Kokku 83 kivi asetsevad 60-meetrise läbimõõduga künkal. Kivide läbimõõt on vähemalt meeter ning kaal vähemalt üks tonn. Rajatise keskel paiknevad 16 kivi korrapärases ringis, mille läbimõõt on 9,5 meetrit. Selle ringi keskel asub veel kolm kivi.
Niisuguse kivikoosluse looduslik teke on välistatud, ütles portaalile M24.ru geograaf Valentina Bronnikova. Samuti ei saavat rajatise teket seletada kivide põldudelt koristamisega, sest Meštšera tasandikul, kus Krivandino asub, on nii suured rahnud haruldased. Pealegi on objekt silmnähtavalt inimeste kätetöö.
Vene arheoloogid on kiviringi esialgseks dateeringuks määranud pronksiaja ehk II - I aastatuhande enne Kristust. Tartu Ülikooli arheoloog Ain Mäesalu ütles, et kuna selles piirkonnas on enne slaavlasi elanud meie sugulasrahvas meštšerad, siis olid muistise rajajad kindlasti nemad.
“Venelaste asustus hakkas sellel alal levima põhiosas alles alates 12. sajandist,” sõnas Mäesalu. “Selliste rajatiste otstarbe kohta on väga erinevaid seletusi pakutud. Kõige tõepärasem tundub olevat, et seal viidi pööripäevadel läbi mingeid rituaale ja pidustusi.”
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar