Romani matus

Alles kirjutasin, kuidas Kõigeväeline on mitu head tuttavat kutsunud ajast igavikku. Pühapäeva hommikul helistas Kersti, et tema abikaasa Roman on siit ajast lahkunud Tõe juurde. Pool aastat tagasi matsin tema ämma ja kui Roman mind tõi koju, siis ütles- nii ilus matus, oleks minu matus ka selline. Mõtlesin, et siis kui sina lahkud olen mina juba seal, igavikus. Lahkudes andis purgi mett, et õpetaja tervis ikka hea püsiks. Täna oli Misso kirikusse tulnud Romani ära saatma umbes seitsekümmend tema lähedast, tuttavat ja sõpra. Oli tõesti päikseline mees, väga tore ja abivalmis- kes ei teinud vahet noore ja vana vahel. Lapsed armastasid teda. Oskas naljast lugu pidada. Väga töökas. Poeg ütles, et oli hiljuti öelnud isale, mine emaga puhka, reisi. Roman oli vastanud, et kui kaks kätt on risti rinnal, küll siis jõuab puhata. Kahju, et isa ja ema peavad oma lapsi saatma siit ajast igavikku.