Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.
Esimese advendi jumalateenistus, mille Eesti Televisioon Valga Jaani kirikust üle kandis, oli kena ja pühalik nagu sellised sündmused alati. Kõlasid kaunid laulud, peeti mõtlikku jutlust ja kulminatsioonis ütles Eesti evangeelse luteri kiriku Valga koguduse vikaar Margus Suvi: "Kandke see valgus meie kodumaa kõikidesse kodudesse rahu ja rõõmu ootuseks,” ning ulatas põleva küünlaga laterna jõuluvana Ärnile.
Jõuluvanasid, kes kõik nägid välja samasugused nagu Coca-Cola kompanii neid eelmise sajandi 20. aastatel reklaamides kasutama hakkas, viibis kirikus veelgi. Mõnele televaatajale tundus võib-olla veider, et jõuluvanad ja jumalateenistus sedavõrd orgaaniliselt pühakotta mahuvad, mõni ehk parastas, et eks väljamõeldud tegelased peavadki kokku hoidma, mõni oli seevastu kuri, et kirik jõuluvana ehedust rüvetas, aga ülejäänutele tundus see väga loomulik.
Kusjuures tegin mõne aasta eest intervjuu ajaloodoktor Aldur Vungiga – kes, muuseas, on siiralt religioosne inimene – ja tema ütles, et kui jõuluvanal Coca-Cola ja teiste reklaamimisest aega üle peaks jääma, võiks ta rohkem rahu ja rõõmu külvata. Tundub, et isand Vungi kunagine jõulusoov täitus.
Nagu ühes ”Simpsonite” episoodis, milles Lisa palus korraga abi nii Jeesuselt, Buddhalt kui Käsna-Kallelt.
Niisiis on jõuluvanade aktiivne osalemine jumalateenistusel päris loomulik. Ja mitte ainult sellepärast, et detsembris tähistame jõuluvana sündi, sest see neitsist ilmale tulnud mees tegi oma elu jooksul palju imetegusid ja kui ta oli tosina päkapikuga õhtust söönud, siis ta reedeti, löödi risti ja pärast seda tõusis ta surnuist üles, olles lunastanud kõigi inimeste patud...
Ei, see ei kõla õigesti.
Hoopis Jeesus oli see, keda Coca-Cola reklaamides kasutama hakati ja kes siis üle ilma kuulsaks sai kui muhe ja tüse punase kuue ja valge habemega mees, kes elab põhjapoolusel, kelle apostlid advendiajal laste sussidesse kommi panevad ja kes parimatele meie seast kinke toob, halvemad seevastu mõõgaga tükkideks raiub.
Ei, seegi ei kõla just õigesti. Või siiski kõlab? Kui nüüd järele mõelda, siis kõlab tõesti õigesti, sest religioonid, argimütoloogia ning turundus on kõik segamini nagu puder ja kapsad.
Kuuldavasti otsustati jõuluvana isik samuti tagatubades ja Eiki Nestor olla helistanud Ärnile ning pakkunud talle seda ametit.
Tänupüha Eestis ei tähistata, küll aga kogub populaarsust Must Reede. Lihavõtete aegu ei saa keegi enam täpselt aru, kas üles tõusis Jeesus, tibu või jänes ning jõulude paiku ei ole vahet, kas palvetada jumala või jõuluvana poole. Nagu ühes ”Simpsonite” episoodis, milles Lisa palus korraga abi nii Jeesuselt, Buddhalt kui Käsna-Kallelt.
Laiemas plaanis pole vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab. Pealegi, kui Valgale mõelda, siis tegi luteri kirik president Kersti Kaljulaidile toreda ninanipsu. President kirikusse ei tulnud, kena on, aga jõuluvanad tulid ja keda inimesed rohkem armastavad – kas jõuluvana või presidenti?
Kuigi kuuldavasti otsustati jõuluvana isik samuti tagatubades ja Eiki Nestor olla helistanud Ärnile ning pakkunud talle seda ametit. Ülejäänu oli juba vormistamise küsimus.
Mulgi kapsas tõi meid siia ja viib meid edasi.
Jõuluvana võib teha nii üht kui teist, kirik ja riigivõim samuti, moodustades oma sõnumitega aurava pajatäie mulgi kapsaid, mis sümboliseerib eestlaste ilmavaadet palju paremini kui EASi brändimeeskonna sõnastatud eestlaseks olemise põhitunnused.
Kui Lennart Meri Valges Majas mulgi kapsast tellis, öeldi talle, et just sai otsa ja nüüd läheb neil seal kõik väga halvasti, aga meil kõik väga hästi. Mulgi kapsas on meie kodu ja meie kindlus. Mulgi kapsas tõi meid siia ja viib meid edasi. Ilusat advendiaega ja head isu!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar