See pahavara muudab andmed loetamatuks ning lahtikrüpteerimise eest nõutakse bitimünte, raha MoneyPaki või teiste sarnaste teenuste kaudu.
Nakatunud arvutitele puudub ravi: kui andmed on juba krüpteeritud, saab need lahti ainult pahavara kontrolliv kurjategija. Nõutud tasu maksmine ei taga aga andmete taastamist, kuid toidab kuritegelikku majandust.
«Teadaolevalt levib CryptoLocker peamiselt e-posti manustena. Seetõttu on oluline arvutikasutajatele meelde tuletada: ärge klõpsake kahtlastel linkidel ja manustel, mis on maskeeritud näiteks zip-failiks. Seda ka siis, kui saabunud kirja sisu paistab korrektne. Kui kahtlete saabunud kirja ehtsuses, helistage saatjale üle ja küsige, kas tegu on ohutu ja sihilikult saadetud manuse või lingiga,» ütles Riigi Infosüsteemi Ameti infoturbeekspert Triin Nigul.
«Kui arvuti on juba nakatunud ja andmed krüpteeritud, siis viirusetõrjest enam andmete taastamisel abi pole - päästev krüptovõti asub küberkurjategija kontrollserveris. Arvuti võiks esimeste nakatumistunnuste avaldumisel võrgust eemaldada ja välja lülitada ning pöörduda IT-spetsialisti poole. Tuleks tähele panna, et arvuti nakatumisel võidi krüpteerida ka võrgukettal olevaid andmeid.»
CryptoLocker on 2013. aasta septembris levima hakanud pahavara, mis krüpteerib andmed Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemiga arvutis. Pahavara on üsna levinud nii USAs kui mitmel pool Euroopas. Eestisse jõudis CryptoLocker eelmisel nädalal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar