Võrno rassismist

Olen käinud Aafrikas kordi ning võin spekuleerides jagada veidi neid arusaamu, millega meie alles hakkame peatselt kokku puutuma. Lõuna-Aafrika Vabariigis, Namiibias ja Botswanas elab tänagi väärikas eas inimesi, kes tunnevad sõna rassism tähendust hoopis teisest vaatenurgast kui euronoored. Nimelt sai viha alguse mustanahaliste suhtumisest mulattidesse, ehk ühe valge vanemaga kaasmaalastesse. Neid kutsutakse mustade poolt tänaseni põlastavalt "värvilisteks" kuigi tuleb tunnistada, et kogu maakera rahvastik on väga nobedalt segunenud. Pigmendipuudulikkusega või albinoosseid peeti ja peetakse tänini nõiututeks või lausa nõidadeks. Halva vaimu kandjateks, kelle tagakiusamine, et mitte öelda hävitamine on olnud käsk. Valgeid kohalikke hakati süüdistama rassismis, selle eest, et nad ei sekkunud mustanahgaliste ja "muude" omavahelisse ellu ja verisesse arveteklaarimisse. Tänaseks on musta mandri lõunapoolsete riikide - LAV, Namiibia, Botswana jt. ehitanud välja väga tugeva piirikontrolli ning range immigratsioonipoliitika. Seda seepärast, et põhjapoolsetest Aafrika riikidest massilist rännet veidigi takistada. Massilise rände põhjuseks on olnud armetust vaesusest aetud parema elu otsingud kuid valdavalt siiski põgenemine vägivalla, genotsiidi, usukonfliktide, tagakiusamiste ning ebainimlikkuse eest. Aafrika mandri lõunapoolses otsas näeb igapäevaselt veel üht pilti. Nimelt seda, et kui seal keegi töötab, ei ole ta kohalik. Tööd teevad hiinlased. Teisisõnu - Hiina invasioon nii tööjõuna kui investeeringutega on täna vaat et massiline ning põhjapoolsete Aafrika riikide rahvastel ei ole enam lõunasse asja nagu vanasti. Nad liiguvad nüüd põhja poole, sest neil ei ole muud valikut. Millest on olnud tingitud konfliktid kesk- ja põhja Aafrikas? Sellest, kes peab andma abi. Kes peab andma raha ja maksma nende riikide eksisteerimise kinni. Pikki aastaid on seda tehtud käed puusas ja jõupositsioonilt, küsides kogu ülejäänud maailmalt ellujäämiseks abi, ähvardades, et kui seda ei anta, küsime Hiinast. Jutt ei käi siinkohal mitte toiduabist üksi vaid ka sõjalisest. Seega on Euroopa väravate pagulastele avamise ja lahke immigratsioonipoliitika taga ei miski muu, kui soov hoida ära kontrolli alt väljuvaid konflikte kesk- ja põhja Aafrikas, mis avaks Hiinale ja veel mõnele suurriigile kolossaalse relvaturu. Vana maailm ei saa oma memoriaalse ajaloolise kompleksi tõttu lihtsalt avalikult öelda, et sõda on kõige paremini sissetoov äri üldse ning sestap püütakse ümberprofileeruda "sõdade ärahoidmisele" ja kannatajate abistamisele. Paraku see puder kaua söödav ei seisa