Süütud ohvrid ja meie hukkamõist

Ühe terrorirünnaku järel küsis üks vaimulik, kas EELK ei mõistagi terrorirünnakut hukka, sest kõik teised on juba jõudnud seda teha. Ma ei saanud sellest märkusest päris hästi aru. Kas keegi siis ei mõista oma südames terrorirünnakut hukka!? Kas seda peab iga kord eraldi välja ütlema …
Mind on ikka häirinud see keelekasutus: „mõistan terrorirünnaku hukka“. Kas on siis keegi, kes seda ei tee? Kui jätta see välja ütlemata, kas siis olen ebaviisakas või hoolimatu? Mind on häirinud sõnade tegemine sõnade pärast, eriti nii traagilisel puhul. Juba sõna „terrorirünnak“ ju eeldab, et tegemist on millegagi, mis on negatiivne, vägivaldne, ülekohtune, barbaarne, ootamatu, hirmutav … Ajal, kus iga nädal on suur osa meie ajast meediakanalite uudistevoost kuni koduste perevestlusteni sisustatud terrorismist tingitud hirmujuttudega, ei ole võimalik, et keegi, kes ise pole terrorist, jätab terrorismi hukka mõistmata. Kes terrorismi õigustab, on ise oma mõtteviisilt terrorist!
On igasuguse inimlikkuse vastane, samuti kõigi suurte religioonide põhimõtete vastane asuda süütuid juhuslikke inimesi ründama mistahes relvadega või muid võikaid vahendeid kasutades. Iga säärane rünnak on niivõrd ebaloomulikult väär ja vale, et meie väljendatud hukkamõist või selle väljendamata jätmine ei muuda selle jõhkra akti olemust kuidagi paremaks ega halvemaks.
Minu lootus on see, et Jumal mõistab kohut ja õigust! Inimestena sooviksime näha Tema õiglast kohtumõistmist loomulikult kohe. Me ei saa aga kuidagi eeldada, et Jumal oleks lapsehoidja kellele tahes meie seast, olgu headele või kurjadele. Olla hea või olla kuri on inimeste vaba tahte ning isikliku otsuse tulemus.
Õiget otsust aitab langetada universaalne armastusekäsk: armasta ligimest nagu iseennast. Põhimõttena tee teisele seda, mida tahad, et sulle tehakse, on see universaalne armastusekäsk esindatud kõikides religioonides ja humaansetes filosoofilistes maailmavaadetes. See printsiip aitab meil üksteisega hästi lävida ja üksteise kõrval elada. Kui keegi asub selle vastaselt toimima, väärib see tingimusteta hukkamõistmist. Seda ei pea isegi eraldi avaldusega teistele teada andma. Piisab, kui elad ise armastusekäsu põhimõtete kohaselt ja muudad sellega iga päevaga maailma paremaks. Samas, terrorism ei ole midagi, millega peaksime harjuma. Vastupidi, selle vastu tuleb astuda ja võidelda.
Nüüd on siis jälle see hetk käes, kus peaksime mõistma terrorirünnaku Inglismaa pealinna London Bridge’il hukka. Pealegi, kõik on jõudnud seda juba teha …
Soe ja südamlik oli viis, kuidas lipuheiskamisel Toompeal Eesti lipu päeval tegi Londoni terrorirünnakust välja riigikogu esimees Eiki Nestor. Ta ütles, et täna lehvib sinimustvalge meie riigi- ja rahvuslipuna ka Londoni terrorirünnaku ohvrite mälestuseks. Võtku aja ja igaviku Jumal need järjekordsed süütud ohvrid enese rahusse vastu ja kinkigu neile igavene elu …

Urmas Viilma,
peapiiskop