Vladimir Poljakov

Terrorismis kahtlustatav Vladimir Poljakov on varem seisnud kohtuniku ees juba neli korda.

Eile kirjutas Eesti Päevaleht Vladimirist, esimesest Eesti kodanikust, keda kahtlustatakse terroristlikku ühendusse kuulumises. Kaitsepolitsei andmetel käis Vladimir 2014. aastal kaks korda Ukrainas Luganski piirkonnas separatistide poolel võitlemas. Ta kavatses sama teha ka tänavu, kuid võeti veebruaris Eesti piiril kinni. Esmaspäeval astus Harju maakohus esimese sammu jadas, mis võib viia tema Ukraina riigile väljaandmiseni.
2006. aastal süüdistati Poljakovi varguses ja tulirelva ebaseaduslikus omamises.

Eesti Päevalehe andmetel on terrorismis kahtlustatav 34-aastane Vladimir Poljakov. Ta on tallinlane ja õppinud kahes Lasnamäe koolis – praegustes Mahtra ja Paekaare koolides. Koolis ei läinud tal hästi, ta oli jännis õppeedukusega ja jäi üheksandas klassis istuma.

Poljakovi süütegude jada algas 2001. aastal. Tollal, 20-aastasena, sai ta Tallinna linnakohtult karistada, sest lahkus ajateenistuses olles loata sõjaväest. Kohtunik määras karistuseks seitsmepäevase aresti.
Kohtunik seadis Poljakovile hulga kohustusi, muu hulgas pikema keelu elukohast lahkuda.

2006. aastal viis saatus Poljakovi taas kohtupinki. Siis süüdistati teda kahes kuriteos. Esiteks varguses – kusjuures raskendavaks asjaoluks arvati see, et tegu pandi toime rühmas ja suures ulatuses – ja teiseks tulirelva ebaseaduslikus omamises. Kohus otsustas teda karistada ligi pooleaastase vangistusega, mida ei pööratud siiski täitmisele. Talle määrati pooleteiseaastane katseaeg.
Kriminaalsaaga jätkus

Kaks aastat hiljem seisis Poljakov uuesti kohtu ees. Teda süüdistati surma põhjustamises ettevaatamatusest. Tal tekkis sama aasta aprillis konflikt jalakäijaga, kes ületas liiga aeglaselt sõiduteed. See ajas Poljakovi närvi ja ta lõi 36-aastast Sergeid kaks korda rusikaga pähe. Sergei kukkus, sai ajutrauma ja suri kaks päeva hiljem Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Kohus karistas Poljakovi kaheaastase vangistusega, kuid ka seda karistust ei pööratud täitmisele. Kohtunik seadis Poljakovile hulga kohustusi, muu hulgas pikema keelu elukohast lahkuda, ja määras talle kaheaastase katseaja.

Terrorismis kahtlustatav ja mitmes kuriteos süüdi mõistetud Vladimir Poljakov vesipiipu pahvimas ja väljavõte tema sotsiaalmeedia kontolt (foto: erakogu). Seal on talle meeldinud näiteks fotomontaažid sellest, kuidas USA president ratsutab koduseal, mis kannab Ukraina presidendi nägu. Samuti karikatuur sellest, kuidas Eesti lakub USA tagumikku (fotod: erakogu).

Vangistusest tal siiski pääseda ei õnnestunud. Kuna süüdimõistetu lahkus kriminaalhooldajalt luba küsimata riigist, väidetavasti välismaale tööle, peeti ta 2011. aastal Eestisse tagasi tulles kinni ja pandi kaheks aastaks trellide taha. Seitsme kuu möödudes palus vangla kohtunikul Poljakov enne karistuse lõplikku kandmist vabastada ja elektroonilise valve olla suunata. Kohtunik kirjutas taotlusele alla.

Sama aasta lõpus hakkas Poljakov FIE-na tööle kullerteenistuses, tõenäoliselt autojuhina. Ta oli FIE-na arvel ligi poolteist aastat, kuni tänavu veebruaris vahi alla võeti. Riigile jäi tal sellest teenistusest tasumata ligi tuhat eurot makse. Mõistagi lõppes siis ka tema tegevus sotsiaalmeedia kontol, mis annab aimu tema maailmavaatest. Seal on talle meeldinud näiteks Donbassi separatiste ülistavad videod.
Poljakovil on peale terrorismikahtlustuse üleval ka üks varasem narkojoobes autojuhtimise episood.

Enne vahistamist elas ta Eestis koos elukaaslasega, lapsi tal ei ole.


Hea sõber: midagi halba ma tema tegudes ei näe

Kahtlustatava lähedane sõber, kelle nime jätab toimetus avaldamata, kirjeldas Vladimir Poljakovi kui inimest, keda huvitasid relvad ja sõjandus. „Aga seda ei pea karistama,” sõnas sõber. „Ma ei tea, kust tal tuli mõte Ukrainasse minna. Kuid uudiseid vaatame me kõik ja see, mida teevad Ukraina väed, pole normaalne. Arvan, et Luganski elanikel on õigus. Iseküsimus on, kui palju on Eesti inimestel vaja sinna sõita.”

Tema sõnul teeb valikud igaüks ise. „Kuna ta on sõjandusest huvitatud, siis oli see õige otsus. Kui tegu on genotsiidiga, peaks igaüks võimaluse korral relva haarama.”

Põhjusi, miks Poljakov Luganskis sealseid rühmitusi toetamas käis, võiks sõbra sõnul otsida tema „kodanikupositsioonist, mitte rahast”. „Miks ei karistata inimesi, kes sõidavad Ukrainasse Ukraina poolel sõdima, aga karistatakse neid, kes on Luganski poolel. See on kummaline.”

Küsimusele, kas Poljakovi lähedased ja sõbrad teadsid, millega ta Luganskis tegeles, sõber ei vastanud.