Pilt 470

Venemaa avaldas kaadrid Bilhorodis purustatud Humveedest. Venemaa Vabaduse Leegion väidab, et kaotusi ei olnud. Need sõidukid on tõenäoliselt varem kinni võetud. Need langetati kraanaga oma kohale, kuna puuduvad rehvijäljed ja ühe ratta juures on allalaskmisest saadik ümmargune häiritud mustus. Taamal olev häiritud muru näitab kahe Humvee jaoks liiga suurt rada, mistõttu kraana lähenes tagant. Stseen oli lavastatud nii, et taustal oli hoone praht. Ehitusmaterjali puistatakse sõidukite ümber, kuid mitte hoone läheduses. Humveed paigutati maa-alusesse varjualusesse, mis kasutas kinnitamiseks palke, mitte kraatreid. Humvee küljele maalitud valge rist näib olevat elementide mõjul pleekinud. Ühe sõiduki juhipoolsel tagaküljel näib olevat plahvatuskahjustusi. Rooste värvimata aladel viitab sellele, et kahjustused pole uued. Samuti ei ole kahjustusi sõiduki läheduses oleval murualal, mis plahvatuse tagajärjel tekiks. On selge, et see sõiduk ei liikunud ammu enne sellesse asukohta viimist. Kui need sõidukid sellele kohale põrkuvad, võiksite näha ka kapoti peal mustust ja sõidukite esiosa kahjustusi. Kõik, mida näete, on klaasikillud, mis näivad olevat kuulid, mis tabasid pärast õnnetust. Esitulede praht näib olevat samuti maandatud ammu enne õnnetust. Jällegi ei näi olevat tõendeid, mis viitaksid sellele, et sõidukitel on pärast kinnijäämist raske välja pääseda. Samuti ei ole sõidukis verd, mida võiks näha iga sellise ulatusega õnnetuse korral. Lisaks on mõnel sõidukil sõnad "Bahmuti eest". See juhtus hiljuti pärast seda, kui venelased väitsid, et on Bahmuti täielikult vallutanud. Keset selle stseeni lavastamist või kaunistamist näivad nad hädaldavat Bakhmuti kogemust. Kui nad peaksid otsima kättemaksu. Mitte eriti tõhus propaganda.

Pilt 469

Pilt 468

Pilt 467

Pilt 466

Moskovia ja Suur Tataria

Pilt 465

Belgorodi kesklinnas oli kuulda plahvatusi ja ka viga saanuid. Suur sõda on siis tasapisi Veremaale veeremas

Pilt 464

Pilt 463

Pilt 462

Bahmut

Pilt 461

Pilt 460

Lapsabielu 1937. aastal USA-s

12. jaanuaril 1937 palus noorpaar Hancocki maakonna väikelinnas Treadways kohalikul vaimulikul, 53-aastasel Reverend Walter Lambil, ühendada nende abielu. Ta vaatas kiiresti nende abieluavalduse üle ja kõik tundus olevat korras. Kuus päeva varem välja antud juriidiline dokument lubas neil abielluda 18-aastase Eunice Blanche Winsteadiga 22-aastase Charlie Jess Johnsiga. Sõiduteel kurvis seistes palus pastor neil kahel käed kokku panna ja sooritas toimingu, mida ta hiljem kirjeldas kui "baptisti tseremoonia (laulatus)". Matuseandmetes on Charlie Jess Johns SÜND 19. detsember 1912 Treadway, Hancocki maakond, Tennessee, USA SURM 13. veebruar 1997 (84-aastane) Thorn Hill, Graingeri maakond, Tennessee, USA MATMINE Johns-Beckleri kalmistu Treadway , Hancocki maakond , Tennessee , USA Eunice Blanche Winstead Johns SÜND 26. september 1927 SURM 29. august 2006 (78-aastane) Morristown, Hambleni maakond, Tennessee, USA MATMINE Johns-Beckleri kalmistu Treadway , Hancocki maakond , Tennessee , USA https://www.findagrave.com/memorial/170784062/eunice-blanche-johns

Eunice Winstead, Charlie Johns ja Reverend Walter Lamb taaslavastavad ajakirjanduse jaoks abielutseremoonia 1937.a. jaanuari lõpus

Tennessee kogukonna jaoks oli aga täielik šokk – sest sel ajal oli Eunice vaid üheksa- ja Charlie 22-aastane (või 24 aastane). Charlie võltsis oma naise vanust, et saada abieluluba. Tol ajal ei kehtinud Tennessees abieluea alampiir ja alaealised ei vajanud vanemate luba – see tähendab, et abielu oli siis täiesti seaduslik. Proua Winstead kommenteeris: "Eunice armastab Charliet ja Charlie armastab Eunice'i ning ei kahjusta kellegi teise elu peale nende oma." Ta jätkas: „Ma olin vist 13-aastaselt abielus ja 30-aastaselt vanaema ning mul pole midagi viga. Tänan jumalat, et mu väikesel tüdrukul on hea abikaasa, ja ma palvetan, et nad elaksid koos ja oleksid õnnelikud. Inimesed ei tohiks neid niimoodi häirida. Ometi polnud keegi abielu toetamisel häälekam, kui Eunice'i ema: "Jätke nad rahule. Kui nad tahavad koos elada ja õnnelikud olla, peaksid inimesed nad rahule jätma." Ta lisas: "Eunice ei saa magada, ta on nii närvis. Ta kaotab mõistuse, kui see nii jätkub. Piibel ütleb, et ärge segage neid, kes omavahel rahulikult läbi saavad, ja ma ei usu Piibliga vastuolus olemisse. Kui nad üksteist armastavad, tuleb abielluda. Kui nad tahavad koos elada ja õnnelikud olla, siis peaksid inimesed nad rahule jätma. Charlie on hea poiss. Ta on kõva töömees. Ta ostis paar päeva tagasi nelikümmend aakrit, et neil oleks kodu. Muidugi mõista, ma ei ole kasvatanud oma lapsi selleks, et abielluda sellega, mis meestel on, vaid selleks, et abielluda armastuse pärast. Ta abiellus liiga noorelt, kuid sellest on liiga hilja rääkida. Lõppude lõpuks on igal tüdrukul õigus abielluda ja kui Eunice tahab Charliega abielluda, on see tema enda elu." 18. detsembril 1942 sünnitas neljateistkümneaastane Eunice paari esiklapse Evelyni. Nende kahekümnenda abielu-aastapäeva möödudes oli Evelyn seitsme lapse uhke ema. Charlie oli pärinud oma vanemate 150 aakri suuruse talu mäeküljel ja temast oli saanud jõukas talunik. Pärast maavarade õiguste mahamüümist tsingiettevõttele 75 dollari eest aakri kohta oli paar rahaliselt kindlustatud kogu ülejäänud eluks. Charlie Jess Johns suri 13. veebruaril 1997 kaheksakümne nelja aasta vanuselt. Pärast seda, kui kogu vasturääkijate kriitika oli pika peale kustunud, oli paaril edukas abielu, mis kestis kuuskümmend aastat. Koos oli neil üheksa last; kolm tüdrukut ja kuus poissi, kelle vanusevahe noorima ja vanima vahel on üheksateist aastat. Kahjuks suri nende noorim tütar kahekümne kuu vanuselt kopsupõletikku vaid nädal enne nende kahekümne viiendat abielu-aastapäeva. Ainus, mida Eunice kahetses, et tema haridustee jäi lühikeseks. Eunice Blanche Winstead Johns elas veel üheksa aastat. Selleks ajaks ta oli vanavanaema. Ta suri 26. augustil 2006, vähem kui kuu aega enne oma 79. sünnipäeva.

Pilt 459

Boeing - 737-800 lennul Ufa-Norilsk. Norilskis purunes rehv.

Pilt 458

Veremaa on tõesti pehmelt öeldes anomaalia

Pilt 457

Pilt 456

Kurgani külas Yulduses, kus metsatulekahjudes hukkus seitse inimest. Kurgani piirkonnas on juba mitu päeva kestnud tõsised tulekahjud. Venemaa meedia andmetel hukkus 19 inimest ja nende arv võib kasvada. Tules hävis üle 300 maja ja 3,9 tuhat hoonet, evakueeriti ligi tuhat inimest. Yulduse külas, mis moodustab suurema osa hukkunutest, ilmus 9. mail "Võidulipu" koopia – see pandi otse tuhale.

Pilt 455

Novosibirsk

Pilt 454

Selle nädala alguses toimus Ukrainaga piirneval Vene Föderatsiooni raudteel mitmeid intsidente. Kütuse, väävli ja muude ainetega paakvagunid läksid allamäge.

Pilt 453

„Auto peal olid ainult laibakotid“ – Ukrainas sõdinud soomlane arvab, et pääses Bahmutist eluga lotovõidutaolise õnne läbi

Mees läks sõtta aastaid enne Venemaa suurrünnakut 2022.a veebruaris. Ta kirjeldab esimest rongireisi Mariupolisse kõige rängemaks kogemuseks kõikide kogemuste seas: „Mõtlesin igas rongijaamas enne Mariupolit, et lähen koju tagasi“ Tagasilööke on saadud, nii füüsilisi, hingelisi kui ka majanduslikke. Mees siiski ei tundu kahetsevat, et julges umbes 6 aastat tagasi minna esimest korda Ukrainasse. Ta räägib, et on juba väiksest peale arvanud, et osalemine sõjas on midagi sellist, mida soovib selles elus kogeda. Muidugi mitte iga armee ridades. 2017.a paiku hakkas tunduma, et vastuolulistest uudistest hoolimata, Ukraina on ilmselt see koht, kus võideldakse õige asja eest – ja kusjuures päris lähedal kodumaale. „Mul on enda arust moraalne kompass paigas. Hakkas ilmnema, et seal sõditakse euroopapärase mõttemaailma vastu, ja Soome ning muu Euroopa vaatavad asja kõrvalt Vene infosõja ohvritena.“ Enda privaatsuse kaitsmiseks mees räägib intervjuus nimetuna, aga tema isik on toimetusele teada. Mees on kirjutanud kogemustest elulooraamatu, mis peaks müüki tulema käesoleva aasta lõpupoole. Peaees tundmatusse Kui sündis otsus sõtta minna sai mees ühendust ühe britist sõduriga ja rääkis talle soovist Ukrainasse tulla. Britt juhendas, et tule sellel ja tollel päeval Ukraina lõunarannikule Mariupolisse, seal ollakse tal vastas. „See rongireis Mariupolisse on minu kõige „kõvem“ sõjajutt.“ Ütleb mees rõhutatult. Tal ei olnud sugugi kindlust, kas tal on vastas sõbrad või hoopis Vene FSB. Soomeski levinud uudised Ukraina „natsidest“ kummitasid mingil määral peas. Ees oli hüpe tundmatusse. „Mõtlesin igas jaamas enne Mariupolit, et lähen koju tagasi. See rongireis oli selline reis iseendasse, et sada aastat mingit psühhoteraapiat või enese leidmist ei oleks vastanud rongisõidu kogemusele.“ Naerab mees meenutades. Mariupolis olid soomlasel vastas siiski need, kes pididki olema. Järgmistel aastatel osales mees läänemaade vabatahtlikega sõjas, mida Ukraina kutsus terrorismivastaseks operatsiooniks (Anti Terrorist Operation, ATO). Neid aastaid läänemaailmas päris sõjaks ei peetud. Võtlusväljal ei ole siiski vahet, kas viliseb kuul paari sentimeetri võrra peast nö väikeses sõjas või suuremas sõjas. „Mul on siiski vaid see üks elu.“ Räägib soomlane. Ainult laibakotid Peale ATO perioodi järgnes toibumine Soomes. Kui Vene suuremahuline rünnak 2022.a veebruaris algas, oli tagasisõit Ukrainasse 100% kindel. Mees pandi tegutsema läänemaade erivägede sõduritest koosnevasse gruppi. Alguses pealinna Kiievi lähedale, mida venelased üritasid sõja alguses vallutada. „Koguaeg edenesime Butša suunas. Õnneks võtsin enne puhkuse, sest Butša julmusi poleks tahtnud näha.“ Kirjeldab mees. Ta räägib, et tuttav oli Butšasse transportinud relvi ja sealt tagasi haavatuid. „Mingil hetkel olid tagasisõidul ainult laibakotid. Sõber ütles, et peale laibakottide seal enam muud vaja ei ole.“ (Segaseks jääb, kas siinkohal räägib hukatud tsiviilidest) Kui Ukraina ründas Harkovi suunal eelmise aasta sügise algupoole, oli soomlane taas hooldusreisil Soomes. Naasnuna Ukrainasse sai ta aru, et sõjaolukord on selgesti halvenenud. Venelaste Wagner oli tugevamalt pildile tulnud ja erivägedel Ukraina poolel olid suured kaotused. „Tehke testamendid valmis“ Peale jõule sai selgeks, et soomlase järgmine sihtkoht on karmide lahingute poolest tuntud Bahmut. „Et tehke testamendid valmis.“ Räägib mees valitsenud meeleolust Testamenti polnud lõpuks vaja, aga surm ei läinud samuti kaugelt mööda. „Iga sekund Bahmutis oli nagu mängiks eluga lotot.“ Tundub, et võitsid? „Ikka päris mitu korda! Eurojackpoti piletit pole minul enam mõtet osta.“ Bahmuti võimalikku venelaste kätte sattumist on maailmas jälgitud juba kuude kaupa. Soomlase arvates on lahinguväljaperspektiivist vaadatuna Bahmut vähemalt korra juba vallutatud venelaste poolt kui Ukraina eriväed ei pääsenud enam opereerima kesklinnas. Peale seda valiti tegutsemiskohtadeks venelaste pihtide vahel olevad põhja ja lõuna otsad, mille järel linna peaaegu täielik ümberpiiramine sai avatud ning Bahmut ei olnudki ühtäkki enam täielikult vallutatud. „Maailma parimad eriväed“ Mehe sõnul on linnalahingutes üldse tõlgendamise küsimus, kumb osapool on edenenud ja kui palju. Olukorda on tema arvates raske hinnata, isegi kui oled ise kohapeal ja su ülesanne on vaenlase positsioonide luuramine. Bahmutis võitleval Wagneril on soomlase arvates väga hea varustus ja ka pädevaid sõdureid. Miks siis linna vallutamine siiski õnnestunud pole? „Minu rindemehe kogemus ütleb, et Wagneri strateegial, mis põhines arusaamal, et mehi on lõputult, on nüüdseks õhk välja lastud ja sellest ei piisanud rohkemaks kui seni saavutatu.“ Ukraina samas toimib Bahmutis mõistlikult, kasutades kiireid välkoperatsioone oskavaid erivägesid. Nad küll ei suuda hallata territooriume, aga oskavad tõhusalt siduda suuremaidki vaenlase vägesid näiteks kasutades snaipreid. „Snaiprid on koos droonide ja suurtükiväega selline jõud, mille tähtsus suureneb.“ Hindab mees sõja õpetusi. Ukraina sõdurite vahelduvast ja osati nõrgast koolitustasemest on ka Soomes räägitud. Meie intervjueeritav veteran aga ütleb, et vähemalt erivägede kohapealt on varustus, tehnika ja organiseerimine enam kui korras. „Pean Ukraina erivägesid kahtlemata maailma parimateks. Nad on ainsad, kes on võidelnud tõelise vastasega alates 2014. aastast.“ Räägib mees. Sõja kurjus ja headus Nüüd mõned nädalad Soomes olnuna ta enam ei usu, et naaseb Ukrainasse sõdima. Seevastu ülesehitustöödes osalemine ühel või teisel moel tundub toreda mõttena, teatud oskusi leidub mehel sellestki vallast. Kohanemine tsiviilellu CV-de jms tundub keeruline. Sellist bürokraatiat erivägede rahvusvahelises keskkonnas pole vaja: kui keegi usaldusväärne kontakt ütleb, et uus kamraad on usaldusväärne ehk „solid“, siis on asjad selged. Soomlasest veteran peab ennast tegelikult „äärmuslikuks patsifistiks“, aga kirjeldab sõda samas „heaks asjaks“, mida tsiviilil on raske mõista. „Kuidas saab mingis asjas olla sajaprotsendiliselt kõik kurjus ja samal ajal sajaprotsendiliselt kõik headus. Sellist vendlust ja üksteise aitamist mujal ei näe.“ Kirjeldab mees. Kirjeldamatut julmust tsiviilide kohta nägi mees palju. Fotod võivad alati olla manipuleeritud, aga osasid asju nägi soomlane oma silmaga ja teab kindlalt väita, et oma pool polnud tegude taga. Julmuste uudistes kajastamisse mees ei usu. „Kõik juhtumid ei peakski tulema avalikkuse ette, euroopalik mõtlemine ei suuda sellist julmust käsitleda. Võib-olla siis kui lõpuks mõista, et see oli midagi absoluutselt kurja.“ https://www.mtvuutiset.fi/artikkeli/kyydissa-oli-pelkkia-ruumissakkeja-ukrainassa-sotinut-suomalainen-kokee-selvinneensa-bahmutissa-lottovoittomaisella-tuurilla/8686438?utm_medium=Social&utm_source=Facebook&fbclid=IwAR3BNzhO7L-qq8xOfynmLGPj6YJI13nQxz252ws96owSfTBwx7t6w_5U_po#Echobox=1682749712

Pilt 452

Мир, труд, май - Patsifistliku plakatiga Paleeväljakule välja tulnud Sergei Tužilkov toimetatakse politseiosakonda nr 76, teatas OVD-Infoga koostööd tegev advokaat Vladislav Sosenski.

Pilt 451

Pilt 450

Hiina, Armeenia, Kasahstan ja Brasiilia hääletasid Venemaad agressoriks nimetava ÜRO resolutsiooni poolt – Moskva ei suutnud selle vastuvõtmist takistada. Isegi kõige andunumad liitlased hakkasid Venemaast ära pöörama, millest Moskvale on nagunii vähe järele jäänud. Hiina, Armeenia, Kasahstan ja Brasiilia hääletasid pühapäeva eelõhtul ÜRO resolutsiooni poolt, mis nimetab Venemaad agressoriks. Samas oli hääletusel ka võimalus erapooletuks jääda, kuid Moskva lähimad toetajad hääletasid trotslikult poolt.

Pilt 449

Brjanski oblastis lasid partisanid õhku raudtee ja Vene rong sõitis rööbastelt kütusega maha, mis arvatavasti oli mõeldud RF relvajõudude jaoks. Algas tulekahju. Venemaa uudisteagentuuride teatel lasti õhku raudteetee Rassukha-Unecha lõigu piirkonnas - vigastatud rööbastele sõitnud 60 vaguniga rong paiskus ümber. Vene ajakirjanike käsutusse ilmus foto, millel on näha ümberkukkunud vaguneid ja tugevat suitsu. Sabotaaži ja rongi rööbastelt mahajooksmise tagajärjel sai alguse tugev tulekahju.

Pilt 448

29. aprillil 2023 foto Telegramis, tuletõrjuja räägib raadiosaatjasse, kui Krimmis põlevast kütusepaagist tõusevad suits ja leegid

Pilt 447

Leningradi oblastis lasid tundmatud isikud õhku 1.mail kell 00.01 kõrgepinge elektriliini posti

Pilt 446

Sevastopoli terminali põleng