Saksamaa peab tugevdama piirikontrolli

Saksamaa peab tugevdama piirikontrolli, et illegaalsele immigratsioonile lõpp teha, ütleb Saksa publitsist ja poliitik Thilo Sarrazin, kes külastas nädalavahetusel Tallinnas toimunud inimõiguste aastakonverentsi.

Muslimi päritolu sisserändajad kohanevad halvasti ja nüüd veelgi halvemini kui paar põlve tagasi, ütleb migratsioonikriitik Thilo Sarrazin.

Teie raamat „Saksamaa käib maha” püsis kaks aastat Saksamaa müügiedetabelites esikohal (avaldatud 2010, eesti keeles 2013). Aasta tagasi toimunud Kölni seksuaalvägivallajuhtumid ja Alternative für Deutschlandi esiletõus Saksamaa poliitjõudude seas paistsid tõestavat, et teie hoiatused kultuurikonflikti kohta pidasid tõepoolest paika. Kuidas te aga seletaksite seda, et kuigi paljudes Euroopa linnades on muslimi elanikkonna seas samasuguseid probleeme, seda nii hariduse, tööhõive kui ka demokraatlike väärtuste tunnustamise puhul, pole ükski Skandinaavia maa teie raamatut siiani tõlkinud ja seda pole avaldatud ka Suurbritannias?

Inglased pole traditsiooniliselt olnud kuigivõrd huvitatud sellest, mis Saksamaal toimub. Inglise lugeja on üsna anglosaksikeskne. Seevastu Rootsis on muslimi sisserändajatega üsna samasugused tendentsid kui Saksamaal. Ma arvan, et seda seletab poliitiline korrektsus.

Mis hetkest alates muutus Saksamaa avalikus arvamuses sobilikuks küsida, miks käituvad araabia maadest ja Türgist tulnud võõrtöölised teistmoodi kui Kreekast, Poolast, Venemaalt ja Koreast pärit uustulnukad?

Saksamaa avalikul arvamusel on endiselt valus nende tõsiasjadega leppida. Kui ma andsin oma esimese intervjuu selle kohta, kui palju on eri sisserändajate rühmades lapsi, kuidas sisserändajad kodus oma lapsi harivad, kui erinevalt kohtlevad nad tüdrukuid ja naisi, põhjustas see ühiskonnas suure vapustuse. Sest ma esitasin konkreetselt analüüsitud andmed. Mu enda erakond, Saksamaa sotsiaaldemokraadid tahtsid mind välja visata. Kuid nad ei leidnud ühtegi faktiviga. Ma pean teile ütlema, et suurema osa oma elust ei pööranud ma lähenevale kultuurikonfliktile mingit tähelepanu. Saksa Liidupanga pankurina uskusin ma sellesse, et inimesed on need, kes tingimusi loovad. Ja et turumajandus koos demokraatiaga annab igaühele võrdsed arenguvõimalused ning sisserändajatel on võimalus Saksamaal ühe-kahe põlvkonna jooksul kohaneda. Kuna kõik tundus niigi selge, siis ei kippunud ma selle teema peale eriti mõtlema.

Kuid minu naaber, üks proua, kes töötas kohaliku Opeli tehase kõrval asuvas koolis, õpetas paljusid Maroko päritolu õpilasi. Ta muutus oma töö pärast üha õnnetumaks ja kurtis pikkade tööpäevade üle – seepärast hakkasin ma sellele teemale tähelepanu pöörama. Ta oli õpetanud marokolaste esimest ja teist põlvkonda ning kolmas on parajasti käimas, sest Põhja-Aafrika naised sünnitavad varases eas. Ja polnud mingit akadeemilist edasiminekut! Vastupidi, klassi saabus üha rohkem pearätte ja seal oli järjest vähem teadmisi. Näiteks ei nõuta tüdrukutelt matemaatika õppimist, sest „neist saavad nagunii koduperenaised”. See õpetaja märkas, et Saksamaa marokolaste kogukond oli tegelikult jätnud omandamata selle, mida nende isad ja emad olid Saksamaal usinalt õppinud.
Kahjuks pole vabadus ja demokraatia süstinud araablastesse ja türklastesse õppimissoovi.

Ma töötasin tollal Berliini finantssenaatorina ja seega pidin jälgima, kuhu lõimumisraha läheb. Välismaist päritolu inimeste õpiabile, sotsiaalmajadele ja tervishoiule kulutati tohutuid summasid. 2003. aastal hakkasin huvi tundma PISA testide vastu. Selgus, et Saksamaa türgi lastel olid ligikaudu samasugused tulemused kui Türgi Vabariigis. Poola ja vene laste tulemused olid peaaegu või täiesti sama head kui saksa lastel. Ja Venemaa venelased olid samal tasemel kui Saksamaa venelased, kuigi koolisüsteemid on erinevad. Seega peab asi olema kultuuri omadustes, perekondade hoiakutes eri maades.

Kuivõrd lihtne on üldse saada statistikat eri päritoluga õpilaste kohta? Kas Saksamaal tehtav statistika eristab eri päritolu Saksa kodanikke?

Asi on parem kui näiteks Rootsis või Prantsusmaal. Rootsi oli enne muslimite sissevoolu PISA testides kõrgel tasemel. Kuid nad suhtuvad väga ettevaatlikult sellesse, kui sotsioloogid või isegi politseitöötajad saavad eristada teavet rahvuslike taustade kohta. Nii palju kui mina tean, ei saa Rootsis küsida andmeid erineva etnilise taustaga õpilaste PISA testide kohta. Isegi USA-s – kui teed tähelepaneku, et mustanahaline elanikkond, kes moodustab riigi elanikest 8%, paneb toime 50% kuritegudest. Kuid mind jahmatab Prantsusmaa. Iga kodanik on lihtsalt Prantsusmaa kodanik ja selle põhjal on võimatu teha sotsioloogilisi või antropoloogilisi järeldusi.

Oma raamatus „Saksamaa käib maha” väidate, et araabia ja türgi kogukondade teistsugune vaatenurk õppimisele annab tagasilöögi Saksamaa tööstuses, kui kolmanda põlvkonna muslimitest töötajad jõuavad tootmisliini äärde. Millal hakkab see ohustama BMW-de kvaliteeti?

See aeg tuleb. Kahjuks pole vabadus ja demokraatia süstinud araablastesse ja türklastesse õppimissoovi.

Meil pole absoluutselt probleeme Venemaalt, Koreast, Poolast ja Baltimaadest pärit töötajatega. Saksa koolisüsteem ei sunni kõiki akadeemiliselt pingutama. Väiksemate võimetega õpilastele õpetame sobiliku tehnika- või teenindusvaldkonna ameti. Kuid saksa keel, hea lugemistase ja kindlal tasemel matemaatikateadmised on olulised. Ja meil on üha rohkem noori inimesi, kel selliseid võimeid pole. Näiteks suur keemiatööstusettevõte BASF korraldab 1970. aastatest saadik oma töötajatele sama testi. Ja nad on tähele pannud, et iga aastaga lähevad tulemused halvemaks. Samasugused probleemid vaevavad Itaalia ja Rootsi tootmisettevõtteid.

Paljud riigid on pöördunud rohkem sissepoole, Ameerikast kostab hääli, et NATO on koorem, britid otsustasid Euroopa Liidust lahkuda, euroskepsis tõstab pead. Miks?

Euroopa on olnud aktiivne asju korralikult läbi mõtlemata. Sissepoole või väljapoole suunatus pole väärtused iseenesest. Need peavad sobituma riigi olukorra, tuleviku ja prioriteetidega. Briti rahvas pole öelnud „ei” Euroopale, nad pole öelnud „ei” rahvusvahelisele kaubandusele. Kuid nad usuvad ise oma asjade üle otsustamisse. Kui on liiga palju muudatusi, siis tuleb keerukust vähendada. Poliitika ülesanne on keerukust vähendada. Kuid Euroopa Liidu häda on see, et otsustamise Euroopa tasemele delegeerimine on keerukust suurendanud, mitte vähendanud. Kõikides valdkondades näeme Euroopa Liidu regulatsioonide põhjal, et asjad muutuvad keerukamaks. Ja riigi tasandil hoiavad poliitikud otsustest distantsi – see oli Euroopa otsus! Ma arvan, et osast Euroopa Liidu integreerimisest tuleb loobuda, et saada tulemuseks stabiilsem Euroopa.

Millal teid viimati tugevamalt kritiseeriti?

Avalik arvamus on minu küsimuses väga teravalt jagunenud. Meedia ja muugi üldsus on väga Thilo Sarrazini ja tema maailmavaate vastu ega loe iialgi midagi, mida kirjutan või ütlen. Teine rühm on aga poolt ja ma võin öelda, et mul on lausa oma fänniklubi. Saksamaal pole väga vähestel inimestel mingit arvamust, lugegu nad midagi või mitte. Neljapäeval toimus Berliinis üks kohtuistung üheksa Rumeenia roma küsimuses, kes olid varastanud Saksamaa raudteelt tonnide kaupa vasktraati. Nad olid kuus kuud vangis olnud ja nüüd peeti istung. Ja üks kaitsealuste advokaatidest osutas, et üks kohtukolleegiumi liige Zürichist tuleks taandada, sest ta oli internetis soovitanud minu raamatut „Saksamaa käib maha” ning ei saa lubada säärast populistlikku ja parempoolset kohtuliiget.

Isegi teie kasutasite sõna „roma”, mitte „mustlane”. Te olete poliitiliselt märksa korrektsem, kui mõnigi võiks arvata.

Kui meil oleks rohkem aega, peatuksin pikemalt sõnadel „neeger” ja „mustlane”.Negro on inglise keeles täiesti normaalne sõna mustanahaliste aafriklaste kohta ja sel puudub igasugune mustav või alandav lisatähendus. Kuni tuli liikumine Black Power ja ütles, et see on valge mehe sõna ja meie tahame, et öeldaks „must”. Kuigi negro tuleneb ladinakeelsest sõnast nigrum – must. Ja varsti polnud ka „must” enam piisavalt hea ja asemele tuli „afroameeriklane”. Ja nüüd pole ka see enam piisavalt hea.

Mustanahalised või afroameeriklased või neegrid pole iseendaga lihtsalt piisavalt rahul. Ja sama asi on romadega. Vahepeal nimetati neid ka sintideks. Juudid ei protesti kunagi selle vastu, et neid juutideks nimetatakse. Ja kuna romade nimetus käib ikkagi käsikäes kuritegudega, siis on neid päritolumaa järgi hakatud nimetama rumeenlasteks ja Rumeenia valitsus on selle vastu juba mitu korda protestinud.

Mis on peaprobleem, mille Saksamaa peab muslimi elanikkonna puhul lahendama, et kaasata nad Saksa haridusse, anda neile edasi Saksamaal levinud väärtused, arusaamad meeste ja naiste võrdsusest jne? Kas suletud getod tuleb lammutada?

Ei. See on suurenev probleem. Saksamaa on uppuv laev. Kui te mäletate 1994. aastal Läänemerel Eesti laevaga juhtunud õnnetust, siis mis oli kapteni peaülesanne? Muidugi, vee väljapumpamine on üks asi. Aga peaasi on sissevool kinni panna. Saksamaa peab oma piirid illegaalsele immigratsioonile kinni panema. Me peame tugevdama kontrolli oma piiridel Itaalia ja Austriaga ning kaugemal Euroopa ja Aafrika vahel. Kui see nõuab põhiseaduse muutmist, siis tuleb ka seda teha. Kui mõned meie Euroopa partnerid seda ei toeta, peame oma partneritega tööd tegema. Ma ütleksin isegi, et kui illegaalseid sisserändajaid tuleb hoida kinnipidamiskeskustes, siis tuleb ka seda teha. Selles, mida meie valitsus Berliinis teeb, puudub strateegiline komponent.