Aeg kärsik on, aeg otsa saab.
Oh kuulgem, löövad kire vasksed kellad,
et nähkem, hiilgvad silmad, palged hellad!
Tund tundi nelju taga a'ab.
Kes erk veel, heitku endast töö,
end kastku veini, armastuse lätte:
ses joovas saame ihalduse kätte,
mis annab ülimeelik öö.
Löö lahti, preester, kiri pikk,
kus leheküljil muistne ohvri veri.
Aeg, mis on antud, olgu nagu meri,
kui lainte murduv vahustik.
Aeg kärsik on, aeg nelju a'ab.
Oo, heida endast kate, naine, tantsi!
Siis langetame elu viimse kantsi:
surm lõpu toob, aeg otsa saab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar