Vaimulikest

Laupäevasel urnimatusel jäid kaks matuselist hiljemaks. Nad olid olnud just enne seda teisel matusel ja jõudsid Vastseliina surnuaeda siis kui urn oli juba maetud, enne lõpulaulu. Setomaa turismitalus oli peielaud ja enne peielauda istumist tuli meesterahvas minu juurde. Rahvuselt ukrainlane ja ütles, "sina ei ole küll batjuška (isake), oled pastor aga ikka vaimulik. Teie vaimulikud tunnetate ja näete seda mida meie tavalised inimesed ei tunneta ega näe". Tema on endise sõjaväelasena kasvanud ühiskonnas kus öeldi, et Jumalat ei ole. Temal olevat kirikuga kõik asjad korras. Ristitud ja laulatatud, niisamuti lapsed on ristitud ja laulatatud ja lapselapsed ka ristitud. Kuna üks lastest on diplomat, siis oli esimene lapselaps ristitud New Yorgis, teine Aserbaidšaanis ja kolmas Eestis. Rääkis, et lapselapsed on nii kasvatatud, kui kirikusse lähevad, teevad kohe ristimärgi ja kummardavad, nagu õigeusu kirikus kombeks. Algul oli küll imestanud, et lastelastele kohe maast madalast on nii õpetatud, aga ütles, et see on hea, siis ei muutu süda kõvaks ja külmaks. Patriarh Kirilli ametisseseadmise ajal oli olnud Moskvas ja käinud kahe lapselapsega kirikus kus teenistust pidas Aleksandria patriarh. Seal teenistuse lõppedes oli tulnud üks grupp lapsi kirikusse, kes neist läksid mööda. Nüüd oli üks vaimulik möödunud neist lastest ja tema lastelastest möödudes oli mõlemat õnnistanud. Mees küsis vaimuliku käest, miks ta neid õnnistas. See oli vastanud, et need kaks last keda ta õnnistas on ju ristitud. Mees oli küsinud, aga miks ta seda laste gruppi, kes eespool seisavad ei õnnistanud? Vaimulik oli vastanud, aga nad ei ole ristitud. Mees oli vähe kõhelnud ja läinud laste grupi juurde ning küsinud, kas keegi lastest on ristitud? Lapsed olid vastanud, et keegi ei ole neist ristitud.