Rahvaloenduse andmetel on kõigi vabatahtlikult vastanute Eesti usklike seas enim kõrgharidusega inimesi.
«Kui võrrelda haridustasemeti, siis enamiku uskude katergoorias on kõrgharituid rohkem kui teisi haridustasemeid,» rääkis 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse peakorraldaja Diana Beltadze. «Kõrgharitute osakaal on kõige kõrgem budistide ja katoliiklaste hulgas.»
Tema sõnul on luterlaste hulgas kõrgharituid vähem, eriti vanemas eas.
Arvuliselt peab mõnd usku omaks 116 837 kõrgharidusega inimest, 74 021 keskharidusega inimest, 54 630 üldkeskharidusega inimest ning 14 202 põhi- või kutseharidusega inimest ja 61 049 üldpõhiharidusega või madalama haridusega inimest.
Kõrgharitute seas on 64 659 õigeusklikku ning 39 775 luterlast. Budiste ja katoliiklasi on vastavalt 617 ja 1890. Seevastu keskharitute seas on 43 232 õigeusklikku ning 22 743 luterlast. Keskharidusega budiste on 195 ning katoliiklasi 839. EELK-s on keskealiste ja vanema generatsiooni osakaal oluliselt suurem ja selles vanuses on ka kõrgharituid vähem kui 20-40 vanusegrupis.
Jehoova tunnistajaid on Eestis kokku 3 938, kellest 909 on kõrgharidusega, 1 171 keskhariduse või kutseharidusega, 800 üldkeskharidusega, 185 põhihariduse või kutseharidusega ning 872 üldpõhihariduse või madalama haridusega. Ühel juhul jäi haridustase tuvastamata.
Kõige väiksem haritute protsent oli mõningates vabakogudustes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar