Üks lugu Kaika Lainest

Kus ka ei viibiks, Laine, igavene aitäh!
31.10.2013 22:02
 Minu esimene kogemus Kaika Laine juures oli pehmelt öeldes negatiivne, sest sõit osutus tühisõiduks põhjusel, et koos minuga oli veel kaks inimest, kes erinevalt minust, olid ristimata. Laine vaatas meid vaid läbi ukseprao üsnagi läbitungival pilgul, öeldes enda emakeeles: "Ma saassi vastu võtta ütte, aga minke kõik tagasi. Tulgõ sis kui kõik omma ristitu."

 Nendest kahest ristis ennast vaid üks, minu elukaaslane, kellega siis Laine juurde tagasi ka läksime. Kaasa oli mul võetud vastavalt tema eelnevale õpetusele pudel viina, pakk võid, pakk soola ja pudel rafineerimata toiduõli. Kõigile pudelitele ja pakikestele olime eraldi nime peale kirjutanud, sest nõnda Laine käskis, et siis loeb ta neile sõnad nimeliselt peale, st vastavalt minu probleemile, aga minuga kaasas olevale inimese vastavalt tema hädadele. Hiljem me ei tohtivat teineteise pudelite ja pakkide sisu tarvitada, st segamini ajada, muidu võib juhtuda, et abi asemel saame häda.

 Kõik sujus üldjoontes hästi, aga siiski ühe suure AGA-ga, sest mõne päeva möödudes tulid mulle külla kaks naist, kes käisid mulle pinda, et ma selle viina tarvitamiseks lauale paneksin. Minu selgitus neile, et see viin on mõeldud isiklikult vaid minule, ei rahuldanud neid. Nõudmisele: "Too viin aga lagedale, ei juhtu midagi halba, las meie saame ka tervemaks" reageerisin ma sirgjooneliselt eitavalt, aga kuna elukaaslasel oli viin juba loojakarja läinud, siis pani ta minu pudeli ilma minu teadmata lauale. Kui selle avastasin oli hilja, sest 1/2 oli sealt jõudnud juba nende kõhtu.

 Möödus vaid aasta ning üks nendest naistest lahkus maisest ilmast, teine naine suri ootamatult mõni aasta hiljem. Mõlemad olid vanuses alla 50. Ehk päästis elukaaslast, et meie pudelid olid Laine poolt sõnade peale lugemisel siiski koos.

 See nimeline pudel on mul alles tänaseni, sest suure häda korral võin Laine sõnul seda täita uuesti. Õnneks pole vajadust olnud.

 Alles aasta tagasi sain teada, et minu vanaema õde oli ristitud enne II Maailmasõda Kaika kirikus, mis oli ühtlasi ka Laine kodukirik, aga see on juba hoopis kõrvaline lugu.