laupäev, 27. veebruar 2021

Politsei

Karlson

Karlson on armukese juures. Armuke ytleb , mis saab kui mu mees tuleb. Karlson rahustab teda ja ytleb , kui mees peaks tulema , siis viska mind aknast välja, ma lendan minema. Järsku mees ongi ukse taga. Armuke viskabki Karlsoni aknast välja. Mees tuleb tuppa ja kysib , kes sul siin on ? Kedagi ei ole. Aga kelle propelleriga püksid siis siin tooli peal on ?

Merike Maemets kirjutab FB´s

„Kuna Anu Välba otsustas pühapäeva hommikut alustada koroonateemadel, siis võtan sabast kinni. Saates oli põnev intervjuu eesti teadlase, biomeditsiinitehnoloogi Mart Ustaviga, firmast Icosagen, kes on viinud lõpusirgele, teinud esmased kliinilised uuringud, koroonaravimi valmistamiseks. Ustavi sõnul on ravim sisuliselt valmis, puudu on 50 miljonit eurot, mida on korduvalt ka valitsuselt palutud. Unikaalseks teeb ravimi see, et see on välja töötatud just eestlaste endi geenibaasil. Ehk mõeldud eriti hästi toimima ju meil. Raha pole Icosagenile aga leitud. Ja nüüd tekkis kohe õige mitu küsimust nii ajakirjandusele, valitsusele, meedikutele kui filosoofidele: 1. Vaktsiinide eelostuks, kui polnud veel aimatagi, kas üldse ja kuidas vaktsiinide toimivus on, eraldas valitsus 1,5 miljonit eurot. (ajakirjanduse andmetel).Eelostuks, toimet teadmata. 2. PCR testimise problemaatilisust ja märkimisväärset valepositiivsete osakaalu on eelmise aasta lõpus tunnistanud WHO, selleks kõikidele riikidele märgukirja saatmisega kus oli soovitus testimise metoodika muutmiseks. Väga paljud, ka Harvardi, Standfordi taustaga meditsiiniteadlased ning Eesti oma biokeemikudki on tähelepanu juhtinud, et senine testimine(metoodika) võimaldab testida positiivseks nii gripihaigeid kui isegi mitte-inimesi. Ometi just testimine on see, mis sunnib Anu Välbat karjatama saates "oi meil on ju nii kohutav ja laienev epideemia". Testimismeetodi parandamisega on tõenäosus, et epideemia kahaneb haiguspuhanguks, vähemalt Eestis. Testimiseks eraldas valitsus selleks aastaks veel 150 miljonit eurot. 3. Finantskoormuse arvestuse kontekstis Eesti maksumaksjale- mis on meile suurem ja problemaatilisem kulu kogu ühiskonnale, kas aastaid aegavõttev enam vähem kõikide inimeste vaktsineerimine , mis lisaks ajale ka rahalises mõttes on ülisuur kulu. Või ravimi lõplikuks valmimiseks, suhteliselt väikese rahasüsti eraldamine, kus tulemuseks on see, et ravimit kasutataksegi neil, kellel seda vaja on- ehk haigetel. Keda on meil üleüldse (nii rasked kui kerged juhtumid) ca 0,2% rahvastikust. 4. Globaalses mõttes ka sarnane küsimus- kui Mart Ustavi sõnul "mobiliseerus kogu farmaatsia-ravimitööstus vaktsiine tootma", siis miks ei mobiliseerunud seesama tööstus ravimit tootma, mis oleks täpselt sihitud neile, kellele seda tegelikult vaja on, miks maksaks miljardeid raha vähem maksumaksjatele üle terve maailma? Võiks arvata, et oleks olnud vägagi jõukohane ülesanne, kui isegi meie pisikeses Eestis leidub tarku mehi, et pärisprobleemidele pärislahendusi leida. 5. Lisaks- tulevaste perioodide maksumaksja kulu peale mõeldes- kui näiteks Moderna kliinilistel uuringutel väidetavalt selgus, et ca 20% vaktsiinisaajatest vajas kõrvalmõjude tõttu haiglaravi, samas kui koroonaga satub haiglasse 0,2% inimesi- siis kui palju läheks selle vaktsiini kõrvalmõjude ravimine tulevikus maksumaksjale maksma?USAs raporteeritakse üha kiirenevas temapos erinevatest kõrvalmõjudest ja surmadest, seega seda vaadet asjale ka pisendada ei tohiks. 6. Ahjaa, uuringutest rääkides, kui Icosagenil on kliinilised uuringud tehtud, siis vaktsiini oleme ostnud samuti sisuliselt kliiniliste uuringute pealt. Nüüd muidugi, inimeste vaktsineerimislainega, uuringud kõrvaltoimete ja muu osas alles kestavad. Seega ei peaks Icosagenile raha eraldamata jätta ettekäändega, et "vaid" kliinilised uuringud valmis. Andke Icosagenile näpuotsaga raha ja likvideerige paanika 🙂Mõni riik võiks innovaatilisem, targem, mõistlikum- aga ka finantsvõimekam on kui globaalne kiljatus "oh õudu, meil on pandeemia".”

kolmapäev, 24. veebruar 2021

Desidiam recesseras

Doktor, öelge mulle palun puhtas eesti keeles , mis mul viga on? Ma ei suuda enam kodus midagi teha. Puhtas eesti keeles nimetatakse seda laiskuseks. Tuhat tänu doktor. Aga kuidas see kõlab ladina keeles, et naisele öelda. Desidiam recesseras.

Džinn

Avo Viiol kolab turu peal ja leiab vana ilusa õlilambi. Pühib siis lambilt tolmu ja välja ilmub džinn. “Armas vabastaja, sinu kolm soovi saavad täidetud. Ainumas jama on see, et mida iganes sa ei sooviks, su naine saab sama asja topelt.” “Olgu-olgu. Tahaksin hääd uut Mercedest,” proovib Viiol õnne. “Plup. Olemas. Aga su naisel on kaks.” “Hüva-hüva,” kostab Viiol. “Paluksin kaheksa miljonit krooni, saaksin tagasi maksta, mis kulus mul enne.” “Plup-plup. Aga su naisel on nüüd kuusteist miljonit krooni.” “Mhmm,” mõmiseb Viiol. “Kas te saaksite mind poolsurnuks ehmatada?”

Piirivalvurid

Ajakirjanikud teevad uurimust piirivalvurite seas, kui palju pistist võetakse. Küsitakse Leedu piirivalvurilt: "Kui palju aega kulub, et sa saaksid endale BMW osta?" Piirivalvur mõtleb, võtab taskuarvurti ja arvutab. "Kolm aastat," kõlab peagi vastus. Sama küsimus esitatakse Läti piirivalvurile. Lätlane arvutab veidi aega ja vastab: "Kaks aastat." Küsitakse siis Eesti piirivalvurilt. Eestlane kortsutab kulmu, mõtleb, arvutab veidi, mõtleb veel pisut ja vastab siis: "No umbes viis aastat!" "Miks siis nii? Lätlasel ja leedukal kulub ju poole vähem," küsitakse. "Noh ma ei tea... BMW on päris suur firma," vastab Eesti piirivalvur.

laupäev, 20. veebruar 2021

Sinikas

Mees läheb tööle, sinikas silma all. Töökaaslased küsima et mis juhtus? - Ah, astusin oma armastatud tüdruku eest välja. - Tubli! Tõeline mees! Palju neid huligaane oli? - Kaks. Naine ja ämm.

Hääletaja

Noorik hääletas...Kuhu kena daam linnas läheb ka? Vendispanserisse...

Sarimõrvar

Võtsin hääletaja peale. Too küsis kuidas ma julgen, ta võib sarimõrvar olla. Ütlesin et on imeväike tõenäosus, et kaks sarimõrvarit ühte autosse satuvad.

laupäev, 13. veebruar 2021

Üts ennustus 12.20-12.21

Perekonnaseisuametis

Perekonnaseisuametis registreeritakse kolm abielu. Paaridelt küsitakse: "Kas abiellute armastuse või kasu pärast?" Esimene paar on noored tudengid: "Me oleme mõlemad nii vaesed, nii et mis kasu me sellest saaks? Ikka puhas armastus!" Teine paar on 20-aastane neiu ja 70-aastane mees: "Ikka vist kasu pärast..." vastab pruut häbelikult sosistades. Kolmas paar on paks naine ja väike kõhn mehike: "Mis kuradi armastus?!" kisab naine. "Kõik mehed on täielik sõnnik! Mina võtsin lihtsalt väiksema hunniku!"

Kõnnõtraat

Alkoholipoodin helises ilda õdagu telefon. Vaht võtt kõnnõ vasta. "Andkõq andis, et tüllü tii, a kunas ti seo poodi hummogu vahtsõhe vallalõ tiit?" küsüs helistäjä. "Kell ütesä hummogu," vastas vaht. "Aitjumma," tennäs miis ja pand telefoni ärq. Kell kats üüse helises telefon vahtsõhe. "And-andkõq andis, a ma un-unõhti ärq, kunas ti po-poodi va-vallalõ tiit," kuulus telefonist sama helistäjä helü. "Kell ütesä hummogu, pidägeq seokõrd meelen," vastas vaht ja pand toro ärq. Kell kuus hummogu helises telefon kolmandat kõrda. "Ku-kuulgõq, an-andkõq andis, ma un-unõhti ärq, ku-kunas ti po-poodi val-vallalõ..." "KELL ÜTESÄ HUMMOGU!!!" röögähtäs vaht vihatsõhe. "Ja päälegiq, ku ti nii pur'on olõt, sis lasõ-i mi teid taaha puuti ülepää sissegiq!" "A ma ei tahakiq mitte sisse, a vällä," ütles helistäjä.