Viljandi praostkonna konvent

Olime neljapäeval külas Viljandi praostkonnal. Teemaks oli peapiiskop. Urmas pidas peaettekande. Pildid on siin http://www.snap.ee/user/htoivo/album/viljandi

Üks vaimulik pani veidi kirja ka, mida enamvähem keegi olulisemat rääkis. Toomas ja Mait pidid varem lahkuma, nii alustati ringis neist. Mina istusin Toomase kõrval ja lõpetasin ringi. Paljud mõtted, millega olin nõus, öeldi juba varem välja. Pikk päev lõppes kell 18.20 ja hakkasime tagasi sõitma:

Viljandi praostkonna konvent koos Võru praostkonna vaimulikega 16.01.2014

Viljandi Jaani kirikus.

1. Millised on meie Eesti Kiriku ees seisvad peamised võtmevaldkonnad/valupunktid/väljakutsed eeloleva 10 aasta perspektiivis, millest tulevane ülemkarjane, esindagu ta siis millist tahes teoloogilist mõtteviisi või spiritualiteeti, ei saa mööda vaadata.

2. Milliseid omadusi/millise rolli täitmist mina vaimulikuna eelkõige ootan oma peapiiskopilt? (Teoloog, mänedzher, kirikupoliitik, hingehoidja, arvamusliider kirikus ja ühiskonnas, visionäär, vaimulik eeskuju .....)

EELK Võru praost Urmas Nageli impulsid:

Meie kirik on liiga harali. Piiskop peab inspireerima ametikandjaid enam pühenduma vaimulikena ja hingehoidjaina selmet end killustada muudes ilmalikes ameteis. Piiskopil võiks olla suurem isiklik huvi iga vaimuliku tegevuse vastu. Senisest võiks olla piiskopil parem kättesaadavus ja kontakt koguduste sündmustel: lastetöös, leeridel ja aastapäevadel. Kindlasti on oluline piiskopi adminastraatori roll (julgust armastada ja väärtustada vähest). Piiskop kui isa, kes koolitab mentoreid võtab vajadusel "tule enda peale." Juhina käib oma rahva ees otsekui Mooses, kes läks läbi Punase mere. Oma otsuseid ja valikuid teeb piiskop kindlatest eesmärkidest ja kavadest lähtuvalt ja ei juhindu hetkeimpulsidest. Piiskop vastutab vaimulike eest, keda ta ordineerib ja teenima saadab. Mida tähendab meie kirikus ordinatsioon ja mida tähendavad erandid? Ja kui erandeid on palju, mida tähendab siis juhtimine ja kirikuseadus? Kas on ikka õige, et mitte kelleltki ei saa midagi nõuda? Ja et kiriku seisukohtade kujundamisega tegeleb peaasjalikult pastor loci? Märkimisväärne osa meie vaimulikest peab ennast pidevalt välja mõtlema oma kihelkonnas just niipalju kui ta ise viitsib seda teha. Piiskopi roll vaimulikega suhtlemisel peab kordades tõusma ning see tähendab ilmalikust maailmast taandumist (igasugu komisjonidest jmt taandumises, kui tegu pole just tõesti tähtsa asjaga). Piiskop peab loobuma paljust meeleheaks ilmalikus tähenduses selleks, et tema kari saaks toidetud. Selle eest ei täna Toompea teda kunagi, kui just teokraatia ei saabu. Aga kui tal on valida, kas osaleda mingis hotellis mingil järjekordsel konverentsil, voi saata sinna EELK esindajana mõni oma vaimulikest, kes võiks selle teemaga kursis olla. Aga see eeldab muidugi ka, et ta tunneb oma lambaid ja teab nende andeid ja huvisid. Olla vaimulike päralt tähendab, et mingid tööd jäävad samas ka tegemata. Küsimus on prioriteetides. Aga samas võiks olla innustav ja viljakas kull, kui nt maakoguduse vaimulik võikski heade mõtete tekkides Tallinna sõita ja peapiiskopiga kohvilaua taga asju arutada. Karjale tuleb rohkem tähelepanu pühendada kui karja ümber hulkuvatele huntidele. Mänedžerioskused peavad kindlasti olemas, aga see ei tohi olla esmane. Et ei kallutas paati ühest äärmusest teise.

EELK Põlva kog õp Toomas Nigola:

Ennekõike on piiskop kristlane. Väljapaistev kristlane, kel seetõttu on eriliselt oluline elada nii nagu ta usub ja õpetab. Piiskop kui kristlaste ühtsuse sõlmpunkt. Antiookia Ignatius kirjutas umbes nii: "Kus on piiskop, seal on ka kirik." Piiskop kui Kristuse esindaja. Ta peaks vajadusel olema valmis ka EELK laiali saatma, kui see peaks osutuma Jumala kuningriigile kasulikuks – mitte, et ta peaks seda plaanima, vaid mõtteviis peaks olema selline, mis keskendub esmatähtsale, mitte vahenditele . Vahest ei teekski paha liitumine Läti ja Leedu luterlike kirikutega ühtseks ja üksteist toetavaks struktuuriks? Ja miks mitte ka Venemaa luterlastega (nt Ingeri kiriku ja Lõtkiniga)? See parandaks verevarustust. Piiskop ei ole superviisor, kes kontrolliks, kui hästi tema preestrid oma tööd teevad (kuigi vahel võib ju seegi vajalikuks osutuda), vaid ennekõike Jumala sulaste sulane.

Majandusküsimuste jaoks on meil kantsler ja Maanas nagunii, piiskopi ülesandeks on Jumala kogudust vaimulikult toita. Me vajame piiskoppi, kelle kohta võidaks meile öelda nagu omal ajal heebrealastele kirjutati: "Olge kuulekad oma juhatajaile ja alistuge neile! Nemad ju valvavad teie hingede üle nagu need, kellel tuleb aru anda, et nad teeksid seda tööd rõõmuga, mitte ägades!" (Hb 13:17)

EELK Rõuge kog õp Mait Mölder:

Minu arvates piiskop peaks julgema reageerima ja sekkuma terves Eesti ühiskonnas ja maailmas toimuvale. Muidugi ei peaks see olema populaarsel ja hetkeoludest lähtuv vaid igavikulisest perspektiivist. Piiskop ei peaks olema nagu mõni populaarne olla tahtev poliitik, kes organiseerib näiteks kirikuhoone ehitamist, sellega aga üritab vaid oma erakonna mainet tõsta.

EELK Kanepi kog õp Margit Lail:

Mäletan väikese tüdrukuna, kui olin koos oma Võru praostist vanaisaga tulnud Konsistooriumi, siis leidis peapiiskop Alfred Tooming aega minusuguse jaoks. Ta vestles minuga ja kinkis mulle vaimuliku sisuga postkaardi, mille ta oli äsja toonud kaasa DDR-st ühelt konverentsilt. See kaart on tänagi minuga kaasas ja kõnetab mind rohkem kui paksud köited targutavat teoloogiat. Õpetaja Gustav Piir ühes UI seminaris peetud loengus rõhutas et just töös lastega peab vaimulik olema eriti põhjalikult ettevalmistatud ja ta ei tohi oma tööd teha "üle jala" niiöelda "vanast rasvast". Piiskop peab olema erudeeritud ja mitmeid keeli valdav. Pean preester G.Piir'i üheks vääriliseks kandidaadiks!

EELK Suure-Jaani kog õp Kristi Sääsk:

Uus peapiiskop peaks olema igal juhul arvamusliider ja samas omama suuremat, ning avaramat pilku kiriku kui terviku üle. Eelkõnelejate mõtetega ühtin täielikult, kuigi need moodustavad kuidagi eklektiliselt mitmetahulise ja värvilise, kunagi diskodel kasutatava rippuva palli, millelt peegeldus vastu mitmetoonilised valgusvihud.

EELK emeriitvaimulik Vello Salum:

Tegelikult võiks olla tulevikus tegemist Eestis kristliku rahvuskirikuga, mis hõlmab kõik EKN-i liikmeskirikud, nimetuse all Eesti Evangeelne Liit Kirik (EELK). Selle juhiks on patriarh ja talle alluvad erinevad metropoliidid, kes tegutsevad maakonnakeskustes. Selle näiliselt uue struktuuri eeskujuks on vanad autokefaalsed krislikud kirikud Gruusias ja Armeenias, mida ma aastaid tagasi ka külastasin. Haldusjaotus Eestis olgu kihelkondlik. Ja Eesti evangeelne liit kirik täidab radikaalselt Maarjamaa missiooni, mis talle tuhat aastat tagasi Roomast anti. See tähendab et siin lõpetatakse kõik sõjalised tegevused ja koolitused. Noorsugu kasvatatakse rahu-alaselt ja ökoloogilises vaimus. Usuteaduse Instituudi kõige õigem koht on Põltsamaa renoveeritud lossis, kus teoloogia tudengeile õpetatakse usuteaduse kõrval ka aiandust ja maaviljelemist. Minu arvates on vääriline peapiiskopi kandidaat hetkel Tartu praostkonna praost Joel Luhamets.

EELK emeriitvaimulik Helmut Mõtsnik:

Lubage mul lugeda ette kunagise piiskopi ja TÜ rektori Johann Kõpu mõtted 7 risti-inimese tunnust, mis võiks olla ka uue peapiiskopi kriteeriumiks et usk püsiks meie rahva hulgas:

1. Astuge oma kiriku liikmeks, ühinedes oma kogudusega.

2. Sõlmige abielud kristliku korra järele ning oma koguduse kaudu.

3. Laske oma lapsed ristida koguduses; saatke lapsed oma koguduse jumalateenistustele ja püha- päevakooli.

4. Saatke oma noored, - ja teie, noormehed ja neiud, tulge leeri oma koguduses, ühinedes konfirmatsioo- nitalituse kaudu aktiivsete liikmetena oma vanemate kirikuga.

5. Hoolitsege selle eest, et surma puhul oleks Jumala sõna oma koguduse kaudu saatjaks lahkujale nende viimsel teel ja lohutajaks leinajaile.

6. Ärge unustage, et ka vaimu- ja usuelu vajab pidevat toitu, kui ta ei pea nõrgenema või koguni kaduma. Sellepärast leidke ja võtke aega korra- päraselt jumalateenistustest osavõtuks ning püha õhtusöömaja osaduseks, tehes seda võimalikult üheskoos kogu perekonnaga. See kasvatab ja süvendab osaduse ning üksteise mõistmise vaimu vanemate ja laste, vanade ja noorte vahel.

7. Ja viimaks, ärgu jäägu Püha Kiri ainult ehteks raamaturiiulile, vaid lugege seda pidevalt, et jääda alatisse ühendusse meie Issanda Jeesuse Kristusega sõna läbi, millele on antud suurim tõotus, et taevas ja maa hävivad, aga tema sõnad ei hävi mitte. (ajakiri "Eesti Kirik" Stockholmis, 5.märtsil 1957)

EELK Põltsamaa kog õp Markus Haamer:

Muidugi võiks olla parima ülemkarjase kanditaadi, pühakirjast antud eelduste ja omaduste hulgas, eriti oluline and - julgus olla alandlik! Lihtne ja selge võiks olla ka just piiskopi suunatus sisekiriklikule tegevusele ja peapiiskopi suunatus väljapoole - ühiskonda ja välissuhetesse (esindamine jms).

EELK Viljandi Pauluse kog õp Allan Praats:

Kindlasti vajab kogu meie kirik oma juhtidelt innustavat ja liikumapanevat eeskuju, mis ei jää märkamata ju ka laiemale üldsusele. Kes siis veel kui mitte piiskop ei oma vajalikku informatsiooni kogu maailmas ja kogukonnas toimuvast!? Seejuures omada iseseisvat selektsioonivõimet, et tuua oma organisatsiooni liikmetele selgust ja motivatsiooni innukaks ja jätkusuutlikuks tegutsemiseks.

EELK Pilistvere kog õp Herman Kalmus:

Olen sageli leidnud ennast juurdlemas, et miks kuidagi ei taha hoogsalt toimida meie kiriku erinevad töö lõigud. Piltlikult väljendades jõgedel oleks nagu kopratammid ette kuhjunud ja vesi ei voola normaalse kiirusega. Mis aga need tõkked täpselt on seda ma ei oska küll ütelda. Pigem tunduvad takistusteks olema suured isikud ja nende omavahelised suhted. Samas on meie kiriku vaimulikkond olnud alati n.ö. "seinast seina" . Tundub et sageli unustatakse ka see "vana vaenlane" - kurat kes ei jäta kasutamata võimalust kui talle ruumi jäetakse. Piiskopi kandidaadi olulisteks omadusteks on kompetents ja vaimulik tarkus juhina ja arvamusliidrina. Samuti on oluline missuguse meeskonna suudab peapiiskop kirikuvalitsuses endaga kaasa tuua.

EELK Viljandi praostkonna sekretär Toivo Vilumaa:

Pean väga oluliseks kiriklike juhtide oskust teha ennast mõistetavaks ja arusaadavaks tervele ühiskonnale. Kunagisest peapiiskopist A.Toomingast toodi näide kuidas ta oskas kitsastes oludes siiski teha tõhusat tööd ja seejuures innustada ja motiveerida oma ametivendi ja õdesid. Oluline on tippjuhi vaimuerksus ja laiema strateegilise pilgu omamine.

EELK Kolga-Jaani kog õp Peeter Parts:

Piiskopi Andres Tauli juures tema kodus Torontos, aastaid tagasi (1999) viibides, tegi ta mulle selgeks, et peapiiskopi roll ja nimetus on puhas sõjajärgne sovetlik nimetus, millest peaks vaba maa kirik küll vabanema. Toona oli Moskva bürokraatidele kergem orienteeruda ühe kõige tähtsama kirikujuhi üle teiste omasuguste keskel. Väikese maa kirikule piisab ühest piiskopist küll ja praostid täitku oma teenistuslikke ülesandeid.

Olen kindel et prohvet Vello Salum on juba ammu julenud suurelt mõtelda, mistõttu tema unistused ja visioonid on paljuski täitunud (EV taastamine jms). Seoses tema unistusega Eesti Evangeelse Liit Kirikuga võiksime leida kirikujuhi tänase allians liikumise eesotsast (Mihkel Kukk). Teisalt on oluline kirikujuhi võime loomulikult suhelda nii lihtsa maainimese kui ka superriikide presidentide või ministritega (J.Luhamets).

EELK Viljandi praostkonna praost Marko Tiitus:

Algul leppisime kokku jahh, et me nimesid täna ei nimeta aga kui ikka keegi väga tahab seda teha, siis me teda ka minema ei kihuta. Mulle on seondunud see teemavaldkond ikka märksõnaga - MEIE! Meeskonna sütitamine ja innustamine on määravad kogu organismi tervise huvides. Valitav peapiiskop võiks olla tugev praktik ja samas ka ikka tugev teoloog, kellel on mida jagada. Teisalt küll lõpuks Jumal valib ikka ise meie hulgast, kes vastavad tingimustele, ikka kõige õigema ja väärilisema.

EELK Kõpu kog õp Hedi Vilumaa:

Meenub kusagilt konverentsilt üks Soome peapiiskop, kes suutis oma lihtsa olemuse ja isikuga täita ja lahendada väga keerulisi ja põhjapanevaid olukordi. Sageli meie ootused aga on suuremad kui Jumalal endal ja me paneme sellega ka kõige paremale kandidaadile koormaid, mis ei kuulu temale. Usalduses ja ustavuses saavutame õigeid valikuid ja otsuseid.

EELK Vastseliina kog õp Toivo Hollo:

Arvan et uus peapiiskop võiks olla 50-aastane või vanem, siis oleks teda odavam üleval pidada ja tal oleks tasakaalukust ja kogemusi. Meie maa kaugematesse soppidesse oleks kindlasti oluline piiskopliku võrgustiku tihedam ja konkreetsem mõju, kui seda on tänaseni olnud. Hea suhtleja ja intelligentne arvamusliider on minu arvates dr. Aarne Hiiob, kes sobiks väga hästi peapiiskopiks.

Mõttetiheda päeva võttis kokku praost Urmas Nagel dr. Uku Masingu mõtetega palve aluseks artiklist "Piiskop" (1936) :

" ... Seda hüüti piiskopiks, kes muretses selle eest, et aia teepoolne külg poleks uhkelt täis ingliteks pügatud puid. Sest siis iga mööduja teadis, et kaugel aia nurkades ei kasva muud kui nõgeseid ja koerapöörirohtu ."