Marxi habemest

„Venemaal on mu passiivne vastumeelsus Marxi suhtes muutunud väga aktiivseks vaenuks. Kuhu me ka ei läinud, igal pool nägime Marxi büste, portreesid ja kujusid. Ligikaudu kaht kolmandikku Marxi näost katab habe, suur, pidulik, karune, igav habe, mis küllap tegi igapäevaelu üsna ebamugavaks. Niisugune habe ei kasva iseenesest, seda hooldatakse, peetakse kalliks ja aetakse patriarhi kombel maailma kohal õieli. See on täpipealt samasugune mõttetu ülepakkumine nagu „Kapital”, ja see vähene, mis inimnäost alles, vaatab habeme kohalt öökullipilguga, nagu tahaks näha, millise mulje see inimkonnale jätab. Habe, mille kujutisi nägi kõikjal, hakkas mind järjest rohkem ärritama. Mind valdas vastupandamatu soov Karl Marxi habe ära ajada. Ühel päeval, kui mul peaks vaba aega jääma, lähen kääride ja habemenoaga „Kapitali” vastu” (Herbert G. WELLS, Venemaa pimeduses. Loomingu Raamatukogu 13-14. Tallinn 2017: lk 30).