On paar universaalset reeglit, mida võõrasse keskkonda elama asudes on mõistlik järgida: õpi ära pärismaalaste keel ja ära hakka neid kohe õpetama, isegi kui oled neist targem – jäta see töö oma poegadele, sest neid peetakse rohkem omaks kui sind.
Poliitik Jürgen Ligi saab tublisti võtta selle eest, kui märkis siira otsekohesusega ära oma noore kolleegi päritolu – sisserändaja poeg. Ligi meelest peaks „roosasse erakonda“ kuuluv „sisserännanu poeg“ olema „üliettevaatlik“ kui teemaks tõuseb Nõukogude okupatsioon ja selle mõju meie tänasele elule ja valikutele.
Alustame natuke kaugemalt. 1980ndatel õpetati ajalootunnis, et saksa rahvas ei olnud selles kuidagi süüdi, et fašistid nõukogudemaa vastu sõda alustasid. See õpetus ei jõudnud aga pärale, sest kaasaegsed poisid kippusid sõda mängides ikka „sakslastena“ kujuteldavate „venelaste“ vastu võitlema. Polnud mingit ideoloogilist jama - pesuehtne rahvustevaheline vaen.
Nõndasamuti pole suurema osa eestlaste jaoks kunagi olnud „nõukogude“ okupatsiooni, vaid oli „vene võim“. Võrus kraabiti 1980ndate lõpus ühe kesklinna kollase kortermaja seinale konkreetne loosung „venelased majast välja“. Mitte „nõukogulased“ vms.
Okupatsioon seostub suurele osale eestlastest eelkõige venelastega ja see ei kao enne kui Liiva Annus minu põlvkonna, tänased 40sed, siit ilmast kord ära talutab. Nooremate jaoks pole need okupatsioonijutud enam nii olulised.
Mõeldes Ligi ja Ossinovski vastasseisule, siis on tegemist põlvkondade ja sellest johtuvalt maailmatunnetusliku konfliktiga, kus leppimine saab olla vaid näilik, sest mõlema poole elukogemus ja sellest tulenev arusaam maailmast on liigagi erinevad.
1986. aastal Kohtla-Järvel sündinud Ossinovskil puudub isiklik puutumus okupatsiooniga, nagu ka empiiriline arusaam sellest, kuidas temast vanemad eestlased okupatsiooni käsitlevad. Sisserännanu pojana on Ossinovskil ülimalt keeruline mõista eestlaste ja venelaste konflikti nii nagu veel suur osa eestlastest sellest aru saab.
Vastuoksa: Ossinovski noorukiiga langes aastatesse, kus Eestis elavad venelased tundsid, et neid on hakatud siin taga kiusama, ei lasta valima, sunnitakse õppima eesti keelt, mida kuskil vaja pole, ja nagu need tollased jutud kõik olid.
Sestap on Jürgen Ligi soovitus, olla Ossinovskil okupatsiooni pärandi teemal rääkides „üliettevaatlik“, asjakohane. See on hea, isalikult kõlav soovitus, kuigi sõnakasutus võinuks olla moodsam.
Mina olen Jürgen Ligi käsitluses samuti „sisserännanu poeg“, kuigi mu isa suutis eesti keele ära õppida. Võin kinnitada, et immigrantidel ja ka nende lastel on teinekord keeruline mõista põlisrahva mõttemaailma ja reaktsioone. Eriti kui oled veel 20ndates. Sellistel puhkudel tulebki lihtsalt püüda mõista ja mõne teema puhul „üliettevaatlik“ olla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar