Mees on politseijaoskonnas.
“Nii, te urineerisite avalikus kohas?”
“Jah, aga kuhugi polnud minna ja mul oli kõva häda.”
“Ahah. Teie dokument palun!”
“Mul ei ole dokumenti kaasas.”
“Miks? Peab ju kandma kaasas. Nimi ja aadress?”
“Jaagup Juurikas, Kuusepuu 4 korter 79.”
“Selge, kohe lähim patrull kontrollib, kas selles korteris elab teienimeline.”
Mõne aja pärast tuleb teade, et sellist inimest antud kohas ei ela.
“Kuule ülbik, tuled meile suu sisse valetama!! Rikkumine ei olnud suur, me oleksime sul lasknud minna aga nüüd saad küll tappa.”
Ja tümitamine algas.
“Noh, nimi ja aadress?”
“Jaagup Juurikas, Kuusepuu 4 korter 79, ausõna.”
“Mhh, olgu, lasen teisel patrullil kontrollida, äkki need tainapead ajasid midagi segi.”
Varsti teatatakse, et ei ela seal sellist.
“Ei noh, täitsa lõpp!!! Kohe me näitame sulle, kuidas meile valetatakse!”
Mees tambiti vaeseomaks ja visati uksest välja.
Komberdab vaarudes kodu poole, silmad sinised, kõrvus undab, ribid valutavad…….Jõuab juba oma korrusele kui naaber avab ukse:
“Noh, oled mulle pudeli võlgu! Täna käis politsei kaks korda sind otsimas, ma ütlesin, et siin ei ela sellist.”
kolmapäev, 31. august 2016
teisipäev, 30. august 2016
esmaspäev, 29. august 2016
laupäev, 27. august 2016
Markus Järvi: kuidas islam võidab
Kui nii edasi läheb, siis islam võidab. Islamis leidub palju rohkem elujõulisele tsivilisatsioonile omaseid tunnusjooni kui oma elunatukesest ja selle väikestest
naudingutest kramplikult kinni hoidval Euroopal, arvab Markus Järvi nädalakommentaaris.
Mida teie mõtleksite, kui Tallinna kesklinnas lastakse islamiterroristide poolt maha üle saja inimese? Nii mõtles aga vastavas situatsioonis väljaanne Charlie Hebdo peale möödunud novembril aset leidnud terrorirünnakuid: neil on relvad, meil šampanja.
Mäletan, et esimest korda seda pilti nähes käis mul peast läbi üks ebameeldiv, Michael Houellebecqlik
mõte: selle sõja islam võidab. Antud pildil vaatas kontsentreeritud kujul vastu kogu lääne ühiskonna taedium vitae – eluväsimus, mida peletatakse eemale käest libisevate naudingutega, mis enam ammu algset lõbu ei paku.
Selles pildis on näha oma ajaloo raskuse alla lämbuva tsivilisatsiooni kustuvaid silmi ja kuulda tema viimaseid, suhteliselt rõvedaid korinaid.
Üritagem mõelda end sügavuti selle pildi kandva sõnumi keskmesse, üritagem aru saada, mille sümptom see pilt on.
Tsivilisatsioone ühendab koondnimetaja: vertikaal, seda kõige üldisemal tasandil. Vertikaalne telg loob ruumi ja atmosfääri, milles tsivilisatsioon hingab. Verikaalsel teljel paiknevad hierarhiliselt korrastatud väärtused.
Üks iseloomulik joon elujõulise tsivilisatsiooni juures võib alguses tunduda paradoksaalsena. Elu ise ei asetse nimelt kunagi hierarhia absoluutses tipus, vaid seal paiknevad need väärtused, mis annavad elule mõtte, mille nimel elatakse ja kui vaja, siis surrakse. Elu hingab hierarhilises ruumis ning pürgib ülespoole, endast suurema tähenduse, sangarluse, kangelaslikkuse ja eesmärgi poole. Sellisena kasvab elu oma ideaalide tasandile ja olles need omandanud, üritab neid ületada.
Elujõulise tsivilisatsiooni hierarhia tipus peab aga alati paiknema lõpmatus, mida ruumis ja ajas piiratud elu põhimõtteliselt hõlmata ei suuda. Aquino Thomast parafraseerides võiks öelda, et seal peab paiknema igavene elu ehk see, mida paljud kutsuvad Jumalaks.
Jumalalt aga saab oma mõtte kogu vertikaalne telg ise. Tema on vertikaalse telje enda mõte, selle olemise põhjus ja ühtlasi tsivilisatsiooni algus ja ots, alfa ja omega. Sellisena ilmutab iga tõeliselt elujõulise tsivilisatsioon keskmes end transtsendentaalne ehk meie maailma piire ületav reaalsus. Tsivilisatsioon on oma sügavimalt olemuselt sakraalne.
Meie tänapäevane Euroopa on aga vertikaalse telje nagu telgi kesktala kokku pakkinud ja opereerib vaid horisontaalil. Need väärtused, mis enne paiknesid kesktalal, on nüüd mööda põrandat laiali ja päris täpselt ei oska keegi enam öelda, mis on tähtsam, mis olulisem, millest peaks juhinduma ja millises suhtes teineteisega põrandal kildudena lebavate väärtuste jäänused on algselt paiknenud.
Leidub erinevaid teooriad, nagu erinevaid lastemänge. Mõni haarab värvilise killu ja ütleb, et see on kõige ilusam, teine talitab samamoodi. Heade lastena lepitakse aga lõpuks kokku, et maitse üle ei vaielda. Kõigil on toredad ja nunnud klaasitükid ja jutul lõpp.
Järele jääb siinpoolsuse banaalsus, lapikuks löödud vertikaal, mida mõned targemad immanentsuseks nimetavad. Siit kasvab välja Charlie Hebdo karikatuur – teil on relvad ja elust suurem ideoloogia, meil aga ainus mis meile veel on jäänud ehk lame nauding ja tuimestuvaid närvilõpmeid ogaralt rahuldav iha. Ent me ei allu teie terrorile, me ei karda.
Ilmselt pole vaja kaua mõelda, mida üks pühasõdalane enne AK-47 päästikule vajutamist sellistest olenditest mõtleb. Seda väljendab üks sõna – idioodid.
Toonitan, et siiamaani olen visandanud tsivilisatsiooni üldstruktuuri kommentaarile omase pinnapealsusega ja mitte pakkunud oma hinnanguid konkreetsete väärtuste osas. TUnnistan, et minu hinnangul on islam valereligioon ja tema väärtused kas otseselt valed, või parimal juhul pooltõed, ent islamil on üks tohutu eelis. See toimib kui tsivilisatsioon, ta on struktureeritud vertikaalse loogika tulem.
Olukorda võiks võrrelda tänavataplusega, kus pole vahet, kas keegi on üllas ja vooruslik isiksus või viimane kaabakas. Kui tal on piisavalt musklit ja lähivõitluseks vaja minevaid oskusi, siis nüpeldab ta professorihärra läbi ning annab hüva kolakat ka lähedal patseerivale lektorile. Islamil on tsivilisatsioonilist muskulatuuri ja seda kavatseb ta ka kasutada.
Euroopa tsivilisatsiooni loojangu laste ees seisab herakleslik ülesanne. Me peame taas püstitama vertikaali, me peame kesktalast kinni haarama, telgi uuesti üles tõstma ja maas lamavad killud õigesse järjekorda asetama.
Ainult siis islam ei võida ja me suudame anda sümboolse ja miks mitte ka reaalse lahingu, mis aitab kaasa selles osalejate vaimsele uuestisünnile.
On võimalik, et me oleme sellega hiljaks jäänud. On võimalik, et meie põlvkond on kindlusesse üksi jäetud ja meie ainsaks ülesandeks on tunnistada, kuidas viimsedki kindluse müürid maha lõhutakse. Samas tuleb mõelda, et kui meie ja meie järeltulevate põlvkondade õlule on selline töö pandud, siis tuleb sellega kuskilt otsast peale hakata, nii ebatõenäoline, kui sellest ettevõtmisest auga välja tulemine praegu paistabki.
Ent Martin Heideggeri tsiteerides võib tänase mõtiskluse lõpetada siiski lootusrikkalt: “Ainult Jumal võib meid veel aidata.”
naudingutest kramplikult kinni hoidval Euroopal, arvab Markus Järvi nädalakommentaaris.
Mida teie mõtleksite, kui Tallinna kesklinnas lastakse islamiterroristide poolt maha üle saja inimese? Nii mõtles aga vastavas situatsioonis väljaanne Charlie Hebdo peale möödunud novembril aset leidnud terrorirünnakuid: neil on relvad, meil šampanja.
Mäletan, et esimest korda seda pilti nähes käis mul peast läbi üks ebameeldiv, Michael Houellebecqlik
mõte: selle sõja islam võidab. Antud pildil vaatas kontsentreeritud kujul vastu kogu lääne ühiskonna taedium vitae – eluväsimus, mida peletatakse eemale käest libisevate naudingutega, mis enam ammu algset lõbu ei paku.
Selles pildis on näha oma ajaloo raskuse alla lämbuva tsivilisatsiooni kustuvaid silmi ja kuulda tema viimaseid, suhteliselt rõvedaid korinaid.
Üritagem mõelda end sügavuti selle pildi kandva sõnumi keskmesse, üritagem aru saada, mille sümptom see pilt on.
Tsivilisatsioone ühendab koondnimetaja: vertikaal, seda kõige üldisemal tasandil. Vertikaalne telg loob ruumi ja atmosfääri, milles tsivilisatsioon hingab. Verikaalsel teljel paiknevad hierarhiliselt korrastatud väärtused.
Üks iseloomulik joon elujõulise tsivilisatsiooni juures võib alguses tunduda paradoksaalsena. Elu ise ei asetse nimelt kunagi hierarhia absoluutses tipus, vaid seal paiknevad need väärtused, mis annavad elule mõtte, mille nimel elatakse ja kui vaja, siis surrakse. Elu hingab hierarhilises ruumis ning pürgib ülespoole, endast suurema tähenduse, sangarluse, kangelaslikkuse ja eesmärgi poole. Sellisena kasvab elu oma ideaalide tasandile ja olles need omandanud, üritab neid ületada.
Elujõulise tsivilisatsiooni hierarhia tipus peab aga alati paiknema lõpmatus, mida ruumis ja ajas piiratud elu põhimõtteliselt hõlmata ei suuda. Aquino Thomast parafraseerides võiks öelda, et seal peab paiknema igavene elu ehk see, mida paljud kutsuvad Jumalaks.
Jumalalt aga saab oma mõtte kogu vertikaalne telg ise. Tema on vertikaalse telje enda mõte, selle olemise põhjus ja ühtlasi tsivilisatsiooni algus ja ots, alfa ja omega. Sellisena ilmutab iga tõeliselt elujõulise tsivilisatsioon keskmes end transtsendentaalne ehk meie maailma piire ületav reaalsus. Tsivilisatsioon on oma sügavimalt olemuselt sakraalne.
Meie tänapäevane Euroopa on aga vertikaalse telje nagu telgi kesktala kokku pakkinud ja opereerib vaid horisontaalil. Need väärtused, mis enne paiknesid kesktalal, on nüüd mööda põrandat laiali ja päris täpselt ei oska keegi enam öelda, mis on tähtsam, mis olulisem, millest peaks juhinduma ja millises suhtes teineteisega põrandal kildudena lebavate väärtuste jäänused on algselt paiknenud.
Leidub erinevaid teooriad, nagu erinevaid lastemänge. Mõni haarab värvilise killu ja ütleb, et see on kõige ilusam, teine talitab samamoodi. Heade lastena lepitakse aga lõpuks kokku, et maitse üle ei vaielda. Kõigil on toredad ja nunnud klaasitükid ja jutul lõpp.
Järele jääb siinpoolsuse banaalsus, lapikuks löödud vertikaal, mida mõned targemad immanentsuseks nimetavad. Siit kasvab välja Charlie Hebdo karikatuur – teil on relvad ja elust suurem ideoloogia, meil aga ainus mis meile veel on jäänud ehk lame nauding ja tuimestuvaid närvilõpmeid ogaralt rahuldav iha. Ent me ei allu teie terrorile, me ei karda.
Ilmselt pole vaja kaua mõelda, mida üks pühasõdalane enne AK-47 päästikule vajutamist sellistest olenditest mõtleb. Seda väljendab üks sõna – idioodid.
Toonitan, et siiamaani olen visandanud tsivilisatsiooni üldstruktuuri kommentaarile omase pinnapealsusega ja mitte pakkunud oma hinnanguid konkreetsete väärtuste osas. TUnnistan, et minu hinnangul on islam valereligioon ja tema väärtused kas otseselt valed, või parimal juhul pooltõed, ent islamil on üks tohutu eelis. See toimib kui tsivilisatsioon, ta on struktureeritud vertikaalse loogika tulem.
Olukorda võiks võrrelda tänavataplusega, kus pole vahet, kas keegi on üllas ja vooruslik isiksus või viimane kaabakas. Kui tal on piisavalt musklit ja lähivõitluseks vaja minevaid oskusi, siis nüpeldab ta professorihärra läbi ning annab hüva kolakat ka lähedal patseerivale lektorile. Islamil on tsivilisatsioonilist muskulatuuri ja seda kavatseb ta ka kasutada.
Euroopa tsivilisatsiooni loojangu laste ees seisab herakleslik ülesanne. Me peame taas püstitama vertikaali, me peame kesktalast kinni haarama, telgi uuesti üles tõstma ja maas lamavad killud õigesse järjekorda asetama.
Ainult siis islam ei võida ja me suudame anda sümboolse ja miks mitte ka reaalse lahingu, mis aitab kaasa selles osalejate vaimsele uuestisünnile.
On võimalik, et me oleme sellega hiljaks jäänud. On võimalik, et meie põlvkond on kindlusesse üksi jäetud ja meie ainsaks ülesandeks on tunnistada, kuidas viimsedki kindluse müürid maha lõhutakse. Samas tuleb mõelda, et kui meie ja meie järeltulevate põlvkondade õlule on selline töö pandud, siis tuleb sellega kuskilt otsast peale hakata, nii ebatõenäoline, kui sellest ettevõtmisest auga välja tulemine praegu paistabki.
Ent Martin Heideggeri tsiteerides võib tänase mõtiskluse lõpetada siiski lootusrikkalt: “Ainult Jumal võib meid veel aidata.”
Kiri Valgast
Laupäeval, 11.oktoobril 2003 tähistas oma 85. sünnipäeva paljudele Valga elanikele tuntud mees Juhan Teder, kes on aastaid olnud Valga linnavolikogu liige, üks siinse Kaitseliidu taastajaid, aktiivne eestvedaja lugematuis ettevõtmistes Eesti Vabariigi taastamise nimel. Juhan Tederit oli saabunud õnnitlema paljude teiste hulgas Isamaaliidu esimees Tunne Kelam, kes tänas üleantud aukirja kaudu Juhan Tederit “innustava eeskuju, isamaalisuse, truuduse, püsivuse ja kodanikualgatuse eest paljudel võitlusrinnetel”.
Tunne Kelam meenutas, et sai Juhan Tederiga kokku esmakordselt ligi kolmkümmend aastat tagasi oma ristiisa pastor Harri Haameri kodus Mustlas. Juba esimene mulje sellest mehest ja tema uskumatust elukäigust oli nii ere, et tekkis siiani kestev imetlustunne, lugupidamine ja sõprus, meenutas Tunne Kelam. “Olen harva oma elus kohanud nii ustavat sõpra, kelle peale võid alati loota”.
Paistust pärit talupoiss jõudis enne okupatsiooni algust Eesti kaitseväkke allohvitserina. Põgenenud Saksa armeest hakkas ta toimetama eesti vabatahtlikke üle lahe Soome, pahatihti sakslaste kuulirahe all. 1944. aasta augustis naasis soomepoiss Juhan Eestisse ja võitles Tartu all pealetungiva Punaarmee vastu. Sügisel 1944 pinnis nõukogude julgeoleku ülekuulaja Juhanit korduvate küsimustega: palju sa meie omi tapsid? Juhanile lõpuks kihvatas ja ta paiskas vastu: ega ma täpset arvu ei tea, aga maa oli ikka must, mõnes kohas laibad hunnikuis! Uurija krahmas laualt marmorist kirjapressi ja lõi sellega Juhani esihambad sisse. Soomepoisil läks omakorda silme ees mustaks ja punaseks – ta haaras oma tabureti ning lõi uurija sellega hunnikusse. Juhan toibus tükk aega hiljem üksikkongis, pärast seda kui tosin tursket Pagari-selli olid teda jalgade ja rusikatega tümitanud.
Juhani kannatustetee viis külma polaarvööndisse. Pärast uusi metsikuid peksmisi ja maa-alust tööd saadeti ta invaliidina ühte Uurali laagrisse. Seal hakkas otsiva vaimuga mees ise keha ja hinge ravima. Ta alustas külma vee protseduuridega ning Uue Testamendiga. Mõlemad – nii puhas vesi kui evangeelium - olid luksus, mille kasutamise eest tuli maksta osaga päevasest leivanormist. Kuid püsivus ja vaimse elu allikate avastamine aitas. Tõsi, kodumaale saabus Juhan veel kahe karguga. Eestis tutvus ta sümpaatse medõega ning enne laulatusele minekut otsustas kargud nurka heita.
Sellest ajast on Juhan Teder käinud oma eluteed ilma abivahenditeta, sirgeselgselt ja püstipäi, valmis alati tõe ja õiguse eest välja astuma. Ta ehitas Valgas endale maja, peresse sündis kolm tütart. Kui aastal 1985 teda viimast korda Valga julgeolekusse kutsuti ning püüti sundida tunnistusi andma põrandaaluste ringide kohta, mille eestvedajaid oli Tunne Kelam, siis küsis noor KGB ohvitser irooniliselt: kas Te ikka veel loodate Eesti Vabariigi saabumist? Juhani vastus kõlas: mina olen vana mees, võib-olla minu silmad seda ei näe. Kuid Teie saate seda kindlasti nägema.
Sellest “vana mehe” hetkest on möödas 18 aastat. Juhan Teder oli 1988 Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaid, kodanike komiteede tulemusrikkamaid registreerijaid, Muinsuskaitse Seltsis kaasalööjaid, Kaitseliidu taasloojaid, poliitvangide tegevuses osalejaid, valmis igal pool kätt külge panema. Euroopa Liidu rahvahääletuse eel polnud Juhanil mingit probleemi: valik on kas Ida või Lääs. Tema toetas Läänt.
Juhan Tederi teadlik elu on kulgenud tema enda sõnul Jumala juhtimisel. Eesti riik saab olla edukas ja püsiv kui kodaniku elu on kooskõlas piiblitõdedega. Seda ei väsi Juhan kordamast ka sünnipäeval. Oli tore tõdeda, kuidas Valga linnajuhtide, majandusminister Atoneni, kaitseliitlaste ja kirikuesindajate tunnustus viimastel aastatel üksinduse all kannatanud vana võitlejat kosutas ja lausa noorendas.
Külliki Kübarsepp
Tunne Kelam meenutas, et sai Juhan Tederiga kokku esmakordselt ligi kolmkümmend aastat tagasi oma ristiisa pastor Harri Haameri kodus Mustlas. Juba esimene mulje sellest mehest ja tema uskumatust elukäigust oli nii ere, et tekkis siiani kestev imetlustunne, lugupidamine ja sõprus, meenutas Tunne Kelam. “Olen harva oma elus kohanud nii ustavat sõpra, kelle peale võid alati loota”.
Paistust pärit talupoiss jõudis enne okupatsiooni algust Eesti kaitseväkke allohvitserina. Põgenenud Saksa armeest hakkas ta toimetama eesti vabatahtlikke üle lahe Soome, pahatihti sakslaste kuulirahe all. 1944. aasta augustis naasis soomepoiss Juhan Eestisse ja võitles Tartu all pealetungiva Punaarmee vastu. Sügisel 1944 pinnis nõukogude julgeoleku ülekuulaja Juhanit korduvate küsimustega: palju sa meie omi tapsid? Juhanile lõpuks kihvatas ja ta paiskas vastu: ega ma täpset arvu ei tea, aga maa oli ikka must, mõnes kohas laibad hunnikuis! Uurija krahmas laualt marmorist kirjapressi ja lõi sellega Juhani esihambad sisse. Soomepoisil läks omakorda silme ees mustaks ja punaseks – ta haaras oma tabureti ning lõi uurija sellega hunnikusse. Juhan toibus tükk aega hiljem üksikkongis, pärast seda kui tosin tursket Pagari-selli olid teda jalgade ja rusikatega tümitanud.
Juhani kannatustetee viis külma polaarvööndisse. Pärast uusi metsikuid peksmisi ja maa-alust tööd saadeti ta invaliidina ühte Uurali laagrisse. Seal hakkas otsiva vaimuga mees ise keha ja hinge ravima. Ta alustas külma vee protseduuridega ning Uue Testamendiga. Mõlemad – nii puhas vesi kui evangeelium - olid luksus, mille kasutamise eest tuli maksta osaga päevasest leivanormist. Kuid püsivus ja vaimse elu allikate avastamine aitas. Tõsi, kodumaale saabus Juhan veel kahe karguga. Eestis tutvus ta sümpaatse medõega ning enne laulatusele minekut otsustas kargud nurka heita.
Sellest ajast on Juhan Teder käinud oma eluteed ilma abivahenditeta, sirgeselgselt ja püstipäi, valmis alati tõe ja õiguse eest välja astuma. Ta ehitas Valgas endale maja, peresse sündis kolm tütart. Kui aastal 1985 teda viimast korda Valga julgeolekusse kutsuti ning püüti sundida tunnistusi andma põrandaaluste ringide kohta, mille eestvedajaid oli Tunne Kelam, siis küsis noor KGB ohvitser irooniliselt: kas Te ikka veel loodate Eesti Vabariigi saabumist? Juhani vastus kõlas: mina olen vana mees, võib-olla minu silmad seda ei näe. Kuid Teie saate seda kindlasti nägema.
Sellest “vana mehe” hetkest on möödas 18 aastat. Juhan Teder oli 1988 Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaid, kodanike komiteede tulemusrikkamaid registreerijaid, Muinsuskaitse Seltsis kaasalööjaid, Kaitseliidu taasloojaid, poliitvangide tegevuses osalejaid, valmis igal pool kätt külge panema. Euroopa Liidu rahvahääletuse eel polnud Juhanil mingit probleemi: valik on kas Ida või Lääs. Tema toetas Läänt.
Juhan Tederi teadlik elu on kulgenud tema enda sõnul Jumala juhtimisel. Eesti riik saab olla edukas ja püsiv kui kodaniku elu on kooskõlas piiblitõdedega. Seda ei väsi Juhan kordamast ka sünnipäeval. Oli tore tõdeda, kuidas Valga linnajuhtide, majandusminister Atoneni, kaitseliitlaste ja kirikuesindajate tunnustus viimastel aastatel üksinduse all kannatanud vana võitlejat kosutas ja lausa noorendas.
Külliki Kübarsepp
Tsitaat Usk Jumalasse ja Eestisse 1993, Toompea
„Juhan Teder on olnud üks minu innustavaid eeskujusid. Tutvusin temaga 1970-ndatel pastor Harri Haameri kodus Mustlas. Juhan Teder vedas sõja ajal noormehi Soome ja osales seal ka ise lahingutes. Kui ta tagasi Eestisse tuli, tunti ta ära ja vangistati. Ülekuulamisel provotseeriti Juhanit küsimustega: kui palju sa meie omi oled tapnud? Alguses põikles ta kõrvale, aga siis lõpuks kihvatas ja ütles: nii et maa oli must. Selle peale võttis ülekuulaja kirjapressi ja virutas talle vastu hambaid. Juhan haaras tabureti, millel istus, ja virutas sellega uurijale pähe. Selle peale jooksid julgeolekumehed sisse ja peksid ta vaeseomaks. Kui Harri Haamer paar aastat hiljem ülekuulaja juurde jõudis, olid taburetid põranda külge kinnitatud. Juhan aga korraldas vangide proteste, peksis oma raske rusikaga läbi blatnoide kamba ja saadeti poolhalvatuna lõpuks invaliidide laagrisse, kus ta hakkas ennast paastu ja külmaveeprotseduuridega parandama. Laagris tekkis tal igatsus kristliku sõnumi järele. Võimaluse eest lugeda tund aega venekeelset evangeeliumi tasus ta vangivalvurile kolmandiku oma päevase leivanormiga. Juhan tuli laagrist vaimse võitjana, viskas kargud kõrvale, abiellus, sai kolme tütre isaks ja kasvatas neid kristlikus ja patriootlikus vaimus, eirates Nõukogude kooli. 1985. aastal kuulas teda minu põrandaaluse ringi tegevuse tõttu üle noor KGB ohvitser, kes küsis irooniliselt: kas sa usud ikka veel valgesse laeva? Juhan vastas: jah, usun küll, et Eesti saab vabaks. Võib-olla minu silmad seda ei näe, aga teie olete noor mees ja teie näete seda kindlasti. Juhan oli ERSP asutajaid, 1989. aastal aktiivsemaid Eesti kodanike registreerijaid Valgas, kaitseliitlane, kelle usk Jumalasse ja Eestisse oli erakordselt veenev ja innustav. Kutsusin Juhani 1993. aastal riigikokku ja pildistasin teda sealses kõnepuldis, sest leidsin, et just tema on õigustatud sealt kõnelema eesti rahva nimel. See foto on minu Brüsseli töötoa laual ning saadab mulle iga tööpäeva algul sama julgustava, kuid nõudliku sõnumi.”
reede, 26. august 2016
Ansipi isetäituv ennustus
Mitte asjata pole levinud ameerika nali, kus küsitakse, miks on jumal loonud majandusteadlased. Vastus on tabav: ikka selleks, et sünoptikutel oleks võimalik öelda, et keegi ennustab neist veel halvemini.
Tõepoolest, füüsikaseadusi kasutav ilmaennustus on üha täpsem, samas kui nõndanimetatud majandusgurud on enamasti takkajärgi targad ning nende ennustuste pealt tehtud majanduskäitumine võib parimal juhul olla vaid 50% edukas.
Benoit B. Mandelbrot’ raamatus “The (mis)Behaviour of Markets” on arvukalt sissevaateid, kuidas inimesed eksivad. Sest nad usuvad ennustusi. Eriti rikkaks saamise nimel.
Miks võitis Reformierakond valimised? Loomulikult tänu napakavõitu kodanikele, kellele ennustati, et meie riik jõuab 15 aastaga Euroopa viie rikkama sekka.
2008. aasta turukrahhi tõenäosus oli üks miljardi vastu. Kuid ometi see juhtus. Paratamatult meenuvad president Ilves ja peaminister Ansip, kes üritasid juhtunu taustal kaaskodanikke veenda, et just sellises kriisis nemad elada tahaksidki. Muidugi on ka võimalik, et nad soovisid hoopis loitsida. Sooritada maagilise mõjuga toiminguid. Vajutada eestlaste psühholoogiale ning oma staatuse abil objektiivselt juhtuvat eitades tekitada “isetäituvat ennustust”.
Tõepoolest, füüsikaseadusi kasutav ilmaennustus on üha täpsem, samas kui nõndanimetatud majandusgurud on enamasti takkajärgi targad ning nende ennustuste pealt tehtud majanduskäitumine võib parimal juhul olla vaid 50% edukas.
Benoit B. Mandelbrot’ raamatus “The (mis)Behaviour of Markets” on arvukalt sissevaateid, kuidas inimesed eksivad. Sest nad usuvad ennustusi. Eriti rikkaks saamise nimel.
Miks võitis Reformierakond valimised? Loomulikult tänu napakavõitu kodanikele, kellele ennustati, et meie riik jõuab 15 aastaga Euroopa viie rikkama sekka.
2008. aasta turukrahhi tõenäosus oli üks miljardi vastu. Kuid ometi see juhtus. Paratamatult meenuvad president Ilves ja peaminister Ansip, kes üritasid juhtunu taustal kaaskodanikke veenda, et just sellises kriisis nemad elada tahaksidki. Muidugi on ka võimalik, et nad soovisid hoopis loitsida. Sooritada maagilise mõjuga toiminguid. Vajutada eestlaste psühholoogiale ning oma staatuse abil objektiivselt juhtuvat eitades tekitada “isetäituvat ennustust”.
neljapäev, 25. august 2016
Lengide parandamine
Teisipäeval terve pika päeva tegelesime lengide proteesimisega. Üks leng oli päris kõvasti ära lagunenud. Jaanil tuli terve päev redeli peal tööd teha.
Akende vahetamine
Esmaspäeval tuli Jaan kiriku aknaid vahetama. Ardi käis kohal ja arvas, et laaduri pealt on parem aknaid eest võtta kui tõstuki pealt. Nii saidki aknad eest võetud.
pühapäev, 21. august 2016
10 kõige rohkem sõltuvust tekitavat toitu maailmas
Oled sa vahel hommikuti ärganud ja mõelnud, et täna on see päev, kui sa ei anna järgi mitte ühelegi kiusatusele? Olgu laua peal kausitäis küpsiseid, just ahjust tulnud pitsa või mõnus kreemine toorjuustukook. Sina ütled kindla “ei”.
Õhtu lähenedes suudad sa muidugi ümber mõelda ning sellest rikkalikust lauakattest saab pelgalt helge mälestus. Kogu see kraam on selleks ajaks sinu kõhus.
Sellisel juhul oled langenud maailma kõige sõltuvusttekitavate toiduainete embusesse. Kõik see hunnik suhkrut ning rasva suudavad su niimoodi ümber sõrme keerata, et sealt välja rabelemine nõuab rohkem jõudu, kui Arnold Schwarzenegger’il tema parimatel päevadel.
Reastame täna 10 kõige rohkem sõltuvust tekitavat sööki. Nagu näed, igal toiduainel on taga “sõltuvusreiting”, mis peegeldab ühe sellesisulise uurimistöö tulemusi.
1. Pitsa (sõltuvusreiting 4.01)
Kellele meist ei meeldiks pitsa. Sellele segule juustust, õlist, krõbedast pitsapõhjast on väga raske ära öelda. Üks tavapärane pitsa annab sulle sellise energialaksu, millega peaksid vastu pidama terve päeva. Sa lihtsalt sõid oma päevase normi täis.
.
.
Pitsa asemel söö hoopis omletti. Munad annavad sulle kõrge kvaliteediga valke ja rasvu ning on rekordiomanikud kõhu täitmises.
.2. Šokolaad (sõltuvusreiting 3.73)
Tänapäeval peetakse šokolaadi osaliselt tervisetoiduks. Tõsi, šokolaad sisaldab tõesti antioksüdante. Probleem seisnebki pigem koguses ning selles, et kõige paremini maitsevad ikka need ülimagusad piimašokolaadid. “Ideaalne” töödeldud rasvade ja süsivesikute kombo. Kui ilma šokolaadita kuidagi ei saa, vali minimaalselt 70% kakaosisaldusega variandid. Veel parem, üle 80% kakaosisaldusega.
.
.
Šokolaadi asemel söö hoopis mustikaid. Need on täis antioksüdante ning aitavad suunata sinu isusid tervislikkuse suunas.
.3. Krõpsud (sõltuvusreiting 3.73)
Nagu näed, siis krõpsud viigistasid šokolaadiga. Krõpsud on iga näksija unelm- nad kõigutavad veresuhkrutaset, sisaldavad ohtralt rasva. Ega neist kõhtu täis ei saa. Sa sööd, sööd ja sööd. Rottide peal tehtud katse leidis, et krõpse süüakse edasi ka pärast täiskõhu tunde tekkimist. Lihtsalt mõnu pärast.
.
.
Krõpsude asemel söö hoopis mandleid. Need kõrge kiudainesisaldusega pähklid ei sisalda grammigi süsivesikuid, ent ohtralt häid rasvu ning valku. Loomulikult ära nendega liialda.
.
.4. Küpsised (sõltuvusreiting 3.71)
.4. Küpsised (sõltuvusreiting 3.71)
2013 aastal tehtud võrreldi rottide aju aktiivsust kokaiinile, morfiinile ja Oreo küpsistele. Võite kolm korda arvata, milline neist kolmest tekitas kõige rohkem vastukaja. Loomulikult Oreo küpsised.
Meedia tembeldas kohe suhkru sõltuvust tekitavamaks kui kokaiini. Asi pole ilmselt nii drastiline, et tõetera on siin sees. Suhkur tekitab sõltuvust. Mulle endale tundub eriti ahvatlev just see suhkur-rasvad kombinatsioon.
.
.
Küpsiste asemel tee endale parem üks mõnus banaani smuuti. Blenderda banaanid, piim ja pähklivõi kreemiseks hõrgutiseks.
.5. Jäätis (sõltuvusreiting 3.68)
Jäätisele on raske “ei” öelda. Kombinatsioon kreemisusest, magusast ja külmast teeb selle lausa vastupandamatuks. Kurb uudis on see, et ühe liitrise jäätisega saad ligikaudu 1900 kcal, mis on rohkem, kui üks kaalu langetada sooviv naisterahvas kogu päeva jooksul süüa võiks.
.
.
Jäätise asemel söö parem maasikatest ja maitsestamata jogurtist tehtud isetehtud jogurtit.
.
6. Friikartulid (sõltuvusreiting 3.60)
6. Friikartulid (sõltuvusreiting 3.60)
Kartulid on kaalu langetajale super toit. Ent kui räägime friikartulitest, mis on küpsetatud ohtras õlis ning kuhjatud üle ohtra soolaga, saab supertoidust kilosid selga pakkiv õudusunenägu. Friikartulid on äärmiselt kaloririkkad, suurest portsust saad 510 kcal, mis on umbes 1/3 ühe keskmise naise päevasest energiavajadusest. Eriti, kui soovid keharasva põletada.
.
.
Friikartulite asemel küpseta kartuleid ise hoopis ahjus. Ühes uuringus hindasid inimesed kartuli kõige rohkem isusid vähendavaks toiduks. Kindlasti proovi ära ka maguskartulid, ehk bataadid. Luban, et sa ei kahetse.
.
7. Juustuburger (sõltuvusreiting 3.51)
7. Juustuburger (sõltuvusreiting 3.51)
Juustuburger oma täies hiilguses on ideaalne toit neile, kes tahavad kaalus juurde võtta. Kiired süsivesikud, ohtralt rasva ja soola kohe karjuvad ülekaalu järele.
.
.
Juustuburgeri asemel tee parem ise burger. Kasuta täisterakuklit, isetehtud hakklihast pihvi. See retsept on meil olemas ka enda retseptikogus, mille leiad siit.
.8. Karastusjoogid (sõltuvusreiting 3.29)
Ilmselt ei tule kellelegi enam üllatuseks, et karastusjoogid (ja ka kõik muud magusad joogid) Ma ei mõista, miks peab iga toidukorra kõrvale jooma ära klaasitäie Coca-Colat või suhkrurikast mahla. Karastusjooke seostatakse terve rea hirmsate terviseprobleemidega, alustades südamehaigustest, lõpetades rasvumise ja diabeediga.
.
.
Karastusjookide asemel joo vett. Kui soovid, võid vett ka vahvalt maitsestada. Mõned ideed saad siit.
.
9. Koogid (sõltuvusreiting 3.26)
9. Koogid (sõltuvusreiting 3.26)
Kuidas on võimalik kooke mitte nautida? Need on ju lausa fantastilised. Samas ka ebatervislikud. Nisujahu ja suhkur hoolitsevad selle eest, et sa ei suuda koogi söömist enne lõpetada, kui kõik on otsas. Täis kõht koogist ei kesta kaua, kõik see jahu ja suhkur liiguvad sinu kehast kiiresti läbi, mistõttu oled sunnitud uuesti keha kinnitama. Nõiaring, millest tasub peenema piha nimel välja astuda.
.
.
Tavalise poekoogi asemel söö parem seda gluteenivaba banaanikooki. Retsepti leiad siit.
.
10. Juust (sõltuvusreiting 3.22)
10. Juust (sõltuvusreiting 3.22)
Juust on sarnaselt kartulile mõistlikus koguses tegelikult kaalu langetajale sobilik. Seal on vähe süsivesikuid, samas palju valku ja rasva. Probleem tekib sellest, et juustu ei sööda kunagi “paljalt”, ega ka mõistlikus koguses. Kõrvale haaratakse ohtralt leiba, juustumoosi, küpsiseid jne. Päris korralik kalorikombo.
Söö juustu mõistlikus koguses. Meie programmi inimeste lemmikvahepala on juust koos puuviljaga. Kiire, lihtne, perfektse toitainete suhtega ning geniaalne.
.
Juustu võid asendada ka avokaadoga. Avokaados on palju antioksüdante ning häid rasvu. Uuringud on näidanud, et avokaado aitab vähendada näljatunnet ja soodustab rasvapõletust.
Juustu võid asendada ka avokaadoga. Avokaados on palju antioksüdante ning häid rasvu. Uuringud on näidanud, et avokaado aitab vähendada näljatunnet ja soodustab rasvapõletust.
Nagu näed, siis TOP 10 sisse mahtusid kõik “vanad head klassikud”. Eriliselt soovime õnne pitsale, kes selles võidujooksus teisi edestas.
Ent usu mind, läbi täisväärtusliku toiduvaliku on võimalik oma keha ümber programmeerida nii, et sa ei vaja ühtegi neist eelpool nimetatud toiduainetest.
Parimat
Heikki
Heikki
laupäev, 20. august 2016
Seened
Sel aastal on päris hea seeneaasta. Käisin eile metsas 10-15 minutit ja sain 1/3 korvitäit. Mulle piisavalt palju. Ma peres üks väheseid kes seeni rohkem julgeb või tahab süüa. Eile sai kaks pannitäit praetud. Üks puravikud ja mõned kukeseened ja teine kukeseened. Eile teist pannitäit süües juba tundus, et selle aasta norm hakkab täis saama. Täna sai kolmas pannitäis kukeseeni sibulaga praetud ära söödud ja taas maitsesid väga hästi. Metsas oli mitu huvitavat seent, mille nime ei tea. Ühed olid kuusikus koos umbes korvitäis, fotokat ei olnud kaasas ja auto juurde ka enam ei viitsinud joosta. Ehk lähen veel mõni päev, siis võtan teen pildi.
 |
| Oli vist selle seene nimi kuhehari? |
 |
| Ilus järv |
 |
| Õunapuu metsas |
 |
| Korv pärast esimest viit minutit metsas kolamist |
reede, 19. august 2016
Iisraeli õhtu Põlgastes
Esmaspäeval oli Põlgastes Iisraeli õhtu. Päris kenasti oli rahvast kohal. All õues oli veel Soome misjonäridel kohvi ja teelaud, kus ka üksjagu inimesi liikus. Margit kutsus mind piltidega kohale. Üle kahe tunni kestis minu jutt ja piltide vaatamine. Margit ka lisas oma reisimuljeid (tema on vähemalt neli korda käinud Iisraelis ja Palestiinas). Võtsin kaasa 101 pilti.
 |
| Margit |
 |
| Juha ja laulja Marimaalt |
Kakskümmend aastat hiljem
Naine ärkas keset ööd üles ja vanameest polnud tal kõrval.
Naine läheb alla korrusele meest otsima – leiab teise köögi lauaääres istumas, kohvitass käes ja sügavates mõtetes olevalt seina piidlemas.
Naine nägi, kui mees pühkis silmanurgast pisara ja lürpis suure lonksu kohvi sisse.
“Mis sul nüüd on?” küsis naine. “Miks sa siin keset ööd oled?”
Vanamees vaatas kohvitassi ja ütles: “Mäletad sa, kui me sõbrustasime 20 aastat tagasi ja sa olid siis vaid 16-aastane?”
“Jaa, küll ma mäletan,” vastas naine.
“Mäletad, kui su isa tabas meid armastamast mu väikese Fiati tagaistmel?”
“Jaa, mäletan,” vastas naine ja istus mehe kõrvale.
Vanamees jätkas: “Mäletad sa, kui su isa mulle püssi näkku kinni surus ja teatas – kas sa viid mu tütre altari ette või ma saadan su vanglasse 20 aastaks?”
“Oi, küll ma seda kah mäletan,” vastas naine pehme häälega.
Vanamees pühkis ka teise pisara silmast ja ohkas: “Ma oleksin täna vanglast välja pääsenud…”
Naine läheb alla korrusele meest otsima – leiab teise köögi lauaääres istumas, kohvitass käes ja sügavates mõtetes olevalt seina piidlemas.
Naine nägi, kui mees pühkis silmanurgast pisara ja lürpis suure lonksu kohvi sisse.
“Mis sul nüüd on?” küsis naine. “Miks sa siin keset ööd oled?”
Vanamees vaatas kohvitassi ja ütles: “Mäletad sa, kui me sõbrustasime 20 aastat tagasi ja sa olid siis vaid 16-aastane?”
“Jaa, küll ma mäletan,” vastas naine.
“Mäletad, kui su isa tabas meid armastamast mu väikese Fiati tagaistmel?”
“Jaa, mäletan,” vastas naine ja istus mehe kõrvale.
Vanamees jätkas: “Mäletad sa, kui su isa mulle püssi näkku kinni surus ja teatas – kas sa viid mu tütre altari ette või ma saadan su vanglasse 20 aastaks?”
“Oi, küll ma seda kah mäletan,” vastas naine pehme häälega.
Vanamees pühkis ka teise pisara silmast ja ohkas: “Ma oleksin täna vanglast välja pääsenud…”
neljapäev, 11. august 2016
kolmapäev, 10. august 2016
teisipäev, 9. august 2016
Püha Vaimu koor
Püha Vaimu koguduse koor koos oma soome sõpradega Ylivieskast käisid meil pühapäeval laulmas. Meil oli just ristimis- ja leeripüha. Said ka osa siinsest tavast ja meie nende laulust.
esmaspäev, 8. august 2016
neljapäev, 4. august 2016
Uputus
Juhtunud kord nii, et kilpaste kortermaja õue pääl lõhkenud veetoru ja vesi hakanud maja keldrisse tungima. Algul sai seal veel kummikutega käia, aga peagi ei piisanud ka kalamehesaabastest. Vett aga voolas ja voolas juurde ja varsti oli kogu kelder üleujutatud. Nüüd oli häda suur ja hüva nõu kallis.
Köhatanud siis kilplaste majavanem hääle puhtaks ja hüüdnud: "Kelder tuleb uputusest päästa! Kõik see majarahvas, võtke nüüd igaüks suurem või väiksem pang, nii nagu keegi kanda jaksab, ammutage keldrist vett ja viige see üles igale korrusele ja igasse tuppa! Nii saame uputusest jagu!"
Kilplased hakanudki kui üks mees vett tassima ja kiitnud ise - üheskoos me suudame palju!
Köhatanud siis kilplaste majavanem hääle puhtaks ja hüüdnud: "Kelder tuleb uputusest päästa! Kõik see majarahvas, võtke nüüd igaüks suurem või väiksem pang, nii nagu keegi kanda jaksab, ammutage keldrist vett ja viige see üles igale korrusele ja igasse tuppa! Nii saame uputusest jagu!"
Kilplased hakanudki kui üks mees vett tassima ja kiitnud ise - üheskoos me suudame palju!
Nigeerias
Islamistide poolt tapeti Nigeerias 2015. aastal 431 ja vigastati 301 kristlast. Sel aastal on tapetud 384 ja 111 kristlast vigastatud
 |
| Islamistide poolt tapetud kristlaste matused |
Pariisi Saint Rita kiriku tühjendamine
Täitsa uskumatu! Eile puhastasid märulipolitseinikud Pariisis Saint Rita kiriku koguduseliikmetest. Eelmisel nädalal ründasid moslemid Prantsusmaal Rouenis kirikut, tappes seal preestri ja võttes pantvange. Mõni päev hiljem pussitas migrant Belgias teda abistanud preestrit. Varsti hakatakse tõesti vist Euroopas kristlastele ekskavaatoriga massihaudu kaevama, nagu VJ täna FBs kirjutas.
Algas Eeesti NSV piiri mahamärkimine
2. augustil 2016 alustati Eesti NSV piiri pidulikku mahamärkimist. Siseminister H. Pevkur asetas president T.H. Ilvese näpunäidetel ja targal juhtimisel paika ENSV piiriposti nr 1.
Uut ajalugu tegevad juhtivad seltsimehed lähevad peatselt Ukrainasse oma hindamatut kogemust jagama ning näitama sealsetele kolleegidele, kust tegelik Ukraina-Krimmi piir jookseb.
Uus Aeg on alanud Eestis, unustatagu nüüdsest Tartu Rahu, unustatagu Jaan Poska elutöö, unustatagu Vabadussõjas iseseisvuse kaitsel valatud veri ...
Unustatagu ka paguluses eestlaste poolt alal hoitud riiklik järjepidevus.
Tartu Rahu piiri kulgemine Kagu-Eestis (ja kolme naabri piiride kolmikpunkt) - de facto püsis see 1944.a sügislahinguteni; de jure kehtib Tartu Rahu piir tänaseni ja on meie Põhiseaduse kaitse all.
Uut ajalugu tegevad juhtivad seltsimehed lähevad peatselt Ukrainasse oma hindamatut kogemust jagama ning näitama sealsetele kolleegidele, kust tegelik Ukraina-Krimmi piir jookseb.
Uus Aeg on alanud Eestis, unustatagu nüüdsest Tartu Rahu, unustatagu Jaan Poska elutöö, unustatagu Vabadussõjas iseseisvuse kaitsel valatud veri ...
Unustatagu ka paguluses eestlaste poolt alal hoitud riiklik järjepidevus.
Tartu Rahu piiri kulgemine Kagu-Eestis (ja kolme naabri piiride kolmikpunkt) - de facto püsis see 1944.a sügislahinguteni; de jure kehtib Tartu Rahu piir tänaseni ja on meie Põhiseaduse kaitse all.
kolmapäev, 3. august 2016
Prantsusmaal
Islamiinvasioon Euroopas käib täiel väel. Prantsusmaal saadeti 12 bussi eriüksuslasi katoliiklikku kirikut ründama, et see usklikest tühjendada, kuna võimud otsustasid selle lihtsalt maha lammutada, et kiriku asemele saaks ehitada parkla. Islamisegune uuskommunism tõstab Euroopas jõhkralt pead!
https://www.facebook.com/nommetv/videos/1159609730777505/
https://www.facebook.com/nommetv/videos/1159609730777505/
Telefon
“Halloo! Kas härra Helme kuuleb?”
“Jah.”
“Ma helistan KAPO-st!”
“Ma tean…”
“Mismoodi te teate?”
“Sest te helistate telefonile, mis on välja lülitatud ja võrku ühendamata!”
“Jah.”
“Ma helistan KAPO-st!”
“Ma tean…”
“Mismoodi te teate?”
“Sest te helistate telefonile, mis on välja lülitatud ja võrku ühendamata!”
Uued Vene mündid
Uued Vene mälestusmündid siis, Viin, Praha, Berliin jne.
http://www.cbr.ru/press/PR.aspx?file=01082016_160357coins.htm
http://www.cbr.ru/press/PR.aspx?file=01082016_160357coins.htm
Mehed
Mehed pole mitte laisad, vaid säästlikud. Nad loobuvad viimase võimaluseni oma liigeste kulutamisest. Kogu tehniline tsivilisatsioon põhineb meeste laiskusel ehk säästlikkusel, et vähem liigutada ja kuluda ning kauem ja rõõmsamini elada.
teisipäev, 2. august 2016
Tellimine:
Postitused (Atom)