Pühakiri ühendab Kristuse tulemise ja maailma lõpu. Kõige selgemini ilmneb see loos, kus Jeesuse jüngrid esitavad oma õpetajale küsimuse: „Mis on sinu tulemise ja selle ajastu lõpu tunnustäht?“ (Mt 24,3). Vastus, mille Jeesus annab sellele küsimusele, ühendab samuti mõlemad sündmused. Ka Kristusele langevad tema taastulemine ja maailma lõpp teisti ühte: Kristus tuleb taeva pilvedel suure väe ja auhiilgusega ja siis algab kohus maailma üle, mis selle ära lõpetab (Mt 24-25).
Millal see toimub, on küsimus, mis on kristlasi ikka huvitanud ja erutanud. Ka jüngrid himustasid just seda teada ja pöördusid vastava küsimusega Jeesuse poole enne ning pärast tema surma ja ülestõusmist. Jüngrite küsimus Jeesusele enne tema taevaminemist: „Kas sa sel ajal taastad Iisraeli kuningriigi“ (Ap 1,6), sisaldab ju peaaegu sama, kuhu sihtis eelminegi küsimus (Mt 24,3). Ainult niipalju on siin vahet, et jüngrite küsimusest paistis välja lootus, nagu oleks Kristuse jälletulemine ühendatud ka Jumala riigi uue ülesehitamisega siin maailmas. Jeesuse vastus jüngrite küsimusele taevaminemise eel ei anna küll maad mõttele tema riigi nähtavast ülesehitamisest siin maailmas. Ta ütles neile, et „ei ole teie osa teada aegu ja tunde, mis Isa on iseenese meelevallaga seadnud“ (Ap 1,7), ja mõtles seejuures ainult oma jälletulemisele, millega muidugi on ühendatud ka maailma ots. Ühtib ju tema vastus tema ütlusega oma viimastes kõnedes enne surma, kus ta ütleb: „Seda päeva või tundi ei tea aga keegi, ei taeva inglid ega Poeg, vaid Isa üksi“ (Mt 24,36).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar