laupäev, 27. juuli 2019

Suvesoe

Nädalapäevad on nüüd olnud päris soe, et mitte öelda palav. Siberis, Alaskal, Gröönimaal ja Lapimaal on kokku mitme miljoni hektariline metsatulekahju. Ja tõenäoliselt läheb homme veel soojemaks. Seda, milline ilm praegu meil valitseb saab vaadata.
http://www.meteociel.fr/observations-meteo/tmaxi.php?region=eur2

Julia Ikonnikova IV



neljapäev, 25. juuli 2019

kolmapäev, 24. juuli 2019

Majavanem

Juhtunud kord nii, et kilpaste kortermaja õue pääl lõhkenud veetoru ja vesi hakanud maja keldrisse tungima. Algul sai seal veel kummikutega käia, aga peagi ei piisanud ka kalamehesaabastest. Vett aga voolas ja voolas juurde ja varsti oli kogu kelder üleujutatud. Nüüd oli häda suur ja hüva nõu kallis.
Köhatanud siis kilplaste majavanem hääle puhtaks ja hüüdnud: "Kelder tuleb uputusest päästa! Kõik see majarahvas, võtke nüüd igaüks suurem või väiksem pang, nii nagu keegi kanda jaksab, ammutage keldrist vett ja viige see üles igale korrusele ja igasse tuppa! Nii saame solidaarselt uputusest jagu!"
Kilplased hakanudki kui üks mees vett tassima ja kiitnud ise - küll üheskoos me suudame palju!

pühapäev, 21. juuli 2019

JÜRI TOOMEPUU

JÜRI TOOMEPUU
18:52 (2 tunni eest)
Tähelepanu on tähtis – braavo proua president!
Ega meie parlamentaarses riigis presidendiamet eriti tähtis pole, aga just seepärast peab lausa imetlema Kersti Kaljulaidi, kes suudab lihtsate nippidega, nagu sõnumiga dressipluusis riigikogu tseremoonias osalemise ja seejärel mitteosalemise ning välismaal antud intervjuudes Eesti Vabariigi valitsuse vastu viha õhutamisega endale erakorralise rahva tähelepanu ja ajakirjanduse huvi saavutada.
Teadagi napib meil veel ikka paljudel leiba. Just seepärast on tore, et proua president hoolitseb selle eest, et vähemalt tsirkusest puudust poleks. Põhiseaduse paragrahv 12 küll kehtestab, et „seadusega keelatud ja karistatav on õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrediteerimist ühiskonnakihtide vahel“, aga mis ühiskonnakiht see EKRE või valitsus siis ikka on. Kes presidendiprouat ikka kriminaalvastutusele võtab või karistama hakkab? Pealegi on meie põhiseadus kujunenud aastate jooksul lõdva püksikummiga naise sarnaseks – selle vastu vääramist pole mõtet patuks pidada.
Ega seegi eriti paha pole, et tähelepanu on suurelt osalt negatiivne ja seepärast kutsub esile ka vastu vihkamist. Need vaesekesed, kes on hakanud samaaegselt presidendiproua järjest tähelepanuväärsemaks muutumisega ta tagasiastumist nõudma, peavad pettuma. Ega too oma taevasse tõusvast tähelepanust saavutatud joovastava enesetunde tipus päris kindlasti oma toredast ametist lahti ei ütle.
Parem on tal siiski pilli mitte lõhki puhuda. Vihale õhutatud valitsus või riigikogulased võivad talle heldete maksumaksjate poolt kogutud ja eelarves ette nähtud finantsressursse kärpima hakata. Mitte, et keegi Eestis saaks ta endise euroametniku ja jõuka europensionäri luksuslikku elustiili kahjustada. Kui tulebki kitsas kätte, võib ta ju alati lasta oma abikaasal Georgi Maksimovskil töötukassa või tolle rahvuskaaslastest sõprade abiga jälle mõni töökoht leida. Need, kes on omaks võtnud tänapäeval populaarsed võrdõiguslikkuse mantrad on muidugi rõõmsad, et meeste hulgas leidub ka selliseid, kes suudavad elada naiste kulul, aga tagurlased, keda ikka veel isegi meie e-riigi mõnes mahajäänu kolkas leidub, arvavad siiski, et pereisa peab rügama tööd, et oma perekonda toita.
Suurem oht on ikka see, et juhul kui valitsus ja riigikogu otsustavad presidendiameti eelarvet kärpida, võib ta ilma jääda oma rohkem kui kuuekümnest hooldajast, kõnekirjutajast, sõidutajast, vihmavarju hoidjast, poputajast. Päris kole oleks kui ta peab läbi ajama oma avalike suhete nõunikuta. Kes oskaks siis ajakirjandusele ja rahvale selgitada, et hea tahtmise juures võib leida olulise erinevuse välismaal antud intervjuus „oma“ ja presidendi mõtete väljendamise vahel või selgitada miks Eestile enam mingit ohtu pole, nagu ta väitis USAs Fox Newsi küsitluses?
Siis jääksid ainult valitsuse ministrid, kellel on ka tähtsamaid tööülesandeid, „presidendi rumalaid väljaütlemisi rahvusvahelisel areenil sirgeks ajama“ nagu oli põhjust karta meie siseministril Mart Helmel.
Kõige hullem oleks muidugi see, et eelarve ja hooldajate parmase kärpimine võib pärssida ka ta bravuurikat uljust saata pikalt kõik kes talle ei meeldi või keda ta koguni vihkab. See võiks esile kutsuda ajakirjanduse uudiste põua, kahjustada meediaturgu ja, kes teab, viia isegi järjekordse masuni.
Võib ka arvata, et tähelepanu januneb presidendiproua just oma hapra hinge ja eneseväärikuse puuduste tõttu. Siis võiks tähelepanu puudus meie mõnevõrra veidrale aga siiski ainukesele riigipeale tõsise hingelise trauma tekitada. Sellest peame hoiduma. Ta viieaastase ametiaja jooksul peavad teda välja kannatama niihästi need keda ta vihkab kui ka need kes on ta senise lühikese ametiaja jooksul õppinud teda vihkama.
Pea igal asjal on ka positiivne külg. Mis oleks kui meie tubli valitsus ja riigikogu otsustavad, et on aeg eesti rahvas vabastada tänaseni püsinud Eesti presidentide needusest? Mis oleks kui nad suudavad kehtestada põhiseaduse muudatuse mis võimaldab tulevikus esile kerkida tõeliselt tublidel ja rahva poolt austatud kandidaatidel ja annab rahvale õiguse ühe neist presidendiks valida?
Saaks küll vähem tsirkust aga pikapeale kaoks ehk leiva puudus. Kui me hakkaks siis laulupidusid pidama iga kahe ja poole aasta järgi, nagu soovitas hiljutisel laulupeol Tõnis Mägi, võiksime endid õnnelikuks laulda ja pühendada endid eesti rahvuse ja kultuuri säilitamisele läbi aegade ning tulevaste presidentide austamisele.

kolmapäev, 17. juuli 2019

teisipäev, 16. juuli 2019

Niitsiku surnuaiapüha

Sel pühapäeval oli Niitsiku surnuaiapüha. Rahvast nagu ikka sellel väikesel surnuaial. Sõja lõpus oli rinne just sealkandis olnud ja ühte surnut ei saadud Vastseliina tuua, siis maetigi esimene lahkunu sinna ja tasapisi hakkas surnuaed suurenema.




Julia Ikonnikova II


pühapäev, 14. juuli 2019

Tänased muusikud

Täna andsid kontserdi Vastseliina kirikus väga head muusikud. Rosmurat Arnakuliev on lõpetanud Kiievis Ukraina Rahvusliku Muusikaakadeemia ja Kõrgema rahvusliku muusika konservatooriumi Musique Lionis. Konservatooriumi lõpetas Grand Prix'ga. Pallaadiumi teatri ja ansambli Brass Academy esimene trompet Stuttgartis. On andnud välja palju CD-sid ja andnud kontserte USAs, Jaapanis, Koreas, Euroopas, Venemaal.
Julia Ikonnikova lõpetas kiitusega Moskva riikliku konservatooriumi. On stašeerinud silmapaistvate Euroopa ja Ameerika organistide juures nagu: Lionell Rogg'a, Jean Guillo, meistri-klassi professorite O.Portana, G.Rosta, H.Mister, V.Ceres jne.

teisipäev, 9. juuli 2019

9.juuli 1919

9.juuli on Ingeri iseseisvuse päev. 100 aastat tagasi, 9.juulil 1919 50. kilomeetri kaugusel Peterburist Raudus kuulutati välja Põhja Inkeri Vabariik. Uue vabariigi elanikel oli asutatud Põhja Inkeri ajutine komitee ja kuulutati välja riigi sõltumatuse idee.
Oma lühikese eksistentsi aja jooksul Põhja Ingeri Vabariik suutis saada kõik sõltumatu riigi tunnused: vapp, lipp, hümn, armee, sõjaväe vorm ja sõjaväe autasud, kohus, ajaleht, post ja postmargid. Vabariik võttis kasutusele XVI sajandi vapi, mis oli algselt Ingeri jalaväe ševronil (sümboolikal), mille asutas kõigepealt Vene keiser Peeter I. Selle embleemi alusel loodi samal aastal Ingeri lipp kollasel tausta punase-sinise ristiga.
Põhja-Ingeri Vabariik asus Karjalast lõunas praeguse Leningradi oblasti Priozerski (Käkisalmi) ja Viiburi ning oli vaid umbes 30 ruutkilomeetrit. Riigi ajutine pealinn oli Kirjasalo küla, Lempaala kihelkonnas. Tegelik vabariigi juht oli Põhja-Ingerimaa rügemendi juht ja endise tsaariarmee ohvitser Yrjö Elfvengren.
Põhja-Ingeri rügement ründas korduvalt Petrogradi, kui ebaõnnestunult. Kuid just see ründamine põhjustas selle, et Vladimir Lenini nõukogude valitsus lahkus linnast salaja ja põgenes Moskvasse. Samal ajal edenes olemasolev Lääne-Ingeri rügement Eestist Petrogradi suunas ja oli valmis liitma endist Vene impeeriumi pealinna. Soome armee ülemjuhataja Karl Gustav Mannerheim tegi ettepaneku, Vene valgete jõudude ülemjuhataja admiral Koltšak aitaks Ingerimaa rügementi võtta linna, kuid ta ütles, et ta pooldab "ühtset ja jagamatut Venemaad", isegi ei tunnustanud Soome ja Eesti iseseisvust ega tunnusta kunagi Ingerit.
Põhja-Ingeri väike vabariik hoidis kahe aasta jooksul Vene valgete ja punaste vägede vastu perimeetri kaitset. Yrjö Elfvengreni vägesid ei purustatud - vabariik lakkas olemast kokkumängu ja reetmise tagajärjel. 1920. aasta Tartu rahulepinguga sai Ingeri territooriumist Nõukogude Venemaa osa. Ingeri lipu tõstmine Peterburi vastu lükati ajaloos edasi parematele aegadele. Vabariigi lahingulipu all, mis on langetatud pärast kapituleerumist ja Põhja-Ingeri rügemendi lahkumist Soome, hoitakse nüüd Helsingi sõjaväemuuseumis ja ootab oma kodumaale naasmist. Eelmisel aastal tähistasid Leedu, Läti ja Eesti oma sajandat sünnipäeva. Ingeri oli neljas sõltumatu Balti Vabariik. Ja vabaduse leek, mis põles 100 aastat tagasi, põleb Ingerimaal ka nüüd. Me ei ole midagi unustanud! Me mäletame! Elagu Ingerile! Ingerimaa saab vabaks! (tõlge vene keelest)
Põhja-Ingeri postmargid
Ingeri lipp
Ingerimaa vapp
Põhja-Ingeri (helekollane on Ingerimaa)