Täna hommikul helistas Helju, et Ülle on autoga Tsirgul lumme kinni jäänud ja kui pääseb, siis pöördub tagasi koju. Sõitsin Heljut kirikusse tooma ja jõudsin mõni minut enne teenistuse algust tagasi. Laura juba ootas kantseleis ja andsin talle laulunumbrid. Ja ütlesin, et Missos jääb teenistus ära. Leili helistas, et kogu kirik on suitsu täis ja tee on ära tuisanud ning samal ajal on pensionäride jõulupidu. Helistasime kirikulistele, et teenistus jääb ära. Laura oli sellest üllatunud, ta oleks tahtnud kahes kohas mängida. Ülle jõudis ka ikka teenistuse alguseks kohale.
Laura jäi ootama, kuni teised lahkusid kantseleist ja küsis, kas ma saan tema rahvatantsutrupi kaaslase Tairi võtta kirikupalvesse. Ta olevat reede öösel vastu laupäeva läinud kaduma. Võtsime selle neiu kirikupalvesse, et kui ta on elus, saaks koju pöörduda. Viimase laulu ajal nägin, et Laural pisarad jooksevad ja mängib. Kui laul lõppes, siis ruttas Laura kirikust välja ja hakkas koridoris suure häälega nutma. Kõik kirikulised olid ära kohkunud, mis nüüd? Laura on ju meil väga tore ja tubli noor mängija, alati rõõmus. Läksin Laura juurde, võtsin tal ümber õlgade kinni ja Laura ütles, et sai hetk tagasi sõnumi, et Tairi oli leitud Koreli oja äärest surnuna. Lohutasin teda nii nagu oskasin. Kutsusin Laura kööki, et temale midagi juua anda. Laura küsis, kas ma saaksin laulatusele kedagi teist kutsuda mängima. Helistasin Kätlinile, tema aga vastas, et tee on ära tuisanud ja ei saa autoga kodunt välja. Laura lubas siis ise tulla.
Mul oli päris pikalt väga kehv enesetunne, oleksin ise ka vajanud kellegi tuge ja eks see kandus veidi ka laulatusele üle.
Laura tuli tükk aega enne laulatuse algust kohale, nüüd oli ta esimesest šokist üle saanud. Ütles, et olid kambaga käinud reede õhtul ClubTartus ja tema oli Tairi sinna kutsunud. Nende nägemata oli ta mingil ajal klubist ilma üleriieteta, telefonita, dokumentideta ja isiklike asjadeta lahkunud. Miks, seda ei teadnud ta vastata. Nad olid teda öösel kaks tundi kahe autoga Võrus otsinud ja helistanud. Muidugi, telefonile ei saanudki ta vastata. Ka ei teadnud sõbrad ja tuttavad, et ta lahkus ilma üleriieteta ja telefonita.
On elu lühike, on ainult viiv.
Kesk maiseid askeldusi tõuseb iil
ja luba küsimata askeldaja viib.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar