Kolmapäeval

Hommikul vara tulid matuselised ja tõid lahkunu eluloo. Kirjutasin kiiresti selle ümber ja varsti algas matus. Juba nädalapäevad tagasi andis ühe hamba ige tunda, et midagi on nihu, aga pühade aeg oma rutuga ei andnud aega käia abi ka otsimas. Kolmapäeval andis ige juba päris tugeva valuga surnuaial endast tunda. Reinis oli teisipäeval orelil mitu tundi harjutanud mängimist ja matusel mängis päris hästi. Matusel oli üks kiirabi õde ja tema soovitas lasta perearstil välja kirjutada antibiootikumi. Peielauda minnes käisin perearsti juurest läbi ja palusin kirjutada mingid antibiootikumid välja. Peielauast läksin edasi Võrru. Pidin minema haiglasse teenistust pidama. Enne käisin hambaravist läbi, et lasta vaadata, mis seal õieti valutab, kas ige või hammas. Kuid hambaravis ei olnud sel kellaajal enam kedagi. Käisin Kagu autost läbi, tellisin ühe detaili autole ja võtsin Ara peale ning sõitsime haigla juurde. Vanemõde juba hommikul helistas ja küsis, kas olen ikka tulemas. Saal oli rahvast täitsa täis. Mitu inimest olid koridoris ka. Seekord oli seal ka neli haigla töötajat kohal. Teenistus möödus kenasti, rahvas laulis väga tublilt. Pärast teenistust laulsime veel ühe laulu. Mitu koguduse liiget tahtsid veel vestelda ja nii läks pea tund aega veel lisaks. Haiglas käisin apteegist läbi ja ostsin antibiootikumid ära. Õhtul hammas ikka valutas päris tugevasti. Mõtlesin, et kui hommikul ka veel valutab, siis pöördun hambaravisse. Täna hommikul on asi juba palju parem. Tundub, et ravim on hakanud mõjuma.