Veel kooseluseadusest

Mõned arvamused:
Huvitav tõesti, et kui isegi rahvusringhääling jätkab sellist sildistamist ja kooseluseaduse läbisurumise vastaste häbimärgistamist-hurjutamist, siis kuidas nad loodavad mingile leppimisele? Et me peaks võtma lihtsalt vihkaja, vaenu õhutaja, kurjuse jms sildid omaks ja rahulikult vagusi jääma? Kuidas me oleme nii kaugele jõudnud, et neid, kes ideoloogilise peavooluga ning presidendi ja valitsuskoalitsiooni vaadetega ei nõustu, riikliku meedia vahendusel avalikust diskussioonist isloeeritakse nende häbimärgistamise teel? Huvitav, kas siin on tegu teadliku püüdlusega inimesi radikaliseerumise suunas tõugata? Sest kui kellelegil, kel on lihtsalt teistsugused tõekspidamised ja kes ei nõustu neid maha vaikima, pidevalt korrutatakse, et ta on vihkaja, vihkaja, vihkaja, siis ei maksa üllatuda, kui ta lõpuks hakkabki käituma, nagu vihkaja -- vahet ju pole, sest selleks nimetatakse teda nii või teisiti, sõltumata, kuidas ta käitub. Ohtlik ja muret-tekitav mäng!
--------
R. Girard`i kolm märksõna: religioon, vägivald ja patuoinas. Kogu temaatikat siia muidugi kirjutada ei jõua, aga ettesuunatud lõpp tähendab antud situatsioonis ja olukorras tegelike ohvrite patuoinaks saamist....

Inimühiskonnas korduvalt läbimängitud, ja jah - ohtlik ja murettekitav.
Vastus/lahendus saab olla midagi ootamatut, tavapärasele tundmatut....
-------
Nende eesmärk on hävitada kõik hea ja õige (Õpetus) ning teha Kristusest veel kord ristilöödu ja kristlastest vihatuim kogukond. See kõik väljendub nende kustutamatust jumalavastasest vihast, mis aga lõppeks paneb põlema neid endid. "Karistus tõuseb kui tamm su oma tahtmiste tõrust!" (J. Kaplinsky luuletusest "Caesar")
------
Kristlik ligimesearmastus ei tähenda kõige sallimist ega pehme ilmega ringi käimist. Niisugused hoiakud on palju paha teinud. "Kaitskem üheskoos perekonda" ei soovi kellelegi midagi halba teha, isegi mitte teiste eraellu sekkumist
------
Kirik on vaid üks osa, kes seda seadust ei poolda, jääb veel hulga Eestimaa rahvast, kes tingimata kirikusse ei kuulu... Ja siiski tundub, et Riigikogu otsus oli juba ette äramääratud... !?? otsustused tehakse siiski varem...Riigikogus lihtsalt hääletatakse .... ja lihtsalt tundub...!
------
Kui vandeadvokaat tuvastab põhiseaduslikkusega vastuolu, siis tuleks sellega arvestada. Antud juhul rikkuti põhiseaduslikkust. Kas seaduse põhiseaduslikkus on kohustuslik? Küsimus, kas riigikogulasele on kohustuslik seaduse põhiseaduslikkus, mille puudumisele vandeadvokaat tähelepanu juhtis?
------
Reform ja sotsid kannavad täna kogu vastutust Eesti arengute eest. Sotsidega on asi niigi selge kuid oravad on võtnud endile erilise vastutuse neokommunistliku käitumise eest...
------
Täna on tekkinud leppimatu lõhe elanikkonna seas, mille on tekitanud harimatud ja süüdimatud poliitikud. Kuidas seda lepitada, on omaette küsimus kuid mõtlema sellele peavad just eelkõige homoideoloogid, sest varem või hiljem tuleb just neil hakata vastutust kandma....
-------
Muud pole midagi juhtunud, kui et saime "tänu" Riigikogule selgelt kaheks lõhestatud ühiskonna, kodanike hirmu homode edasiste tegude suhtes - esmaselt lasteaedade ja koolide õppeprrogrammi sooneutraalseks muutmise osas - ja rahva totaalse usaldamatuse meie riigi valitsejate ja meie demokraatia suhtes. Halvemat tulemust ühe seadusega polegi vist võimalik saavutada?
Teadmiseks: juba on meie Riigikogule laekunud täiesti ametlik ettepanek Lastekaitse Liidult hakata ümber tegema lasteaedade õppekavasid, et kasvatada meie pisikesi lapsi ja lapselapsi homoseksuaalse suhte sallivuse vaimus ja et neile maast madalast sisse õpetada homoseksuaalide propageeritavaid ideid ja suhtumisi.

Niisiis, kooseluseadus pole mitte sõja lõpp vaid selle avaakord. Sõda aga ootab meid alles ees. Selle sõja rindejoon läheb läbi meie südame - ja sõna otses mõttes - sest seda sõda alustatakse meie kõige pisemate ja meie kõige kallimate, samas kõige kaitsetumate vastu sihitud rünnakuga - meie laste ja lastelaste vastu sihitud rünnakuga.

Me oleme kõik väga raske eetilise probleemi ees: kas minna kaasa ametliku ideoloogiaga ja nüüdsest ametlikku homomeelsust oma kodus oma lapsele õpetada? Või õpetada talle seda, mida ise õigeks peame? Või hoopis valida kolmas variant - õpetada oma silmatera kahekeelseks valetajaks, kes räägib koolis üht ja kodus teist?

See on väga raske otsus, väga raske valik.

Me armastame oma lapsi, me soovime neile head elu. Seepärast oleme sunnitud neile õpetama sellist arusaamist maailmast, mis neile nende elus raskusi ei valmista. Paraku, selliseks ideoloogiaks on Eesti Vabariigi "uus homomeelne ideoloogia". See on nüüd ametlikult EV kui riigi ideoloogia - seda seaduse jõul. Ja üldse ei loe, kui me ise vihkame ja peame otseselt jälgiks mistahes homoseksuaalset lähenemist või akti iseenda suhtes. Me peame seletama oma kodus oma pisikestele vastupidist - et see ideoloogia ja see tegevus on õige, et see on hea, et see on normaalne.

Ma ei tea, mida rääkida lapselapsele, kui ta küsib... Ausalt - ma ei tea.