Praosti kõne

Vaimulik laulupäev III

Ühendorkester ja Kungla

Vaimulik laulupäev II

Ühendkoorid

Vaimulik laulupäev I

Ühendorkester ja ühendkoorid

Ukraina poolele üle läinud separatist

Ukraina poolele üle läinud separatist kinnitab, et Putin on keelanud laipade veo Venemaale ning neid maetakse kuhu juhtub nagu koeri.
tema sõnade kohaselt pole nn Donetski Rahvavabariigi algsest ilusast ideest midagi järgi jäänud. Terroristide poolel on veel ainult narkomaanid ja alkohoolikud, kes sõdivad mitte põhimõtete, vaid raha pärast. Täiendust aga püüavad terroristid saada alaealisi värvates.
Ühtlasi kutsub ta terroriste Ukraina poolele üle tulema või siis lihtsalt relvi maha panema. "Laske inimestel rahulikult elada," ütleb ta lõpetuseks.

Vaimulik laulupäev

Eile toimus Võrus vaimulik laulupäev. Kaheksa koori ja ansamblit, kaks pasunakoori, kaks solisti, viiuldaja ning organist.

 

Retk läbi Setomaa

https://www.youtube.com/watch?feature=player_detailpage&list=UU8_JIIDrTtTyghqNMah84JA&v=d441Irs-854

Laulupeost, eestlusest ja vaimustusest. Intervjuu Riina Roosega

Laulupidu kui meie eestlasvaimu kinnitaja, on sel aastal eesti rahva ja riigi jaoks üks olulisemaid sündmusi. See on pühalik rituaal, mis meid jälle kokku toob, meie vaimu uuendab, mis aitab meil edasi minna. Tuletab meelde, kes me oleme, kust kohast me tuleme ja kuhu me läheme. Sümboolne on meie noore riigi ajaloos fakt, et just 1869. aastal, Eesti esimesel laulupeol kõlas esimest korda meie praegune hümn. Fredrik Paciuse viisile lõi sõnad laulupeo ellukutsuja ja juht Johann Voldemar Jannsen.

Suure sündmuse eelõhtul vestles algava laulupeo lavastusmeeskonna liikme, muusiku ja muusikapedagoogi Riina Roosega toimetuskolleegiumi liige Katri Aaslav-Tepandi.

Katri Aaslav-Tepandi (K A-T): Riina, kõigepealt küsin, milline on Sinu roll XXVI üldlaulupeo korraldamisel, mis on olnud Sinu ülesanded?

Riina Roose (RR): Üldlaulupidu toimub kahel päeval. Traditsiooniliselt on laulupeo teine päev – pühapäev – see päev, kui saavad laulda kõik koorid, osaleda kõik kooriliigid. Esimene päev on valikkooride päev, mis ei tähenda, et tegu oleks profikooridega, küsimus on pigem mahus ja teemades. Esimene päev on nimetatud „Aja puudutus“ , teine päev „Puudutuse aeg“. Esimese päeva põhiteemaks on ajalooline tagasivaade laulupidudele, kavas on igalt kahekümne viielt laulupeolt üks laul. Ja mina olen tegelenud just esimese päeva kava kokkupanemisega ja ajaloolise tausta, niivõrd kuivõrd mõistus andnud on, igakülgse uurimisega, kirjeldamisega ja sellega, kuidas kontserdil laulupeo ajalugu üldistusena nappide vahenditega edasi anda. Lühidalt on olnud ülesanne valikkava ja siduvate tekstide koostamine.

K A-T: Ütlen mõned märksõnad. Milliseid seoseid need Sinu mõtteis tekitavad? Laulupeo vaimsus, laulupeo tähendus eestlaste jaoks 2014. aastal, miks on laulupidu vaja, mis on laulupeo kestmise tuum?

RR: David Vseviov on öelnud, et viimasel ajal on tal tunne, et laulupidu on meile järjest rohkem vaja. Mõtlen nii, et kui me kurdame, et oleme usuleige rahvas, siis laulupeoga on lugu selline, et laulupidu on üks eesti rahva sakraalsemaid üritusi. Tänu traditsioonidele me teame, kuidas käituda, vanemad näitavad ette, nooremad teevad järele. See on põlvkondade side. Tahan väga loota – ei taha olla suureline –, aga et lauluväljak muutuks selleks hetkeks sakraalpaigaks, kus inimesed tunnetavad pühadust. See on koguduse kokkutulek, sõna otseses mõttes. Laulupidu ongi ju ajalooliselt luterlikust koguduse koorilaulust välja kasvanud. Ega katoliiklikes maades selliseid laulupidusid toimu. Just luterliku koguduse koraalilaulmisest on meie laulupidu alguse saanud. Ning 1869. aastal moodustasid esimese laulupeo pool kava koraalid ja vaimulikud laulud, need olid laulud, mida inimesed teadsid ja oskasid. Et laulupidu kasvas välja kirikust, tuli rahva sekka, siis on tal tugev sakraalne alus, mis on säilinud tänaseni. Näiteks Leedus ei ole tänaseks laulupeol sellist jõudu ja kandvust, ta algas küll ka märksa hiljem, neil oli esimene laulupidu 1924. aastal. See on kahepoolne asi: ühest küljest koguduse või ka suguvõsa kokkutulek, kus on koos vanaemad, vanaisad, emad, isad, lapsed, lapselapsed, kord laulab üks, siis teine, igal juhul laulab keegi, kas sugulane või naaber. See fenomen on üks, millel ta püsib, see pole lihtsalt festival. Terves maailmas korraldatakse koorifestivale, mis on sageli muusikaliselt palju kõrgema tasemega. Laulupeo puhul pole tähtis, mitu välismaalast laulupeole tuleb, sest see ei ütle neile seda, mis ta tähendab meile. Eelkõige peab ta meid endid kõnetama, peame üle viie aasta kokku tulema, konstateerima, et me ikka oleme olemas, et me oskame neid vanu laule, oleme õppinud uusi. Teeme selle rituaali läbi.

Üks sammas on see suguvõsa kokkutulek ja teine on koorilaul. See pole nii, et tuleme lihtsalt kokku ja laulame ühel häälel seltskonnalaule. Vastupidi: peab pingutama, laule peab õppima, harjutama. Kas me pääseme või ei pääse laulupeole – see on väga tähtis, see pingutus. Sel on kvaliteet, nii hästi, kui ta õnnestub; on püüdlus, mis sunnib inimesi harjutama, koos käima, ennast kokku võtma, ennast lauludest n-ö läbi närima – see on väga oluline. Iseeneslikud kogunemised pole veel laulupidu, laulupidu on väga kindel sündmus. Need mõlemad sambad on olulised: ühest küljest on laulupidu sugukondlik sündmus, teisest küljest pea olema muusikaline taotlus nii kõrge kui võimalik, sest väga tähtis on, et laulupidu hariks inimesi, paneks end kokku võtma, pingutama.

K A-T: Milliseid probleeme näed laulupeoks ettevalmistumises? On see tõeliselt ka inimesi ärgitanud pingutama, on harinud?

RR: Näiteks, mu oma koor, üliõpilased lavakoolist, saime suure vaevaga selgeks ainult teise päeva kava, poiste ettevalmistus koorilauluks on null miinusega, nad ei oska laulda „Mu isamaa on minu arm“, nad ei tea neid sõnugi. Kui sa pole kooris laulnud, mida enamus poisse pole kahjuks, siis sa ei oska. „Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt“ – ei oska. Need laulud on ju ometi lihtsad, ühel häälel – ikka ei oska. Neid vanu laule, mis meile tunduvad nii omased, ka rongkäigulaule tuleb ka eraldi õppida. Ühtegi lugu, mida kõik oskaksid, ei ole võtta. Nii on aastaid.

K A-T: Kas see on siis laulukultuuri katkestus, ühislaulu mälu katkestus?

RR: Ilmselt küll. Noored käivad klapid peas ja need vanad laulud ei jõua nendeni. Mitte see pole tähtis, et nad ei tahaks; nad ei tule selle pealegi, neid pole õpetatud. Üks asi on seltskondlik kooslaulmine, aga koorilaulmine on veel omaette teema. Kui sa kooris laulnud pole, pole ära õppinud, kuigi jah, noortekoore on meil palju, noorte laulu- ja tantsupidu on populaarne, on koolikoorid, aga poiste kõrvalelükkamine on suur probleem. Lauluõpetajatele on laulutunde väga vähe, üldse õpetaja elukutse prestiiž on kehvakene. Praegu oleme laulupeo laineharjal, on tohutu tung laulupeole, aga selle vilju, mis on puudu, näeme aastakümneid hiljem. Laine põhjas on olukord – just maakohtades –, kus nii raha kui tuge on vähe, on puudus lauluõpetajatest, ning suhtumine, mis toetaks, innustaks, on nullilähedane. Lauluõpetaja juhib seal n-ö tuhandet koori – kuidas sa seal siis jõuad igat lauljat, igat inimest sütitada? Lauluõpetajale on pandud väga suur koorem, on esitatud väga suured nõudmised, vastu saab ta tihti aga vähe. See on vastastikune. Selge see: kui on mõni eriti vägev lauluõpetaja, siis sõltub kõik temast, aga kui sa ei ole nii vägev ning tingimused oleks veidigi paremad, oleks lugu teine, eriti just poiste suhtes.

K A-T: Kas siis on olnud aegu, kus olud on olnud paremad? Ei ole ju. Oleme vaba rahvas, vabal maal, ise loomas oma kultuuri. Kui mõelda ajaloos tagasi 145 aastat, Vene tsaaririigi aegadesse, ärkamisaega, kui Jannsen koos mõttekaaslastega laulupeo käima tõmbas, ei tulnud ju kokku kogu see õigusteta ja rõhutud maarahvas. See oli ikka ärksam, haritum, ka jõukam eestlaskond: õpetajad, taluperemehed-naised, käsitöölised, mõisatöölised. Ja nende vaimustus oli vägev, kannab meid senini. On siis olnud paremaid aegu? Nõukogude ajal? Taasiseseisvumise esimestel aastatel? Parimad ajad oleks justkui käes. Aga kas täna tunneme vaimustuse lahtumist? Vabadus lahustab vaimustuse?

RR: See kõik on vastuoluline. Kui me vaatame arve, et milline tung on laulupeole, siis see on enneolematu. Niisugust pole enne olnud. Nii publiku kui ka osalejaks tahtjate poolest. On tekkinud palju küsimisi: miks meid ei valitud? Miks konkurss? Laululava on ju kindlate mõõtmetega, lihtsalt kõik tahtjad ei mahu. Ja see hoiab ka taset: kui on ettelaulmine, inimesed pingutavad, võtavad end kokku, siis see laulmise tase tõuseb, ja seda on väga vaja. Kehva laulmist ei taha ju keegi kuulda.

Kui aga minna tagasi alguse juurde, kooliõpetaja juurde, kellest see kõik välja kasvab, mille peal kogu laulupidu elab, siis kui siin tuleb katkestus, kui õpetajate entusiasm ühel päeval otsa saab, eriti maakohtades, kus pannakse järjepanu koole kinni, siis see on olukord, mille vilju me veel täna ei näe. Ega mina ka oska seda täpselt ette ennustada, mis siis olema hakkab. Aga see, et lauluõpetaja, üldse kooliõpetaja prestiiž on madal, on probleem. Me võime teha õpetajate päevi, ühekordseid sähvatusi, aga see igapäevane töö, mida see inimene peab tegema, on kõige olulisem.

K A-T: Maaelu väljasuremine, vaimu ja vaimustuse väljasuremine maal, see on seotud Sinu teemaga: maakoolide kooliõpetajate, lauluõpetajate motiveeritus, nende jõuvarude otsasaamine. Siin on ka ühiskonna väärtushinnangute, prioriteetide kujundamisel suur osa täita, see on ka riigipoolne vastutus, ülesanne, see on loomine tulevikku.

RR: Kohe, kui sa paned ühe maakooli kinni, sureb see koht välja. Kui ei ole lapsi, kes käivad koolis, pole sel kohal tulevikku – koondumine keskustesse on Eesti tingimustes väga karm asi. Meil Eestis on iga inimene, iga paik rohkem arvel kui Saksamaal või Poolas. Meid on nii vähe, et meil on iga inimene mitte ainult arvel, vaid igale inimesele on ka esitatud suuremad nõudmised. Tema koolitamisele tulebki rohkem panustada. Me peame sellega arvestama, selle asemel, et ehitada betoonhooneid, ministeeriumitele uusi maju, tuleb iga Peetri ja Juhani pearaha suurendada. 1869. aastal, kui tehti esimene laulupidu, olid põhilised kandjad kooliõpetajad. Kuidas tookord suudeti nii lühikese ajaga laulud ära õppida? Sest tsensuuriluba ei tulnud ega tulnud, lõpuks siiski saadi! Need olid haritud mehed, tundsid ka nooti. Väga suur roll oli Cimse seminaril, kes oli kooliõpetajaid koolitanud, ka Kuuda õpetajate seminaril. Lisaks vaimustus muidugi. Olukord oli muidugi teine, eesti rahvas elas peamiselt maal, aga kooliõpetaja oli laulupeo põhikandja ja ta peab ka täna olema põhikandja. Kooliõpetajast sõltub, kas meie lapsed laulavad – see on võtmeküsimus.

K A-T: Kas võib nii öelda, et koorilaul on olnud ja on eestluse identiteedi üks osa?

RR: On küll ja eriti koolikoori laul.

K A-T: Oled uurinud laulupidude ajalugu, repertuaari. Kuidas on laulupeo vaimsus 145 aasta jooksul muutunud? Mis on muutunud, mis on jäänud samaks?

RR: Muutunud on kõigepealt see, et kui esimestel laulupidudel laulis kaheksasada meest, siis alates neljandast laulupeost on ikka naised ka laulmas. Tulid segakoorid, ning nõudlikkus on kasvanud. Juba seitsmenda laulupeo kavas olid ainult Eesti heliloojad, enamuses kõik Peterburi konservatooriumis hariduse saanud. Ühest küljest oli laulupidu väljakutse heliloojatele, neilt telliti teoseid ja neil oli, kellele kirjutada. Ning koorid arenesid järjest nõudlikumate helitööde najal. Laulupidu on olnud heaks väljakutseks ses mõttes, et selle nimel on ellu kutsutud koore, millest osa jäi ka pärast koos laulma. Heliloojaid on juurde tulnud, ring on laienenud, on lastekoorid ja poistekoorid, tütarlastekoorid, orkestrid, järjest on kasvanud osalejate ring, ja loomulikult on isetegevuslikud koorid laulupeo põhikandjad, aga ka professionaalid on ühinenud. See on vastastikune arenemine, heliloojad kirjutavad nõudlikumaid laule, see suunab ja arendab koore. Oluline on ka, et laulude tekstid oleks võimalikult hea poeesia, et see omakorda hariks inimesi. Kui palju on meil häid poeete, kelle tekste lauldakse! See on nagu ühine maja ehitamine, kõigepealt kivid ritta, siis jälle segu, siis jälle kivid.

K A-T: Kui rääkida erinevatest aegadest, murranguaegadest eesti rahva ajaloos, siis kas laulupidudel on olnud ka ühiskonnas toimuvast sõltuvaid tõuse ja tagasilanguseid?

RR: Kui oli ära 1969. aasta juubelilaulupidu, siis pärast seda algas ju ka üldises poliitilises elus stagnatsiooniaeg. 1975. aastast kuni 1985. aastani toimus kolm laulupidu – need olid seisakuaja laulupeod, nii nagu see oli ka ühiskonna elus, seisak enne plahvatust. Siis tulid öölaulupeod. Aga taoline ühislaulmine sai toimuda ainult laulupeo rahvaga, see ei teki nii, et lihtsalt tuled kokku ja hakkad laulma. See toimus ikka korralikult, organiseeritult, samas sündis justkui spontaanselt. Aga oluline oli, et eesti rahval oli koht, kuhu tulla, ning inimesed teadsid, kuidas käituda. Aluspõhi oli olemas, see oli sel hetkel väga tähtis.

Ja kui vabadus oli käes, siis 1990. aastate alguses oli hetk, mil arutleti, et laulupidusid pole enam vaja. Et kelle või mille vastu me protestime? Laulupeod on oma aja ära elanud – kellele neid enam vaja on. Selle kohta on president Lennart Meril laulupeo kõnes väga hea ütlemine, et viimasel ajal on moes kõnelda, et laulupeod ei ole enam moes, aga küll on tore tõdeda, et oma siinolekuga olete selle lolli jutu ümber lükanud. Pärast seda lauset oli üle lauluväljaku tohutu aplaus. Tõesti, sel aastal oli tunda ebalust, osavõtjaid oli ka veidi vähem. Ei olnud ju sellist tungi nagu nüüd, aga põhikehand kandis ikka välja, edasi. Mõte, et laulupidu on ainult protestiks vaja, pole õige – ega me ei hakka ju laulupeol hüüdma päevapoliitilisi loosungeid. Laulupeol on väga erinevaid tähendusi, teatud hetkel oli vabadus väga oluline, lauldi kõik need parteijampsid ära, et siis neid omi laule laulda. Nüüd, kus kohustuslikku repertuaari pole, pole tsensuuri, on selge, et „Mu isamaa on minu arm“ on taas ja taas kulminatiivne hetk. Selle tähendus on sügavam: me oleme ikka olemas.

K A-T: Mõtlema paneb mõni aeg tagasi ajakirjanduses üles tõusnud, õigemini tekitatud arutelu meie hümni kolmanda salmi sõnade üle („Su üle Jumal valvaku …“). Kas selle salmi peaks tänapäevaselt ja neutraalsemalt ümber sõnastama, kaasajastama, ära jätma vms? Nii nagu tõstatud aastaid tagasi ka sinimustvalge riigilipu muutmise küsimus, et kas ristilipp poleks siiski kohasem – need on sellised punktid, kus arutleja unustab ära või ei pea oluliseks, et meie ühismälu on sügavam, see on ka laulude sõnade-viiside taga, sees ja all, see on esemetes, paikades, ruumides. Nii nagu rahvalaul peidab endas sajanditepikkust põlvkondade kogemust, üleelamisi, ideaale, mille sõnum ületab pelgalt keelelist informatsiooni, on sel ka kandev vaimne, mittesõnastatav sisu. Sa räägid neist kahtlusest, mis on avalikkuses kajanud, et kas laulupidu on vaja, milleks ja kellele. Võibolla me oma inimlikus piiratuses ei olegi võimelised laulupeo sõnumit ühesõnalistelt avama, ratsionaalselt mõistma – ta on meie mitteteadvuses, elutunnetuses, väärtushinnangutes olemas, loomulikult, hoiab meid sidemes eelmiste põlvkondadega, meie vanematega, esivanematega, maaga ja taevaga selle kohal. Oleme väikesearvuline rahvus maailma mastaabis, peaksime jätkuvalt meeles hoidma, et see, et meil on oma riik, on ime, meil on oma keel, kirjandus, kunst, teadus. Laulupidu on meie esimene iseseisvuse manifestatsioon, laulupidu on olnud enne vabadust, enne iseseisvust, enne „kukke ja koitu“.

RR: Meie hümn „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ kõlas ju esmakordselt esimesel laulupeol, ning lauldigi laulupidudel hümniks, lauldi nii, et eesti rahvas spontaanselt võttis selle omaks, lauldi hümniks enne, kui tuli oma riik. Aga salmis „Su üle Jumal valvaku“ on sõna „Jumal“ sügavama tähendusega, kui me oskame aimata, selle sõna etümoloogia ulatub ei-tea-kui-kaugesse ajalukku. Tuleks mõelda laiemalt ja traditsioone usaldavamalt.
Aga see, et laulupeole on täna rekordiliselt suur arv tahtjad, osalejaid, on kõige tähtsam. Kui laulupeo teemadel tehti põhjalik sotsioloogiline küsitlus Marju Lauristini juhtimisel, kus küsitleti nii mehi kui naisi, erineva hariduse ja vanusega inimesi, siis vastati pea sajaprotsendiliselt, et laulupidu on eesti rahva üks olulisemaid sündmuseid.

MÄRT AVANDI EHK MIDA AEG INIMESEGA TEEB

http://www.teatritasku.ee/index.php/features/36-dialoog/558-maert-avandi-ehk-mida-aeg-inimesega-teeb

Tallinnas tehakse koostööd Ida-Ukraina TERRORISTIDEGA!

Tallinnas hakati - koostöös terroristliku organisatsiooniga Novorossija - koguma humanitaarabi NOVOROSSIJALE!
[Novorossija = terroristlik organisatsioon Donetski Rahvavabariik + terroristlik organisatsioon Luganski Rahvavabariik. - UU]
http://aliens.ee/files/--------------------------------------------------.pdf

Terroristid vallutasid Donetskis sõjaväeosa,

Pärast 7 tundi kestnud ägedaid lahinguid vallutasid terroristid sõjaväeosa Donetskis. 
Donetskis asuva rahvuskaardi konvoipataljoni. Ajateenijad suutsid tagasi lüüa kaks terroristide rünnakut kui mitte kolmandat. Rahvuskaartlaste laskemoon sai otsa, mistõttu tuli sõjaväeosa loovutada terroristidele. Väeosa komandör on terroristide käes vangis, pataljoni isikkooseis paigutati teistesse baasidesse. http://news.liga.net/news/politics/2309965-terroristy_zakhvatili_voinskuyu_chast_v_donetske.htm

Sõjatehnika ja sõdurite positsioonid Ida-Ukrainas.

Riia- Daugavpilsi teel

Ukraina piiril

Vene piirivalve tulistas autot, millega püüti sõita Ukrainast Venemaale.
Nii teatas briifingul Ukraina julgeoleku infokeskuse esindaja Andrei Lõsenko.
Autoga püüdsid Ukrainas terroriaktides osalenud vene kodanikud pöörduda tagasi Venemaale, kuid vene poolelt avati neutraaltsoonis nende pihta tuli.
"Elusana keegi autost ei väljunud. Kui palju neid oli - ei ole teada," ütles Lõsenko.
Ta märkis, et vene piirivalve laseb küll terroriste Venemaalt Ukrainasse, kuid tagasi mitte.
http://www.unian.net/politics/933224-rossiyskie-pogranichniki-obstrelyali-gazel-boevikov-pyitavshihsya-vernutsya-v-rossiyu-snbo.html

Kes rahastab?

Terroriorganisatsiooni Luganski Rahvavabariik avalikustas oma finantseerimisallika: Venemaa kompartei.
Nn. Luganski Rahvavabariigi nn. peaminister Vassili Nikitin tänas Venemaa kompartei esimeest Gennadi Zjuganovit rahalise- ja humanitaarabi eest.
See on esimene avalik fakt terroristide rahalisest toetusest.

Keda Ukrainlased peavad sõpradeks

Kollased- sõbralikud
rohelised- lojaalsed
punased- ei saa sõpradeks pidada

Vene hümn uute sõnadega

В Москве, Красноярске, Хабаровске, Сызрани
Лохи уверены -- им повезло,
Что правит парашей опять переизбранный
Карлик лысеющий Путин-хуйло!

Ла-ла-ла-ла-ла-ла-ла-ла,
Ла-ла-ла-ла-ла-ла-ла-ла.
Весь мир поёт парашистам назло!
В Мексике и Японии, в Польше и Македонии
Все теперь знают, что Путин - хуйло!
https://www.youtube.com/watch?v=oWmbPh_UwNM&list=UUg0Ui__RRapXIHAzvKjIIUg

Vangilangenud vene palgasõdur

Vangilangenud vene palgasõdur süüdistab Putinit ja palub andestust.
Ukraina terrorismivastased üksused püüdsid 20.juunil Slovjanski lähedal kinni 52 aastase vene palgasõduri. Ta tunnistab, et ta värbati FSB (vene julgeolekuteenistus) agendi poolt võitlema Ukraina vägede vastu. Talle lubati iga tapetud ohvitseri eest 1000 dollarit ja iga lihtsõduri eest 300 dollarit.
Pärast instrueerimist maksti talle 200 000 rubla ja anti pilet Luganskisse, kust ta pidi edasi liikuma Slovjanskisse.
Mees on sündinus Novgorodi oblastis Venemaal. Ta neab Putinit, kes alustas sõda ja palub andestust.
Oma 19.juunil antud intervjuus kinnitab Ukraina julgeolekujuht Valentin Nalõvaltšenko, et Ukrainas on vangi langenud üle 90 terroristi, kellest 13 on venelased. Nende seas on ka FSB ja GRU luureagente.

Olukord Ukrainas 22.06.2014 kell 12

Tankid

Pildid

Jazov

Nõukogude Liidu marssal ja viimane kaitseminister Dmitri Jazov ütles Moskvas, et Vladimir Putini tegevus kujutab ohtu ja võib viia kolmanda maailmasõjani.
Jazovi meelest ei ole Putini otsus koondada Ukraina piiri äärde vägesid, et neid vajadusel naaberriiki saata või Kremli-meelesetele separatistidele Kiievi vastu võitlemiseks usaldada, arusaadav ja on tehtud täiesti mõtlematult.
"Venemaa vägede sisenemine Ukrainasse võib viia maailmasõjani," ütles ta.
Tema sõnul on võimuladvikus inimesi, kes ei toeta Putinit Ukraina küsimuses.
Jazov võttis Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee liikmena osa 1991. aasta augustiputšist, millega püüti kõrvaldada Mihhail Gorbatšovi NSVL-i presidendi ametikohalt, teha lõpp tema perestroikapoliitikale ja ennetada uue liidulepingu sõlmimist. Jazovi korraldusel toodi Moskva tänavatele ka tankid. Augustiputš aga ebaõnnestus ja Jazov veetis 18 kuud kuni 1994. aastani vangistuses.

Luganski lähedal 20.juuni hommikul

Luganski suunas liigub Vene soomustehnika kolonn. Eile hommikul kell 5:50 läbis kolonn Venemaal piiriäärse Hrjaštševatoje asula ja liigub Luganski suunas - praegu pole veel selge, kas sihiks on Luganski linn või lennujaam. Hommikul kell 4:30 ründasid terroristid taas Luganski lennujaama, rünnak löödi tagasi.

II MS varustus puudes

http://www.boredpanda.com/ww2-guns-helmets-grenades-swallowed-trees/

Vihmas ja poris

Emal oli köögi põrand täitsa läbi. Teisipäeval alustasime Ristoga ema pool siis ka veetrassi vahetust. Et saaks kaks asja korraga ära tehtud. Talvel oli trass ära külmunud ja siis hakkas kusagilt vett välja ajama. Kevadel alustasime Andresega trassi parandust. Siis soovitaski Andres enne uue põranda panemist ka uus veetrass teha. See oli tegelikult hea mõte. Sest nüüd kui kaks päeva sai poris kaevatud ja lõpuks vana trass, mis majja tuli, kui Risto seda välja sikutas, siis murdud see pooleks ja raudtoru oli peaaegu täiesti läbi roostetanud. Jäi mulje, et Jumala arm ja rooste pidas seda toru veel kinni. Eile tegime surveproovi ka ja täna igaljuhul liitekoht ei tilkunud ja hakkasime trassi kinni ajama.
Täna oli Ristol plaanis põrand ära teha. Andres pidi täna minema kooli lõpupidu pildistama. Hommikul saime põrandalaua tegijaga ehitusmaterjali poes kokku. Lubas poole tunni pärast olla kodus, et siis saame lauad välja valida. Olin juba varem, enne trassi väljavahetamist talle helistanud, et ehk saab lauad ära ka tuua. Lubas tuua. Vahepeal käisime trassi kinni ajamas. Siis sõitsime laudu valima. Lubas lauad kella kolmeks kohale tuua. Helistasin peale nelja. Tema ütles, et neil sajab vihma, ei saa tuua. Laagid said paika pandud ja läksime trassi kinni ajama. Nüüd jõudsid lauad ka kohale. Alustasime põranda tegemisega ja kui pool põrandat oli tehtud, siis hakkas sadama. Katsin lauad kinni ja nii iga lauaga, võtsime kile alt välja Risto lõikas kiiresti ära ja lauaga kööki. Mina valasin vahepeal pliidi ette betoonist aluse. Vahepeal juba Risto arvas, et ei jõuagi õhtuks ära teha. Viimaks sai põrand alla ja Risto tõmbas põranda peitsiga üle ka. Koju jõudsime kella 22.30. Homme jääb veetoru valamuga ühendada, trass kinni ajada ja kapp kokku panna. Kui midagi veel saab ära tehtud, siis on hea.

Täna hommikul Luganski linnavalitsuse juures

Rahe

Täna õhtupoole hakkas tihedat rahet sadama Vana-Vastseliinas.

Video pärast Stšastje vabastamist

Luganski liidri kurtmine

"Samal ajal kui meie võitleme pealetungivate "fašistide" vastu, meie sõbrad, kasakad, tegelevad marodöörluse ja banditismiga. Röövivad turge, bensiinijaamu, võtavad autosid üle ja samal ajal teatavad, et Bolotovi valitsus ei ole seaduslik", kurdab Luganski "rahvavabariigi" liider Valeri Bolotov

Ukraina praegune olukord

Ametivõimude viimase info järgi:

Elu Venemaal

Mariuopoli lahing

Ukraina piirile liigub Venemaa sõjatehnika kolonni- video

https://www.youtube.com/watch?v=FFQ9OQRW5mg

Ukraina piirile liigub Venemaa sõjatehnika kolonni

Kas taas juhtub nii nagu I. ja II. maailmasõja alguses, et rahvas pidutses ja ei pannud tähele märke, mis viisid suure katastroofini. Nii nagu siis, ei osatud ette näha mis toimub valitsejate peas.
Meeldetuletuseks: Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane anneteris Bosnia ja Hertsogoviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria- Ungari tahtis endale Serbiat ja Tšernogooriat. Türgi tahtis endale Taga- Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesotopaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi saada Alsace-Lorraine’i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis omada Galiitsiat ja kontrollida Mista mere väinasid ning suurendada oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina  alasid.
Teise maailmasõja alguskuupäevaks loetakse 1. septembrit 1939, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. Samas võidakse maailmasõja alguseks lugeda ka vahejuhtumit Marco Polo sillal 7. juulil 1937, mis tõi kaasa teise Hiina- Jaapani sõja või isegi 3. oktoobrit 1935, mil algas Itaalia Invasiooniga Abessiinias. Loobudes euroopakesksest maailma mõistest on maailmasõja alguseks hakatud pidama ka Mukedeni vahejuhtumit 1931. aasta septembris, millega algasid Jaapani Hiina tungimise vahejuhtumid ja nendest tulenevalt ka 1932. aastal alanud NSVL-Jaapani piirisõjad (Niall Ferguson; Normann Davies)

Viru rallilt üks pilt

Kiievis

keerati täna meeleavalduse ajal Vene saatkonna autod tagurpidi.

Hukkus 49 Ukraina sõdurit

Terroristide poolt Luganskis alla tulistatud Ukraina lennuki ИЛ-76 pardal pidanuks olema 200 sõdurit ja ohvitseri.
Sellest kirjutas rahvasaadik NIkolai Knjažinski oma FB lehel: "Eile toimus jõustruktuuride esindajatel nõupidamine presidendiga. Peale Kaitseministeeriumi olid kõik, ka president selle vastu, et sõjamehi viidaks kohale lennukiga, sõjaväelased kinnitasid, et kõik läheb hästi. Õnneks osa sõjaväelasi läksid kohale sõjaväetahnikaga. Lennukis oleks pidanud olema 200 sõdurit ja ohvitseri."

14. juunil öösel tulistasid nn Luganski RV terroristid alla Ukraina sõjaväe transpordilennuki ИЛ-76, hukkusid kõik pardal olnud 49 sõjaväelast. http://inforesist.org/v-sbitom-v-luganske-il-76-dolzhno-bylo-letet-200-chelovek/

Nelipüha III

Djakovos ootab

80. terroristi laipa saatmist Venemaale http://censor.net.ua/news/289893/v_dyakovo_gotovy_k_otpravke_v_rf_80_unichtojennyh_terroristov_v_saurmogile_i_dmitrovke_tela_esche_250

Suur vend on kohal.

Venemaa interventsioon Ukrainas on alanud.
Sellisele järeldusele võib jõuda avalikest ja terroristide salajastest kanalitest saadud informatsiooni analüüsil, ütleb sõjaline ekspert Roman Burko oma FB lehel.
Nii on tema sõnade kohaselt Luganski ja Snežnoje piirkonda koondatud suured relvajõud, mis koosnevad kahest vene vägede motoriseeritud brigaadist ning kes esinevad kohalike vabatahtlikena.
Nii näiteks võtavad igal öösel südaöö ajal terroristide blokkpostid üle täielikus lahingvarustuses vene eriüksuslased, aga hommikul asuvad postidele "Luganski Rahvavabariigi" võitlejad.
Tähelepanuväärne on terroristide poolel kasutatav varustus - Kamaz veoautodest kuni BTR-ideni. Mõnedel väidetel on kasutusel ka D-30 haubitsad.Väidetavalt on nähtud ka "Iskander" tüüpi operatiiv-taktikaliste raketikomplekside paigutamist veoautodele.
Lisaks sellele on terroristidel kasutada kaasaegsed õhtutõrjesüsteemid ja muud tehnikat, mis ei saa olla pärit mujalt kui Venemaalt.
Piirivalvurite sõnul tulevad võitlejad Kasahstanist ja Kaukaasiast. Üks terroristide juhte, Gubarev, lubas oma võitlejatele juba ammu: "Varsti saame ka tankid." Terroristide kanalites on välja kuulutatud erinevat tüüpi sõjalennukite pilootide ja tankijuhtide värbamine.
Oletatakse, et terroristide käsutusse antakse Krimmis ülevõetud Ukraina lennumasinad.
Terroristide skeem on lihtne - nad võtavad Ukraina armeelt ära mõned ühikud sõjatehnikat, aga seejärel tuuakse üle piiri sama tüüpi tehnikat suures koguses, samal ajal väidetakse, et kogu tehnika on pärit Ukraina poolelt. Nii näiteks juhtus kompleksiga "Nona", mille terroristid said oma valdusesse juba mais ja mida Ukraina armeel tuli hävitada neli korda.
Aga aviatsioonist veel. Katsed hõivata Donetski, Luganski, Kramatorski ja teiste linnade lennuvälju viitab selgelt, et luuakse eeldused Venemaa interventsiooniks.
Samuti on teateid referendumi ettevalmistamisest "Novorossija" loomiseks.

Kuidas ATO hävitas vene tanki

ATO kokkupõrked

ATO kokkupõrked terroristidega on olnud eile küllalt suured. Hävitatud on kaks tanki, kolm BTR-i, kaks autot terroristidega ja kinni võetud kolm kolonni. http://censor.net.ua/news/289711/sily_ato_podbili_2_rossiyiskih_tanka_unichtojili_3_btr_2_gruzovika_s_boevikami_i_zahvatili_3_avtokolonny

Kas kokkusattumus?

Pekingi Olümpiamängude ajal ründas Venemaa Gruusiat. Sotši Olümpamängude ajal võeti Krimmi poolsaar. Jalgpalli maailmameistrivõistluste avapäeval tulid üle Ukraina piiri sõjaväekolonn KAMAZ-id koos tankidega.

Venemaa saadab valuvaigisteid oma naabrile

Vene tankid Ukrainas

Täna öösel tuli Venemaalt kolm tanki T-72. Üks tank asub Snežnoje külas. Kaks tanki on võitluses Snežnoje lähedal. Teatatakse, et üks tank on saanud tabamuse.
http://censor.net.ua/news/289598/nochyu_tri_tanka_peresekli_granitsu_so_storony_rossii_idet_boyi_est_informatsiya_chto_odin_rossiyiskiyi

Stabiilsus kannab vilja

http://www.eestikirik.ee/stabiilsus-kannab-vilja/

Venemeelsete sisseimbumiskohad Ukrainas

Ukraina konfliktikoht

Krimmi olukord

Krimmi ja Sevastoopolit ähvardab nälg. Toiduained on poolsaarel lõppenud, sest Ukraina kaupa ei luba vene võimud tollilliidu nõuetele "mittevastavuse" tõttu sisse vedada, vene transpordifirmad aga keelduvad Krimmi sõitmast ligipääsetavuse probleemide tõttu. http://crime.in.ua/news/20140611/krym-produkty

Kooseluseaduse eelnõust

Hea tuttav, koolivend Jaan Leppik kirjutab FB-s:
Kooseluseadus võetakse vastu parlamendi häältega nagunii, sest hääli nõutavas poliitmängus mõistlik argumentatsioon ei loe - seda lihtsalt ei kuulata. Sotsialistid ja liberaalid on suures enamuses seda meelt, et peavad saama enesele samasooiharate hääled vähemalt tulevatel ja ületulevatel valimistel. Neis poliitparteides on ka enamus neid, keda postmodernse ühiskonna võsukestena ei huvita püsiväärtuste - nagu abielu - alalhoidmine. Neile on abielu - ehk mehe ja naise omavaheline ja riiklikult reguleeritud suhe üksnes anakronism ja seda mõistet tuleb muuta nn. "kaasaja nõuete" tarvis. Termin "abielu" tuleb transformida relevantseks - samasooliste omavahelise, inimese ja looma, täiskasvanu ja lapse või elava ja laiba vaheliseks tunnustatud suhteks. Ja just see on põhiseadusevastane - eesti kultuuri püsimise vastane tegevus. Sest eesti kultuur ei ole üksnes rahvalaul ja keel.

Nelipüha II

Kaks münti

Video: Slavjanski terroristide matused

http://inforesist.org/video-slavyanskix-boevikov-poxoronili-pod-zaborom/

Video: Korlovkas Vene relvajõudude kolonn

8.juuni video Korlovkast, kus on ülesse võetud Vene Föderatsiooni relvajõudude kolonni liikumine. Kolonnis liikuvate seniitkahuritega Kamaz tüüpi veoatode antud mudel on kasutusel ainult Venemaa relvajõududes. http://inforesist.org/video-kolonna-voennoj-texniki-rf-v-gorlovke/

Nelipüha

Nelipühal lubasid Vanalaitsna ja Ziemeri ansamblid tulla meile laulma. Pool kümme olid kohal ja sain teada, et nad ei saa teenistuse lõpuni meil olla, kuna pidid minema edasi Aluksnesse esinema.

Räpina laat

7.juunil oli Räpinas laat ja aianduskooli 90. aastapäev. Tegin sealt väikse ülesvõtte.

Slavjanski "rahvalinnapea" V. Ponomarjov teatas

"Selle asemel, et aidata vägedega, aitab Venemaa meid tšetšeeni palgasõduritega, keda pole võimalik kontrollida. Nende põhieesmärk on marodöörlus. Olen sunnitud nõustuma, et olukord linnas on kriitiline. Meie eriteenistused räägivad, et sõdurid, kellel pole mitte mingit pistmist meiega, kavatsevad linna maani maha põletada... Samasugune olukord on Luganskis ja Donetskis"

Seoses sellega pöördus ta linna elanike poole soovitusega Slavjanskist lahkuda "kuna eksisteerib suur tõenäosus, et kadõrovlased viivad oma plaani täide".

Näoli mudas kuulirahe all.

Värskes Sunday Times'is s on huvitav sõjareportaaž Ukrainast. Briti ajakirjanik Mark Franchetti kirjutab, kuidas ta käis venemeelse üksuse "Vostok" juhi Aleksander Hodakovski "armeega" ukrainlaste Marinovka piiripunkti ründamas. Hodakovski oli saanud luureandmeid, et Ukraina piirivalvurid on demoraliseerunud ja valmis Kiievile selja keerama, neid on vaja vaid veidi hirmutada. Nii sättiski ta end teele ca 200 mehega, kelle hulgas oli nii Donetski venemeelseid kui Venemaalt saabunud vabatahtlikke, enamus eriväljaõppeta. Nende relvastuses olid lisaks automaatidele ka kaks õhutõrjeraketti. Enne teeleminekut piserdas papp 15 veokit üle, et kõik õnnestuks. Hodakovski õpetas mehi, et rünnata tuleb Venemaa suunast, sest kui piiripunkt peaks Kiievist lennukid appi kutsuma, siis ei julge need Venemaa õhuruumi tungida ja ei saa seega neid sihtmärgiks võtta. Jõudnud kohale, asusidki mässulised ukrainlasi piiri poolt ründama, aga tuli välja, et vastased olid nad ära lollitanud, oma positsioone tugevdanud ja andsid turmtuld. Lisaks olid paika pandud ka snaiprid. Tulevahetus kestis 3 tundi ja ajakirjanik tunnistas, et suurema osa sellest ajast lamas ta koos oma fotograafiga näoli mudas, sest kuulid muudkui vihisesid. Ja lõpuks jõudis kohale ka Ukraina lennuk, mis tegi Venemaa õhuruumis rahulikult kaare ja pani siis piraki rakettidega. Selle peale andis Hodaovski oma meestele käsu taganeda Venemaa suunas ning britil õnnestus ka ühel vaiksemal hetkel koos oma fotomehega üle põllu minema silgata. Tunnikese pärast jõudsid nad koos umbes 80 "Vostoki" võitlejaga, kelle hulgas oli ka haavatuid, Venemaa poolele, kus neid võtsid vastu Venemaa piirivalvurid. Viimased tundsid hinges ehk küll külalistele kaasa, kuid täitsid formaalselt Moskvast tulnud korraldusi, mistõttu saabunuid ei võetud vastu kui kangelasi. Meestelt võeti hetkega relvad ära, haavatud toimetati haiglasse ja ülejäänud suleti ühte laohoonesse, kust neid viidi kogu öö ülekuulamistele. "Vostoki" mehed olid löödud, nii füüsiliselt kui ka moraalselt, sest see polnud see lahendus, mida nad olid oodanud. Järgmisel hommikul lasti ajakirjanik koos fotograafiga lahti ilma süüdistust esitamata, ülejäänud mehed kamandati aga autosse ja sõidutati eeluurimisvanglasse. Kas oli põhjuseks Putini antud korraldus, et Venemaa piirivalvurid ei laseks meestel relvadega üle piiri sebida või taheti välismaa ajakirjanikele näidata, et Venemaa ei abista separatiste, see jägi arusaamatuks. Fakt oli aga see, et ukrainlased olid "Vostokile" suutnud kohalike suu läbi ette sööta valeinfot, meelitasid taadid kotti ja andsid siis tuld. Franchetti sõnade kohaselt oli see puhas ime, et ründajad kaotasid pärast sellist turmtuld langenutena vaid kaks meest (keda tema nägi), olgugi, et paljud said haavata. Haavatuid olnud ka ukraina poolel, kuid langenutest pole infot.

Vahendatud Olav Osolini FB leheküljelt.
http://www.thesundaytimes.co.uk/sto/news/world_news/Ukraine/article1420283.ece

Kursuse kokkutulek

Eile sai meie Räpina tehnikumi kursus Räpinas kokku. Kohale jõudis meid kuus. Igati tore oli. Minul kursusevanemana tuli jälle vaadata võimalust kus me saaksime koos olla. Hillet nägin viimati kursust lõpetades 1986, aastal. Leonidi nägin viimati pea kakskümmend aastat tagasi Luhamaal, kus ta oli piirivalvur. Piretit nägin viis aastat tagasi. Piret oli sel aastal heaks abiliseks, saatis kirjad teele ja helistas. Mitu kursusekaaslast helistasid veel eile õhtul meile Rüpinasse. Täna on Räpina kooli 90. juubel. Vaatasime enne ärasõitu, et 1984. ja 1985. aasta kaugõppe lõpetajaid ei olnud kedagi tulnud. Endistest õpetajatest saime kokku Jaan Kivistiku ja Toivo Niibergiga.

5.juuni öösel

Ukraina õhujõud hävitasid kaks terroristide baasi. Üle piiri tuli kolonn terroriste, kelle BTR ja kolm veoautot hävitati koos terroristidega. Ülejäänud põgenesid Venemaale tagasi. http://sprotyv.info/ru/news/907-aviaciya-ato-unichtozhila-avtokolonnu-s-oruzhiem-i-boevikami-prorvavshuyusya-s-territorii
Marinovka piiripunkt pärast lahingut. Video http://censor.net.ua/video_news/288770/punkt_propuska_marinovka_posle_boya_tehnika_terroristov_dogoraet_video 

Kramatorskist lahkumine on kallis

Kramatorskist lahkumiseks nõuavad terroristid tasu 1000 $ täiskasvanult ja 500 $ lapselt.http://censor.net.ua/news/288573/za_vyezd_iz_kramatorska_terroristy_trebuyut_mzdu_vzroslyyi_1000_rebenok_500_sotnik_parasyuk

Kuidas langenud terroriste

Venemaale saadetakse. Link näitab fotosid sellest http://nr2.com.ua/index.php/content/79-glavnye-temy/1111-zhurnalistka-rasskazala-kak-vyvozili-v-rossiyu-trupy-pogibshikh-boevikov-foto-18

Luganski rahvusvahelise lennuvälja

direktor püüdis tekitada diversiooniakti ja käskis töötajatel välja lülitada peakilbist vool, et maanduvad lennukid ei saaks signaali maandumisrajalt. Töötajad teatasid turvameestele ja palusid direktorilt kirjalikku käsku. Selle peale oli direktor närvi läinud ja suurte silmadega ringi jooksnud ning karjunud, et see on isiklikult Aleksandr Jefremovi (regioonide partei) käsk ja kui seda ei teha, siis öösel maabub sõjaväelennuk Ukraina eriüksuslastega mis lööb Luganskist välja "relvarühmituse". Allikas:
http://nr2.com.ua/index.php/content/1312-direktor-luganskogo-aeroporta-po-prikazu-efremova-pytalsya-ustroit-diversiyu

Janukovits maksab

Janukovits maksab terroristidele 2-3 tuhat $ (dollarit) kuus. Allikas http://censor.net.ua/news/288611/yanukovich_platit_terroristamnaemnikam_po_23_tysyachi_dollarov_v_mesyats_sovetnik_avakova

Ühe noore neiu arvamus

Üks mu hea tuttav on pannud FB-sse Mõtteid eelmise aasta kevadest...
"Elu on kõige karmim ja julmem õpetaja. Ta ei anna koduseid ülesandeid, arvates, et ma nuputan need ise välja(ma ei ole nii taibukas ju!). Mõni hetk hiljem teeb ta äkktöö teema peale, millest ta pole sõnakestki maininud, mis võiks idee poolest tulla õppetöösse kunagi hiljem... Kui keegi vaataks mu matriklit Elu koha pealt, näeks ta seal kahtede rida. Elu ei lase ühtegi tööd parandada, hoolimata sellest, et esmaspäeviti on järelvastamine. Teda ei huvita, ta liigub ikka halastamatult omas tempos edasi, lootes, et ma jõuan sellega kaasas käia. Pagan võtaks, ei jõua!"

Eestilik asjaajamine

Sõnad puuduvad. Tõelised diletandid pannakse ikka asju ajama ja lepingutele alla kirjutama, oh- sõnad puuduvad  http://www.ohtuleht.ee/582502/eesti-rahva-muuseumi-ehitamisel-on-lainud-pool-miljonit-korstnasse

Putini armastus

Ütleme, et Donetskis ja Luganskis on mingi jagu inimesi kellele meeldib Putin, meeldib Venemaa. Mis siis ikka, ikka võib armastada Putinit, keegi ei ole selle vastu. Aga kes keelab neil armastada rohkem? Kohver- Vaksal- Venemaa. Võib ju 24. tundi vaadata Rossija24 järjest. Aga kui te haarate relvad, kui te tahate oma elu armastust Putini vastu korraldada, tungite teiste territooriumile ega allu riigi valitud presidendile. Kui see riik kaitseb oma territooriumi. Kui ta kaitseb Donetski ja Luganski inimesi, kes ei armasta Putinit, siis tal on selleks täielik õigus. Kuidas Venemaa oma territooriumi terviklikkust on kaitsnud? Kasvõi Tšetšenia sõda, kus hukkus 160 000 inimest ja Groznõi muudeti rusuhunnikuks.

Luganskis

2.juunil üritasid terroristid tulistada Ukraina lennukit, aga tabasid hoopis oblastivalitsuse hoonet. Valvekaamer ülesvõttes on näha, et tulistatakse pargist http://puu.sh/9bPYK/71e0ae4ece.gif ja hiljem
mis selle ebatäpse lasu tagajärg- on videos http://www.liveleak.com/view?i=cba_1401732635

Pildid Luganski lahingust

BBC fotograafi tehtud pildid:
http://www.bbc.co.uk/ukrainian/multimedia/2014/06/140602_luhansk_gallery2_ko.shtml

40 Putini palgasõdurit

naasid kodumaale külmikautos http://censor.net.ua/photo_news/287986/40_naemnikov_putina_vernulis_v_rossiyu_v_odnom_refrijeratore_fotoreportaj