Kui ma hakkasin 1996. aasta sügisel uurima Ingeri kiriku Nõukogude perioodi ajalugu, siis ei olnud võimalik kusagilt arhiividest saada teada palju ingerlasi küüditati ja hukati 1929-40. aastatel. 2011. aastal sooviti, et ma avaldaksin oma uurimuse. Kuna diplomitööksi kirjutatu mul puudus arvutis, siis pidin selle materjali uuesti kirjutama. Arvutisse tippides meenus, et mul on ju palju rohkem andmeid olemas, kui siis kirja sai pandud. Mõnigi peatükk lisandus ja kirjutatud peatükke sai täiendatud päris tublisti. Sain ühendust Nõvalinna ajaloolastega ja nõnda sain ka uusi andmeid arhiivist. Tollal kirjutasin raamatusse, et 1937-38 lasti maha 6763 soomlast, 275 isurit ja umbes 2000 eestlast. Õnneks kirjutasin, et andmed on esialgsed ja et teistel andmetel lasti maha umbes 13 000 soomlast.
Olen nüüd nädal tagasi võtnud ühendust Nõvalinna ajaloolastega ja nemad on ajalooarhiividest jõudnud tuvastada, et maha lasti 7350 soomlast, 7945 eestlast, 365 isurit, 4448 lätlast, 5687 poolakat, 454 leedulast, 4203 karjalast, 1792 valgevenelast, 8153 venelast, 2024 juuti, 2991 ukrainlast, 136 vepsat, 67 mustlast jne. Kindlasti nende tuvastatud ohvrite arv kasvab, aga ega töö, ei ole kerge. Levasoosse maeti ikka päris palju ohvreid ja nende tapjad elasid samal territooriumil, ehk siis umbes 9 hektarilisel surnuaial. 2012. aastal sain teada ühelt tuntuimalt uurijalt, et Levasoos ei tapetud vaid sinna toodi Nõvalinnast autotega tapetud. Milline pidi nende inimeste psüühika olema, kes elasid oma ohvrite haudade kõrval, plankaia sees. Küllap oli see väga kivistunud ja külm.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar