Ivan Julm

Täna 458 aastat tagasi, 22. jaanuaril 1558, algas Vene-Liivimaa sõda, kui Ivan Julma väed ületasid Vana-Liivimaa piiri. Ajendiks väide, nagu oleks Tartu jätnud neile maksmata mitmesaja aasta maksud, tegelik põhjus aga saada kätte siinsed Läänemere äärsed alad. Nii aga ei läinud - Ivan Julm sai suure osa siinseid alasid teatud ajaks küll enda valdusse, kuid sõja lõpptulemusena läks 1580. aastatel Põhja-Eesti hoopiski Rootsile, Lõuna-Eesti aga Poolale. Ning Ivan Julm kaotas 1573. aastal Paide piiramise käigus oma kõige lähedasema nõuandja ja kaasvõitleja Maljuta Skuratovi.
Eesti jaoks algas 458 aastat tagasi aga tõenäoliselt ajaloo rängim periood, sest enam kui 60 aasta pikkuse sõja (ka 1600.-20. aastatel toimunud Rootsi-Poola sõda oli ju selle sisuliseks jätkuks) elas hinnanguliselt üle vaid 10-25% elanikkonnast - enamik kirikuid, mõisaid, linnu ja muid ehitisi-asulaid põletati maha. Täpsed andmed kahjuks puuduvad, sest täpsete rahvaloenduste andmeid pole kahjuks meieni säilinud (kas neid oligi). Ja tänu sellele ülipikale ja ülirängale sõjale on üleüldse siinse keskaja kohta kirjalikke andmeid säilinud ülivähe, erandiks ehk vast vaid Tallinna Linnaarhiiv (Ivan Tallinna vallutada ei suutnud, hoolimata kahest tõsisest piiramisest), millele lisandub paar väikest eraarhiivi. Nii et see sõda kaotas suure osa ka meie varasemast kirjalikust ajaloost, millest jäid alles vaid väikesed killukesed.