Eestivenelane pokris

Luganskis käis juunis 2014 mässumeelsete ja valitsusvägede vahel äge lahingutegevus. 
 Eelmisel aastal kahel korral Ida-Ukrainas võitlemas käinud mees tabati veebruaris Eestist lahkumisel. Esimese eestlasena terroristlikku ühendusse kuulumises kahtlustatava Vladimiri juurest leiti tsiviilkasutuses keelatud relv ja laskemoon. Vladimiri taust: liikluses puhkenud tüli pärast mehe surnuks peksmine ja karistuse eest Prantsuse võõrleegioni põgenemine. 

Harju maakohus langetas esmaspäeval väga harukordse – Eesti õigusemõistmise ajaloos esimest korda – otsuse, kui kohaldas väljaandmisvahistuse Eesti kodakondsusega mehele, keda Eesti riik kahtlustab terrorismis. Maakeeli öeldes tähendab see, et kohus astus esimese sammu jadas, mille tulemusena antakse väidetav terrorist tõenäoliselt Ukrainale välja. Siiani pole ükski terrorismiga seotud kriminaalasi Eestis nii kaugele jõudnud.

Sündmused said alguse veebruaris, kui kaitsepolitsei pidas Eestist Venemaale lahkumisel kinni 34-aastase Vladimiri. Mees peeti kinni Narva piiripunktis liinibussis ja tema reisi eesmärk oli jõuda Venemaa kaudu Ida-Ukrainasse Luganskisse

Vladimiri taust annab aimu, et tegemist on kõike muud kui ausa kodanikuga. 

Vladimiri juurest leiti hiljem läbiotsimisel muu hulgas tsiviilotstarbeks keelatud relv ja laskemoon. Luganskis kavatses Vladimir liituda Ukraina riigivõimu vastu võitleva rühmitusega.

See polnud tema esimene visiit Ukrainasse. Praeguseks on teada, et ta käis Luganski piirkonnas võitlemas ka eelmise aasta juunis ja novembris. Mõlemal korral viibis ta konfliktipiirkonnas umbes kuu.

Varem karistatud 
Kuna tegemist on nii kaitsepolitsei, prokuratuuri kui ka Eesti kohtusüsteemi jaoks esimese nii kaugele jõudnud uurimisega, pole veel lõplikku kohtuotsust, napib ka avalikke detaile, ent ühtteist on võimalik siiki välja tuua.

Rühmitust iseloomustatakse kord kui separatiste, kord kui terroriste, kord kui rohelisi mehikesi. 

„Mõlemal Ukrainas käimise korral ühines Vladimir Luganski piirkonnas tegutseva relvastatud ühendusega, mille tegevus on Ukrainast saadud andmete järgi suunatud terrorismikuriteo toimepanemisele Ukraina riigi vastu,” selgitas riigiprokuratuuri süüdistusosakonna juhtprokurör Steven-Hristo Evestus.

Ühenduse kohta on teada, et see kasutab oma tegevuses nii kerg- kui ka raskerelvastust, selle tegevus oli ametlikus keeles muu hulgas seotud riiklike hoonete hõivamise ja valdamisega ja selle eesmärk sundida Ukrainat loobuma oma territoriaalsest terviklikkusest ning häirida Ukraina poliitilist, põhiseaduslikku ja majanduslikku olukorda, ühiskondlikku korraldust. Teisisõnu, tegemist on rühmitusega, mida iseloomustatakse kord kui separatiste, kord kui terroriste, kord kui rohelisi mehikesi.

„Kogutud tõendite järgi osales Eesti kodanik Vladimir üksuse kinnipeetute konvoeerimisel ja valvamisel, aga pole välistatud, et ka lahingtegevuses Ukraina riigi vastu,” täpsustas Evestus. Ta andis mõista, et Vladimir ei sõitnud Ida-Ukrainasse seljakotireisijana seiklusi otsima, vaid teadis juba esimest korda Luganski minnes, kellega ja miks liitub ning mida seal tegema hakkab.

Eesti karistusseadustik näeb terrorikuriteo eest ette maksimaalse karistusena eluaegse vangistuse. 

Vladimiri taust annab aimu, et tegemist on kõike muu kui ausa kodanikuga. Tema karistusregistrist leiab juhtumi, kus ta peksis surnuks samuti Vene rahvusest mehe. Miks? Väidetavalt sellepärast, et too kõndis liiga aeglaselt üle sõidutee ja autos olnud Vladimiri närvid ei pidanud vastu. Tekkis sõnelus, mis viis peksmiseni ja lõppes jalakäija surmaga. Seejärel põgenes Vladimir karistuse hirmus Eestist ja liitus Prantsusmaa võõrleegioniga. Eestisse naastes peeti ta piiril kinni ja viidi karistust kandma. Vladimiril on siiani üleval ka üks narkojoobes autojuhtimise episood.

Erakorraline kaasus
 Evestus tunnistas, et ka prokuratuuri jaoks on tegemist erakorralise kaasusega, mille menetlemine on nõudnud palju esmakordseid otsuseid. „Meil pole selliste asjadega varasemat praktikat, küll aga oleme olnud valmis, et midagi niisugust võib ka Eestis juhtuda,” ütles ta. Siiani on terrorikuritegude menetlemist läbi mängitud nii-öelda paberil. Terrorismikuritegusid iseloomustab Evestuse sõnul väga suur rahvusvahelise koostöö vajadus. Muu hulgas kerkis üles näiteks küsimus, kas kohut peaks mõistma sellise kaasuse puhul Eestis või riigis, kus ja mille vastu terrorismis osaleti.

Konkreetne kriminaalasi Vladimiri osalemise kohta terroristlikus ühenduses algatati kaitsepolitsei kogutud info põhjal, kuid eeluurimisse kaasati ka Ukraina riigiprokuratuur ja uurimisasutused. Ukrainlased käisid Eestis meiepoolse menetluse asjaoludega tutvumas.

Eestis pole terrorirünnakuid olnud ja terrorismioht pole suurenenud, kuid oht on lähedal. 

Kaks nädalat tagasi olid prokuratuur ja Vladimir lähedal kokkuleppemenetluses asja lahenduseni jõudmises, kuid just Vladimir tõmbas piltlikult öeldes 25. tunnil – kokkuleppe kinnitamisel kohtusaalis – pidurit. Ootamatu meelemuutus võib talle aga kalliks maksma minna, sest Ukraina riigiprokuratuur esitas Eestile taotluse Vladimiri välja andmiseks ja vahistamiseks ning just selles suunas asi praegu arenebki. See tähendab, et tõenäoliselt peab ta nüüd kohtu ette astuma Ukrainas.

Ohud on lähedal
 Evestuse sõnul jääb Eesti-poolne kriminaalmenetlus avatuks senikaua, kuni on selgunud kriminaalasja tulemus Ukrainas. Kui ühel või teisel põhjusel Vladimir Ukrainas kohtu ette ei jõua, sulatab Eesti prokuratuur uurimise taas üles ja ta astub kohtu ette ikkagi siin. Eesti karistusseadustik näeb terrorikuriteo ja terroristlikku ühendusse kuulumise eest ette maksimaalse karistusena eluaegse vangistuse.

Esimene Eesti kodanik on kahtlustatav terroristlikku ühendusse kuulumises. Uurimisandmete põhjal osales ta Luganskis kinni peetute konvoeerimisel ja valvamisel, aga pole välistatud, et ka otseses lahingutegevuses Ukraina riigi vastu. 

Kaitsepolitsei büroojuht Tõnu Miilvee ütles, et Eestis pole küll terrorirünnakuid olnud ja terrorismioht pole meil suurenenud, kuid oht on lähedal. „Kaitsepolitsei kogub teavet ja kasutab seaduses ette nähtud meetmeid, et terrorismi ennetada. Paraku pole realistlik väita, et see lõpuni õnnestub,” lisas ta.

Miilvee palus inimestel meeles pidada, et näiteks radikaliseerumist märgates tasub sellest kaitsepolitseile teada anda, et asjade halvimat arengut ära hoida. „Maailmapraktika näitab, et väga keeruline on ära hoida nn üksikute radikaliseerunute kuritegusid, kes pole ühinenud terroriorganisatsioonidega, vaid radikaliseeruvad näiteks interneti vahendusel terrorismipropagandast mõjutatuna.”


Terrorikuritegude teema tõuseb päevakorda Lavly Perling, riigi peaprokurör 

Terrorism on teema, millega ükski riik kokku puutuda ei sooviks, kuid reaalsuses tuleb ka seda liiki kuritegudeks valmis olla, sest valmisolek on tugeva riigi tunnus. Seejuures muutub üha olulisemaks rahvusvaheline koostöö nende kuritegude ärahoidmisel ja menetlemisel. Koostöö piiriüleste kuritegude lahendamisel peab põhinema usalduslikel suhetel ning olema kiire ja kvaliteetne kogutavate tõendite kohtukõlblikkuse nmõttes.

Euroopa õiguskaitseasutuste kohtumistel räägitakse terrorikuritegudest aina sagedamini. Ka aprilli lõpus toimus Prantsusmaa justiitsministeeriumi eestvedamisel Pariisis kõrgetasemeline kohtumine, mille käigus arutati õiguslike küsimuste üle, mis puudutasid välisvõistlejaid ja tõendite kogumise kitsaskohti. Ühtlasi jagati üksteisega valdkonna parimat praktikat. Usun, et Euroopa õigusruum pakub piisavalt võimalusi selliseid kuritegusid tõkestada ja kurjategijaid vastutusele võtta.

Rahvusvaheline koostöö ei ole oluline ainult terrorismi asjades. Üha olulisemaks muutub see ka teiste raskete piiriüleste kuritegude menetlemisel. Rahvusvaheline koostöö on edukas, kui suheldakse võimalikult vahetult, lepitakse kokku uurimise piirides ja konkreetsetes toimingutes ega dubleerita üksteist.


Lahingutegevus Luganskis 

Luganskis käis juunis 2014 mässumeelsete ja valitsusvägede vahel äge lahingutegevus. Näiteks juuni alguses ründasid Luganski oblasti venemeelsed separatistid sealset piirivalvebaasi. Kokkupõrgetes sai surma viis ja vigastada kaheksa separatisti. Haavata sai seitse Ukraina piirivalvurit. Juuni algul sai separatistide valduses olevas Luganski oblastivalitsuse hoones plahvatuses surma seitse inimest, kaheksa inimest sai raskelt viga. Separatistide sõnul tabas hoonet Ukraina õhujõudude pomm, Ukraina võimude teatel sihtisid aga hoopis separatistid Ukraina õhujõudude lennukit, kuid tabasid enda kontrolli all olevat hoonet.

Vladimiri teine käik Luganskisse toimus ajal, mil isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariikidele valiti juhtkonda ja parlamenti. Donbassi piirkonnas viibis 5000–10 000 professionaalset Vene sõjaväelast ja 15000–25 000 mässulist. Novembris oli ka otsest sõjategevust. Näiteks 25. novembril tulistasid mässulised terrorismivastase operatsiooni jõudude positsioone ööpäeva jooksul 47 korda, valitsusväed andsid vastu 83 tulelööki. Kasutati uurtükke, miinipildujaid, reaktiivsüsteeme ja tanke. Mässuliste aktiivsus oli koondunud kolme strateegilisse suunda: Debaltsevele, Donetskile ja justnimelt Luganskile.


Eestis elanud mehed võõras sõjas Hendrik Kuusk 

Ehkki Vladimir on esimene eestimaa
lane, kes on saanud süüdistuse terrorismis, on Eesti Päevaleht kirjutanud teistestki Eestiga seotud inimestest, kes osalevad võõras sõjas. 

Robert Lindmets
2014. aastal teatas 23-aastane Robert Lindmets ainult valitud sõpradele, et on otsustanud haarata relva ja hakata võitlema Süürias ISIL-i vastu. Tartus saatsid teda bussi peale sõbrad, aga pere polnud tema plaanist teadlik. Süüriasse jõudes võttis ta ühendust oma välismaal elava vennaga, et teda sünnipäeva puhul õnnitleda.
Eesti Päevalehe andmetel on Lindmets läbinud treeningulaagri ja viibib Süürias. Kaitsepolitsei kirjutas aastaraamatus, et teadaolevalt on Lindmetsa eesmärk sõdida ISIL-i vastu ja ta kuulub sealses mitme osapoolega konfliktis nende hulka, kes ei juhindu oma tegevuses usulisest fanatismist. Sellest hoolimata, et Lindmets sõdib terroristide vastaspoolel, pole kapo tema puhul erikohtlemist rakendanud. Kapo pressiesindaja Harrys Puusepp on öelnud, et võitlus tundub käivat terroristide vastu, kuid Lindmets osaleb omaalgatuslikult sõjategevuses, kannab relva ja tõenäoliselt tapab inimesi.

Abdurrahman Sazanakov
Ivan Sazanakov oli abivalmis vene poiss, kes kasvas üles Lasnamäel. Ta on olnud Keevise tänava mošee aktiivne külastaja ja võtnud vabatahtlikult enda peale palju ülesandeid. Tasapisi muutusid tema vaated radikaalsemaks ning 2013. aastal lahkus ta Eestist ja liitus Süürias džihhadistidega. Lähedasi ta oma lahkumisest ei teavitanud, kuid võttis endaga kaasa abikaasa ja kaks tütart, kellest üks on pildile jäänud ka terroristide propagandavideos. Sazanakov postitas alguses sotsiaalmeediasse pilte, millel ta on tulirelvaga, kuid nüüdseks on ta oma konto kustutanud. Ta on võtnud nimeks Abdurrahman Sazanakov, tema asukoht ja tegevus pole teada. Seoses tema püha sõjaga on Eestis kohtu all kaks meest, keda kahtlustatakse terrorismikuritegudele kaasa aitamises.

David Eriksson
David Eriksson on Eesti rootslane, kes on Eestis elanud ja siin äri ajanud. Tema laste soontes on veerandi jagu eesti verd. Nende vanaema on Rootsi pagenud eestlane. Ligi aasta tagasi nägi Eriksson sotsiaalmeedias postitust, mis kutsus ühinema Ida-Ukraina vabatahtlike üksusega Azov. Ta otsustas minna, kuna soovis Ukraina kaudu kaitsta Eestit.
Ta võitles Ukraina vabaduse eest ligi aasta, oli tunnistajaks kohaliku armee nõrkustele ja vastaspoole heale relvastusele. „See on tavaline sõjaelu. Mõni päev ei juhtu midagi, oled niisama. Teine päev võidakse sind tunde pommitada ja tunned, et surm pole kaugel,” ütles ta septembris Eesti Päevalehele.
Eriksson elab taas Tallinnas.