 | ||||
Müüdi 800€  |
reede, 29. september 2017
Otepää Eesti Post 1941
neljapäev, 28. september 2017
Elva Eesti Post 1941
 |
| Müüdi 160€ |
 |
| Müüdi 4600€ |
 |
| Müüdi 400€ |
kolmapäev, 27. september 2017
Peapiiskop Jaan Kiivit sallivuse ideoloogiast
Kuigi me näeme selle maailma muudatusi oma madala mätta otsast, tundub siiski, et elame läbi inimkonna senise ajaloo kõige kiiremat, kõige saatustiinemat kultuurilist pööret, mille tagajärjed on ettearvamatud.
Küsimus on nn uues sallivuses või uues tolerantsuses. Vanas mõttes tähendas sallivus, et teise inimese usku, tõekspidamisi, käitumist jne tuleb respekteerida. Inimest tuleb austada inimesena, ilma et peaks tema veendumusi jagama. See on olnud kristlik seisukoht. Uus sallivus esindab aga totaalset relativismi, kõige täielikku suhtelisust: tõde ei ole olemas, on olemas ainult suur hulk erinevaid, võrdväärseid tõdesid. Ja häda sulle, kui sa ei võta samasugust hoiakut ja sellest lähtuvat käitumist omaks. Sest siis sa oled süüdi selle uue moraalikoodeksi kõige hullemas pahes sallimatuses. Sa diskrimineerid teisi. Kes peab näiteks homoseksuaalsust vääraks, on langetanud hukkamõistva otsuse ning tema vastu tuleb võidelda.
Tegelikult on uus sallivus agressiivne ideoloogia, mis võitleb kristluse vastu ja võtab oma kaitse alla ebajumalateenistuse. Seda ideoloogiat levitatakse massimeedia kõigi vahenditega, sellel on kaugeleulatuv negatiivne mõju hariduskorraldusele ja kultuurile. Alexander Seibel retsensioonis Josh McDowelli ja Bob Hostetleri raamatule „Uus tolerantsus“: „Uus sallivus alavääristab õppimissaavutusi, teeb tühjaks hariduse sisu, kirjutab ajalugu ümber, eirab elu põhiantusi, räägib musta valgeks, kitsendab inimeste vabadusi ja eitab vanemate õigusi.“
Ma saan peatuda sellel vähkkasvajal üksnes lühidalt, kuigi see vääriks suuremat tähelepanu, et me mõistaksime, mis meie ümber on toimumas. Tahan osutada ainuvõimalikule teele, kuidas seda läbi näha ja sellele kristlasena reageerida. Mõtleme Jeesuse suhtumisele. Ta on inimesi tingimusteta armastanud, st neid täielikult sallinud ja omaks võtnud. Kuid ta ei ole nende käitumist heaks kiitnud, nagu uus sallivus nõuab. Ta nimetas pattu patuks ja sellepärast löödi ta risti.
Väljavõtteid EELK peapiiskop Jaan Kiiviti (1940–2005) ettekandest Eesti Evangeelse Alliansi konverentsil Balti Misjonikeskuses 10. märtsil 2001.
Küsimus on nn uues sallivuses või uues tolerantsuses. Vanas mõttes tähendas sallivus, et teise inimese usku, tõekspidamisi, käitumist jne tuleb respekteerida. Inimest tuleb austada inimesena, ilma et peaks tema veendumusi jagama. See on olnud kristlik seisukoht. Uus sallivus esindab aga totaalset relativismi, kõige täielikku suhtelisust: tõde ei ole olemas, on olemas ainult suur hulk erinevaid, võrdväärseid tõdesid. Ja häda sulle, kui sa ei võta samasugust hoiakut ja sellest lähtuvat käitumist omaks. Sest siis sa oled süüdi selle uue moraalikoodeksi kõige hullemas pahes sallimatuses. Sa diskrimineerid teisi. Kes peab näiteks homoseksuaalsust vääraks, on langetanud hukkamõistva otsuse ning tema vastu tuleb võidelda.
Tegelikult on uus sallivus agressiivne ideoloogia, mis võitleb kristluse vastu ja võtab oma kaitse alla ebajumalateenistuse. Seda ideoloogiat levitatakse massimeedia kõigi vahenditega, sellel on kaugeleulatuv negatiivne mõju hariduskorraldusele ja kultuurile. Alexander Seibel retsensioonis Josh McDowelli ja Bob Hostetleri raamatule „Uus tolerantsus“: „Uus sallivus alavääristab õppimissaavutusi, teeb tühjaks hariduse sisu, kirjutab ajalugu ümber, eirab elu põhiantusi, räägib musta valgeks, kitsendab inimeste vabadusi ja eitab vanemate õigusi.“
Ma saan peatuda sellel vähkkasvajal üksnes lühidalt, kuigi see vääriks suuremat tähelepanu, et me mõistaksime, mis meie ümber on toimumas. Tahan osutada ainuvõimalikule teele, kuidas seda läbi näha ja sellele kristlasena reageerida. Mõtleme Jeesuse suhtumisele. Ta on inimesi tingimusteta armastanud, st neid täielikult sallinud ja omaks võtnud. Kuid ta ei ole nende käitumist heaks kiitnud, nagu uus sallivus nõuab. Ta nimetas pattu patuks ja sellepärast löödi ta risti.
Väljavõtteid EELK peapiiskop Jaan Kiiviti (1940–2005) ettekandest Eesti Evangeelse Alliansi konverentsil Balti Misjonikeskuses 10. märtsil 2001.
teisipäev, 26. september 2017
esmaspäev, 25. september 2017
Eesti Post 1919
Oksjonil oli müügis alghinnaga 600€, müügihinda pole näha
pühapäev, 24. september 2017
Eesti Post 1919
Eesti Post 1919
laupäev, 23. september 2017
reede, 22. september 2017
neljapäev, 21. september 2017
kolmapäev, 20. september 2017
Maria Lebedeva
Avec les cinq Lauréats du 1er Concours International d'orgue de Shanghai.
1er Prix Michael Hey (USA) vasakult kuues
2ème Prix Zhen Piao (Hiina) paremalt kuues
3ème Prix Yunjung Lee (Lõuna Korea) vasakult teine
4ème Prix Mahela Reichstatt (Saksamaa) Pilidil vasakult neljas
5ème Prix María Lebedeva (St.Peterburg- Venemaa)
Un grand bravo à tous et meilleurs vœux de réussite !
laupäev, 16. september 2017
reede, 15. september 2017
teisipäev, 12. september 2017
Vanavanaema
“Vanavanaema, kui vana sa oled?” küsivad lapsed.
“Väga vana!”
“Me teame, et siis, kui sa väike olid, iPhone 6 ja Sony Xperia Z3 veel polnud, eks?”
“Muidugi ei olnud!”
“Aga mp3 mängijaid?”
“Ka ei olnud.”
“Ja isegi mobiiltelefone mitte?”
“Ei.”
“Televiisoreid?”
“Kah ei.”
“No raadio sul ju ometi oli?”
“Kui ma väike olin, siis veel polnud.”
Hetk vaikust.
“Aga vanavanaema, milline on kõige suurem dinosaurus, mida sa väiksena näinud oled?”
“Väga vana!”
“Me teame, et siis, kui sa väike olid, iPhone 6 ja Sony Xperia Z3 veel polnud, eks?”
“Muidugi ei olnud!”
“Aga mp3 mängijaid?”
“Ka ei olnud.”
“Ja isegi mobiiltelefone mitte?”
“Ei.”
“Televiisoreid?”
“Kah ei.”
“No raadio sul ju ometi oli?”
“Kui ma väike olin, siis veel polnud.”
Hetk vaikust.
“Aga vanavanaema, milline on kõige suurem dinosaurus, mida sa väiksena näinud oled?”
Üte
Vabaduse tõrvik liigub ühest käest teise, kuid seda ei ole kunagi võimalik kustutada. Nasrin Soudeh
laupäev, 9. september 2017
1921. aasta protokolliraamatust
Kuna otsisin perekonnanime protokolliraamatust, siis panin tähele, et Irbiska vallas on kogu pere kirja pandud. Teiseks on setodel pandud kirja ristinimi ja setopärane hääldus. Näiteks Aleksandra-Alli, Aleksandr-Aleksa, Aleksei-Oljoksa, Anastasia-Nasta, Anna-Anne, Avdotja-Odjo, Dementi-Demme, Ivan- Ivvo, Ignati-Ignasi, Jakov-Jako, Jevdokia- Odjo, Jefim-Jehkim, Jegor-Jehorks, Klementi-Klisjv, Lavrenti-Lauri, Marfa-Marfi, Matvei -Mati, Mihail-Mihal, Mihail-Mihkal, Marfa-Martjo, Maria-Maarja, Ilja-Illo, Tatjana-Tato, Feodor-Höödo, Mikolai-Miku, Grigori-Kriisa, Agafja-Oga, Natalja-Nati, Jekaterina-Kati, Pjotr-Petra, Pelageja-Palaga, Pavli-Paali, Vassili-Vasso, Ksenja-Okse, Nikolai-Miki, Mihail-Mihal, Jelena-Olljo, Matvei-Mats, Jefenia-Ohrjo, Nastasja-Nasta, Pavel-Paali, Tatjana-Tatjo, Sergei-Sergo, Stepani-Teppo, Praskovja-Parask, Timofei-Timmo, Vassili-Vassjo, Varvara-Varo.
Parkjavitsa (Panikovitši) valla protokollides on sageli ainult täiskasvanud, lapsi ei ole kirja pandud ja nii põhjalikku seto nimede kirjapanemist ka ei ole.
Kimagi töötasin koos ühe mehega Setomaalt, keda kutsuti Miitra Volli. Ehk siis Dimitri poeg Vladimir. Kui setodel veel ei olnud perekonnanimesid ja aastakümneid hiljemgi kutsutigi neid nii, isanimi ja nimi.
Parkjavitsa (Panikovitši) valla protokollides on sageli ainult täiskasvanud, lapsi ei ole kirja pandud ja nii põhjalikku seto nimede kirjapanemist ka ei ole.
Kimagi töötasin koos ühe mehega Setomaalt, keda kutsuti Miitra Volli. Ehk siis Dimitri poeg Vladimir. Kui setodel veel ei olnud perekonnanimesid ja aastakümneid hiljemgi kutsutigi neid nii, isanimi ja nimi.
Tänane matus
Mul oli täna üks väike matus. Matsin Pavel Pliatsit. Paveli vanematele oli pandud perekonnanimi 28.09.1921. Irboska vallas Prõmõje Koshelki külas. Protokolliraamatus on nime kuju Pleiäts (Плейяц). Kuid see nimi on vahepeal muutunud, nagu vahel juhtub. Matuselised olid õde oma perega Tartust. Kuna lahkunu õel ei olnud autot, siis sai telefoni teel kokku lepitud. Kui tema õde tuli täna kiriku juurde, siis oli ta väga häiritud Sõmerpalu valla avahooldustöötaja Tiia Rahula käitumisest. Kes oli lahkunu õele öelnud, et ta ei lase Pavelit kiriklikult matta. Ta oli lubanud lahkunu saata Tartu ja lasta tuhastada. Alles siis kui lahkunu õde pöördus vallavanema poole, oli see lubanud asja lahendada. Kuna nad tulid paar tundi enne matust, siis ütlesin, et lahkunu on juba eile õhtul toodud kirikusse. See rahustas lahkunu õde. Küsisin, et kas tahavad kohe kirikusse minna. Vastasid, et toovad pärjad ära kirikusse ja käivad surnuaial. Kui nad kirikusse tulid oli lahkunu õde rõõmus, et Pavel sai öö olla kirikus. Pärast matust kui viisin lahkunu õe surnuaia lõpust autoga surnuaia väravasse, siis oli lahkunu õde ikka veel sellest käitumisest ärritunud ja rääkis uuesti detailsemalt. Tiia Rahula oli öelnud, et Pavel ei uskunud Jumalasse ja ei saa kirikust matta ja ta saadab lahkunu Tartu krematooriumi ja matab Tartusse. Õde oli aga jäänud kindlaks, et matab Vastseliina kirikust. Veel oli lahkunu õde öelnud, et ta on kõik oma lähedased matnud kirikust ja Pavel on ristitud ja ta kindlasti matab Vastseliina kirikust Vastseliina surnuaiale. Paveli vanemad on maetud Vastseliina surnuaiale ja nende hauakividel on perekonnanimi Pliiats. Pavel on ristitud Zalesje ehk Saalessa kirikus Setomaal. Paveli hauakivil on perekonnanimi Pleiats.
Mäletan, et Pavel oli töökas ja vaikne autojuht Sõmerpalus.
Mäletan, et Pavel oli töökas ja vaikne autojuht Sõmerpalus.
reede, 8. september 2017
kolmapäev, 6. september 2017
teisipäev, 5. september 2017
Läänemaa
Läänemaa . Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Üldosa. Eesti VIII. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1938 http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:276084/251825/page/3
Sellega lõpeb see sari. Aga: Kättesaadav ka CD-ROMil. CD-ROM sisaldab ka kd. 7 ja 8 Eriosa:1940. a. ilmumata jäänud trükise korrektuurpoognaid
http://erb.nlib.ee/?kid=20017844
Sellega lõpeb see sari. Aga: Kättesaadav ka CD-ROMil. CD-ROM sisaldab ka kd. 7 ja 8 Eriosa:1940. a. ilmumata jäänud trükise korrektuurpoognaid
http://erb.nlib.ee/?kid=20017844
Viljandimaa
Viljandimaa . Maadeteaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus I. Üldosa. Eesti VII. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1939. http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:276086/251911/page/1
Kättesaadav ka CD-ROMil. CD-ROM sisaldab ka kd. 7 ja 8 Eriosa:1940. a. ilmumata jäänud trükise korrektuurpoognaid
Kättesaadav ka CD-ROMil. CD-ROM sisaldab ka kd. 7 ja 8 Eriosa:1940. a. ilmumata jäänud trükise korrektuurpoognaid
Saaremaa
Saaremaa . Maadeteaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti VI. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1934. http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:276058/251965/page/2
Tartumaa
Tartumaa . Maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1925. Saab pdfina alla laadida http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:280193
Valgamaa
Veel on olemas digiarhiivis ka Valgamaa : maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus Eesti V. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1932.
http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:276057/250298/page/5
http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:276057/250298/page/5
Pärnumaa
Internetis on ka Pärnumaa. Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti IV. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1930. http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:276047/254587/page/2
Setumaa
Nüüd sain ka Setumaa arhiivist kätte. Setumaa . Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Eesti III. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1928. http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:276043/254481/page/1
Võrumaa
Paar päeva tagasi oli vaja uurida natuke Võrumaa ajalugu. Otsisin Internetist, aga ei tulnud kuidagi välja. Täna sain ühe hea tuttavaga kokku ja tema lubas uurida. Kui ma kinnitasin, et olen varem seda lugenud ja Setumaa on ka kindlasti üleval. Saatiski lingi.
Võrumaa : maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus Eesti II. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Tartu 1926.
http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:276036/250290/page/1laupäev, 2. september 2017
Tolik
Läheb üks vene uusrikas mööda tänavat ja näeb, kuidas üks prükkar kerjab.
Midagi nagu jõnksatab uusrikka südames – astub ligi ja viskab kodutule 100 dollarit.
Jõuab vaevalt autosse istuda, kui märkab, et üks teine uhke limusiin peatub, millest astub välja Putin ja sammub otsejoones prükkari poole.
“Tere, Tolik, kuhu sa vahepeal kadunud oled? Läheks sööks koos lõunat?”
“Ei saa, näed, pean tööd tegema! Õhtul ehk….”
Vaevalt jõuab Putin ära sõita, kui tuleb teine masin – välja astub Lukašenko, kes läheb samuti seda kodutut teretama.
“No tere, Tolik, sind pole jupp aega näha olnud! Lähme pärast koos õhtustama?”
“Ei saa, ma leppisin Putiniga juba kokku. Homme võib-olla…”
Uusrikas ajab end masinast välja, läheb prükkari juurde tagasi ja pärib:
“Kuule, kuidas sa sihukesi mehi tunned, ise oled tühine prükkar?”
“Noh, ma tunnen veel oi-oi missuguseid mehi!” kiitleb mees.
“”Tead, sõidame homme Vatikani!” teeb uusrikas ettepaneku. “Kui sa näitad, et sa Rooma paavsti ka tunned, siis kingin ma sulle nii suure summa raha, et su lapselapselapsed ka kunagi tööle minema ei pea!”
Jõuavadki Rooma ja lähevad Püha Peetruse platsile.
Uusrikas jääb rahvasumma, kodutu trügib majja.
Saab ilma probleemideta kõikidest turvameestest mööda ja mõne aja pärast ilmubki paavsti kõrval rõdule.
Vaatab rahva sekka, otsib silmadega uusrikast ja näeb, kuidas too ära minestab.
Pärast, kui nad uuesti kokku saavad, küsib prükkar uusrikkalt, miks too ära minestas.
“Tead, hea küll, Putin ja paavst ja kõik…suudan veel kuidagi mõista…Aga vot see oli juba liig, kui hiinlaste delegatsioon platsile tuli ja nad hakkasid giidilt küsima, kes see valges rüüs seal Toliku kõrval seisab…”
Midagi nagu jõnksatab uusrikka südames – astub ligi ja viskab kodutule 100 dollarit.
Jõuab vaevalt autosse istuda, kui märkab, et üks teine uhke limusiin peatub, millest astub välja Putin ja sammub otsejoones prükkari poole.
“Tere, Tolik, kuhu sa vahepeal kadunud oled? Läheks sööks koos lõunat?”
“Ei saa, näed, pean tööd tegema! Õhtul ehk….”
Vaevalt jõuab Putin ära sõita, kui tuleb teine masin – välja astub Lukašenko, kes läheb samuti seda kodutut teretama.
“No tere, Tolik, sind pole jupp aega näha olnud! Lähme pärast koos õhtustama?”
“Ei saa, ma leppisin Putiniga juba kokku. Homme võib-olla…”
Uusrikas ajab end masinast välja, läheb prükkari juurde tagasi ja pärib:
“Kuule, kuidas sa sihukesi mehi tunned, ise oled tühine prükkar?”
“Noh, ma tunnen veel oi-oi missuguseid mehi!” kiitleb mees.
“”Tead, sõidame homme Vatikani!” teeb uusrikas ettepaneku. “Kui sa näitad, et sa Rooma paavsti ka tunned, siis kingin ma sulle nii suure summa raha, et su lapselapselapsed ka kunagi tööle minema ei pea!”
Jõuavadki Rooma ja lähevad Püha Peetruse platsile.
Uusrikas jääb rahvasumma, kodutu trügib majja.
Saab ilma probleemideta kõikidest turvameestest mööda ja mõne aja pärast ilmubki paavsti kõrval rõdule.
Vaatab rahva sekka, otsib silmadega uusrikast ja näeb, kuidas too ära minestab.
Pärast, kui nad uuesti kokku saavad, küsib prükkar uusrikkalt, miks too ära minestas.
“Tead, hea küll, Putin ja paavst ja kõik…suudan veel kuidagi mõista…Aga vot see oli juba liig, kui hiinlaste delegatsioon platsile tuli ja nad hakkasid giidilt küsima, kes see valges rüüs seal Toliku kõrval seisab…”
Tellimine:
Postitused (Atom)