Eile oli Tartus Ajaloomuuseumi saalis Søren Kierkegaardi 200 sünniaastapäeva konverents. Konverents oli väga heal tasemel ja jäin päevaga väga rahule. Professor Ülo Matjus rääkis, et esimene suurem tähelepanu Søren Kierkegaardi vastu Eestis algas alles 1930. aastatel, kui Arthur Võbus kirjutas oma magistritöö tema nägemusest. Esimene eestkeelde tõlgitud Søren Kierkegaardi kirjutis oli magister Elmar Salumaa poolt tõlgitud Pihikõne 1938. aastal.
Doktorant Karin Kustassoo rääkis, et Søren Kierkegaardi nägemuse järele patule vastav meeleolu on äng (tõsidus). Nii et, see tõsidus on nii tõsine asi, et selle definitsioon on kergemeelsus.
Doktor Onno Klaas Zijlstra rääkis, et autentsusest on saanud XX. sajandi lõpupoole inimeste, nende poolt toodetu ja ka institutsioonide hindamise kriteerium. Hiljem on autentsus kuulutatud subjektiivseks ning egotsentriliseks ideaaliks, mille võimutsemine on viinud moraalikriisini, kus me täna oleme. Kierkegaardi mõttetöö seotus autentsusega on kui religioosne kunst autentsuse kultuuris.
Doktor Johann-Christian Põder rääkis mil määral on Kierkegaardi mõtlemine meid mõjutanud ja armastuse mõiste ja roll Kierkegaardi elus ja loomingus.
Doktor Brian Söderquist rääkis, et Kierkegaardi järgi inimene ei taha ise olla, kuna tal on ähmane soovimatus võtta vastutus enese eest.
Lõuna ajal käisin Pauluse kirikus. Joel rääkis, et on varsti grupiga minemas Pühale Maale. Jaani kirikus sain Elkega kokku, kes lubas mulle ühe raamatu sinna tuua. Elke pakkus kohvi ja kooki. Rääkisime 17. augustil tulevast kontserdist Vastseliina kirikus.
Professor Renée van Riessen rääkis Kierkegaardi huvist kahe väga erineva õpetaja Sokratese ja Kristuse vastu. Kierkegaard näitab, et kristlikus religioonis on aja ja lõpplikkuse mõistmine saanud reaalseks esimest korda ajaloos.
Magister Eduard Parhomenko rääkis Kierkegaardi arusaamast elu luhtamnekust raamatu "Surmatõbi" kirjeldatud meeleheite fenomeni najal.
Doktorant Jaanus Sooväli rääkis absoluutsest Jumala-suhtest, mis neelab endasse kõik.
Magister Jaan Pärnamäe rääkis, et Kierkegaardi looming räägib üksiku inimese ja Jumala kokkupõrkejoonest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar