Osho armastusest

Lugesin eile Oshot, ma ei ole temaga küll alati nõus, ikkagi teisest kultuurist. Siiski on Osho kindlasti XX. sajandi vaimse õpetajana geenus. Tema rääkimisviis on kaasahaarav ja loomulik.  Just nimelt rääkimisviis, sest ta pole ise ühtegi raamatut kirjutanud. Kõik tema raamatud on koostatud tema kõnede põhjal. Mõneti tuletab tema rääkimine meelde Evald Saagi. Ta oskab põimida oma filosoofilise jutu sisse külluslikult asjakohaseid anekdoote ja mõistulugusid. Ta vastab põhjalikult ja põnevalt küsimustele.

Väga palju sellest, mis Osho armastusest räägib, tuleb mulle tuttav ette. Tema arvates on tõelise armastuse jaoks vajalik kahte poolt: armastust ja vabadust, või armastust ja meditatsiooni. Kui aga luuakse suhe, antakse teineteisele mingeid lubadusi, siis pole sa enam vaba. Sa tunned, et teine inimene on võtnud sinult vabaduse, mis tegelikult tõesti kuulub ainult sulle.

Ta toob naised ja mehed ühele tasandile, milleks on teadlikkus. „Ära kuula mind mehe või naisena, muidu sa ei kuula mind üldse. Kuula mind kui teadlikkust.“ Osho lahkab nii naisi kui ka mehi puudutavaid teemasid – seksuaalsust, armastust, suhteid, pereelu. Osho ei poolda sugudevahelist võitlust. Tema arvates täiendavad sugupooled teineteist. „Mees ja naine on nagu negatiivne ja positiivne poolus, neid tõmbab magnetiliselt teineteise poole. Nad on vastandpoolused, seetõttu on konflikt loomulik. Kuid mõistmise, kaastunde ja armastuse abil ning teise maailma vaadates ja selle suhtes empaatiat tundes saab lahendada kõik probleemid.“

Osho räägibki põhimõtteliselt sellest, et inimene, kes soovib perekonda, pole kuigi arenenud, hingeliselt. Sest iga meie soov näitab, et me pole eneseküllased, et meil pole väärtust ilma omandi, kuuluvuse ja sidemeteta. Armuminegi tuleb tunnustusevajadusest. Paljudel inimestel on ka raske üksi olla - sest üksi olles kaob kogu inimese tähtsus ja tähendus. Inimesele on raske olla tähtsusetu ja tähendusetu. Osho järgi inimesel, kes soovib peret, selles elus lootust pole. Sest perekond on koht, kus kellelgi pole vabadust - üksteise ahistamise koht. "Lapsel on oma saatus. Kui ta muutub sinu nägu, ei saa ta kunagi iseendaks. Ja ilma iseendaks saamata ei tunne inimene kunagi rahulolu ega olemiserõõmu. Tal on alati tunne, et midagi on puudu."

"Armastus on tervikliku inimese osa. See pole romantika, sel pole midagi nonde rumalustega pistmist. Armastus läheb otse inimeseni ja vaatab tema hinge. Armastus on siis teatud poolehoid, osadus teise inimese kõige sügavama olemusega."

Romantikat peetakse armastuse juurde kuuluvaks, kuid küünlavalgel istumist jne. võtavad ette inimesed, kes nagunii "teineteise sügavama olemuseni" ei jõua ja et teist inimest mitte päriselt ära unustada ja talle ikka tähelepanu pöörata, tehakse mingi ettevõtmine, kuna ilma selleta elataks teineteisest mööda. "Erutus ja palavik ei ole ekstaas. ... Erutus võib välja paista kui ekstaas, aga pole seda, sest põhiolemuselt on ekstaas jahe. Kirg on kuum. Viha on külm. Armastus on jahe - mitte külm vaid jahe. Viha on külm. Kirg ja iha on kuumad. Armastus paikneb täpselt nende vahel. Ta on jahe, mitte kuum ega külm. See on ääretu rahulikkuse-, rahu-, selguse-, vaikuseseisund."

"Kui kõik su ümber on õnnetud, ei saa sa õnnelik olla, sest inimene pole saar. Ta on osa suurest mandrist. Kui tahad õnnelik olla, pead aitama teistel inimestel õnnelikuks saada. Siis - ja ainult siis - saad olla õnnelik. Pead looma enda ümber õnnelikkuse atmosfääri. Kui kõik tunnevad end viletsalt, kuidas saad sa siis õnnelik olla? See nakatab sind ka. Sa pole kivi vaid tundlik olevus. Kui kõik su ümber on meeleheitel, siis nende meeleheide mõjutab ka sind."

Osho ütleb, et mõni inimene on nii "mürgine", et väsid juba temaga ühes toas viibimisest.

"Niimoodi armastus kasvabki. Andke ja ärge jääge ootama, kui palju te saate endale haarata. Jah, te saate, saate tuhandekordselt, kuid see toimub loomulikult. See juhtub iseenesest, seda pole tarvis nõuda. Kui nõuate, siis ei saa te kunagi midagi. Nõudmisega tapate kõik. Seega andke. Hakake andma."

"Saage isiksuseks, see on esmatähtis. Teiseks, ärge otsige täiuslikkust, ärge küsige ega nõudke. Armastage tavalisi inimesi. Tavalistel inimestel ei ole midagi viga. Tavalised inimesed on erakordsed! Iga inimene on täiesti ainulaadne, austage seda ainulaadsust.
Kolmandaks - andke ja andke tingimusteta, siis saate teada, mis on armastus. Mina ei oska armastuse olemust sõnastada. Mina võin teile õpetada, kuidas seda kasvatada. Ma võin teile näidata, kuidas roosipõõsast istutada, seda kasta, seda väetada ja kaitsta. Ja siis, ühel päeval, täiesti ootamatult, puhkeb roosipung ja teie kodu on tulvil aroomi. Niimoodi tekib armastus."

"Te elate väga veidras maailmas. Te sünnite seksist, elate seksi nimel, teie lapsed sünnivad seksist - ja seks on kõige rohkem taunitud, suurim patt. Kõik usundid ajavad seda jaburust teile pähe."

"Armastus ei tee kunagi kellelegi haiget. Kui te tunnete, et armastus on teile haiget teinud, siis tunneb seda valu miski muu teie sees, mitte armastav omadus. Kui te seda ei taipa, siis jääte igavesti samades ringides tiirutama. see, mida te nimetate armastuseks, saab peita teie sees palju mittearmastavaid asju, inimmõistus on olnud väga nutikas ja kaval petma nii teisi kui ka iseennast. Mõistus kleebib ilusad sildid koledatale asjadele, ta püüab katta teie haavad lilledega. See on üks esimesi asju, millesse peate süüvima, kui soovite aru saada, mis on armastus."