Igal majakal oma tuli,
igal sadamal tuli ees.
Igaühel meist oma tuli,
oma tuli rinna sees…
Jah, minu kullakesed, ilma majaka ja kompassita võib jutuvestja omadega päris rappa minna. Alustab küll siit, nagu kord ja kohus, aga lõpetab mitte seal, nagu ette nähtud, vaid kurat teab kus. Ajaloolise materialismi praktika on ikka ja jälle näidanud, ei majakatule silmist kaotanud laevukesed jõuavad kõik varem või hiljem oportunismi sohu. Ilma majaka ja kompassita on minusugusel tegelasel targem suud üldse mitte lahti teha, niikuinii sünnib sellest ainult suurt jama.
Jutuvestja kompassiks on muidugi õige ideoloogia, aga majakaks loo pealkiri, mis aitab tal ikka õigel kursil jätkata. Minu selle loo pealkiri on aga mõnedes lugejates väikest segadust tekitanud ja pannud mu kursihoidmisvõimes kahtlema. Peaksin nagu rääkima Ahto Lobjakasest ja tema arvukatest sõpradest, aga praeguseks olen välja jõudnud mingite kahtlasevõitu manipuleerimiste juurde.
Kriitika on küll õige, aga siiski pisut enneaegne. Andke aega atra seada, küll näete, et need kaks asja polegi teineteisest nii kaugel. Vastupidi – manipuleerimisoskus ongi see, mis kõiki Lobjakase sõpru ühendab. Ega siis asjata öelda: „Märkasid manipuleerimist? Cherchez va Lobjakast!“
Nii see tõesti on – nagu La Lobjakas ees, nõnda ka tema sõbrakesed riburada järgi, manipuleerivad lausa ennaktempos. Just selle näitaja põhjal olen ma juba jõudnud välja sõelusin Lobjakase sõbrad Evelyn Sepa, Krister Parise ja Raimo Poomi. Kuid nagu hoiatatakse teleshopi reklaamis – see pole veel kõik! Pruugib vaid raadio või televiisor lahti keerata, kui mõni uus sõber sealt sedamaid välja potsatab.
Kui Lobjakas twitteris säutsus: “sorry, aga Kölni uudiste tampimine ilma adekvaatse konteksti & analyysita on kui kutse lintshimisele,” siis tõttasid kõik sõbrakandidaadid ummisjalu toda kadumaläinud adekvaatsust taga ajama. Kõige ette jõudis siin Raimo Poom, kes leidis, Kölnis ei juhtunud midagi erilist, kõik sõltub ainult kontekstist. Ja Evelyn Sepp näitas oma analüüsis, et kui aastavahetusel terves Eesti toimunud kahtekümmet koduvägivalla juhtumit võrdsustada vägistamisega, siis terve mõistusega inimene enam moslemite massiahistamisest enam juttu ei tee – pole, millest rääkida.
Teisipäevasest Vabariigi kodanike saatest potsatas välja veel üks Lobjakase sõber, kes samuti jõudumööda olukorda analüüsida võttis. Ajaloolane ja Eesti diasporaa juhatuse liige Maarja Merivoog-Parro ei pidanud paljuks televaatajajaile oma manipuleerimisoskust demonstreerida, õilsal eesmärgil Kölni sündmustelt valgusvihku kõrvale juhtida:
„Aga ikkagi ma tahaks öelda, et see, need probleemid, mis on ilmnenud, kaasa arvatud see Kölni juhtum, millest oli praegu juttu hiljuti, need tegelikult need ei ole, need ei ole pagulusepõhised probleemid.“
No näete siis, vale puud haukusite, lintšijad! Pagulastel pole massikabistamise ja röövimistega midagi pistmist. Probleem pole üldse pagulusepõhine! See juhtum, või lihtsalt vahejuhtum kusagil Kölnis ei peaks meie rahvast ju üldse puudutama. Välja arvatud neid, kes vihakõnet harrastavad, sest nemad said sellega küll rasvase kondi hambusse, mis tuleb nüüd sallivusaktivistidel sealt kasvõi jõuga ära kiskuda.
„See lihtsalt näitab valgust probleemidele, millega oleks pidanud juba ammu tegelema. Selle asja valgusel on tulnud välja, et tegelikult Oktoberfestil Münchenis, naised on juba aastaid pidanud taluma sarnast käitumist, ja mitte moslemite poolt.“
See häbiväärne asjaolu tuli välja küll ühe radikaalse feministilehe veergudel, aga kesse siis kingitud hobuse suhu vaatab või ideoloogilisi hiiri püüdva kassi karvakatte värvuse üle debateerib,. Säherdune ülimalt õigeaegne kingitus, isegi kui tal tõepõhja all ei ole, kulub praegusel keerulisel Kölni-järgsel ajal hädasti ära. Kuidagi lohutav on mõelda, et teised ka, teised ka! Euroopalikuks peetud sakslaste taoline metslase moodi käitumine on lihtsameelse kuulaja jaoks nii suur šokk, et vaesed moslemid ununevad sedamaid.
Sellest võib veel kuidagi aru saada, et sakslased ennevanasti tule ja mõõgaga meie maale tungisid, sest kes ei tahaks oma valdusi laiendada, aga et nüüd ka veel oma rahva tütreid kambakesi rünnatakse, et neid kabistada-vägistada ja lõpuks ka veel mobiiltelefon ning raha ära röövida, seda asja ei oleks julgenud neist kohe lootagi. Vaat kus masuurikad!
Seda fakti kuuldes tõmbuvad käed tahtmatult rusikasse ja tekib vastupandamatu tahtmine need kabajantsikud ära lintšida. Ilma mingi adekvaatse konteksti & analyysita. Nii võimas on õige manipulatsioon õiges kohas.
Kui mõni lihtsameelne peaks aga küsima, et miks nendest aastaid kestnud õudustest varemalt midagi kuulda pole olnud ega ükski ajaleht Oktoberfesti korralagedustest sõnagi iitsatanud, siis sellele on igal vandenõuteoreetikul vastus varnast võtta: aga nemad olid ju valge rassi esindajad! Aga pagulaste vastu ei tunta ju mingit halastust, neile annab ajakirjandus täie rauaga.
Ütles ju Raimo Poom sellesama mõtte avalikult ja häbenemata välja Vikerraadios:
„Seda, et mida seal peetakse mingisuguseks ahistamiseks või mis iganes, suurendab kindlasti see, et seal oli palju siis neid võõramaaalasi, noh!“
Ja kui Kölni politsei hoidis juba sõjavintsutustest räsitud pagulastest targu eemale, mida siis veel rääkida tursketest germaani sellidest Münchenis! Need näitavad politseinikele keskmist sõrme või lausa ründavad neid, tõmbavad isikutunnistuse puruks, kui nende nime teada tahetakse, ise aga irvitavad seadusesilmale näkku: homme võtan endale uued paberid! Ja kui asi liiga tuliseks läheb, siis hüüavad: häbi teil olgu, Merkel ise kutsus meid siia! Ei jää nad pagulastele alla mitte üks gramm, vaata et trumpavad veel ülegi.
Maarja ise pole Oktoberfestil käinud ega neid õudusi oma silmaga näinud. Aga mingid isiklikud kogemused on temalgi:
„Ja ma tean omast kogemusest, et USAs on noorte tütarlaste algatus, et kontsertidel lõppeks selline asi ära. Ja jällegi see ei ole seotud pagulastega.“
No näete, mida valjemalt kõlab „teised-ka, teised-ka!“, seda mahedamaks ja süütumaks muutub kuulaja kõrvadele Kölni vahejuhtum. Kui juba ameeriklased võivad endale sellist asja lubada, mis õigusega keelatakse väikest meelelahutust vaestele pagulastele? Seda enam, et Kölni vahejuhtum, nagu öeldud, polnudki üldse pagulasepõhine. Kabistamised-vägistamised on hoopis USA- ja Oktoberfestipõhised!
Aga need apoliitilised seltsimehed, kes käega löövad ja arvavad, et sakste puude- ja maadejagamine kuidagi neisse ei puutu, ärgu liiga vara rõõmustagu. Leidub paras pipratera ka meie roosamannalise elu sisse:
„Ja praegu Eestis terve Tallinn on täis plakateid „EI tähendab EI!““
Ja ongi kääga! Ega siis sihukesi plakateid niisama nalja pärast üles ei panda, nad teenivad ikka mingit kindlat üritust. Miks ainult suured peavad võllas rippuma, olgu ikka väikesed ka! USA kontserdikäperdajate ja Saksamaa õllekabistajate kõrval tuleb naelutada häbiposti ka need tublid eestimaalased, kes teavad väga hästi, mida tähendab HET!, aga jäävad sulle lolli näoga otsa vaatama, kui kuulevad sõna EI!
Võtke siis teatavaks, et EI tähendab EI, see aga on seesama mis HET! Selle väikese nüansi võiks ikka meelde jätta.
Nii et asjad edenevad lobedalt – Lobjakas leidis endale uue sõbra, kes pole sugugi suu peale kukkunud ja valdab nii manipuleerimise kui ka relativeerimise kunsti. Neist asjadest võiksime rääkida veel hommegi, sest juttu jätkub kauemaks.
Aga teie, minu tuvikesed, harjutage vahepeal manipuleerimist. Proovige seda alguses mõne süüta lapsukese või muidu vaimust vaese tegelase peal – nemad on kõige kergeusklikumad ja lihtsamini mõjutatavad. Niimoodi, samm-sammult edasi kõrguste poole rühkides võite edaspidi veel suuri asju korda saata.
Per aspera ad astra! No pasaraan!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar