Jürimaa15

Viimasel Jürimaa päeval helistas taksojuht ja küsis, et kas kell 11.15 sobib meile sõita taksoga Thbilisi. Ütlesin, et umbes kell 13 oleks hea startida. Olin üleeelmisel päeval kokku leppinud, et kell 13-14 oleks sobiv aeg hakata liikuma. Aga siis vaatasin ka seda, et teiselt telefonilt helistati ja helistasin sellele, kellega olin kokku leppinud. Tema ütles, et kahjuks on tema auto tagumise rattaga mingi probleem, on remondis ja tema andis minu numbri teisele mehele. Enamusel taksodel olid tagumised amortisaatorid viletsad. Teatavasti Jürimaal ei ole autode ülevaatust, kuid ilma korralike piduriteta ei saa seal nagunii liigelda. Auto oli 12.30 meil maja ees.

Sügisene loodus

See pilt on mul tehtud viis aastat tagasi Kazbegi teel septembri lõpul, kui hakkas kolletuma. Laskumine Thelavist oli väga ilus. Loodus oli juba kõvasti mägedes värve muutnud ja ümberringi olid rohelised, kollased ja punased põõsad. Kahju oli, et minu fotokott oli saanud auto taha pagasnikusse. Ei tahtnud taksojuhti segada käänulisel laskumisel, et teha mälestuseks mõni võrratu vaade. Kuna juttu oli, et allpool peame kinni ja sööme ühe supi, siis mõtlesin, et ehk siis veel saan seda kaunist loodust pildistada. Aga lõpuks see laskumine oli päris pikk ja käänuline ning kaunid vaated lõppesid.

Umbes selline oli laskudes loodus, see pilt on võetud FB-st

Söögikohas võtsime hartsood ja hinkalisid. Seejärel jätkasime oma teed. Kuna mul oli taksojuhiga kokku lepitud kuhu tahame jõuda, siis meil sellest ei olnud tee peal juttu. Takso sõitis peaaegu kesklinna Isani metroojaama juurde ja juht ütles, et siin peatuvad Thelavi taksod. Ma ütlesis siis, et mul oli kokkulepe, et viiakse lennujaama lähedale hotelli. Nüüd taksojuht ärkas ja ütles, et tema ei tea sellest midagi ja õigemini olevat tema hoopis kolmas mees kellele teine taksojuht oli helistanud. Me olime üle üheteiskümme kilomeetrit hotellist mööda sõitnud. Lõpuks saime hotelli juude.

Jaaniga hotelli ukse ees

Hotell Lilo

Käisin dušši all ja siis otsustasime, et käime poes. Jaan vaatas veel midagi kaasa osta. Kui poest lahkusime otsustasime minna restorani õhtust sööma.

Ettekandja

Ettekandja juhatas meid omaette kambrisse ja pakkus usinasti. Võtsime salatit, juustu ja kanasuppi. Supp oli nii hea, et Jaan läks tellis veel ühe endale. Nüüd tuli restoranis ühel kanal eluga hüvasti jätta. Lõunas on tavaline, et eluskanad on restorani taga.

Kuna meile pakuti hatsapurit siis mõtlesin, et telliks väikese hatsapuri, ehk juustupiruka. See on väga tavaline toit Jürimaal, ning päris palju erinevaid hatsapurisid tehakse. Jaan oli valmis minema tellima ja veelkord palusin, et telliks väikese juustupiruka. Kui siis hatsapuri kohale jõudis, siis see oli nii suur, et vabalt oleks võinud suurem seltskond seda süüa. Küsisin ettekandjalt, et kas on võimalik juustu ja hatsapurit kaasa pakkida. Tema oli kohe nõus sellest ülejäänu kaasa pakkima. Mulle jätkus hatsapurit hommikul söömiseks ja osa tõin kaasa ka koju. Varsti viskasime pikali, äratuse palusime teha kell 2.45.