pühapäev, 31. august 2014
laupäev, 30. august 2014
Orenti Mägi: Si vis pacem, para bellum
See on inimkonna „kollektiivne vaimuhaigus“, „inimoleku loomuomane väärtalitlus“, „inimmõistuse kollektiivne väärtalitlus“, „hullumeelsus“ (Eckhart Tolle, Uus maailm, Pilgrim, 2007, lk 17, 18, 19, 22). Kas see pole mitte nii? Mida hakata peale Kirikuga või Kirikus? Miks pöörata oma pilk Kirikust välja? Miks mitte?
Inimene viibib Õigeusu Kiriku jumalateenistusel, tunnistades oma usku: „Mina usun [...] Üheainsa, püha, kogumaapealse ja apostliku Koguduse sisse“ (Teenistusraamat 2014, 114j). Ja palub: „Palugem Issandalt rahu kogu maailmale [...] Palugem Issandat meie kodumaa ja tema rahva, võimude ja kaitseväe eest“ (samas, 89j).
Sellest on juba räägitud, et termin „kaitsevägi“ on ilustusvormel „sõjaväele“. Ja enese vabandamine või enesele valetamine. Me ju ainult kaitseme endid. Tähendab, teostame si vi pacem, para bellum’t. Oleme hullud, vaimuhaiged, skisofreenikud – palume samaaegselt rahu ja sõda. Õigeusu Kirik palub neid samasid palveid nii Venemaal kui ka Ukrainas.
Me oleme „seesinane sugupõlv“, laste sarnased, „kes istuvad turgudel, hõigates teistele: „Me oleme teile vilet puhunud, ja te ei ole tantsinud. Me oleme teile itkenud, ja te ei ole vastu rindu löönud““ (Mt 11:16j). Mida me tahame – sõda või rahu? Mõlemat korraga ei saa. Kahte isandat ei saa teenida, ja üks on neist kindlasti mammon (Mt 6:24), sest Jumala Vaimu vili on „armastus, rõõm, rahu“ (Gl 5:22) ja need teised.
Me oleme iseeneses sõjas, konfliktis. Sõdime, võitleme iseendis iseenda vastu, ego, patu, pattude, patukeste vastu. Isekeskis sõjas – võitleme patuste vastu, püüdes kaitsta iseenda, iseenda loodud kantsi. Valmistume sõjaks rahu saavutamiseks. Parafraseerides Jeesust: kui Jeesus Kristus tõuseb üles iseenese vastu, siis ta ei saa seista, vaid tal on ots käes (vt Mk 3:26).
Me ei tea, mida me tahame. Me oleme silmakirjatsejad, „ilusasti on“ meist ennustanud Jesaja: „See rahvas austab mind huultega, nende meel aga on minust kaugel. Aga ilmaaegu nad teenivad mind, õpetades õpetusena inimeste käskimisi“ (Mt 15:7–9). Me kuulutame: Rahu. Aga rahu pole. Me kuulutame rahu, aga palvetame sõja eest ja pärast. Me oleme palvekojast teinud röövlikoopa (Mt 21:13). Pühitseme armulauda koos palvega sõja ja sellesinase maailma valitsejate eest, kes …
„Mina palun nende pärast, maailma pärast ei palu ma mitte, vaid nende pärast, kelle Sina oled andnud mulle, sest nad on Sinu omad“ (Jh 17:9). Aga meie palume, sest oleme maailmaks saanud. Me pole (enam) need, kes ei ole maailmast (vt Jh 17:14). Iga oma jumalateenistusega me anname au Rooma keisrile, tuues talle ohvri. Jah, meie jumalik armulauateenistus (liturgia) on ohvriteenistus. Palume rahus sõja eest, et saaks kord jälle kehtima pax Romana, mis tähendab ühemõtteliselt surma igale kristlasele. Vägivalda ja hävingut.
Miks mitte seada oma sammud vägivallast eemale? Ühestainsast, pühast, kogumaapealsest ja apostlikust Kogudusest eemale. Või organisatsioonist. Või süsteemist, ideoloogiast. Kirikust, kes ristib, leeritab ja jagab armulauda sõduritele. Kirikust, kes laseb oma vaimulikest teha ohvitserid sõjaväkke. Kirikust, kes õnnistab ja pühitseb sõda ning palub selle eest.
Või siiski mitte? Jah, vennad ja õed. Lähme koos Issanda kohtujärje ette vastust andma iga vägivallaakti eest, mis toime pandud alates apostlitest. Ja meid ei päästa meie õpetus, mis õige või vale. Ei päästa meid viitamine märtritele, pühadele isadele ega auväärsele traditsioonile. – „Nad ütlesid Talle: „Meie ei ole sündinud porduelust, meil on üks isa – Jumal.“ Jeesus ütles neile: „Kui Jumal oleks teie Isa, siis te armastaksite mind [...] Teie olete oma isast kuradist ning tahate teha oma isa himude järgi. Tema ise on mõrtsukas algusest peale …““ (Jh 8:41–44).
Iga vägivallateo eest, mis maailmas sünnib, sest oleme kuulutanud ennast ja laseme endid nimetada kristlasteks, Jeesuse järgijateks. Parem, et seda poleks sündinud.
Inimene viibib Õigeusu Kiriku jumalateenistusel, tunnistades oma usku: „Mina usun [...] Üheainsa, püha, kogumaapealse ja apostliku Koguduse sisse“ (Teenistusraamat 2014, 114j). Ja palub: „Palugem Issandalt rahu kogu maailmale [...] Palugem Issandat meie kodumaa ja tema rahva, võimude ja kaitseväe eest“ (samas, 89j).
Sellest on juba räägitud, et termin „kaitsevägi“ on ilustusvormel „sõjaväele“. Ja enese vabandamine või enesele valetamine. Me ju ainult kaitseme endid. Tähendab, teostame si vi pacem, para bellum’t. Oleme hullud, vaimuhaiged, skisofreenikud – palume samaaegselt rahu ja sõda. Õigeusu Kirik palub neid samasid palveid nii Venemaal kui ka Ukrainas.
Me oleme „seesinane sugupõlv“, laste sarnased, „kes istuvad turgudel, hõigates teistele: „Me oleme teile vilet puhunud, ja te ei ole tantsinud. Me oleme teile itkenud, ja te ei ole vastu rindu löönud““ (Mt 11:16j). Mida me tahame – sõda või rahu? Mõlemat korraga ei saa. Kahte isandat ei saa teenida, ja üks on neist kindlasti mammon (Mt 6:24), sest Jumala Vaimu vili on „armastus, rõõm, rahu“ (Gl 5:22) ja need teised.
Me oleme iseeneses sõjas, konfliktis. Sõdime, võitleme iseendis iseenda vastu, ego, patu, pattude, patukeste vastu. Isekeskis sõjas – võitleme patuste vastu, püüdes kaitsta iseenda, iseenda loodud kantsi. Valmistume sõjaks rahu saavutamiseks. Parafraseerides Jeesust: kui Jeesus Kristus tõuseb üles iseenese vastu, siis ta ei saa seista, vaid tal on ots käes (vt Mk 3:26).
Me ei tea, mida me tahame. Me oleme silmakirjatsejad, „ilusasti on“ meist ennustanud Jesaja: „See rahvas austab mind huultega, nende meel aga on minust kaugel. Aga ilmaaegu nad teenivad mind, õpetades õpetusena inimeste käskimisi“ (Mt 15:7–9). Me kuulutame: Rahu. Aga rahu pole. Me kuulutame rahu, aga palvetame sõja eest ja pärast. Me oleme palvekojast teinud röövlikoopa (Mt 21:13). Pühitseme armulauda koos palvega sõja ja sellesinase maailma valitsejate eest, kes …
„Mina palun nende pärast, maailma pärast ei palu ma mitte, vaid nende pärast, kelle Sina oled andnud mulle, sest nad on Sinu omad“ (Jh 17:9). Aga meie palume, sest oleme maailmaks saanud. Me pole (enam) need, kes ei ole maailmast (vt Jh 17:14). Iga oma jumalateenistusega me anname au Rooma keisrile, tuues talle ohvri. Jah, meie jumalik armulauateenistus (liturgia) on ohvriteenistus. Palume rahus sõja eest, et saaks kord jälle kehtima pax Romana, mis tähendab ühemõtteliselt surma igale kristlasele. Vägivalda ja hävingut.
Miks mitte seada oma sammud vägivallast eemale? Ühestainsast, pühast, kogumaapealsest ja apostlikust Kogudusest eemale. Või organisatsioonist. Või süsteemist, ideoloogiast. Kirikust, kes ristib, leeritab ja jagab armulauda sõduritele. Kirikust, kes laseb oma vaimulikest teha ohvitserid sõjaväkke. Kirikust, kes õnnistab ja pühitseb sõda ning palub selle eest.
Või siiski mitte? Jah, vennad ja õed. Lähme koos Issanda kohtujärje ette vastust andma iga vägivallaakti eest, mis toime pandud alates apostlitest. Ja meid ei päästa meie õpetus, mis õige või vale. Ei päästa meid viitamine märtritele, pühadele isadele ega auväärsele traditsioonile. – „Nad ütlesid Talle: „Meie ei ole sündinud porduelust, meil on üks isa – Jumal.“ Jeesus ütles neile: „Kui Jumal oleks teie Isa, siis te armastaksite mind [...] Teie olete oma isast kuradist ning tahate teha oma isa himude järgi. Tema ise on mõrtsukas algusest peale …““ (Jh 8:41–44).
Iga vägivallateo eest, mis maailmas sünnib, sest oleme kuulutanud ennast ja laseme endid nimetada kristlasteks, Jeesuse järgijateks. Parem, et seda poleks sündinud.
reede, 29. august 2014
Petitsioon
Petitsioon ÜRO-le: Viia rahuvalveväed Ukrainasse ilma Venemaa osalusetahttps://secure.avaaz.org/ru/petition/Generalnaya_Assambleya_OON_Vvod_mirotvorcheskih_sil_OON_v_Ukrainu/?auHXcbb
neljapäev, 28. august 2014
Prohvetlik ennustus aastast 2008
"Washington Times'i" kolumnist Jeffrey Kuhner küsis 12.10.2008 oma arvamusloos "Kas Venemaa - Ukraina sõda on järgmine Euroopas?"http://www.washingtontimes.com/news/2008/oct/12/europes-next-war/
Eile viis Putin ilma Föderatsiooni Nõukogu heakskiiduta laiaulatuslikult Vene relvajõud Ukraina territooriumile. Midagi head sellest ei saa sellest tulema. Kas NATO hakkab Ukrainat relvastama?
Millal ärkab Euroopa Liit? Või lähevad Poola presidendi Lech Kaczynski sõnad täide Gruusia sõja päevilt: "Me teame hästi, et täna Gruusia, homme Ukraina, ülehomme Balti riigid, siis võibolla on minu kodumaa Poola aeg!" ("Wiemy świetnie, że dziś Gruzja, jutro Ukraina, pojutrze Państwa Bałtyckie, a później może i czas na mój kraj, na Polskę!")
Eile viis Putin ilma Föderatsiooni Nõukogu heakskiiduta laiaulatuslikult Vene relvajõud Ukraina territooriumile. Midagi head sellest ei saa sellest tulema. Kas NATO hakkab Ukrainat relvastama?
Millal ärkab Euroopa Liit? Või lähevad Poola presidendi Lech Kaczynski sõnad täide Gruusia sõja päevilt: "Me teame hästi, et täna Gruusia, homme Ukraina, ülehomme Balti riigid, siis võibolla on minu kodumaa Poola aeg!" ("Wiemy świetnie, że dziś Gruzja, jutro Ukraina, pojutrze Państwa Bałtyckie, a później może i czas na mój kraj, na Polskę!")
Reutersi foto
Täna saabus Ukrainasse üle piiri suur grupp sõjaväelasi koos lahingutehnikaga.
http://freejournal.biz/article4921/index.html
kolmapäev, 27. august 2014
Kohus Nadi Savtšenko üle 27.08. Voronežis
"Teil pole õiglust ja teil pole seadusi, teie valitsus on lihtsalt... Jumal tänatud, et meil ei ole enam Janukovitšit, ja usun, et teil pole varsti Putinit!"
"Ma ei tunnista oma süüd ja pole tapnud ajakirjanikke. Ma ei saa aru, mis seos saab olla Venemaa uurimisel ja kohtul Ukraina sündmustel. Ma olen Ukraina sõjaväelane ja tegin oma tööd. Kuidas saavad välismaalsed otsustada seda, kuida ma pean kaitsma oma kodumaad?"
https://www.youtube.com/watch?v=4ggCzfXOfGw
"Ma ei tunnista oma süüd ja pole tapnud ajakirjanikke. Ma ei saa aru, mis seos saab olla Venemaa uurimisel ja kohtul Ukraina sündmustel. Ma olen Ukraina sõjaväelane ja tegin oma tööd. Kuidas saavad välismaalsed otsustada seda, kuida ma pean kaitsma oma kodumaad?"
https://www.youtube.com/watch?v=4ggCzfXOfGw
Vene sõjaväelaste matused
Juba varem on vene saitidel kõlanud lause, et ukrainlased matavad oma langenud sõdureid nagu kangelasi, aga Venemaa matab oma sõdureid nagu kodutuid (kiiresti ja salaja). Sest ametlikult Venemaa ei sõdi Ukrainaga. Ajaloost võib tuua ühe näite. 30. novembril 1939, kui NLiit alustas sõda Soome vastu ja kui kahe kuu pärast olid punaarmee kaotused Soome vastu umbes 20:1, siis andis seltsimees Ždanov käsu: "Rangelt on keelatud teavitada sugulasi sõduri surmast. Rahaülekanded saata tagasi sõduri nimel." Samal ajal Soome vägede ülemjuhataja marssal Mannerheim andis käsu:"Iga langenud sõdur tuleb matta sõjaväeliste auavaldustega kohas, kust ta värvati sõjaväkke."
Pihkva dessantnikute matustest
on ilmunud Novaja Gazetas artikkel. Maetakse salaja, surma põhjust ei anta teada ja ajakirjanikega ei soovita kohtuda. http://www.novayagazeta.ru/society/64975.html
teine artikkel http://www.e-news.su/in-russia/22924-ne-tolko-lish-vse-mogut-govorit-s-mertvymi-desantnikami-malo-kto-eto-mozhet-delat.html
veel üks dasantnik on neil päevil maetud http://tvrain.ru/articles/zhurnalist_dozhdja_nashel_esche_odnu_imennuju_mogilu_pod_pskovom-374594/
teine artikkel http://www.e-news.su/in-russia/22924-ne-tolko-lish-vse-mogut-govorit-s-mertvymi-desantnikami-malo-kto-eto-mozhet-delat.html
veel üks dasantnik on neil päevil maetud http://tvrain.ru/articles/zhurnalist_dozhdja_nashel_esche_odnu_imennuju_mogilu_pod_pskovom-374594/
teisipäev, 26. august 2014
Anekdoot
NLiidu ajast:
eestlane seisab kaldal ja vaatab kiikriga üle mere.
astub ligi venelane ja küsib, et mida sa vaatad.
eestlane vastab, et vaatan kus on parem elu.
venelane kostab, et jajah, alati on seal parem kus meid pole.
eestlane, jah, seda ma vaatangi, kus teid pole
eestlane seisab kaldal ja vaatab kiikriga üle mere.
astub ligi venelane ja küsib, et mida sa vaatad.
eestlane vastab, et vaatan kus on parem elu.
venelane kostab, et jajah, alati on seal parem kus meid pole.
eestlane, jah, seda ma vaatangi, kus teid pole
Vene dessantnik, kes eile vangi võeti
esmaspäev, 25. august 2014
.jpg)
pühapäev, 24. august 2014
Dagestani on Ukrainast toimetatud...
Ukrainast on Dagestani toimetatud 224 surnukeha.
Emad minestavad, kohal on kiirabiautod...
Dagestani allika teatel toodi hiljuti Ukrainast Dagestani 224 erinevates terroristide grupeeringutes sõdinudte surnukeha. Enamus hukkunutest olid värvatud Tšetšeeniast lepingute alusel. Enne värbamist olid nad vallandatud ja nüüd ei anna võimud hukkunute perekondadele kindlustusraha ega mingeid soodustusi.
Allika andmetel läks Dagestanist Ukrainasse ligi 400 meest, kes on praeguseks peaaegu kõik hukkunud.
http://antikor.com.ua/articles/11934-v_dagestan_iz_ukrainy_dostavleny_224_trupa._materi_terjajut_soznanie_na_meste_dehurjat_skorye
Emad minestavad, kohal on kiirabiautod...
Dagestani allika teatel toodi hiljuti Ukrainast Dagestani 224 erinevates terroristide grupeeringutes sõdinudte surnukeha. Enamus hukkunutest olid värvatud Tšetšeeniast lepingute alusel. Enne värbamist olid nad vallandatud ja nüüd ei anna võimud hukkunute perekondadele kindlustusraha ega mingeid soodustusi.
Allika andmetel läks Dagestanist Ukrainasse ligi 400 meest, kes on praeguseks peaaegu kõik hukkunud.
http://antikor.com.ua/articles/11934-v_dagestan_iz_ukrainy_dostavleny_224_trupa._materi_terjajut_soznanie_na_meste_dehurjat_skorye
Ütted
Ajalugu on kimp kirja pandud kokku lepitud valesid.
Vene propaganda on selline totaalne umbluu. Nad valetavad nii suurelt, et tõde kahvatub nähtamatuks sellise pläma hulga juures.
Vene propaganda on selline totaalne umbluu. Nad valetavad nii suurelt, et tõde kahvatub nähtamatuks sellise pläma hulga juures.
laupäev, 23. august 2014
Ajatu lugu
Noor tüdruk kurtis isale: "Isa ma olen tüdinenud ja väsinud, mul on nii raske elu, mind ei mõisteta, mul on nii palju probleeme. Ma lihtsalt ei jõua enam ... mida teha?"
Vastuse asemel pani isa tulele kolm ühesugust kastrulit veega. Ühte kastrulisse pani ta porgandi, teise muna ja kolmandasse jahvatatud kohvioad. Mõne aja pärast võttis ta veest porgandi ja muna ning valas kolmandast kastrulist tassi kohvi.
"Mis muutus?" küsis ta tütrelt.
"Muna ja porgand keesid ära, kohv aga lahustus vees," vastas tütar."Ei, mu tütar, see tundub vaid pealiskaudselt vaadeldes nii. Vaata, kõva porgand muutus keevas vees pehmeks ja järeleandlikuks. Habras ja pehme muna aga muutus kõvaks. Väliselt ei muutunud kumbki, aga ühesuguse asjaolu, keeva vee mõjul muutus nende struktuur. Nii on ka inimestega. Tugevad võivad minna liimist lahti ja muutuda nõrkadeks seal, kus haprad ja õrnad vaid tugevnevad ja kõvastuvad."
"Aga kohv?" küsis tütar.
"See on kõige huvitavam! Kohvioad lahustusid täielikult uues keskkonnas ja muutsid keeva vee suurepäraseks aromaatseks joogiks. On erilisi inimesi, keda olukorrad ei muuda, vaid kes muudavad ise olukordi, tekitades midagi uut ja kaunist, ammutades olukordadest kasu ja teadmisi."
Vastuse asemel pani isa tulele kolm ühesugust kastrulit veega. Ühte kastrulisse pani ta porgandi, teise muna ja kolmandasse jahvatatud kohvioad. Mõne aja pärast võttis ta veest porgandi ja muna ning valas kolmandast kastrulist tassi kohvi.
"Mis muutus?" küsis ta tütrelt.
"Muna ja porgand keesid ära, kohv aga lahustus vees," vastas tütar."Ei, mu tütar, see tundub vaid pealiskaudselt vaadeldes nii. Vaata, kõva porgand muutus keevas vees pehmeks ja järeleandlikuks. Habras ja pehme muna aga muutus kõvaks. Väliselt ei muutunud kumbki, aga ühesuguse asjaolu, keeva vee mõjul muutus nende struktuur. Nii on ka inimestega. Tugevad võivad minna liimist lahti ja muutuda nõrkadeks seal, kus haprad ja õrnad vaid tugevnevad ja kõvastuvad."
"Aga kohv?" küsis tütar.
"See on kõige huvitavam! Kohvioad lahustusid täielikult uues keskkonnas ja muutsid keeva vee suurepäraseks aromaatseks joogiks. On erilisi inimesi, keda olukorrad ei muuda, vaid kes muudavad ise olukordi, tekitades midagi uut ja kaunist, ammutades olukordadest kasu ja teadmisi."
Humanitaarabi
Vene humanitaarabist on päris kõvasti kirjutatud ja filmitud. Aga R. Ahmetovi 2000 tonnine humanitaarabi Mariupolisse on täiesti kõrvalise tähtsusega.
Pihkva 76. diviisi dessantnikud
on kõvasti rappida saanud. Kaheks on Luhanski haiglas kriitilises olukorras, transportimist ei kannata. 30 on Rostovi haiglas.http://en.censor.net.ua/news/299191/8_russian_paratroopers_of_the_76th_division_from_pskov_in_critical_condition_at_luhansk_hospital
Koolinalja
Esimesel koolipäeval ühes Ameerika keskkoolis esitleb õpetaja klassile uut kaasõpilast: Sakiro Suzuki, Jaapanist.
Tund algab. Õpetaja: "Vaatame, kui hästi te ameerika kultuurilugu tunnete. Kes ütles "Andke mulle vabadus või surm"?
Klassis on hiirvaikus, ainult Suzukil on käsi püsti: "Patrick Henry, 1775 Philadelphia...s."
"Väga hea, Suzuki. Ja kes on öelnud: "Riik on rahvas ja rahvas ei tohi alla... käia"?"
Suzuki: "Abraham Lincoln, 1863 Washingtonis."
Õpetaja vaatab klassi ja manitseb:"Häbenege, Suzuki on jaapanlane ja tunneb ameerika ajalugu paremini kui teie!"
Tagaridadest kostab vaikne pomin: "Käigu p... need kuradi japsid!"
"Kes seda ütles", karjatab õpetaja. Suzuki: "Kindral McArthur 1942 Guadalkanali juures ja Lee Iacocca 1982 Chrysleri aastakonverentsil."
Klassis on vaikus, tagantpoolt kostab siiski:"Oksele ajab..." Õpetaja karjub: "Kes see oli?" Suzuki: "George Bush Senior jaapani peaministrile Tanaka lõunasöögi ajal Tokios 1991."
Üks õpilane tõuseb püsti ja vannub: "Ma veel keeran sulle!"
Suzuki silma pilgutamata: "Bill Clinton Monica Levinskyle, 1997
Washingtonis, Valge Maja ovaalsaalis."
Püsti tõuseb järgmine ärritunud õpilane: "Suzuki on üks paras s***!"
Selle peale Suzuki: "Valentino Rossi, mootorrataste Grand-Prix'l Brasilias 2002."
Klassis puhkeb hüsteeria, õpetaja langeb minestunult maha.... Uksest astub sisse direktor: "Kurat, niisugust segadust pole minu silmad veel näinud!"
Suzuki: "Angela Merkel rahandusminister Schäublele riigieelarve aruande lugemisel, Berliin 2010."
Tund algab. Õpetaja: "Vaatame, kui hästi te ameerika kultuurilugu tunnete. Kes ütles "Andke mulle vabadus või surm"?
Klassis on hiirvaikus, ainult Suzukil on käsi püsti: "Patrick Henry, 1775 Philadelphia...s."
"Väga hea, Suzuki. Ja kes on öelnud: "Riik on rahvas ja rahvas ei tohi alla... käia"?"
Suzuki: "Abraham Lincoln, 1863 Washingtonis."
Õpetaja vaatab klassi ja manitseb:"Häbenege, Suzuki on jaapanlane ja tunneb ameerika ajalugu paremini kui teie!"
Tagaridadest kostab vaikne pomin: "Käigu p... need kuradi japsid!"
"Kes seda ütles", karjatab õpetaja. Suzuki: "Kindral McArthur 1942 Guadalkanali juures ja Lee Iacocca 1982 Chrysleri aastakonverentsil."
Klassis on vaikus, tagantpoolt kostab siiski:"Oksele ajab..." Õpetaja karjub: "Kes see oli?" Suzuki: "George Bush Senior jaapani peaministrile Tanaka lõunasöögi ajal Tokios 1991."
Üks õpilane tõuseb püsti ja vannub: "Ma veel keeran sulle!"
Suzuki silma pilgutamata: "Bill Clinton Monica Levinskyle, 1997
Washingtonis, Valge Maja ovaalsaalis."
Püsti tõuseb järgmine ärritunud õpilane: "Suzuki on üks paras s***!"
Selle peale Suzuki: "Valentino Rossi, mootorrataste Grand-Prix'l Brasilias 2002."
Klassis puhkeb hüsteeria, õpetaja langeb minestunult maha.... Uksest astub sisse direktor: "Kurat, niisugust segadust pole minu silmad veel näinud!"
Suzuki: "Angela Merkel rahandusminister Schäublele riigieelarve aruande lugemisel, Berliin 2010."
neljapäev, 21. august 2014
Vene vale
Vene armee telekanal "Zvezda" näitas "kaadreid" nagu Ukraina armee oleks kasutanud Makejevkas taktikalist raketikompleksi "Totška-U".
Tegelikuses on video kokkupandud kasutades kaadreid eelmisel aastal Baikonuris juhunud õnnetusest kosmoseraketiga Proton-M, mis peale starti allakukkus ja plahvatas.
https://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=mV6ct4GW7pw
Tegelikuses on video kokkupandud kasutades kaadreid eelmisel aastal Baikonuris juhunud õnnetusest kosmoseraketiga Proton-M, mis peale starti allakukkus ja plahvatas.
https://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=mV6ct4GW7pw
Gruz 200 on jõudnud ka Pihkvasse
Eile saadi Ukrainas kätte üks PMD-2 pardanumbriga 275, Pihkva dessantdiviisist, esimesest langevarjurite roodust, rühmakomandor vanemleitnant Popov. VK-s on juba teade, et Ukrainas langenute hulgas on ka Pihkvast pärit terroriste:
Таня Самосудова
В Псков пришёл груз 200. Кто не в курсе, именно псковская черниговская дивизия "не ведёт" боевых действий на территории Украины.
В "новостях" тишина. Просто город у нас маленький и "шила в мешке не утаишь".
Украина хоронит своих, как героев, открыто. А Россия - тихо...как бомжей...
Таня Самосудова
В Псков пришёл груз 200. Кто не в курсе, именно псковская черниговская дивизия "не ведёт" боевых действий на территории Украины.
В "новостях" тишина. Просто город у нас маленький и "шила в мешке не утаишь".
Украина хоронит своих, как героев, открыто. А Россия - тихо...как бомжей...
kolmapäev, 20. august 2014
teisipäev, 19. august 2014
Vene haubitsad teel Ukrainasse 18.08.2014
Poola ajakirjaniku poolt filmitud Vene üksus teen Ukrainasse
https://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=xwmZl3-eNSs
Sama üksus juba Ukrainas
https://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=qPlew6Ee118
https://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=xwmZl3-eNSs
Sama üksus juba Ukrainas
https://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=qPlew6Ee118
Külm dušš
Metsas sai meil vesi otsa ja toodi paagitäis juurde. Ülem andis käsu, et ülejäänu maha lasta. Pani mootori käima, siis tuli Janusel idee, et võiksime korralikult pesta end külma dušši all. Võtsime kiiresti riidest ja Janus ning mina läksime dušši alla. Pärast külma dušši oli väga mõnus tunne. Ülem jooksis telki, tõi mu fotoka ja dušši all käik sai jäädvustatud.
Põrgu
Silmad on hinge peegel. Eksime juba südameski. Jumal ei ole süüdi, et põrgu on olemas meis enestes, meie ümber ja meie ees. Paavst Johannes Paulus II on defineerinud põrgut igavese lahusolekuna Jumalast.
esmaspäev, 18. august 2014
pühapäev, 17. august 2014
laupäev, 16. august 2014
Taas tagasi
Olin siis kümme päeva metsas. Magasime telgis. Äratus kell 6 ja õhtul saime magama peale kelle 22. Igal öösel tuli käia ka mingil kellaajal valves, tund ja 15 minutit. Siis ajasid järgmise kamraadi üles ja ise magama. Aga magamisega oli ka nii, et kui öösel mõni kamraad pidi minema valvesse, siis pani ta patareilambi põlema ja pani riidesse ning see kes valvest tuli valgustas taas oma teed, et kamraadi jalale ei astuks. Vahel segas see magamist. Öösel vastu üheksandat päeva kui tulin valvest kell pool kolm, siis oli ihu nii maha jahtunud, et ei saanud enam magamiskotis soojaks. Panin küll kampsuni selga, aga magama ei saanud enam jääda. Üheksanda päeva õhtul asusime koos varustusega pikale öisele rännakule. Pilt on tehtud mõni tund enne rännaku algust. Kõik on veel rõõmsad, me ei tea veel kui ränk saab olema rännak.
pühapäev, 10. august 2014
laupäev, 9. august 2014
kolmapäev, 6. august 2014
teisipäev, 5. august 2014
Arengud maailmas
Bloomberg kirjutab, et viimase kuu jooksul ei ole antud laenu mitte ühele vene firmale USA dollarites, Eurodes ja Sveitsi frankides. Jutt ei käi sanktsioonide alla sattunud firmadest vaid kõikidest firmadest. http://www.bloomberg.com/news/2014-08-03/putin-sanctions-drive-away-banks-as-loans-dry-up-russia-credit.html
esmaspäev, 4. august 2014
Odessas
Odessa kuurortrajooni ühe Ibitsa nimelise ööklubi poolt kutsuti esinema Venemaal mitmeid auhindu võitnud soositud lauljanna Ani Lorak. Kuna aga on teada et see Ani on väga venemeelne, siis aktivistid nõudsid kontserdi ärajätmist.
Peale rüselust piirasid kilpidega miilitsaüksused lava ümber ja Ani jõudis isegi 9 laulu esitada.
Parem Sektor korraldab täna Odessas miitingu, ilmselt nõutakse puhastust miilitsas.
Peale rüselust piirasid kilpidega miilitsaüksused lava ümber ja Ani jõudis isegi 9 laulu esitada.
Parem Sektor korraldab täna Odessas miitingu, ilmselt nõutakse puhastust miilitsas.
laupäev, 2. august 2014
Urmas Espenberg - Eesti julgeolekust Ukraina kriisi taustal
Osalesin mai lõpus julgeolekukonverentsil, mille peateemaks oli küsimus: „Kas Venemaa võib Eestit rünnata?" Peaesinejateks sellised sõjaväeeksperdid nagu Ants Laaneots ja Leo Kunnas. Minu mõtted antud teemal on üsna mitmetahulised ning neid on oluliselt täiendanud viimase aja sündmused Ukrainas, kusjuures olukord muutub pidevalt. Tahtmata langeda liigsesse pessimismi, tuleb nentida, et Eesti julgeolekuolukord on küllaltki kehv, ehkki mitte päris lootusetu. Õigete otsuste ja tegude korral võib kõik veel hästi minna, aga palju sõltub ka välistest teguritest.
Putini viimase paari kuu kõned ei jäta kahtluse varjugi, et Vene impeeriumi taasloomisega endistes piirides on tõsi taga. Deržaava taasloomine on putinismi keskne teema ja kui Putin oma lubatud plaane ei täida, võib tema võimuperiood lõppema hakata. Karaganovi, NSVL lagunemise dramatiseerimise, kaasmaalaste kaitse ja teisi doktriine on nüüd täiendatud veel uue nn. ajaloolise õigluse doktriiniga, mis sobib ühtviisi hästi nii Krimmi kui ka teiste alade okupeerimiseks. Sellega luuakse täiendav õiguslik-ideoloogiline foon endistesse vasallriikidesse tungimiseks, isegi juhul, kui need on vahepeal jõudnud iseseisvuda või koguni astuda Euroopa Liitu või NATOsse.
Eriti ettevaatlikud peaksime olema meie, aga võimalik, et ka Soome ja Poola. Tagasivõtmise tahe on igati reaalne, mida kinnitab ilmekalt ka Ukraina kampaania. Kas see õnnestub, on juba iseküsimus. Tundub, et impeeriumi laiendamine käib lainetena ehk osade kaupa. Samuti lastakse vahepeal käiku ilmatu hulk häma ja valesignaale, millest on raske midagi välja lugeda. Ressursside nappuse ja liitlaste leidmise tõttu ei jõua Venemaa sõdida mitmel rindel korraga, seepärast meie ootejärjekord pikeneb. Arvatavasti ei tulda siia enne, kui ollakse ühel pool Ukraina ja Moldovaga. See annab meile nii vajalikku aega, kuid kas seda suudetakse ikka ära kasutada?
Seoses Venemaa agressioonidega võib väita, et piiride puutumatus Euroopas enam ei kehti ja julgeolekuolukord on kardinaalselt muutunud. Läbirääkimiste ja mõistmise asemel räägivad nüüd hoopis ähvardused ja mis kõige hullem – kahurid.
Pikk rahuaeg Euroopas on paraku läbi ja tuleb julgeda seda ka tunnistada. Ainult NATO liikmelisusest enam ei piisa, et olla kaitstud ja turvaline piirkond. Olukord nõuab lisaks aktiivset panustamist kõikidel tasanditel. Euroopa Liidus ja selle juhtorganites käib suhteliselt mõttetu sebimine, mis meie julgeolekut eriti ei kasvata. Suurivaevu on jõutud Krimmi annekteerimise hukkamõistuni ja Ukrainaga assotsieerumisleppe allakirjutamiseni. Venemaale on kehtestatud suhteliselt leebed sanktsioonid, aga mitmes Euroopa riigis on Vene eliit oma mõjuvõimuga ennast nii kõvasti sisse söönud, et nende peale enam loota ei saa. Isegi osad uued parempoolsed ripsutavad Putiniga tiiba. On räägitud isegi koostööst Euroopa Liidu lagundamisel, mille vastutasuks pakutakse Krimmi annektsiooni tunnustamist ja Ukrainas Venemaale vabade käte jätmist. Tõsi, ega Venemaa käed praegugi väga seotud pole. Kuigi paljud Euroopa riigid on reaalset sõjalist ja majanduslikku koostööd Venemaaga mõnevõrra vähendanud, siis teiste koostöö temaga jätkub täiel rinnal.
USA ja NATO on asjadega paremini edasi liikunud. Kuigi USA, Kanada ja NATO on olukorrale vastavat jõujooned ja tegutsemisjuhised paika pannud, ei suudeta või ei taheta Euroopas juba käigusolevaid koostööprojekte kuidagi seisata. Fakti, et Venemaa võib olla geopoliitiline vaenlane, ei ole ju kerge tõdeda. Lihtsam on korrutada endale mantrat, et kõik on korras. Eriti kui mängus on suured altkäemaksud ja mõnede Lääne poliitikute püüe iga hinna eest võimul püsida.
Euroopas näib aga tekkivat uuemat sorti julgeolekustruktuur. USA suurimad liitlased Euroopas on nüüd hoopis Poola, Baltimaad, Taani, Rumeenia ja vanadest riikidest eeskätt Suurbritannia. Neutraalsetest riikidest aga Rootsi. Vana Euroopa juhtriigid, nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia, teevad endiselt varjatud koostööd Putini režiimiga ja on sageli kahepalgelised: retoorikas üks ja tegudes teine. Portugal, Hispaania, Austria, Soome ajavad Putini suhtes mõistvat poliitikat, ka Soome uus juht Stubb on paljudele pettumus. Isegi Ungari ja Tšehhi kipuvad unustama oma kurba lähiminevikku ja ei ole liitunud Poola-Baltimaade kriitiliste hoiakutega.
Ukrainast võib saada tuleviku Euroopa julgeolekuarhitektuuri tähtis osa, aga et sõda jätkub, on vara midagi konkreetsemat rääkida. Vaatamata Obama, Poola juhtide ja president Ilvese korduvale tähelepanujuhtimisele pole Lääne-Euroopa oluliselt selgroogsemale poliitikale lähenenud, vaid sehkendab endiselt Putini klanniga. Geopoliitiliselt võib seega tekkida olukord, kus Venemaa on teatud mõttes ühes paadis Lääne-Euroopaga ja USA hoopis Ida-Euroopaga, Hiina aga ootab oma hetke, et Venemaa lagunemise korral oma osa ära võtta.
Vana hea viies kolonn
Peale vana hea tuumarelvadega hirmutamise ja konventsionaalsete sõjapidamismeetodite on lisandunud uued, mittetraditsioonilised sõjapidamisvahendid. Väga levinud liigiks on saanud infosõda. See kätkeb endast laialdast hulka desinformatsiooni, propagandat ja avalikkuse ettevalmistamine teatud sõjalisteks tegevusteks, samuti hilisemat asjade „selgitamist".
Kindral Laaneots nimetab seda tabavalt vaenlaste zombistamiseks ja tema arvates oli see peamine põhjus, miks Krimm annekteeriti nii kiiresti ja veretult.
Sellele lisandub aktiivne PR- ja lobisõda ning konfliktide ettesöötmine lääneriikide juhtidele ja avalikkusele. Gruusia ja Ukraina kujutamine agressiivsete paariariikidena, Poola valitsusjuhtide diskrediteerimine, Saksamaa ja Prantsusmaa tülliajamine USAga. Loomulikult lisandub sellele vana hea poliitikute äraostmine Läänes. Infosõda lisab läbi meedia juurde teatraalsuse elemente, mida mugav Lääne-Euroopa inimene tugitoolist tarbib. Tugitoolisõda, meediasõda, facebooki-sõda – see kõik on rohkem sarnane jalgpalli MMiga. Vaidlused ja arvamuste kujundamine kommentaarides on üks nüüdisaegse sõja tunnusmärke, mis oma passiivsusega olukorra reaalsele paranemisele kaasa ei aita, küll aga valab veelgi õli tulle, vastandades kogukondi pealtvaatajariikides ja kujundades avalikku arvamust.
Teiseks uue sõja trendiks on saamas eraldusmärkideta diversandid ja eriüksused ehk nn rohelised mehikesed, kes ilmuvad välja ootamatult ei tea kust, hõivavad teatud objekte, koguni terveid maa-alasid ja alles siis tulevad välja oma nõudmistega. Need on ilma eraldusmärkideta, hea relvastusega, väljaõppega Vene eriväed, tõeline löögirusikas.
Kolmandaks on nüüd väga levinud õppused vahetult naaberriigi külje all ja perioodilised provokatsioonid, eriti õhus. See annab legaalse võimaluse koondada piiridele suuri väekontingente.
Ja lõpuks viienda kolonni aktiviseerimine tagakiusatud ja rahulolematute vene kaasmaalaste näol. Pealegi on vaenlase nägu nii kirju – võõrriigi luure, avalikud vaenlased, varjatud vaenlased, mõjuagendid, sümpatiseerijad või ükskõiksed – , et neid on juba väga raske paljastada. Ei saa ju enam õieti aru, kes on kes.
Tõhusad vastumeetmed
Tihedad liitlassuhted USAga ja viimase otsene abi on välimistest teguritest võtmetähtsusega, olenemata sellest, kas Prantsuse–Saksa–Rooma telg seda toetab või ei. See, et me oleme prantslastele võlgu seitsme oma rumalusest uitama läinud jalgratturi eest, ei tähenda, et peaksime Pariisi esimese viipe peale saatma oma mehed Aafrika põrgusse. Kus on meie selgroog? Väga tähtis on ka Balti riikide omavaheline sõjaline koostöö ja koostöö Poola, Taani ning Rootsiga, ja nii palju kui võimalik Soome ja tulevikus Ukrainaga. USA üksuste arv meie riikides peaks veelgi kasvama ja mitmekesistuma.
Kui tahta Vene impeeriumi laienemisele reaalselt vastu seista, ei saa loota ainult NATOle või revolutsioonile Venemaal, vaid peame suutma neutraliseerida ka uusi mittekonventsionaalseid sõjapidamismeetodeid. Ukrainas toimuv antipropaganda on näidanud, et see võib olla küllalt edukas ja seda tuleb jõudumööda teha ka meil, nii venekeelse TV-kanali, küberkaitse kui ka interneti vallas. Igasuguse agressiooni korral tuleb võita progressiivse maailma kiire poolehoid ja edastada adekvaatset infot.
Tavavägede täiustamine ja tõhustamine on rohkem sõjaspetsialistide rida ning selles osas on meil vastavad inimesed olemas. Tänu Prantsusmaa tegudele peame olema tulevikus valmis Mistrali-taoliste dessantlaevade tõrjeks, mis eeldab tuntavat miini- ja rannakaitsevõimekust. Loomist ootab mingigi soomustankivägi ja hästi toimiv õhukaitse.
Tähtis osa on ka julgeolekustruktuuride parandamisel. Tuleb kiiremas korras ette võtta Kaitseliidu parem relvastamine automaatrelvade, kuulivestide ja ka stinger-rakettide ning tankitõrjerelvadega, mis on näidanud Ukrainas oma efektiivsust, paraku küll terroristide poolel. Rohkem oleks vaja Kaitseliidu õppusi, eriti linnalahingute matkimist, objektide kaitsmist roheliste mehikeste eest ja nende tagasivallutamist. Kaitseliit on meie julgeoleku garant.
Putini viimase paari kuu kõned ei jäta kahtluse varjugi, et Vene impeeriumi taasloomisega endistes piirides on tõsi taga. Deržaava taasloomine on putinismi keskne teema ja kui Putin oma lubatud plaane ei täida, võib tema võimuperiood lõppema hakata. Karaganovi, NSVL lagunemise dramatiseerimise, kaasmaalaste kaitse ja teisi doktriine on nüüd täiendatud veel uue nn. ajaloolise õigluse doktriiniga, mis sobib ühtviisi hästi nii Krimmi kui ka teiste alade okupeerimiseks. Sellega luuakse täiendav õiguslik-ideoloogiline foon endistesse vasallriikidesse tungimiseks, isegi juhul, kui need on vahepeal jõudnud iseseisvuda või koguni astuda Euroopa Liitu või NATOsse.
Eriti ettevaatlikud peaksime olema meie, aga võimalik, et ka Soome ja Poola. Tagasivõtmise tahe on igati reaalne, mida kinnitab ilmekalt ka Ukraina kampaania. Kas see õnnestub, on juba iseküsimus. Tundub, et impeeriumi laiendamine käib lainetena ehk osade kaupa. Samuti lastakse vahepeal käiku ilmatu hulk häma ja valesignaale, millest on raske midagi välja lugeda. Ressursside nappuse ja liitlaste leidmise tõttu ei jõua Venemaa sõdida mitmel rindel korraga, seepärast meie ootejärjekord pikeneb. Arvatavasti ei tulda siia enne, kui ollakse ühel pool Ukraina ja Moldovaga. See annab meile nii vajalikku aega, kuid kas seda suudetakse ikka ära kasutada?
Seoses Venemaa agressioonidega võib väita, et piiride puutumatus Euroopas enam ei kehti ja julgeolekuolukord on kardinaalselt muutunud. Läbirääkimiste ja mõistmise asemel räägivad nüüd hoopis ähvardused ja mis kõige hullem – kahurid.
Pikk rahuaeg Euroopas on paraku läbi ja tuleb julgeda seda ka tunnistada. Ainult NATO liikmelisusest enam ei piisa, et olla kaitstud ja turvaline piirkond. Olukord nõuab lisaks aktiivset panustamist kõikidel tasanditel. Euroopa Liidus ja selle juhtorganites käib suhteliselt mõttetu sebimine, mis meie julgeolekut eriti ei kasvata. Suurivaevu on jõutud Krimmi annekteerimise hukkamõistuni ja Ukrainaga assotsieerumisleppe allakirjutamiseni. Venemaale on kehtestatud suhteliselt leebed sanktsioonid, aga mitmes Euroopa riigis on Vene eliit oma mõjuvõimuga ennast nii kõvasti sisse söönud, et nende peale enam loota ei saa. Isegi osad uued parempoolsed ripsutavad Putiniga tiiba. On räägitud isegi koostööst Euroopa Liidu lagundamisel, mille vastutasuks pakutakse Krimmi annektsiooni tunnustamist ja Ukrainas Venemaale vabade käte jätmist. Tõsi, ega Venemaa käed praegugi väga seotud pole. Kuigi paljud Euroopa riigid on reaalset sõjalist ja majanduslikku koostööd Venemaaga mõnevõrra vähendanud, siis teiste koostöö temaga jätkub täiel rinnal.
USA ja NATO on asjadega paremini edasi liikunud. Kuigi USA, Kanada ja NATO on olukorrale vastavat jõujooned ja tegutsemisjuhised paika pannud, ei suudeta või ei taheta Euroopas juba käigusolevaid koostööprojekte kuidagi seisata. Fakti, et Venemaa võib olla geopoliitiline vaenlane, ei ole ju kerge tõdeda. Lihtsam on korrutada endale mantrat, et kõik on korras. Eriti kui mängus on suured altkäemaksud ja mõnede Lääne poliitikute püüe iga hinna eest võimul püsida.
Euroopas näib aga tekkivat uuemat sorti julgeolekustruktuur. USA suurimad liitlased Euroopas on nüüd hoopis Poola, Baltimaad, Taani, Rumeenia ja vanadest riikidest eeskätt Suurbritannia. Neutraalsetest riikidest aga Rootsi. Vana Euroopa juhtriigid, nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia, teevad endiselt varjatud koostööd Putini režiimiga ja on sageli kahepalgelised: retoorikas üks ja tegudes teine. Portugal, Hispaania, Austria, Soome ajavad Putini suhtes mõistvat poliitikat, ka Soome uus juht Stubb on paljudele pettumus. Isegi Ungari ja Tšehhi kipuvad unustama oma kurba lähiminevikku ja ei ole liitunud Poola-Baltimaade kriitiliste hoiakutega.
Ukrainast võib saada tuleviku Euroopa julgeolekuarhitektuuri tähtis osa, aga et sõda jätkub, on vara midagi konkreetsemat rääkida. Vaatamata Obama, Poola juhtide ja president Ilvese korduvale tähelepanujuhtimisele pole Lääne-Euroopa oluliselt selgroogsemale poliitikale lähenenud, vaid sehkendab endiselt Putini klanniga. Geopoliitiliselt võib seega tekkida olukord, kus Venemaa on teatud mõttes ühes paadis Lääne-Euroopaga ja USA hoopis Ida-Euroopaga, Hiina aga ootab oma hetke, et Venemaa lagunemise korral oma osa ära võtta.
Vana hea viies kolonn
Peale vana hea tuumarelvadega hirmutamise ja konventsionaalsete sõjapidamismeetodite on lisandunud uued, mittetraditsioonilised sõjapidamisvahendid. Väga levinud liigiks on saanud infosõda. See kätkeb endast laialdast hulka desinformatsiooni, propagandat ja avalikkuse ettevalmistamine teatud sõjalisteks tegevusteks, samuti hilisemat asjade „selgitamist".
Kindral Laaneots nimetab seda tabavalt vaenlaste zombistamiseks ja tema arvates oli see peamine põhjus, miks Krimm annekteeriti nii kiiresti ja veretult.
Sellele lisandub aktiivne PR- ja lobisõda ning konfliktide ettesöötmine lääneriikide juhtidele ja avalikkusele. Gruusia ja Ukraina kujutamine agressiivsete paariariikidena, Poola valitsusjuhtide diskrediteerimine, Saksamaa ja Prantsusmaa tülliajamine USAga. Loomulikult lisandub sellele vana hea poliitikute äraostmine Läänes. Infosõda lisab läbi meedia juurde teatraalsuse elemente, mida mugav Lääne-Euroopa inimene tugitoolist tarbib. Tugitoolisõda, meediasõda, facebooki-sõda – see kõik on rohkem sarnane jalgpalli MMiga. Vaidlused ja arvamuste kujundamine kommentaarides on üks nüüdisaegse sõja tunnusmärke, mis oma passiivsusega olukorra reaalsele paranemisele kaasa ei aita, küll aga valab veelgi õli tulle, vastandades kogukondi pealtvaatajariikides ja kujundades avalikku arvamust.
Teiseks uue sõja trendiks on saamas eraldusmärkideta diversandid ja eriüksused ehk nn rohelised mehikesed, kes ilmuvad välja ootamatult ei tea kust, hõivavad teatud objekte, koguni terveid maa-alasid ja alles siis tulevad välja oma nõudmistega. Need on ilma eraldusmärkideta, hea relvastusega, väljaõppega Vene eriväed, tõeline löögirusikas.
Kolmandaks on nüüd väga levinud õppused vahetult naaberriigi külje all ja perioodilised provokatsioonid, eriti õhus. See annab legaalse võimaluse koondada piiridele suuri väekontingente.
Ja lõpuks viienda kolonni aktiviseerimine tagakiusatud ja rahulolematute vene kaasmaalaste näol. Pealegi on vaenlase nägu nii kirju – võõrriigi luure, avalikud vaenlased, varjatud vaenlased, mõjuagendid, sümpatiseerijad või ükskõiksed – , et neid on juba väga raske paljastada. Ei saa ju enam õieti aru, kes on kes.
Tõhusad vastumeetmed
Tihedad liitlassuhted USAga ja viimase otsene abi on välimistest teguritest võtmetähtsusega, olenemata sellest, kas Prantsuse–Saksa–Rooma telg seda toetab või ei. See, et me oleme prantslastele võlgu seitsme oma rumalusest uitama läinud jalgratturi eest, ei tähenda, et peaksime Pariisi esimese viipe peale saatma oma mehed Aafrika põrgusse. Kus on meie selgroog? Väga tähtis on ka Balti riikide omavaheline sõjaline koostöö ja koostöö Poola, Taani ning Rootsiga, ja nii palju kui võimalik Soome ja tulevikus Ukrainaga. USA üksuste arv meie riikides peaks veelgi kasvama ja mitmekesistuma.
Kui tahta Vene impeeriumi laienemisele reaalselt vastu seista, ei saa loota ainult NATOle või revolutsioonile Venemaal, vaid peame suutma neutraliseerida ka uusi mittekonventsionaalseid sõjapidamismeetodeid. Ukrainas toimuv antipropaganda on näidanud, et see võib olla küllalt edukas ja seda tuleb jõudumööda teha ka meil, nii venekeelse TV-kanali, küberkaitse kui ka interneti vallas. Igasuguse agressiooni korral tuleb võita progressiivse maailma kiire poolehoid ja edastada adekvaatset infot.
Tavavägede täiustamine ja tõhustamine on rohkem sõjaspetsialistide rida ning selles osas on meil vastavad inimesed olemas. Tänu Prantsusmaa tegudele peame olema tulevikus valmis Mistrali-taoliste dessantlaevade tõrjeks, mis eeldab tuntavat miini- ja rannakaitsevõimekust. Loomist ootab mingigi soomustankivägi ja hästi toimiv õhukaitse.
Tähtis osa on ka julgeolekustruktuuride parandamisel. Tuleb kiiremas korras ette võtta Kaitseliidu parem relvastamine automaatrelvade, kuulivestide ja ka stinger-rakettide ning tankitõrjerelvadega, mis on näidanud Ukrainas oma efektiivsust, paraku küll terroristide poolel. Rohkem oleks vaja Kaitseliidu õppusi, eriti linnalahingute matkimist, objektide kaitsmist roheliste mehikeste eest ja nende tagasivallutamist. Kaitseliit on meie julgeoleku garant.
reede, 1. august 2014
Arvamus
Sõda on seisund, milles kõige madalamad ja moraalitumad saavad võimu ja kuulsuse. - Lew Nikolajewitsch Tolstoi -
Riigikorraldus - automaat asendab kõiki omandust tõestavaid dokumente
Riigikorraldus - automaat asendab kõiki omandust tõestavaid dokumente
Tellimine:
Postitused (Atom)