esmaspäev, 20. mai 2019

Jürimaa XX

Pärast jumalaorjust ja väikest kontserti külastasime veel koguduse kõrvalhooneid. Seal on neil oma hooldekodu, noortemaja ja pühapäevakooli ruumid. Seejärel sõitsime Tbolisi kesklinna ja jalutasime peatänavat pidi Rustaveli prospekti mööda teaduste akadeemiast, nüüdiskunsti muuseumist, ooperiteatrist. Jalutasime mööda ka sellest hotellist kus prantsuse näitleja ja tantsija Margarita de Sevre elas 1905. või teistel andmetel 1909. aastal ja kellesse kunstnik ja meekaupmees Niko Pirosmani(švili) armus. Niko müüs suure osa oma varandusest, et kallima akna alla tema sünnipäevaks tohutu meri tulipunaseid roose ja muid lilli osta. Nagu teame, siis tema armastus jäi vastuseta ja ta laostus ning elas äärmises vaesuses elu lõpuni. Niko on tõenäoliselt maetud vaestehauda aprillis 1918. aastal. 1968. aastal oli Pirosmani maalide näitus Louvre'is ja Margarita laskis teha foto endast Niko maalitud Margarita pildi juures.
Vasakul Margarita de Sevre ja Niko maalitud pilt
 Alla Pugaatšova on selle kurva loo laulnud kuulsaks.
Möödusime Georgia Rahvusmuuseumist, parlamendihoonest ja Vorontsovi paleest.
Georgia parlamendihoonet ehitasid saksa sõjavangid. Georgia parlamendihoone juures toimus Tbilisi veretöö. 9. aprillil 1989. Viis päeva oli siin parlamendihoone juures olnud juba meeleavaldus seoses Abhaasia sündmustega.  Rahvast oli kogunenud miitingule umbes 10 tuhat elanikku. Youtubes on kokku monteeritud videod selle päeva tragöödiast.

Kõik tänavad olid blokeeritud ja oli jäetud vaid üks kitsas koridor. Miilitsalt oli relvad ära võetud, kuna kardeti, et nad lähevad üle rahva poolele. 45 minutit enne rünnaku algust pidas rahvale kõne patriarh Ilia II. Ta ütles, et oht on reaalne. Mõnekümne minuti pärast võidakse rünnata ja palus rahval lahkuda. Umbes kümme minutit enne rünnaku algust esines kõnega üks mitteformaalide liidreid ja ütles rahvale, et on õigem säilitada rahu, jääda paigale ja istuda, sest istuvaid inimesi sõdurid ei ründa. Paljud meeleavaldusest osavõtjad istusidki parlamendihoone trepil. Öösel kell 4.05 algas rünnak pikkade kumminuiade ja teritatud sapöörilabidatega. Kasutati mürkgaase ("tšerjomuha") CN ja CS (fenatsüülkloriid). Algas paanika. Rünnaku tagajärjel hukkus 21 miitingust osavõtjat, sadu haavatud inimesi pöördus haiglasse ja üle nelja tuhande said mürkgaasi kahjustusi. Meditsiinitöötajatel ei lubatud rünnaku kohta minna inimesi abistama. Selle karistusaktsiooniga püüti hirmutada rahvast üle kogu NLiidu, et vältida mujal rahutusi.
Mõni päev hiljem näidati kohalikus TV-s julmalt tapetud 19 naise laipasid. Näidates rahvale sõjaväelaste erilist julmus, näod ja pead olid mõnel nii ära moondunud ja sapöörilabidatega hakitud, et isikuid oli raske tuvastada.
Üks 16. aastane tüdruk püüdis sõduritest eemalduda, kuid ta võeti kinni ja peksti surnuks. Ühe hoone rõdult filmiti salaja seda rünnakut ja Eesti kaudu jõudis film läänemaailma. Seda filmi kasutati hiljem ka tõestusmaterjalina. Kui algul süüdistati rahvast provotseerimises, siis salaja filmitud videod näitasid asja hoopis teises valguses. Käsu andnud kindral viidi üle teise kohta, valitsus astus tagasi.
Sellele järgnes 40 päevane lein. Algasid rahutused üle kogu Jürimaa. Kaks aastat hiljem 9.aprillil kuulutas Georgia end sõltumatuks vabariigiks.
Nüüdki oli parlamendihoone juures näha sadade vahaküünalde jälgi, kuna just mõni nädal tagasi oli möödunud 30. aastat veretööst.
Edasi jalutasime Vabaduse väljakule kus kõrge posti otsas on kullatud Püha Jüri, Georgia kaitsepühak.
Püha Jüri

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar