neljapäev, 30. juuli 2020

Uksehoidja - autoomanik


Oma isikliku auto omamine Eestis on ikka rikkuse või hea teenistuse tunnus. Direktorid-autoomanikud vast ei teagi, et kodanik Järlov, kes mitte kaua aega tagasi ostis endale "Standart" sõiduauto, on riietehoidja "Gloria-Dancingi" restoranis.
Et paljude direktorite põli ei ole nii hiilgav, tõendab see, et nimetatud restorani peremehel hr. Lellepil ei ole oma autot, samuti mitte ka "Gloria" kino ja restorani majaomaniku, aktsiaseltsi "Royal-Filmi"
direktoril hr. Fallsteinil.
Rahvaleht 23.11.1934


laupäev, 25. juuli 2020

MEEDIAMAASTIKU MUHUD JA LOHUD

Roosa Udu

34. Head isu, siin on teie kivi!
Rahvasuu on meile kinkinud mitmeid toredaid ütlemisi. Näiteks – kõik ei pääse marjamaale, muist peab jääma karjamaale. Või siis – parem pool muna kui päris tühi koor.
Lahtiseletatult tähendab see, et raskel ajal peab rõõmustama ka karjamaa kasutamisõiguse pärast ja olema tänulik isegi pooliku muna üle.
Lauri Vahtre suurepärane artikkel „Valeprohvetid sunnivad meid vabandama“ ei pääsenudki Postimehe paberlehte, nii pole suurel osal lugejatest selle olemasolust aimugi. Ja ega veebilehes ilmunud lugu kaugeltki kõigile tervikuna loetav olnud, maksumüüri tagant paistis välja vaid loo algus.
Aga samas peab rõõmustama – ta ilmus siiski! Olgu peale pool muna (pean silmas poolt lugejaskonda), aga ometi said autor ja märkimisväärne osa lugejaid kokku!
Ma ei ole päris kindel, kui palju meile veel on antud taolisi kirjutisi lugeda. Mitte ainult selle pärast, et neid ei taheta avaldada, vaid et kogu olukord maailmas tundub olevat nii lootusetu, et vägisi tekib ütlejatel-arvajatel tahtmine käega lüüa ja suu pidada. Või siis sulg nurka visata. Kesse siis toore jõu vastu saab!
Küll on tore, et need meeleolud pole Lauri Vahtrest üle sõitnud. Tahaks talle kohe Õnne tänava kombe kohaselt tunnustust jagada – et sina ka jaksad!
Millest siis artikkel räägib? Eks ikka sellest, kuhu me jõudnud oleme. Sellest, mida on endaga kaasa toonud rahvusvaenulik mõtlemine, mis kuidagi märkamatult ja terve mõistuse vastaselt meie õuele on sõitnud.
Mõneti on taoline asi mõistusevastane, tegemist on justnagu endavihkamisega. Võetud on lausa enesehävituslik kurss. Kui eestlased tõepoolest hakkaksid end kui rahvust häbenema ja vihkama, nagu „eliit“ meid ässitab, tähendaks see meile surmaotsust.
Vahtre artiklit lugedes tabasin end pidevalt küsimas – kuidas oleme küll niikaugele jõudnud, kuidas oleme lasknud oma vabaduse käest rebida ning lasknud tervele ühiskonnale pähe tõmmata poliitkorrektsuse ideoloogilised päitsed? Kuidas üks vähemus, kes põlgab meie rahvuslikke ideaale, meie püsima jäämise tahet, on saavutanud sellise mõjujõu? Mida teha, et kõlama pääseks ka valdava enamuse hääl, et oleks võimalik tunnistada sobimatuks see, mis võõrastav ja vaenulik.
Sedasama küsib ka Vahtre: „Kuidas me kõigest kolmekümne aastaga niikaugele oleme jõudnud?“ Ta tabab naelapea pihta, kui kirjeldab meie praegust olukorda:
„Balti ketis seistes me skandeerisime: «Vabadust! Vabadust! Vabadust!» Ja vabaduse me justnagu saime. Nüüd aga teevad ennast rahvuse eliidiks kuulutanud valeprohvetid kõik, et me skandeeriksime: «Vabandust! Vabandust! Vabandust!»“
Seda võiks nimetada geniaalseks kalambuuriks, kui asi poleks nii traagiline. Vabaduse õilis ja kõikehõlmav ideaal on muutunud mingiks väiklaseks isiklike arvete klaarimise kampaaniaks, kus inimest sunnitakse ise oma vabadustest ja tõekspidamistest lahti ütlema. Kas oma karjääri, mugava elu nimel või lihtsalt hirmust tugevama eest on nii mõnedki valmis end alandama, loobuma väärikusest, kordama mingeid rituaalseid ja enamasti mõistusevastaseid klišeesid, mida neilt nõutakse.
Mitte alati pole nähtavad need mehhanismid, mille abil inimesi survestatakse, ent need on olemas. Kuidas muidu, nagu ei millestki, ilma ühegi nähtava põhjuseta, tormavad tuntud lauljad üksteise võidu kahetsema aastatetagust „eksimust“. Vähe sellest, nii mõnigi neist vandus sama hooga ka oma palavat truudust rassismivastasele võitlusele.
Ja kui tormipuhang oli üle käinud, häbistatavad ära häbistatud, patukahetsejad endale tuhka pähe riputanud ja õigele ideoloogiale truudust vandunud, valitseb nüüd jälle vaikus. See pseudoprobleem ei huvita enam kedagi. Tsunami tormas üle, jättes endast maha korvamatud purustused.
Selgroogu saab murda vaid üks kord. Kui oled astunud vabandamise teele, tunnistad end sellega süüdi, ehkki ei pruugi seda ise tunda. Veel hullem, kui sind pannakse uskuma, et oledki süüdlane. Sellise manipuleerimise tagajärjel käib ohvri peas nagu mingi klõps, ta hakkab põlgama ja häbenema oma seniseid tõekspidamisi ning võtab omaks võõrad tõed. Pean sellist survestamist ja manipuleerimist inimsusvastaseks kuriteoks.
„Me olevat kõik väga süüdi,“ kirjutab ka Vahtre. Kui Balti ketis sai nõutud vabadust, iseolemise õigust oma rahvale, siis poliitkorrektsus on kõik tollased ideaalid mitte ainult kahtluse alla seadnud, vaid ka ära põlanud. Tõelisi väärtusi asendab nüüd mingi veider ersats, leiva asemel torgatakse meile pihku kivi.
„Balti ketis ei seistud soovahetusoperatsioonide riikliku rahastamise nimel, vaid selle nimel, et eesti lapsed eesti keeles rääkimise eest enam peksa ei saaks,“ kirjutab Vahtre.
Jah, lausa hädavajalik on vaadata asjadele selge pilguga ja julgeda teha vahet, mis on ehtne, mis pseudo. Seda hoolimata lärmajate sajatustest ja mesikeelsetest eksitussõnadest. Samm sammult valele ja pettustele järele andes, kasvõi ainult selleks, et rahu saada või tarbetuid konflikte vältida, loobutakse samal ajal oma tõekspidamistest, oma ideaalidest. Pikemas perspektiivis ka oma tulevikust.
Tükkhaaval, jupphaaval, päevhaaval, tundhaaval
üksteisel’ müüme omad usud ja tõed.
Lõpuks on ainult kõik, ainult enesemüümine –
turul me oleme vennad ja õed!
Olgem ausad, Balti ketis seistes see laulusalm meid küll ei kummitanud. Tundus sel üleval hetkel täiesti ebakohane.
Ehk peaksimegi oma praegust kurssi sättima tolleaegsete sihtide järgi? Vasakliberaalse kirve kompassi alt ära võtma ja ohutusse kaugusesse asetama? Meil ju oma Eesti asi ajada!

19.juuli Vastseliina kirikus II


reede, 17. juuli 2020

17.juuli 1918

17. juuli öösel 1918 mõrvasid kommunistid tsaar Nikolai II koos oma perekonnaga.
Nikolail vedas, sest kuna teda tulistasid korraga mitu mõrvarit, siis suri ta kohe. Samuti keisrinna. Lastel nii hästi ei läinud.
Vene ajaloolane Edvard Radzinski, tugin
edes mõrvarite mälestustele:
"Tsaari kaks nooremat tütart kükitasid vastu seina toetudes põrandal, kaitstes kätega pead, samal ajal tulistasid kaks meest neile pähe ... Aleksei lamas põrandal, teda tulistati samuti. Preilna (st. toatüdruk - nii nimetasid tema ja ka Jurovski teenijanna Demidovat - Aut.) lamas põrandal, kuid oli veel elus. Siis tormasin mina hukkamisruumi ja hüüdsin, et lõpetagu tuilistamine, veel elavaile tehku lõpp tääkidega.... Üks seltsimeestest hakkas oma ameerika vintsesteri tääki preilnale rinda suruma, kuid tääk oli nüri ega tahtnud kuidagi ihussse tungida Naine haaras kahe käega täägist kinni ja hakkas karjuma. Talle tehti lõpp püssipära hoopidega.
Lõpuks olid kõik üksteist ohvrit põrandal pikali. - vaevu nähtavad läbi paksu suitsu.
Pavel Medvedjev: "Veri voolas ojadena. Kui mina sinna jõudsin, oli troonipärija veel elus - ta oigas. Tema juurde astus Jurovski ja tulistas teda lähedalt kaks või kolm korda. Poiss jäi vagaseks."
Tsekist Medvedjevi poeg: " Kui Pavel Medvedjev tagasi tuli, astus ta maas lamava tsaari juurde ja tulistas oma revolvri tema pihta tühjaks. Nii tegid ka mitmed teised." 

Koos nendega hukati ka need vähesed, kes olid keisri perekonna kõrvale jäänud ja soovisid jagada nende saatust – arst Jevgeni Botkin, kammerteener Aleksei Trupp, toatüdruk Anna Demidova ja kokk Ivan Haritonov.
( E. Radzinski. Nikolai II, Tln, 1998. lk. 460 - 461 ) '


12.juulil Vastseliina kirikus


teisipäev, 14. juuli 2020

Väikestel lastel

Väikestel lastel on väikesed peod,

väikesed südamed, väikesed teod...

Väikestel lastel on veeselged silmad

nende jaoks selged ka vihmased ilmad!

Väikestel lastel on looduse juuksed,

tõeline naer ja tõelised nuuksed...


Jäägu neil silmad veel kauaks nii särama,

lahti siis neile kõik maailma väravad!

Ao'

Mul meelen nuuq ao ku Moskva meid nüsse,
Vaino käve sääl ja Brežnevilt lupa küsse
Nüüd muudkui joosõmi Brüsseli vahet,
a väega proovimi näüdädä umma tahet.
Kas esiq kah midägi tetäq saa
inne ku mõtsast saa kõrbõmaa.
(Kaja-Riina Plumann)

Lumõhelbe'

Ku ajalehe valla lüüt
egäl puul näet valitsusõ süüd.
Nii valitsus om tallitanu-
kõik maaska ärä hallitanu.
Helme põllumiihhi painas
tüüle tulla ei lasõ Ukrainast.
Eestläsist inäp ei olõ meil asja
hädäst vällä avitas ukraina Vasja.
Tuus eestläne ei olõ küps,
et esi uma lehmä lüps.
Umal aol sai toidõtus vinnemaa,
nüüd hindäga hakkama ei saa.
Ku perrä mõtõlda veits,
sis lehmi lüpse Leida Peips.
Prii Eesti nimel sai jüretüs kartolikuuri,
nüüd pääle kasunu om põlvkond nuuri:
kõik mõistva õnnõ ärri juhti
tuus omma näil paprõgi suhvlin,
Nii kasviva näist lumõhelbe
tüü tegemine es saaki selges.
Käsi pikän nää koogutasõ valitsusõ poolõ,
äririski kõik jäetüvä saatusõ hoolõs.
(Viiu Kornel)

laupäev, 11. juuli 2020

Võrumaa Teataja


Hermilde Raudpuu tähistas sajandat sünnipäeva

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

9.juulil täitus 100. aastat Hermilde Raudpuu, kes elab Meremäe hooldekodus.
Õnnitlusi oli saabunud presidendilt, Võru vallavanem ja abivallavanem olid kohal õnnitlemas juubilari. Hermildel on kauaaegne traditsioon, et tema sünnipäeval käib Vastseliina koguduse õpetaja jagamas armulauda, nii ka seekord.
Pildil õpetaja Toivo Hollo, Hermilde Raudpuu ja kõrval tütretütar Veronika Varik, seisab tütretütar Elle Nagel, tütar Ene Nagel, Võru vallavanem Kalmer Puusepp ja abivallavanem Piret Otsatalu.

https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/25361-hermilde-raudpuu-taehistas-sajandat-suennipaeeva

Covid-19 Eesti 11,juuli


neljapäev, 9. juuli 2020

Lõunaeestlane

Meremäe hooldekodu elanikul täitus 100 eluaastat

Avaldatud: 9 juuli, 2020
Pildil õpetaja Toivo Hollo ja Hermilde Raudpuu. Foro: erakogu
Täna, 9. juulil täitus 100 eluaastat Hermilde Raudpuul, kes elab Meremäe hooldekodus. Õnnitlusi oli saabunud presidendilt. Võru vallavanem Kalmer Puusepp ja abivallavanem Piret Otsatalu olid kohal õnnitlemas juubilari.
Hermildel on kauaaegne traditsioon, et tema sünnipäeval käib Vastseliina koguduse õpetaja jagamas armulauda, nii ka seekord.

https://lounaeestlane.ee/meremae-hooldekodu-elanikul-taitus-100-eluaastat/

Tänane Lõuna-Eesti Postimees

Setomaa elanik sai saja-aastaseks

Vastseliina koguduse õpetaja Toivo Hollo, Hermilde Raudpuu ja juubilari tütar Ene Nagel suurel tähtpäeval.
FOTO: Erakogu
Täna, 9. juulil täitus 100 aastat Hermilde Raudpuul, kes elab Setomaa vallas asuvas Meremäe hooldekodus.
Õnnitluse saatis Hermildele teiste seas ka president Kersti Kaljulaid. Juubilari käisid õnnitlemas ka Võru vallavanem ja abivallavanem.
Hermildel on kauaaegne traditsioon, et tema sünnipäeval käib Vastseliina koguduse õpetaja jagamas armulauda, nii oli ka seekord.

https://lounapostimees.postimees.ee/7014253/setomaa-elanik-sai-saja-aastaseks

reede, 3. juuli 2020

Nikolai II, 20 marka

1904   MS64
Kaal 6,45 grammi, kulla proov 900
Müüdi $575

Aleksander III, 10 marka

1882   MS65
Kaal 3,23 grammi, kulla proov 900
Müüdi $280

Aleksander III, 10 marka

1882   MS66
Kaal 3,23 grammi, kulla proov 900
Müüdi $330


Aleksander II, 10 marka

1879   MS63
Kaal 3,23 grammi, kulla proov 900
Müüdi $280

Aleksander II, 20 markkaa

1879   MS65
Kaal 6,45 grammi, kulla proov 900
Müüdi $575

RSFSR, 1 rubla

1924    MS64
Kaal 20 grammi, hõbeda proov 900

RSFSR,1 rubla

1924    AU
Kaal 20 grammi, hõbeda proov 900


Romanovite dünastia kolmsada, 1 rubla

1913    AU+
Kaal 20 grammi, hõbeda proov 900

Romanovite dünastia kolmsada, 1 rubla

1913    MS63+
Kaal 20 grammi, hõbeda proov 900
Müüdi $270

Nikolai II, 1 rubla

1912    AU
Kaal 20 grammi, hõbeda proov 900
Müüdi $95

Nikolai II, 10 rubla

1911   AU58
Kaal 8,6 grammi, kulla proov 900
Müüdi $420

Nikolai II, 5 rubla

1909   MS65
Kaal 4,3 grammi, kulla proov 900
Müüdi $725

Nikolai II, 10 rubla

1909   AU55
Kaal 8,6 grammi, kulla proov 900
Müüdi $650

Nikolai II, 5 rubla

1903   MS64
Kaal 4,3 grammi, kulla proov 900
Müüdi $230

Nikolai II, 10 rubla

1904   MS63
Kaal 8,6 grammi, kulla proov 900
Müüdi $575

Nikolai II, 10 rubla

1904   MS65
Kaal 8,6 grammi, kulla proov 900
Müüdi $775

Nikolai II, 5 rubla

1903   MS
Kaal 4,3 grammi, kulla proov 900
Müüdi $210

Nikolai II, 10 rubla

1903   AU55
Kaal 8,6 grammi, kulla proov 900
Müüdi $380

Nikolai II, 10 rubla

1903   MS65
Kaal 8,6 grammi, kulla proov 900
Müüdi $700

Nikolai II, 5 rubla

1902   MS64
Kaal 4,3 grammi, kulla proov 900
Müüdi $230

Nikolai II, 5 rubla

1902   MS65
Kaal 4,3 grammi, kulla proov 900
Müüdi $230

Nikolai II, 10 rubla

1901   AU58
Kaal 8,6 grammi, kulla proov 900
Müüdi $380

Nikolai II, 5 rubla

1899   AU58
Kaal 4,3 grammi, kulla proov 900
Müüdi $200

Nikolai II, 10 rubla

1899   AU
Kaal 8,6 grammi, kulla proov 900
Müüdi $360

Nikolai II, 10 rubla

1899   MS64
Kaal 8,6 grammi, kulla proov 900
Müüdi $600

Nikolai II, 1 rubla

1898    AU53
Kaal 20 grammi, hõbeda proov 900

Nikolai II, 5 rubla

1898   AU
Kaal 4,3 grammi, kulla proov 900
Müüdi $190

Nikolai II, 10 rubla

1898   MS62
Kaal 8,6 grammi, kulla proov 900
Müüdi $600

Aleksander II mälestusmärk, 1 rubla

1898    AU58
Kaal 20 grammi, hõbeda proov 900
Müüdi $2350

Nikolai II, 7,50 rubla


1897   FX
Kaal 6,45 grammi, kulla proov 900
Müüdi $370

Nikolai II, 7,50 rubla

1897   FX45
Kaal 6,45 grammi, kulla proov 900
Müüdi $380

Nikolai II, 15 rubla

1897   AU58
Kaal 12,9 grammi, kulla proov 900
Müüdi $675

Nikolai II, 15 rubla

1897   MS61
Kaal 12,9 grammi, kulla proov 900
Müüdi $800

Nikolai II, 15 rubla

1897   XF
Kaal 12,9 grammi, kulla proov 900
Müüdi $600

Nikolai II, 15 rubla

1897   AU53
Kaal 12,9 grammi, kulla proov 900
Müüdi $650

Nikolai II, 1 rubla

1896    AU58
Kaal 20 grammi, hõbeda proov 900
Müüdi $350

Nikolai II, 1 rubla

1896    MS61
Kaal 20 grammi, hõbeda proov 900
Müüdi $460

Nikolai II kroonimine, 1 rubla

1896    AU
Kaal 20 grammi, hõbeda proov 900
Müüdi $400

Aleksander III, 10 rubla

1894  AU
Kaal 12,9 grammi, kulla proov 900
Vermiti 1007 tükki
Müüdi $3000

Aleksander III, 5 rubla

1890   AU
Kaal 6,45 grammi, kulla proov 900
Müüdi $430