Mai Kalamees: 2000. a on Tallinn purustatud ja pealinn hoopis Tartu

Ivo Karlep

"Rahvas lõbutseb jaaniõhtul, kui äkki on taevas täis Nõukogude Venemaa sõjalennukeid, mis ründavad Tallinna," ennustas selgeltnägija Mai Kalamees 20. sajandi lõppu. "Puhkeb hirmus sõda, mis kestab palju aastaid. Purustatud Tallinnast saab 5000 elanikuga provintsilinn ja pealinn on Tartu."

Sõjaeelses Eestis olid ennustajad pea sama populaarsed nagu tänapäeval. Lehed trükkisid meeleldi ära tulevikunägemusi, mida kuulutasid kuulsamad selgeltnägijad, kelle hulka kuulus ka lihtsates oludes kasvanud Kalamees. Hüpnoosi all oskas naine kirjeldada minevikusündmusi. Tema Pirita kloostri mineviku elu-olu kohta antud kirjeldused tundusid ajaloolastele vägagi tõepärased. Kalamehest kirjutasid Eesti ajalehed 20ndate lõpus ja 30ndate alguses väga palju.

Põhjamaade okultismi pealinn
 
Kalaamees oli lihtne maatüdruk, kelle haridus jäi õige napiks, kolm aastat kihelkonnakoolgi jäi lõpetamata. Kirjutada-lugeda ta oskas, aga võõrkeeli mitte. Väidetavalt ilmnesid Kalamehe selgeltnägemisvõimed juba kaheksa-aastaselt. Endagi suureks ehmatuseks nägi ta ette ka asju, mis hakkasid juhtuma tulevikus. Algul ei osanud tüdruk oma võimetega midagi peale hakata, kuigi rääkis oma kujutluspiltidest isale, kes oli samamoodi hämmingus. Alles hiljem hakkas Mai lugema mitmesugust kirjandust ning ühes sellega mõtlema, mis temaga toimub.

Ajalehed ristisid kolmekümnendate alguses Tallinna koguni Põhjala okultismi pealinnaks. Tänu vastavate seltside, eeskätt Eesti metapsüühilise seltsi ja psüühiliste uuringute seltsi tegevusele oli okultism väga populaarne. Ajalehtedes ilmusid kuulutused, kus ja millal toimuvad okultismi alased loengud, ja rahvas külastas neid agaralt.

Väga populaarsed olid ka esitlused, mille käigus selgeltnägija hüpnotiseeriti ja talle esitati igasuguseid küsimusi. "Neile seanssidele tuldi, et saada lohutust oma muredele," selgitas ajaloolane Toomas Abiline. "Kas siis inimestel vähe muresid on – armuasjad, tööasjad, rahaasjad, tulevik. Inimesed pärisid ka oma eelmiste elude kohta, asi toimis, ega ilmaasjata ei käidud."

Kõik Kalamehe seansid protokolliti. Neid oli Abilise andmeil kokku 7000, tänaseni on säilinud mõnisada protokolli. Sellised seansid oli tegijatele hea äri. Iga seansist osavõtja maksis 25 krooni. Raha lausa voolas Mai Kalamehe mänedžeri ja hüpnotiseerija Bernhard Johansoni kukrusse. "Eriti andekas olevat Kalamees olnud esemete põhjal nende minevikust rääkima," ütles Abiline. "Ta oskas öelda, kes oli omanik, mis selle esemega on juhtunud. Kui ta eset hästi tunnetas, olevat tal jooksnud kohe pildid silme ees."

Vallatu Lenin
 
Mai Kalamehel paluti rääkida pildi järgi Leninist ja Stalinist. Tema kirjelduse järgi oli esimene lapsena vallatu, jooksis rusikas kätega, andis kõrvalseisjaile kõvu lopse. Samas oli ta lapsepõlves väga raskesti haige. "Kui ta oli täismees, muutus tõsisemaks ja hakkas inimeste ideedega tegelema," väitis Kalamees. "Tal oli alati vastaline meel. Teised pidasid teda alati tülinorijaks. Ta ei kannatanud, kui keegi arvas teisiti. Äkiliselt keeva vihaga, alati kõigi vastane. Samas oli ta väga suur idealist, väga kirgline."

Lenini kehas oli Kalamehe jutu järgi suur haigus, mille ta sai oma kirglikust elust, kuna oli väga suur naistekütt. "Oli vahel südametu, teinekord pehme nagu laps. Ikka poolmetsik ja kirglik."
Haigus toonud Lenini mõttemaailma suure muutuse. "Ta hakkas teisiti mõtlema, muutus idealistiks. Ta pühendus alamale rahvale." Samas kinnitas Kalamees, et praegu ei tee tema ideede järgi keegi mitte midagi. "Kui Venemaa tema nõu järele oleks käinud, siis poleks seal tänaseid vigu. Praegu pöörab tema tööd igaüks omamoodi ümber."

Stalini kohta ütles Kalamees, et ta on väga terase loomuga. "Kui vihastab, siis on väga metsik. Kui süveneb millessegi, siis ta viib selle läbi." Sõjavägi sundivat aga teda teisi tapma, kuigi ta ise seda ei taha teha. "Kõik rahutused surub ta veriselt maha," tähendas Kalamees ja arvas, et enne kahte aastat on Stalinil lõpp. "Teda veetakse lohinal kuskil koopas. Valitakse uued esindajad, mida teeb alamrahvas. Punane madu liigutab veel, et hinge sees hoida, kuid sellel tuleb peagi lõpp."
Tulevikuennustused ei kippunud Kalamehel täide minema.

Euroliitu ei tulevatki
 
Ühel seansil hüpnotiseeris Johanson Kalamehe ja päris temalt 2000. aasta kohta. "On Tallinn, ta ei ole enam pealinn," märkis Kalamees. "Eesti Vabariik on alles, aga Tartu on pealinn. Tallinn on väike provintsilinn, kus elanikke vaevalt 5000. Näen rohukamaraid, varemeid, lõputuid haudu, näen inimeste pisaraid, Tallinn on purustatud."

Kalamehe sõnul olevat 12 aastat varem ehk siis 1988. aasta jaaniööl pommitanud Tallinna lõbutsevat rahvast äkitselt Nõukogude sõjalennukid. "Taevas on neid täis. Pommid lõhkevad, majad purunevad, kõikjal on veri, laibad, rusuhunnikud. Hirmus sõda puhkeb lahti. See kestab palju aastaid. Teised riigid tulevad Eestile appi."

Kalamees väitis, et mingitki Euroopa Liitu ei tule. "Pan-Euroopat ei saa üldse kunagi olema," kinnitas ta. "Ka Rahvasteliit on vahepeal kadunud. Kuid siiski võidab Eesti. Venemaal kaob kommunism ja tulevad uued riigid – Ukraina, Valgevene ja Georgia. Nad saavad iseseisvaks. Karjala ühineb Soomega." 
Sõda pidi lõppema Kalamehe sõnul nii, et Tartu saab pealinnaks. "Nälg laastab meie väikest riiki, Tallinna hakatakse ehitama üles."