„Auto peal olid ainult laibakotid“ – Ukrainas sõdinud soomlane arvab, et pääses Bahmutist eluga lotovõidutaolise õnne läbi

Mees läks sõtta aastaid enne Venemaa suurrünnakut 2022.a veebruaris. Ta kirjeldab esimest rongireisi Mariupolisse kõige rängemaks kogemuseks kõikide kogemuste seas: „Mõtlesin igas rongijaamas enne Mariupolit, et lähen koju tagasi“ Tagasilööke on saadud, nii füüsilisi, hingelisi kui ka majanduslikke. Mees siiski ei tundu kahetsevat, et julges umbes 6 aastat tagasi minna esimest korda Ukrainasse. Ta räägib, et on juba väiksest peale arvanud, et osalemine sõjas on midagi sellist, mida soovib selles elus kogeda. Muidugi mitte iga armee ridades. 2017.a paiku hakkas tunduma, et vastuolulistest uudistest hoolimata, Ukraina on ilmselt see koht, kus võideldakse õige asja eest – ja kusjuures päris lähedal kodumaale. „Mul on enda arust moraalne kompass paigas. Hakkas ilmnema, et seal sõditakse euroopapärase mõttemaailma vastu, ja Soome ning muu Euroopa vaatavad asja kõrvalt Vene infosõja ohvritena.“ Enda privaatsuse kaitsmiseks mees räägib intervjuus nimetuna, aga tema isik on toimetusele teada. Mees on kirjutanud kogemustest elulooraamatu, mis peaks müüki tulema käesoleva aasta lõpupoole. Peaees tundmatusse Kui sündis otsus sõtta minna sai mees ühendust ühe britist sõduriga ja rääkis talle soovist Ukrainasse tulla. Britt juhendas, et tule sellel ja tollel päeval Ukraina lõunarannikule Mariupolisse, seal ollakse tal vastas. „See rongireis Mariupolisse on minu kõige „kõvem“ sõjajutt.“ Ütleb mees rõhutatult. Tal ei olnud sugugi kindlust, kas tal on vastas sõbrad või hoopis Vene FSB. Soomeski levinud uudised Ukraina „natsidest“ kummitasid mingil määral peas. Ees oli hüpe tundmatusse. „Mõtlesin igas jaamas enne Mariupolit, et lähen koju tagasi. See rongireis oli selline reis iseendasse, et sada aastat mingit psühhoteraapiat või enese leidmist ei oleks vastanud rongisõidu kogemusele.“ Naerab mees meenutades. Mariupolis olid soomlasel vastas siiski need, kes pididki olema. Järgmistel aastatel osales mees läänemaade vabatahtlikega sõjas, mida Ukraina kutsus terrorismivastaseks operatsiooniks (Anti Terrorist Operation, ATO). Neid aastaid läänemaailmas päris sõjaks ei peetud. Võtlusväljal ei ole siiski vahet, kas viliseb kuul paari sentimeetri võrra peast nö väikeses sõjas või suuremas sõjas. „Mul on siiski vaid see üks elu.“ Räägib soomlane. Ainult laibakotid Peale ATO perioodi järgnes toibumine Soomes. Kui Vene suuremahuline rünnak 2022.a veebruaris algas, oli tagasisõit Ukrainasse 100% kindel. Mees pandi tegutsema läänemaade erivägede sõduritest koosnevasse gruppi. Alguses pealinna Kiievi lähedale, mida venelased üritasid sõja alguses vallutada. „Koguaeg edenesime Butša suunas. Õnneks võtsin enne puhkuse, sest Butša julmusi poleks tahtnud näha.“ Kirjeldab mees. Ta räägib, et tuttav oli Butšasse transportinud relvi ja sealt tagasi haavatuid. „Mingil hetkel olid tagasisõidul ainult laibakotid. Sõber ütles, et peale laibakottide seal enam muud vaja ei ole.“ (Segaseks jääb, kas siinkohal räägib hukatud tsiviilidest) Kui Ukraina ründas Harkovi suunal eelmise aasta sügise algupoole, oli soomlane taas hooldusreisil Soomes. Naasnuna Ukrainasse sai ta aru, et sõjaolukord on selgesti halvenenud. Venelaste Wagner oli tugevamalt pildile tulnud ja erivägedel Ukraina poolel olid suured kaotused. „Tehke testamendid valmis“ Peale jõule sai selgeks, et soomlase järgmine sihtkoht on karmide lahingute poolest tuntud Bahmut. „Et tehke testamendid valmis.“ Räägib mees valitsenud meeleolust Testamenti polnud lõpuks vaja, aga surm ei läinud samuti kaugelt mööda. „Iga sekund Bahmutis oli nagu mängiks eluga lotot.“ Tundub, et võitsid? „Ikka päris mitu korda! Eurojackpoti piletit pole minul enam mõtet osta.“ Bahmuti võimalikku venelaste kätte sattumist on maailmas jälgitud juba kuude kaupa. Soomlase arvates on lahinguväljaperspektiivist vaadatuna Bahmut vähemalt korra juba vallutatud venelaste poolt kui Ukraina eriväed ei pääsenud enam opereerima kesklinnas. Peale seda valiti tegutsemiskohtadeks venelaste pihtide vahel olevad põhja ja lõuna otsad, mille järel linna peaaegu täielik ümberpiiramine sai avatud ning Bahmut ei olnudki ühtäkki enam täielikult vallutatud. „Maailma parimad eriväed“ Mehe sõnul on linnalahingutes üldse tõlgendamise küsimus, kumb osapool on edenenud ja kui palju. Olukorda on tema arvates raske hinnata, isegi kui oled ise kohapeal ja su ülesanne on vaenlase positsioonide luuramine. Bahmutis võitleval Wagneril on soomlase arvates väga hea varustus ja ka pädevaid sõdureid. Miks siis linna vallutamine siiski õnnestunud pole? „Minu rindemehe kogemus ütleb, et Wagneri strateegial, mis põhines arusaamal, et mehi on lõputult, on nüüdseks õhk välja lastud ja sellest ei piisanud rohkemaks kui seni saavutatu.“ Ukraina samas toimib Bahmutis mõistlikult, kasutades kiireid välkoperatsioone oskavaid erivägesid. Nad küll ei suuda hallata territooriume, aga oskavad tõhusalt siduda suuremaidki vaenlase vägesid näiteks kasutades snaipreid. „Snaiprid on koos droonide ja suurtükiväega selline jõud, mille tähtsus suureneb.“ Hindab mees sõja õpetusi. Ukraina sõdurite vahelduvast ja osati nõrgast koolitustasemest on ka Soomes räägitud. Meie intervjueeritav veteran aga ütleb, et vähemalt erivägede kohapealt on varustus, tehnika ja organiseerimine enam kui korras. „Pean Ukraina erivägesid kahtlemata maailma parimateks. Nad on ainsad, kes on võidelnud tõelise vastasega alates 2014. aastast.“ Räägib mees. Sõja kurjus ja headus Nüüd mõned nädalad Soomes olnuna ta enam ei usu, et naaseb Ukrainasse sõdima. Seevastu ülesehitustöödes osalemine ühel või teisel moel tundub toreda mõttena, teatud oskusi leidub mehel sellestki vallast. Kohanemine tsiviilellu CV-de jms tundub keeruline. Sellist bürokraatiat erivägede rahvusvahelises keskkonnas pole vaja: kui keegi usaldusväärne kontakt ütleb, et uus kamraad on usaldusväärne ehk „solid“, siis on asjad selged. Soomlasest veteran peab ennast tegelikult „äärmuslikuks patsifistiks“, aga kirjeldab sõda samas „heaks asjaks“, mida tsiviilil on raske mõista. „Kuidas saab mingis asjas olla sajaprotsendiliselt kõik kurjus ja samal ajal sajaprotsendiliselt kõik headus. Sellist vendlust ja üksteise aitamist mujal ei näe.“ Kirjeldab mees. Kirjeldamatut julmust tsiviilide kohta nägi mees palju. Fotod võivad alati olla manipuleeritud, aga osasid asju nägi soomlane oma silmaga ja teab kindlalt väita, et oma pool polnud tegude taga. Julmuste uudistes kajastamisse mees ei usu. „Kõik juhtumid ei peakski tulema avalikkuse ette, euroopalik mõtlemine ei suuda sellist julmust käsitleda. Võib-olla siis kui lõpuks mõista, et see oli midagi absoluutselt kurja.“ https://www.mtvuutiset.fi/artikkeli/kyydissa-oli-pelkkia-ruumissakkeja-ukrainassa-sotinut-suomalainen-kokee-selvinneensa-bahmutissa-lottovoittomaisella-tuurilla/8686438?utm_medium=Social&utm_source=Facebook&fbclid=IwAR3BNzhO7L-qq8xOfynmLGPj6YJI13nQxz252ws96owSfTBwx7t6w_5U_po#Echobox=1682749712