Olin Ristioja juures nina kanalilaiendus opiks saanud aja 8. jaanuariks. Andres ja Lauri olid rääkinud oma kogemusest sama opi kohta nii värvikalt ja negatiivselt, et ega enne opi päeva väga hästi ei maganud. Op läks enamvähem kenasti, ainult tohter ütles, et verejooks oli suur ja oli raske opereerida. Meie palati mehed ei saanud pärast oppi peaaegu üldse magada. Olin olnud terve päeva külili voodis ja öösel olid igas asendis varsti ristluud valusad, ega leidnud asendit milles oleksin saanud magada. Paaril korral tulin püsti ja läksin istusin koridoris pingil, mis oli madalam ja leidsin parema lõõgastusasendi.
Hommikul oli palavik, õde arvas, et kui tampoonid ära võetakse, siis peaks palavik alanema. Nii ka oli ja lasti hommikul välja.
Hommikul vara helistati ühe koguduse liikme matuse pärast. Ütlesin, et laupäeval on juba üks matus ees ja andsin kellaajad mis sobiksid teise matuse jaoks. Selle matuse pärast helistati mitu korda ja leppisime kokku, et kui õhtupoole jõuan pastoraati, siis tulevad läbi. Jõudsin pastoraati ja ootasin matuselisi, uni tikkus peale ja viskasin end pikali. Kõige magusama une ajal helistati ja küsiti, kas olen jõudnud koju. Ajasin end üles, aga olin väga unine ja väsinud. Kõik asjad sai kokku lepitud ja viskasin end uuesti pikali.
Umbes pool tundi hiljem helistati haiglast, et üks koguduse liige on suremas ja kas saan tulla tegema viimast võidmist. Küsisin, kas hommikuni ei pea vastu? Vastati, et vist ei pea. Olin nii unine, et vastasin, saan kolme tunni pärast tulla. Sellega oldi nõus. Magasin kolm tundi ja helistasin kell kaheksa haiglasse ning küsisin, kuidas minu koguduse liikmel on. Vastati, et kui saan, siis tuleksin õhtul. Ajasin end püsti, tegin ergutava tee ja sõitsin haigla poole. Kuperjanovi pataljoni juures pidas politsei kinni. Vaatasin spidomeetrit ja olin veidi kiiremini sõitnud. Tegin autoukse lahti, politsei palus alkomeetrisse puhuda. Seejärel sooviti head teed.
Haiglas tegin viimse võidmise ära ja surija tütar küsis, kas tema saaks armulauda. Hea oli, et enne haiglasse minekut panin karika kotti. Jagasin armulaua ära ja laulsime veel teise laulu ka, istusime tütrega surija juures ja ta vabandas, et nii hilja oli asja ette võtnud. Vastasin, et väga õigel ajal, varem ei oleks ma saanud tulla.
Jõudsin haiglast tagasi. Mõni minut on üle südaöö. Nüüd saan end taas pikali visata ja välja puhata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar