Senni-tädi oll vast joba üle katsakümne, ku süä läts rühmäst vällä. Sennikõnõ oll ütsinda tsirelivõssa ragonu, a tiiät külh, määne tsirelivõsa om. Tei hindäle liiga ja satte maaha. Tuud ma ei tiiäki, kiä tälle tuukõrd kiirabi kuts, a haigõmajja tä oll veedü. Mõni päiv hildamp joudsemi mi tütrigu kah Nõnovile. Sennikene oll joba koton ja hää tervüse man. Hummogu jeimi kohvi är ja naksimi jo aiatööle minema, a Senni kamand meid lavva taade istma ja märgotama - tuu ollev arsti käsk. "Haigemajah arst küsse mu käest, et mis ma tei hinne toda ku süä rühmäst vällä läts. Ma selläti, et tsirelivõssa ragosi. Arst pahand mukka, ütel, et vana inemine piät õks hinne mõtlema, ku nakas tsirelivõssa ragoma. Istke ja mõtõlge ti kah, mis sis, et noore olt. Hää külh, nüt om mõtõldu kah, läämi no tsirelivõssa ragoma!"
--------
Ku tüüd om, sis piät taad hoitma nigu puhast rõivast, tohe-õi ütekõrraga är trööbada!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar