reede, 25. märts 2022

Voronezhi asejuht Nina Beljajeva

Voronezhi asejuht Nina Beljajeva astus avalikult välja Ukraina ründamise vastu ja kinnitas, et tema seda ei toeta. Et keegi pole Venemaad rünnanud ja poleks ka tulevikus seda teinud. Agressioon on sõjakuritegu! Venekeelsete subtiitrite enamvähem tõlge võiks olla selline. - Ma olen selle lahenduse vastu mille võttis vastu VF president ja olen vastu neile mis täna toimuvad iseseisva Ukraina territooriumil. Ma pean praegu toimuvat sõjakuriteoks. - Aga öelge palun kas need meie sõdurid, kes annavad praegu oma elu selle eest, et me saaksime elada rahulikult, et meie lapse saaksid kasvada, milline on teie arvamus meie hukkunud sõdurite kohta ? - Teil on valed andmed. Mitte keegi pole meid rünnanud, seepärast ... - Ma ei küsinud seda. - Ei see pole seepärast ja ka homme ei tule keegi ründama. See on kõik propaganda, mis teile pähe on valatud. Pole mitte ühtegi reaalset põhjendust, et Ukraina oleks valmistunud meile kallale tulema. - Täielik ... - Pole. Ainult valeväited. - A mis? Seal pole natse või? - Ei. Väga imelik on näidata inimestele, et venekeelsed ukrainlased, kes on juudid võivad olla natsid. Mis seal peas viga on, et seda ette kujutada? Sisu tõlge võiks olla selline. Olen vastu Venemaa Föderatsiooni presidendi tehtud otsusele ja tegevustele, mida täna Ukraina suveräänse riigi territooriumil läbi viiakse, pean toimuvat sõjakuriteoks. Aga meie sõdurid, kes meie eest Ukrainas surevad, selle eest, et me rahus saaks elada, milline on teie hoiak nende suhtes? Teil on valed algandmed, keegi ei rünnanud meie riiki, ja ka homme nad eri ründaks. See on see, mille propagandistid sulle pähe panid, sest pole reaalset tõestust, et Ukraina valmistus ründama meie riiki. Pole ühtegi tõendit peale sõnades väljendatu. Ja natsiste ka seal pole? On väga veider püüda inimestele tõestada, et Ukrainas elav vene keelt kõnelev juut on nats. Mis küll peab peas toimuma, et sellist asja väita?

laupäev, 19. märts 2022

Pilt 261

Pilt 260

Linnule on kirjutatud Na Berlin, aga ei jõudnud Ukrainast kaugemale

Pilt 259

Eesti Post Otepää 1941

Heinrich Köhleri oksjonil 21-26.03.2022 alghind 100€, müüdi 180€

Eesti Post Otepää 1941

Heinrich Köhleri oksjonil 21-26.03.2022 alghind 1000€, müüdi 3600€

Pernau 1941

Ületrükk Type I - Heinrich Köhleri oksjonil 21-26.03.2022 alghind 800€, müüdi 1200€

Eesti Post (Elwa) 1941

Heinrich Köhleri oksjonil 21-26.03.2022 alghind 500€, müüdi 750€

Eesti Post (Elwa) 1941

Heinrich Köhleri oksjonil 21-26.03.2022 alghind 250€, müüdi 300€

Eesti Post 1919

12B,2A-5Ab,7-8A,10A,1B,3B,11B - 3.50 Rbl. mark on üldse 56 ületrükiga, väga ilus ja haruldane ümbrik, signeerinud Tomson ja Vaher ning sertifikaat Löbbering BPP (2007) Alghind Heinrich Köhleri oksjonil 21-26.03.2022 600€, müüdi 950€

Eesti Post 1919

12B,2A-5Ab,7-8A,10A,1B,3B,11B - Heinrich Köhleri oksjonil 21-26.03.2022 alghind 120€, müüdi 260€

Caritas 1936

Heinrich Köhleri oksjonil 21-26.03.2022 alghind 300€

reede, 18. märts 2022

Pilt 258

Ukraina relvajõud hävitasid Tšernigovi oblasti metsades vaenlase Buki

neljapäev, 17. märts 2022

Pilt 257

CNN Mariupoli draamateatri pommitamisest. Teatri ühel küljel ja teisel oli platsile/parklale kirjutatud suurelt "Deti", mida õhust selgelt näha. Vene närukaelad panid ikka pommid ära.

Miks Venemaa tungis Ukrainasse? Konflikt seletas lihtsalt ära

Thomas Kingsley, Joe Sommerlad . Vladimir Putini sõjaline rünnak jätkub peaaegu üksmeelse rahvusvahelise hukkamõistu ees. Venemaa kauakardetud sissetung Ukrainasse jätkub pärast seda, kui Vladimir Putin teatas 24. veebruari varahommikul oma "sõjalisest erioperatsioonist" riigi vastu. Kui Ukraina president Volodymyr Zelensky näitab Kiievi tänavatelt eeskuju, kogudes väsimatult rahvusvahelist üldsust toetuse saamiseks, osutab tema rahvas muljetavaldavat vastupanu, pidurdades Venemaa relvajõude nii hästi kui võimalik. Agressor jätkab samal ajal jõhkra piiramissõja taktika kasutamist, ümbritsedes riigi linnu ja allutades neile intensiivsetele tulistamiskampaaniatele – seda strateegiat on varem nähtud Tšetšeenias ja Süürias. Selliseid nagu Harkivi ja Mariupol on räsinud Venemaa raketid, püüdes saavutada järk-järgulist territoriaalset võitu Ukraina ida- ja lõunaosas, samal ajal kui elumajade, haiglate ja lasteaedade sihikule seadmine on toonud kaasa nördinud süüdistused tsiviilelanike tahtliku sihtmärgiks ja sõjakuritegude toimepanemise kohta. pühendunud. Zelenski üleskutsed NATO - le kehtestada lennukeelutsoon jäävad vastuseta, kuna lääs kardab, et selline tegu tõlgendatakse Venemaa provokatsioonina ja tõmbab alliansi palju suuremasse sõtta Ida-Euroopa pärast. https://www.independent.co.uk/news/world/europe/why-russia-invaded-ukraine-war-explained-b2037843.html

Tankid mudas

Vene tankid Ukraina mudas. Need peaksid olema Kantemirovi diviisi masinad - tammelehed on selle taktikaline märk.

Pilt 256

Värsked satteliidipildid Hersoni lennuväljalt. Kümme Vene helikopterit täiesti maha põlenud, ja kolm ilmselt kahjustatud ja lennukõlbmatud.

Pilt 255

Võõrleegionärid Ukraina armees

Kust need andmed on võetud pole aimugi

Pilt 254

Soome talvesõda ja Ukraina

30. novembri hommikul 1939 ilmusid Helsingi kohale ootamatult üheksa lennukit, tiibadel viisnurgad. Varsti kõlasid sadamas plahvatused ja seejärel ka kesklinnas Rautatientoril. Seejärel tabasid pommid lennujaama ja tehnikakõrgkooli, kus hukkus mitu inimest. Talvesõja esimene päev nõudis Helsingis 200 linnaelaniku elu. Nagu nüüd Ukrainas keskendusid idanaabri rünnakud ka Soomes tsiviilelanike tapmisele. Tol päeval Soomele kallale tunginud armee ülemaks oli Stalin määranud marssal Kirill Meretskovi, kelle käsutada oli üle poole miljoni sõduri. Venelaste ülekaal oli masendav. Elavjõus oli see kolmekordne, kuid lennukeid oli neil 30 ja tanke lausa 200 korda rohkem kui Soomel. Meretskov oli seetõttu oma võidus kindel, lubades Stalinile vallutada Soome 12 päevaga. Meenutame: Pu­tinile lubasid tema väejuhid alistada Ukraina ühe kuni nelja päevaga. Maanteel liikunud 40kilomeetrise kolonni peatasid soomlased hiilgava taktikaga. Kõigepealt pandi selle edasiminek seisma teele langetatud puudega. Siis järgnesid äkkrünnakud kolonnile paljudes kohtades. Valgetes maskeerimisülikondades soomlased lähenesid kolonnile kiiresti suuskadel, pildusid granaate ja Molotovi kokteile soomus- ja muu tehnika pihta ning kadusid sama äkki, nagu olid ilmunud. Sõdureid ja ohvitsere aga tabasid metsast Soome snaiprite kuulid. Rünnakutega jupitasid soomlased venelaste kolonni väikesteks osadeks ehk motti’deks, mida oli kergem purustada. Et vastane täiesti lahinguvõimetuks muuta, hävitasid soomlased sihikindlalt diviisi suuri välikööke, mida oli paksu suitsu järgi kerge avastada. Selle tagajärjel jäid punasõdurid 40kraadises pakases sooja toiduta. Pealegi olid paljudel sõduritel seljas suvevormid, peaaegu täielikult puudusid talvesaapad. 6. jaanuariks oli 44. diviisi olukord nii meeleheitlik, et ülem andis käsu: igaühe pääsemine on tema enda asi. Tagajärg oli paaniline põgenemine, kus talluti üksteist surnuks. Eluga pääses lõpuks ainult 700 meest. Ukraina kindralid ennustanud enne sõda, et kaua nad vastu peaksid. Väga keegi ei uskunud, et üle paari päeva vastu peaksid.
VENE RÖÖV-VALLUTAJATE LÕPP: Purustatud Vene kolonn Suomussalmis Raatte teel 1. jaanuaril 1940.

teisipäev, 15. märts 2022

Vene 1 kanalis

Venemaa telekanali "Pervõi Kanal" uudiste saate ajal läks oma plakatiga saatejuhi selja taha Marina Ovsjannikova ja plakatil on kirjas "Ei sõjale! Peatage sõda! Ärge uskuge propagandat, siin saates teile valetatakse! Venelased on sõja vastu!" Sergei Metlev on seda meelt, et see oli Venemaa info operatsioon. See kahtlus tekkis tal seoses sellega, et Marina Ovsjannikova on selles kanalis töötanud aastaid ja sai ainult 30 000 rubla trahvi, ega mingit vangistust ja kohtus oli ta ka väga rahulik. Tema elukaaslane töötab RT-s, ehk siis päris propakanalis. Seega oli siis tegu julgeoleku erioperatsioon. Metlevi nägemust saab vaadata Ringvaade teisipäeval 15.märts. https://etv.err.ee/1608520088/ringvaade Novaja Gazeta aga teatas, et vahejuhtum oli selline. Vasakpoolne pilt.

Pilt 250

Mariupol 14.03.2022 kindral-major Олег Митяев

Pilt 249

Pilt 248

Nägemus - Otto K

Korrusmajas elav, kinni istunud pätt Vasja, kes alailma tüli norib, laamendab ning õhku rikub, on lahti kiskunud naabri korteri ukse ja peksab selle esikus oma naabrit. Naaber olla talle ohtlik tundunud. Kavatsenud kallale tulla, kuigi elab ja on täitsa rahulikult. Naabrimees hakkab küll vastu nagu oskab, aga veri juba voolab. Pätt on kogenum, julmem ja tugevam. Vangla kogemustega. Nagu narkoosi all - löö või ära löö - talle ei loe miski. Ei tunne valu. . Inimesed on oma korterite ustel ja julgemad isegi koridoris. Vaatavad pealt, ahhetavad, kommenteerivad. Mõned julgemad hüüavad: jäta järele! Üks ütleb teisele - ma Vasjaga hoovis laupäeval enam doominot ei mängi ja õlut ei joo. Teine lubab temaga mitte enam niipea kalale minna. Kolmas lubab temalt mitte töölt varastatud ehitusmaterjale osta. Neljas seletab, et tema enam Vasjale kolmekat ei laena. Viies hüüab aga naabrile, et ta annab pärast näolt vere pühkimiseks oma taskurätiku. Appi ei lähe keegi, et neid endid pärast milleski süüdistada ei saaks. Pealegi võib ju ise ka Vasjalt kolaka saada. Äkki pärast hull paneb suure vihaga veel maja ka põlema! Ei, parem las peksab naabri läbi ja rahuneb. Kobib oma korterisse tagasi ja saab tast jälle enam-vähem rahu. Rahu on peamine. . Lõpuks tüdinetakse vahtimisest ja loivatakse tubadesse tagasi. Igavaks kiskus. Kaua sa ikka vahid. Kodus hea teed keeta ja telekat vahtida. Rõdult tuvisid toita. Kellelgi jäi põranda pesemine ka pooleli. keegi peab poes ära käima jne. Naabrite vaheline asi. Ikka juhtub. Elu läheb edasi. Pealegi sai ju kokku lepitud, et oma trepikoja asju ei lahendata kätega, vaid iga kuu lõpus toimuval ühistu koosolekul. Sinna on 2 nädalat aega. . Võtavadki teema viisakalt üles. Tsiviliseeritud inimeste kombel. Mõistavad Vasja käitumise hukka ja manitsevad teda edaspidi viisakamalt käituma. Panevad ehk rahadki kokku ja lasevad naabri ukse väljastpoolt ära parandada. Et trepikoda viisakas välja näeks. Naabri korteri remont on naabri enda asi. Mis see teistesse puutub. . Vasja lösutab koosolekul, närib tikku ja vahib loiu ülbusega kõnelejaid. Sülitab põrandale ja peeretab mitu korda pikalt ja häälekalt. Siis ajab end püsti ja loivab minema poetades üle õla: hren s vaami, joobannõje petuhi. Pederastõ.

Pilt 247