Jürimaa5

Järgmisena külastasime JSC Corporation Kindzmaraulit. Korporatsioonil on suur kollektsioonaed kus on üle 500 sordi Jürimaa viinamarju. Üldse on loendis 521 Jürimaa viinamarja ja lisaks mõned sordid, mis mujalt on sisse toodud.
Aga viimasel ajal on tasapisi hakatud taas kasvatama vanu unustusse vajunud sorte. Vardzias Meskhetia rajoonis rajati 12 ha terass, nii nagu kunagi kuninganna Tamara oli õpetanud. Kasvama pandi sordid Tamaris Vazi, Jvari, Meskhuri mtsvane, Hariyvistala Meskhuri, Meskhuri Chitisstala, Klardzhuli jt vanu Meskhetia sorte. Nüüd on plaanis järgmisel aastal sinna rajada veel 4 ha viinamarjaistandust. Kokku 27 vana sorti. Kogu istandus on planeeritud 30 ha. Sel aastal oli esimene saak ja tuleval aastal saab juba neid vanu veinisorte maitsta ja osta Vardzia Terraces'is ja mõnest tuntumast veinipoest Jürimaal. http://georgiatoday.ge/news/12562/Unique-Vine-Varieties-Brought-Back-to-Life-on-Meskhetian-Terraces-

Veinimaja

Kõigepealt oli degusteerimine, kus saime maitsta nelja sorti veini ja seejärel kogunesime õues, et külastada tehast. Giidi sõnul toodavad nad 12. viinamarjasordist veini.

Lipud, paremalt kolmas Eesti lipp

 Peamajal lehvivad nende riikide lipud, kuhu nad oma veini ekspordivad. Ka Eesti lipp lehvis seal. 
Meil on selle korporatsiooni toodangut müügil Duruji valley ja tütarfirma Konco & Co nime all.

Tehase õues

 Kui meie grupp oli kogunenud, siis alustasime ringkäiku tehases.

Meie giid

Kõigepealt näidati suuri roostevabast terasest tsisterne, kus vein just valmis. Siis läksime qvevri saali. Seal tutvustati, kuidas qvevriveini toodang käib ja näidati täpsemalt ka qvevrisid. Giidi sõnul on nende tehase toodangust 20% qvevriveinid. Tundub, et see on tõusev trend. Pärast tehase külastust viidi meid kauplusest läbi ja saime kaasa osta veine, mida meile suht vähe tuuakse või üldse ei jõua need siiamaile. Näiteks Kisi qvevri, Aleksandrouli ja Khvantskara. Sel aastal oli väga hea viinamarjaaasta ja siis läksid ka viinamarjade hinnad alla. Racha Lehumis oli lausa viinamarjatootjate rahutus, kus teed kaevati läbi. Põhjus selles, et möödunud aastal maksti Aleksandrouli ja Mujuretuli kilo eest 7 lari ja sel aastal pakuti 6 lari, aga kasvatajad soovisid 8 lari. Lõpuks jõuti kokkuleppele 7 lari kilo eest ja müüdi 1500 tonni viinamarju. Alazaanis ei maksa keegi Saperavi, Rkatsiteli või Kahuri mtsvane viinamarja kilo eest sellist hinda. Telavi turul maksab 1 liiter veini umbes 2 lari. Ise seekord ei käinud hindu vaatamas, aga meie kodu lähedal oli üks väike kohalik veinipood ja seal oli sellise hinnaga vein müügis. Seal oli kolme sorti valget, roosat ja musta veini. Punast Saperavit kutsutakse seal mustaks veiniks. 2017. aastal korjati Jürimaal 150 tuhat tonni viinamarju ja sel sügisel korjati rekordsaak 230 tuhat tonni viinamarju. Kokku müüs veinitootjatele samuti rekordarv üle 22 000 viinamarjakasvataja oma saaki.

Veini eksporditi jaanuar-september 2018: Venemaa 37 064 677 pudelit; Ukraina 6 746 598 pudelit; Hiina 4 821 937 pudelit; Kazastan 2 658 224 pudelit; Poola 2 464 441 pudelit jne. Kokku 53. riiki 60 miljonit pudelit. Veini eksport on tõusnud enamuses riikides. Veini eksportis sel aastal 260 ettevõtet.