Kahe näoga Jaanus

Peaminister Andrus Ansip on viimase nädala jooksul heitnud IRLi poliitik Eerik-Niiles Krossile hulgaliselt kahtlusevarjusid seoses Arctic Sea piraatlusesüüdistusega, mille tõttu Venemaa Krossi taga otsib. Kuigi Eesti võimude uurimine pole leidnud senini tõendeid, mis võimaldaksid Krossile ametlikku kahtlustust esitada, vihjab Ansip ometi, et tal võis olla selle asjaga mingi seos.

Kas keegi aga mäletab eelmise aasta Ansipit, kes Reformierakonna rahastamisskandaali ajal rõhutas, et ka Reformierakonna ebaseadusliku rahastamise kahtlustuse saanud erakonnakaaslased on süütud kuni süüdimõistva kohtuotsuseni? Kas süütuse presumptsioon tähendab Ansipi jaoks, et erakonnakaaslased on süütud kuni jõustunud süüdimõistva kohtuotsuseni, aga poliitilised konkurendid on kahtluse all, kuni kohus on nad õigeks mõistnud?
Ansip Reformierakonna ministrite puhul
„Eestis kehtib süütuse presumptsioon ja ma soovitan kõigil, ka kõigil Riigikogu liikmetel süütuse presumptsiooni väga tõsiselt austada. See on meie põhiseaduslik printsiip.“ (17.06.2013 Riigikogu infotund)
„Mäletan seda, mil meil oli loomeliitude pleenum, kus Eesti alles võitles ja unistas sellest, et meie riigis kehtiks ka süütuse presumptsioon. Paraku praegu oleme jõudnud olukorda, kus meil ajakirjanduse enamuse tarvis eksisteerib süülisuse presumptsioon“ (13.09.2012)
Kas justiitsminister Kristen Michali ametis jätkamise korral võib rahva pettumus poliitikas ja poliitikutes süveneda? „Kui süütuse presumptsiooni järgitakse ka valitsuse, ministrite tasemel, siis rahva õiglustunnet ei saa see mitte kuidagi riivata,“ (13.09.2012)
„Nii lihtsasti ei peaks Eesti Vabariigis asjad käima, et kui keegi esineb mingi süüdistusega, siis see, keda ta süüdistab, astub kohe ametist tagasi. Süütuse presumptsioon omab demokraatlikus riigis suurt väärtust ja see kehtib ka poliitikute kohta. Kui minister astub iga süüdistuse peale ametist tagasi, võiks ju pidevalt ministreid ja valitsusi vahetada,“ (04.08.2012)
“Vastavalt põhiseaduse paragrahvile 22 ei tohi kedagi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon kehtib absoluutselt kõigi isikute suhtes. Minister ei ole siin erandiks,” (23.11.2009)

Ansip Krossi puhul   
„Ilmselt see formuleering viitab väga selgelt, et ei ole põhjust öelda, et Krossil puudub igasugune puutumus selle kaaperdamisjuhtumiga.“ (01.11.2013 Vikerraadio)   
„Juriidiliselt ei ole korrektne öelda, et see või teine isik on süütu, kui pole teise poole argumente ära kuulatud. See valmidus meil täiesti puudus. Me postuleerisime lihtsalt keelegi süütust.“ (01.11.2013 Vikerraadio)   
„Täna pole meil piisavalt alust Eerik-Niiles Krossi kahtlustada kaaperdamises. Seetõttu pean endiselt mõistlikuks, et Vene föderatsiooni uurijad teeksid väga tihedat koostööd meie prokuratuuriga. Tõe väljaselgitamine on kindlasti ka Eesti ülduse huvides.“ (31.10.2013 Valitsuse pressikonverents)   
„Paraku oleme ka Eestis politiseerinud seda uurimist ja andnud riikliku kaitse inimesele, kelle suhtes pole kõiki uurimistominuguid läbi viidud“ (31.10.2013 Valitsuse pressikonverents)   
„Tõde on minu jaoks kõige olulisem. Ja ma ei kipuks enne seda, kui tõde on välja selgitatud, kedagi süüdi mõistma või ka süütuks kuulutama. Süüdi on Eesti Vabariigis inimene siis, kui ta on kohtu poolt süüdi mõistetud. Aga selleks, et täielikku selgust saada, selleks tuleb põhjalik uurimine läbi viia.“ (31.10.2013 Valitsuse pressikonverents)   
„Me oleme tõe poole püüdlemisest justkui loobunud: argumenteeritud debatti pole olnud“ (31.10.2013 Valitsuse pressikonverents)