

Pagaripoiss Muhammadi süüasi kohtusse siiski ei jõua. 15. septembril lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse, leides, et Muhammadi õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada ilma kriminaalkorras karistamata.

Menetluse jätkamiseks puuduvat prokuratuuri hinnangul avalik huvi ja ka Muhhamad olevat teinud järelduse, et iga õigusrikkumisega võib kaasneda karistus.
Veiko sunniti pärast intsidenti kaubanduskeskuse turvamehe kohalt lahkuma, kuigi seadusesilmal polnud talle vähimatki ette heita. "Ega see olnudki minu unistuste amet ja pärast seda ebavõrdsust, mida seal nägin, läksin rõõmuga," tõdeb mees.

Linnaäärse kaubanduskeskuse pagaripoiss Muhammad olevat samuti leidnud uue tööotsa. Kaubanduskeskuse kommentaari ei õnnestunud Õhtulehel kahjuks saada.

kolmapäev, 5. oktoober 2016

Ants Laaneots: ees on karmid ajad

See ei ole stsenaarium, vaid strateegiliste õppuste Kavkaz 2016 reaalne kirjeldus. Õppusi on kirjeldanud ka teised allikad ja üldiselt langevad stsenaariumid kokku. Venemaa valmistub palavikuliselt suuremastaabiliseks sõjaks, milles ollakse valmis kasutama ka tuumarelvi. Sõjale ja "Venemaa huvide" kaitsele on suunatud juba hüsteeriliseks muutunud vene siseriiklik propaganda. Eesmärgiks on lõplikult zombistada elanikkond, nagu seda tehti Stalini ajastul. Juulis 2016 suurendas Putin oma dekreediga Vene relvajõude 1 885 231 inimeseni, neist üks miljon on sõjaväelased. Vene armee on nüüd suuruselt teisel kohal maailmas pärast Hiinat (kaks miljonit meest) ja suurem kui USA-l (1,4 miljonit).

Toimuvad lõputud õppused operatiiv- ja strateegilisel tasandil, kus harjutatakse väeliikide ja suurte väekoondiste koostööd pealetungi ja kaitselahingutes. Korrastatakse riigi mobilisatsioonisüsteemi. Käib palavilikuline sõjaväe ümberrelvastamine kaasaegse relvastusega.

Kaitseminister Šoigu teatas septembris, et relvajõud on käesoleva aasta lõpuks 50 protsendi ulatuses relvastatud ja varustatud uue relvastuse, tehnika ja varustusega. Vene sõjatööstus töötab täie pingega. Putin seadis eesmärgi saavutada 2020 aastaks relvajõudude 80 protsendiline (raketivägedes 100 protsendiline) varustatus kaasaegse relvastuse ja tehnikaga. Toimub uute operatiiv- ja strateegilise tasandi juhtimispunktide ehitamine, uute raketisüsteemide ("Jars", "Bulava", "Kalibr" jne) relvastusse võtmine.

Tsiviilkaitse raames valmistatakse praktiliselt kõikides linnades ette varjendeid elanikkonnale ja varusid kriisi olukorraks. Ajaleht "Nezavissimaja Gazeta" raporteeris 30.09.2016, et "Moskva on sõjaks valmis". Kogu pealinna elanikkonnale on sõja korraks varjendid (eelkõige ilmselt metroo näol) ja muu vajalik ette valmistatud. Putin vahetab energiliselt sõjaväe juhtkonda, määrates ametisse noori Tšetšeenias, Ukrainas ja Süürias sõjakogemused omandanud ja end hästi näidanud kindraleid.

Putini suur viha on praegu suunatud eelkõige Ukrainale kui kaasajal Venemaa jaoks kõige ohtlikumale vastasele, kes lammutas diktaatori unistuse impeeriumi taastamisest. Vähegi sobival momendil ta ründab Ukrainat uuesti. NATO puudutamisest ta esialgu hoidub, ootab ära presidendi valimiste tulemused USA-s, ehkki teab, et Lääne-Euroopa on sõjaliselt impotentne ja nõrk vastane. Putin loodab, et USA presidendiks saab Trump oma ebakompetentsuse ja Euroopast kaugenemise poliitikaga. Ülimalt ohtlikuks NATO-le ja meile muutub Putin siis, kui see tõesti juhtub ning kui ta viib lõpule relvajõudude reformi, ehk nelja-viie aasta pärast.

28.04.1925 Võru Teatajast:


Raske tuleõnnetus Vastseliina asunduses. Läinud nädala laupäeva hommikul, umbes kella 10 ajal märkasid asunduse elanikud, et aidas tuli lahti pääsenud. Et tule kustutamiseks mingid abinõusid käepärast ei olnud, lagunes tuli kiiresti laiali ja võttis varstigi oma alla mõisa endise herrastemaja, meierei, sõiduriistade hooned, laudad, 2 küüni, keldri ja kaalukoja, mis kõik maani maha põlesid. Tulikahju läbi on asunikud rasket kahju saanud. Seitsmel asunikul on aita mahutatud seemnevili tules hukkunud, paljudel majapidamiseks tarvilik inventaar täielikult, 11 perekonda peavarjuta jäänud. Asunikkude kahju tõuseb esialgse hindamise järele umbes 700.000 margani. Tules hukkunud hoonete väärtus üle 10.000.000 marga. Peavarjuta jäi ka valla algkool, mis endises herrastemajas asus. Tulikahju tekkimise kohta on uurimine käimas.

Vastseliina linnus ja Piiri kõrts linnulennult umbes 1926 või veidi hiljem


Amatcsiems


Blondiin ja autoabi

Blondiin jääb autoga teele ja otsustab autoabisse helistada, et abi küsida.
Blondiin: “Tere, selline jama mul siin, et auto kooles ära ja enam käima ei lähe…”
Autoabi: “Alustame sellest, et mis marki sõidukiga on tegemist?”
Blondiin: “Kahjuks ei oska öelda teile…”
Autoabi: “No vaadake rooli pealt!”
Blondiin: “Aa nägin juba – AIRBAG!”

teisipäev, 4. oktoober 2016

Malmö 2016

https://www.facebook.com/GenerationEuropa/videos/662972717203363/

Arbuus

Kõnnib Kersti Kaljulaid mööda Riigikogu koridore, vastu tuleb Heimar Lenk arbuus kaenlas. Kuule Heimar, sa müü õige see arbuus mulle! Ok, vali ! Mida ma valin, sul on ju ainult üks arbuus ?
No näed, Sind on ka ainult üks, aga me köik pidime valima.....

esmaspäev, 3. oktoober 2016

ERMist

Reformatsioonist tuleb rääkida, selle negatiivsest poolest samuti. Aga selleks, et tutvustada tehtud rumalusi ei peaks andma võimalust neid rumalusi järgi proovida. Politseimuuseum ei paku võimalust proovida politseiniku mahalaskmist, Vabamu ei kutsu imiteerima Estonia teatri pommitamist. Miks peaks ERM võimaldama proovida kujude purustamist?
Kogu selle ERM-i küsitava eksponaadi kontekstiks on meie ühiskonna kasvav vägivaldsus, muinsusväärtuste jätkuv massiline purustamine Lähis-Idas ja naiseks ning emaks olemisega seotud hoiakud ühiskonnas. Ikkagi, mida õpetab võimalus lüüa puruks Maarja kui naise kuju, lääne kultuuriruumi üks peamisi emaduse sümboleid?

laupäev, 1. oktoober 2016

Kes me oleme


Harri Kingo -

Esiteks - usklikku selline eksponaat ei solva. Miks ei solva? Lihtsalt nii sügav rumalus religiooni ja kultuuri ning nende kahe seoste teemal tekitab vaid siira kaastunde nende inimeste vastu, kes sellise eksponaadi välja mõtlesid, valmis meisterdasid, heaks kiitsid ja seda veendunult nüüd kaitsevad.
Teiseks - pole midagi valesti, kui me maailmale ausalt näitame, kes me tegelikult oleme. OK, las maailm saab teada tõe meie kohta. Seda me ju tahtsimegi? Selleks me selle ERM-i ehitasimegi?
Kiuslik mõte aga: see eksponaat üksinda sealt ERM-is mõõdab meid maailma jaoks paremini ja sügavamalt ära kui kogu see ülejäänud hiiglaslik ERM kokku. Oleks võinud ERM-i raha muule kulutada ja selle ühe eksponaadiga piirdudagi. Maailm tuleb, vaatab - ja tal on meist pilt ees.
Ausus on kena asi. Kuid lollus ja ausus koos - see on tappev kokteil. Lohutab vaid see, et loll ei saa ise sellest aru ja on õnnelik ja õige edasi.

Usk on pimeduseks ainult rumalatele!

Kas keegi teab, mis tähendab platseeboefekt ja platseebol põhinev ravi. Enamus seda vast ei tea. Aga platseeboravi kasutatakse laialdaselt psühhoteraapias. Platseebo efekt põhineb uskumistel ja usul! Tervenemine sõltub suuresti sellest, mida patsient usub. Tegemist on psühholoogilise toimega, mille läbi organism suudab ise terveneda. Platseeboravi puhul antakse toimeaineta tablette. Millest see kõik räägib? Aga sellest, et usul on suur osa inimese tervises, tema vaimses regulatsioonis ja toimetulekus! Seesama usuefekt tuleneb ka religioossest usust- see tähebdab pole vahet, milline on usu allikas, vaid selle toime. Oluline on inimese usk Jumala olemasolusse. Just see usutoiming ise on automaatse toimeefekti stardipakuks! Seega enne kui rumalusi rääkida nn usu pimedusest, tuleks end kõigepealt harida! See, et usku on poliitiliselt ja vääralt ärakasutatud valitsejate poolt, on hoopis eraldi teema, kuid ei tee usu toimeefekti kuidagi väiksemaks!

Kas tõesti maa, mis kannab Maarjamaa nime, tahab maailmas kuulsaks saada Neitsi Maarja tapmise kaudu?

(Katrin Lust)
Jõudsin just koju ja lugesin peapiiskop Urmas Viilma postitust Facebookis ja seejärel Delfi uudist sellest, et ERMi on püstitatud säärane eksponaat, mis ei lase meie kirikuisal uinuda. Kui süvenesin sellesse, millega on tegu, siis tegelikult häiris see suhtumine ka mind kui usklikku inimest.
Nimelt on Eesti Rahva Muuseumi (ERM) üles pandud Neitsi Maarjat kujutav eksponaat, millele alaga virutades Neitsi Maarja kujutis puruneb tükkideks. Selle juurde on pandud selgitus: 'Reformatsioon'.
Tõepoolest järgmisel aastal möödub reformatsioonist 500 aastat. Just selle eksponaadiga ERM sellele ajaloolisele sündmusele tähelepanu Eestis soovibki juhtida. Täpsemalt ka Eestis vahetus katoliiklus luteri kiriku vastu, mille käigus lõhuti ikoone, põletati raamatuid ja peksti puruks Neitsi Maarja kujusid jne mida tuntakse täna pildirüüste all. Selline interaktiivne eksponaat peakski kujutama pildirüüste ajaloolist fakti.
Kui peapiiskop Viilma sellele tähelepanu juhtis (et see riivab usklike tundeid), siis ERMi avalike suhete juht Kaarel Tarand ütles, et mittekristlasena on tal Viilma solvumisest raske aru saada ja üleüldse on ERM konsulteerinud kõrgesti haritud kultuuriloolastega, kes kinnitavad et tegu on igati kombekohase eksponaadiga.
Teiseks ütleb Tarand, et peapiiskopi postitused sotsiaalmeedias (eriti õhtusel ajal) ei ole tõsiseltvõetav arutelu. Tähelepanuväärne oli ka ERMi direktori Tõnis Luukase kommentaar Viilmale endale, et vaadaku ta kui kiiresti taastub Neitsi Maarja kuju peale seda, kui ta on jalaga virtuaalselt puruks löödud. Ehk usk on murdmatu!
Luukas ja Tarand kirjeldavad nihilistlikult, kuidas meil on ilmalik riik ja kirik ärgu toppigu oma nina nende asjadesse ja seda eriti veel Facebooki kaudu.
Mul tekib lihtsalt siinkohal lihtne küsimus, et kui nad nii ilmalikud on seal, siis miks oli vaja peapiiskopi kutsuda ERMi üldse sisse õnnistama? Käis ju Viilma seda Tartus just tegemas ja seal olles märkaski seda suurepärast eksponaati.
Palju räägitakse sellest, et ERM on meie suurim visiitkaart, kus kõik maailma rahvad saavad meie pikka Maarjamaa ajalugu imetlemas käia. Kuna ma olen elanud paljudes välisriikides, siis mõtlesin õudusega kuidas need rahvad, kelle juures olen elanud, sellesse eksponaati suhtuksid. Näiteks argentiinlased on väga sügavalt katoliku usku ja Neitsi Maarja kujuga palvelad on absoluutselt igas bussipeatuses. Üleüldse on hispaania keelt kõnelevad inimesed suures osas katoliiklased ja Neitsi Maarja on nende jaoks täna siin ja praegu...
Katoliiklaste jaoks tegemist ei ole mingi müüdi, ajaloolise isiku või sündmusega.
Ka ameeriklased, jänkid, on suures osas väga usklikud. Mitte ükski presidendikandidaat ega poliitik ei julge USAs heita kristlaste üle nalja. Ma ei hakka siinkohal isegi meie lähinaabritest leedukatest ja poolakatest rääkima, kes on samuti katoliiklased. Ja kordan veelkord: Neitsi Maarja on katoliiklikus maailmas elav kujund.
Tarand ütleb, et peapiiskop Viilma postitused Facebookis ei ole see, millele temasugune riigiametnik peaks kohe reageerima kuivõrd meil on riik ja kirik lahus.
Ometi näeme ju pidevalt, et Rooma paavst Franciscus tegi endale Twitteri konto ja tema sissekandeid refereeritakse üle kogu maailma. Twitteris on tal seitse miljonit jälgijat.
Kas tõesti maa, mis kannab Maarjamaa nime tahab maailmas kuulsaks saada Neitsi Maarja tapmise kaudu? Sest just täpselt sellise sõnumi nad selle eksponaadiga maailmale ju saadavad.
Anton Hansen Tammsaare on "Tõe ja õiguse" teises köites härra Mauruse suuläbi öelnud: "Tema tahab kuulsaks saada, tema tahab Eestimaal jumala tapmisega kuulsaks saada. Mõistate? Esimene jumala mõrtsukas. Selle asemel oleks võinud ta kuradi maha lüüa. Aga ei, kuradit ta ei puutu, vaid kohe jumala kallale, nagu ei pääseks ta muidu kuradile ligi, enne peab jumala eest maha võtma."
Tegelikult oleks peapiiskop Viilma võinud ERMist sellist eksponaati nähes ka väga vabalt lihtsalt minema kõndida. Võib-olla oleks see toonud ERMi juhid maa peale tagasi.
Hetkel jääb neist küll arrogantne mulje ilma nende köögihankeid ja muud lahti harutamatagi. Aga kui nad juba nii pööraselt ja arvutimängude stiilis ajalugu tutvustavad, siis miks mitte minna sammuke veel kaugemale. Lastele kindlasti pakuks huvi näiteks interaktiivne nõidade põletamine või Klooga koonduslaager. See on ju ka meie Eesti ajalugu...

Tsitaat

Et sallivusest jutlustavad inimesed ei märka oma enda käitumises täiesti ilmseid sallimatuse jooni, ei ole enam ammu üllatav – see on saanud tavaliseks. Ent kusagilt lähevad siiski piirid ning see, mis võiks ehk olla aktsepteeritav mõne suvalise tatipritsi puhul, ei pruugi olla kohane rääkides riikliku kultuurilehe peatoimetajast.
Kui sellist käitumist siiski peetakse igati kohaseks, siis tuleks riiklikul tasandil avalikult tunnistada, et religioonis nähakse ühiskonna jaoks mitte väärtust, vaid taaka ja arengutõket, ning et Eesti kultuuripoliitika jaoks ongi mitte üksi aktsepteeritav, vaid lausa ihaldusväärne religioon – “liigist” olenemata! – koos kõige sellega kaasnevaga avalikust elust välja tõrjuda.